Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia test". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
neuron, akson, neurotransmitter, oimu, otsmiku, rakukeha, tomograafia, rakutuumast, kesknärvisüsteem, pange, temporaalsagar, emotsioonid, kuulmine, frontaalsagar, elluviimine, kukla, oktsipitaalsagar, sensoorne, ruumitaju, otsmikusagar, ajuosa, vaatlus, loomkatsed, eelpool, mainitud, meetodeid, toitained, isoleerimine, edastamine, lõpetamineNeuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine frontaalsagar kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju kukla - e. nägemine
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE. 1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha, dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni · Mis on närviraku sees? Tuum ja muud organellid.
Rakukeha (cellbody): see sisaldab raku osi, mida rakk elus püsimiseks vajab, näiteks tuuma, milles asub DNA. Akson (axon): see pikk, närviraku kaablisarnane saba juhib elektrilist signaali ja saadab selle järgmise rakuni. Dendriidid (dendrite): see lühike rakukehast väljaulatuv jätke sisaldab retseptoreid võtmaks vastu aksoni poolt teistele neuronitele saadetud signaale. Neurotransmitterid . Neuronid asuvad tihedalt koos, ent nad pole üksteisega vahetus kokkupuutes. Ühe neuroni akson sirutub järgmise neuroni dendriitideni. Kuidas nende vahel signaale edasi antakse? Seda kannavad edasi neurotransmitterid ehk virgatsained. Neurotransmitterid on keemilised ained, mis on võimelised signaale edastama. Neurotransmitterid vabastatakse aksonitest ja korjatakse üles lähedalasuvate neuronite poolt, mis vahendavad signaali edasi. Uimastid toimivad mõjutades ühe või mitme neurotransmitteri tegevust. See võib juhtuda viiel erineval moel. 1
vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib
- Amügdala e mandelkeha – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hippokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Hüpotaalamus – homöostaas, söömine, joomine - Närviraku e. neuroni osad ning funktisoonid; Neuron – STAAR! vastutab selle eest et närviimpulss kuhugi jõuaks, teised rakud toetavad närviraku tööd. - Tekitavad müaliinikihti - Tagavad ainevahetuse, öösel on puhastustööd närvirakkude vahel - On neuroni keha – jätked – üks pik akson mida möööda signaal liigub. Signaal läheb >lihaskiud tõmbab kokku. - Motoneuroni keha asub seljaajus, akson läheb kaugele ja võib olla üle poole meetri pikk Neuronid: - Eferentsed e motoorsed – viivad sõnumeid välja ehk lihastele - Aferentsed e sensoorsed – toovad sisse väliskeskkonnast - Vaheneuron ehk interneuron – vahendavad infot ühest neuronist teise Neuroni tööd toetavad erinevad gliiarakud;’
t. sihipärane käitumis-keskkonnas liigutamine ülikeerukat valikut. Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogiliselt süva-ja puuteundlikkuse jaotumisega kehaosade kaupa. Sensoorne ja motoorne homonkulus on siiski veidi erinevad proportsioonides. Motoorika kontroll on keerulisem: üldine kavatsus, plaan tegevuseks- "motoorne meloodia"-liigutusmuster- liigutus. Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine: Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida. Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia(Gliia on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus jms) rakkude kogum.) muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses
Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa) (avaldab hingamisele aeglustavat mõju) Närvirakud Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakku nim. ladina päraselt neuroniks. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid närviraku keha. Aferentsed ja eferentsed (motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele või sekretoorsete lihaste kaudu näärmele) neuronid
Mõlemad osalevad organismi ainevahetuses, kuid on vastastiku toimega. Kui sümpaatiline närvisüsteem aktiveerib ohu- või stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharessursse, siis parasümpaatiline närvisüsteem viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Närvisüsteemi kõige väiksem osa on närvirakk ehk neuron. Inimese närvisüsteem koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (mille keskel asub tavaliselt tuum) ning jätketest -dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on suhteliselt lühikesed ja hargnevad, meenutades väliselt puuoksa (kr dendron-puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on aga üksainus pikk jätke. Erutuse levik neuronis. Erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu
* üldine kavatsus, plaan tegevuseks „motoorne meloodia“ – liigutusmuster liigutus üksikute lihaste kokkutõmme Veelgi hullem: sama eesmärgi saavutamiseks võib kasutada erinevaid liigutusmustreid ja sama mustrit erinevate eesmärkide saavutamiseks. Seepärast sisaldab iga käitumine, s.t. sihipärane käitumis- keskkonnas liigutamine ülikeerukat valikut. 100 VI Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida 101 * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma
ja käitumisele sedavõrd suurt mõju, et sõprade sõnul „ei olnud ta enam tema ise“. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. F.J. Gall (1758-1828)- Teda võib nimetada neuropsühholoogia rajajaks. Ta väitis, et hing asub ajus. Tema lähenemist on hiljem hakatud nimetama frenoloogiaks. Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ja neuronitest. Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole. Aferentsed neuronid toovad infot ajusse. Jan E. Purkinje 1837- (Rakkudeahel). Aju ehituskiviks on närvirakk, ehk neuron. • Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida. • Sensoorne- 11
