RAKENDUS PSÜHHOLOOGIAHARUD 1.meditsiinipsühholoogia *kliinilineps.*psühhoteraapia*farmakopsups*neurops*psühhoanalüüs. 2.Töö ja oranisatsioonipsühholoogia *tööpsühholoogia* oranisatsioonipsh. *personali *juhtumis*inseneri*kiiberi*interneti. TEOREETILISED SUUNAD. 1)Psühhodünaamiline psühhol- *esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isikuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele *lähenemissuuna algatas Sigmund Freud *Freud kasutas võtet-vabade assotsiatsioonide meetodit-st patsient ütles,mis tal pähe tuli(ka mõttetusi),Freud aga keelas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone *teiseks olulised alateadvuse uurimise võimaluseks pidas ta unenägusid,sp arendas ta välja unenägude analüüsi *ta on loonud ka isiksuseteooria *Freud rõhutas inimese esimeste elua. Tähtsust isikususe kuj ja kinnitas,et psühhol meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutumisel
Psühholoogia teoreetilised suunad Nimi: Enelin Paas Klass: 11c Teoreetiline Tuntuimad Põhilised Inimkäitumise põhjus? suund esindajad uurimisteemad Psühho- Alateaduslikud Inimesed ei saa ennast välja elada dünaamiline Sigmund Freud protsessid, unenäod, moraalinõuete tõttu. See tekitab psühholoogia isiksuseteooriad alateaduslike tunge ja vastuolusid, mis mõjutavad meie mõtteid ja käitumist. Kasvukeskkond. Kogu käitumist võib Biheiviorism John Watson Käitumine, määratleda kui lihtsat vastust stiimulile E
Psühholoogia teoreetilised suunad. Täida tabel Teoreetiline Tuntuimad Teooria põhikonseptsioon suund esindajad Psühho- Sigmund Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele. dünaamiline Freud Oluline on varase lapseea mõju isiksuse psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kogu käitumine on määratletud kui vastust
PSÜHHOLOOGIA TEOREETILISED SUUNAD SUUNA NIMETUS ESINDAJA(D) KIRJELDUS 1 Psühhoanalüüs Sigmund Freud - Käitumine on mõjutatud alateadvusest. - Oluliseks alateadvuse uurimis võimaluseks unenäod. - Esimeste elusaastatel on tähtsus isiksuse kujunemisel. - Tänapäeval kasutatakse käitumis häirete ravimisel. 2 Biheivorims John Watson - Käitumine on vastus stiimulile.
närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a) -mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb IV formaalsete operatsioonide staadium (üle 12a) -abstraktne, loogiline mõtlemine -kognitiivse arengu tipp J.Piaget järgi on olulised nii küpsemine kui ka keskkond · Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutsi alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. · Kasvamise all mõeldakse füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või
4) Pedagoogiline psühholoogia; 5) Militaarpsühholoogia; 6) Personali-ja kutsepsühholoogia; 7) Organisatsioonipsühholoogia; 8) Reklaami-ja tarbijapsühholoogia(kaubanduspsühholoogia); 9) Eripsühholoogia-füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia; 6 10) Spordipsühholoogia. Kitsamad psühholoogia valdkonnad: a. Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine) b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis) c. Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal); d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e
protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned (need jooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu ja seisukohalt) 2. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistimist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele.
selgeks teha. Alguses, kui ma ei olnud veel päris uurimisprotsessi alustanud, tundus see teema mulle väga raske laiahaardeline. Kui ma aga hakkasin teemasse süvenema, hargnes väga paljut hõlmav teema väikesteks osadeks ning kogu üldine pilt muutus palju selgemaks. Kuigi enne, kui ma informatsiooni otsimisega alustanud olin, ei olnud mul selle teema kohta väga palju teadmisi, tuli töö käigus siiki väga palju tuttavat ette. Kõige tuttavam nimi minu jaoks oli Sigmund Freud ning ka tema maailmavaated ja arvamused olid mulle teada. Seda seepärast, et keskkooli kirjanduse tunnis sai seda nime väga palju kuuldud ja tema kohta õpitud. Samuti olid ka mõningate koolkondade maailmavaated mulle tuttavad, kuigi koolkondade nimesid ja nende esindajaid ma ei teadnud. 2 1. Psühholoogia koolkonnad
alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu. Hiljem kujunes õpetus terveks kultuuri- ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jne. Freudi järgi on inimese ajendavaks jõud instikt, millest kaks on määravad: eluinstikt, mis samastub suguinstiktiga ja surmainstikt ehk hävitamise instinkt. Inimese vaimuelu kujutab endast võitlust nende kahe jõu vahel. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: „tema“ (id) – isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa, „mina“ (ego) – isiksuse alge, mis on vahelüliks välismaailma ja „tema“ vahel ja „ülemina“ (super-ego) – esindab isiksuses moraali, sotsiaalseid norme, mis omandatakse kasvatuse ja õppimise käigus. Neofreudism (nt. C.G. Jung, A. Adler) – neofreudistid pöörudvad sugutungi kõrval või selle asemel ka
-20. eluaasta paiku. 4. Täiskasvanuiga jaguneb kolmeks perioodiks: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. Varases täiskasvanueas, mis on 20-40 aastaselt, on inimesed füüsiliste võimete tipul. Keskmises täiskasvanueas (40-60 aastaselt) hakkab füüsilise tegevuse tase langema, tekivad organismisisesed muutused. Hilises täiskasvanueas (60+ ) sagenevad kroonilised haigused, vananemisprotsess on täiel kiirusel. 5. Jean Piaget' järgi toimub laste kognitiivne areng astmeliselt jagunedes nelja staadiumisse. Sensomotoorses staadiumis, mis kestab sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni, õpitakse keskkonda tundma ja sellega meelte kaudu toime tulema (nt nägemise, kuulmise kaudu) . Operatsioonieelses staadiumis, mis kestab 3. kuni 7. eluaastani, hakatakse rohkem kasutama sõnu nähtuste ja objektide tähistamiseks. Seda perioodi iseloomustab egotsentrism. Konkreetsete operatsioonide staadiumil, mis kestab 7.-12.
3) Õiguspsühholoogia; 4) Pedagoogiline psühholoogia; 5) Militaarpsühholoogia; 6) Personali-ja kutsepsühholoogia; 7) Organisatsioonipsühholoogia; 8) Reklaami-ja tarbijapsühholoogia(kaubanduspsühholoogia); 9) Eripsühholoogia-füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia; 10) Spordipsühholoogia. Kitsamad psühholoogia valdkonnad: a. Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine) b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis) c. Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal); d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e
Unenäod sisaldavad praktiliselt alati endas sotsiaalsete suhete kajastusi võitlust, kaotusi, armastust ja vihkamist, seksuaalsuhteid jms. Väidetavalt on kuni 95 protsenti unenägudest pühendatud inimsuhetele. Kahtluseta on unenägudel ka kultuuriline kontekst unes näeb inimene reeglina oma kultuurikeskkonna situatsioone ja sümboleid ehk endale tavapärast kultuurilist keskkonda. Ka ilmnevad unenägudes inimeste sisekonfliktid. Nende uurimise tegi oma hüpoteesides keskseks Sigmund Freud. Unenägudel on seos inimese arenguga. Laste unenägude sisu vastab nende eakohasele arengutasemele ning areneb edasi koos vanuse suurenemisega. Huvitav aspekt on siin see, et väikesed lapsed ei suuda unenägusid reaalsusest eristada ning peavad unenäos