sisaldab tilgakestena palju neurotransmitterainet. Neuronite tüübid Funktsiooni alusel jagunevad neuronid: 1)aferentseteks e sensoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale perifeeriast KNS suunas 2) eferentseteks e motoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele 3) lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel eristatakse: 1) multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite ( enamik neuroneid) 2 )bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) 3) unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid, mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse
Ehk nad ei Ajutrauma korral on mälufunktsioon kahjusttaud, aga .....trauma korral kahjustatud püsi reeglites. tähelepanu (8. Min). Frontaalsagar tegeleb ka töömäluga. Kui teile asi meeldib, tegelete sellega piisavalt (ehk närviteed on aktiivsed ja kuumad info liikumisest), siis jääb paremini Aga kui tulevad ootamatud külalised, siis kas jääte kurvalt vaatama või tegutsete või meelde. Et ei tohi rooste laste neid närviühendusi!! Akson juhib infot. Dendriidid võtavad rakendate kedagi teist ka. infot vastu. Kohtamispunktid neil kahel on sünapsid! Kui saab see müeliinikiht saab Täidesaatva funkid – oskame paindlikult käitumis muuta, teame, mis võimalusi saame kahjustatud, siis info ei liigu nii kiiresti. (Sclerosis Multiplex on et müeliniikihti hävitab keha kasuatda. Siia kuulub ka plaani tegemine peas/või ka väljakirjutatult), aga oskame vaadata, ise, toosas siukeid hävitusrakke
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihas
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex -
Intratsellulaarvedelikes on palju K+, ekstratsellulaarvedelikes on palju Na +, Cl-. 2. Erutuvate kudede mõiste. Närvi- ja lihaskude, mis on võimelised vastama ärritusele. Ärrituse toimel avanevad Na + (närvi- ja lihaskude) või Ca+ kanalid (endokriinnäärmetes). 3. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 3.1. Neuroni mõiste ja ehitus. Närvikoe (textus nervosus) morfofunktsionaalseks ühikuks on närvirakk ehk neuron. Spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks. Teistest rakkudest eristab närvirakku (neuronit) jätkete olemasolu – akson ja dendriidid. Neuroni moodustavad rakukeha (perikaarüon) ja jätked. Rakukehal võib olla üks pikem jätke (akson) ja mitu lühikest jätket (dendriidid). Dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas. Akson juhib signaale rakukehast eemale. 3.2. Gliiarakkude liigid ja ülesanded.
Autonoomne närvisüsteem ei ole inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Tee joonis. Neuron e närvirakk e hallaine koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile
laienevad ja vabastavad virgatsainet. Viimane imbub ajukoes laiali ja erutab kõiki ettejäävaid neuroneid, millel asuvad seda virgatsainet äratundvad retseptorid. Nii suudab isegi ühestainsast neuronist vallandunud tegevuspotentsiaal mõjustada silmapilk ajukoore närvirakke otsmikusagarast kuklasagarani. Selline mehhanism osaleb püsiva tähelepanusäilitamisel ja tähelepanufookuse vahetamisel. · Mis on neurotransmitter? Neurotransmitterid e virgatsained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Neid aineid sünteesitakse ja säilitatakse närvilõpmetes, erandiks on endopioidid või neuropeptiid, mis sünteesitakse närvirakukehas ja kantakse aksonit pidi närvilõpmesse. Neurotransmitteriteks on nt: a) Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek;
seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Neuroneid on kolme liiki: 1. sisendneuronid, mille kaudu närvivõrk saab informatsiooni välismaalimast; 2. väljundneuronid, mille kaudu väljastatakse tulemus; 3
välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali. Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes. Sensoorne on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne . Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Närvikiud akson ja dendriit, Neuriit ehk akson ehk närvikiud on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsi kaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles eferentsed. Neuron närvirakk koosneb: rakukeha, dendriidid ja aksonid. Retseptor Väliskeskkonna muutust vahendava signaali esile kutsuvad rakud. On spetsialiseerunud kindlaliigiliste
Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes. 39 Sensoorne on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne . Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Närvikiud akson ja dendriit, Neuriit ehk akson ehk närvikiud on närviraku (neuroni) suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsi kaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriidid on rakukeha suhtes aferentsed, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles eferentsed. Neuron närvirakk koosneb: rakukeha, dendriidid ja aksonid. Retseptor Väliskeskkonna muutust vahendava signaali esile kutsuvad rakud. On
on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info Epigeneetika – osa geene nn ’sisse’ osad ’välja’ lülitatud - Keemilised modifikatsioonid kas DNAs endas või histoonide sabades (metülatsioon, kromatiini muutus läbi generatsioonide püsib) Neuropsühholoogia alustalad - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee et aju struktuuri ja funktsooni ühikuks on neuron - Aju hierarhiline ülesehitus: vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Ontogenees - Loote esimeses etapis ei erine inimene eriti teistest loomadest ja kaladest Jaotused: Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid) - Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni
ANS kaudu juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste närvirakkudest lähtuv preganglionaarne närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvirakule, mille akson postganglionaarne närvikiud jõuab innerveeritava elundini. Preganglionaarne neuron on kergelt müoliniseerunud. ANS põhiline inegratsiooni tsenter on hüpotaalamus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks. Üldiselt teenivad nad sama siseorganit, kuid põhjustavad vastupidist effekti.
funktsioneerida, sooletraktis võib eristada enam kui 10 erinevat neuronit. Suudab iseseisvalt koordineerida reflekse. Koordineerib sekretoorset aktiivsust seedeelundkonnas. Soole närvisüsteemi mediaatorid: leidub üle 30 mediaatori, enamus identsed kesknärvisüsteemis olevatega. Peamised mediaatorid on atsetüülkoliin, serotoniin ja dopamiin. Rohkem kui 90% kogu keha serotoniinist asub sooles. Rohkem kui 50% kodu keha dopamiinist asub sooles. Postganglionaarne neuron – neuronid, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse Preganglionaarne neuron – neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Kõikidel elusatel rakkudel on olemas membraanipotensiaal, kuid ainult närvi- ja lihasrakkudel on võime
1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage’i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia – „muhu ja lohu“ teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud – liigutused 2) Sensoorsed rakud – meeled 3) Kontaktneuron – ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei liigu. Alus mõnede haiguste tekkeks.
1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage'i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia ,,muhu ja lohu" teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud liigutused 2) Sensoorsed rakud meeled 3) Kontaktneuron ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei liigu. Alus mõnede haiguste tekkeks.
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2
2 Kognitiivne neuroteadus peaaju uurimine, kognitiivsete protsesside aluseks olevate struktuuride ajaliseks ja ruumiliseks lokaliseerimiseks. Pigem kus ja millal, mitte kuidas. 1. Tingitud potentsiaalid (ERP) - EEG põhine aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine peanaha pinnalt 2. Positron-emissioon tomograafia (PET) - Teatud radioaktiivsete isotoopide tuumad emiteerivad positrone. Kui positron põrkub elektroniga, tekib kaks gamma kiirt, mis levivad vastassuunas ning on mõõdetavad. 3. Magnetilise resonantsi kuvamine (MRI) - Lokaalse verevarustuse muutuste uurimine. Mõõdetase muutusi hemodünaamilises reaktsioonis, mis peegeldavad psüühilisi operatsioone. 4
propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja üksikud selle osad kannavad hippokampuse nime, prepirformne koor, mandeltuum- ajukoore osad. Neil on ühendus hüpotaalamusega. Emotsionaalset käitumist tekitavad haistmiskeskused. · Maitsmiskeskus - Paikneb tagumises tsentraalkäärus, sinna tuleb tundlikkus keelepiirkonnast
diagnoosida mõnesid närvihaigusi). Aju on ju evolutsiooni tulemus ning loomade ajus on palju inimajuga homoloogilist, sama funktsiooni täitvat. 13 - Arengudüsleksia - pärilik närvirakkude rände (миграция нервных клеток) häire peaaju arenemise ajal. Peeneotsaliste mikroelektroodidega saab kirjeldada üksikute närvirakkude aktiivsusmustrit ja näha, missuguste ärritajate peake üks või teine neuron erutub. Iga närvirakk integreerib kogu dendriitide kaudu saadava teabe ühemõtteliseks otsustuseks_ tekitada tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal või mitte. - Psühhofarmakoloogia - teadvus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Stressil on 2 poolt: eustress ehk hea ja distress ehk kahjustav stress. Ecstasy (MDMA) toimemehhanism - hävib osa serotiinineuronite närvilõpmetest - see muudab inimese implusiivsemaks ja depressioonile vastuvõtlikumaks.
annaabi.ee 
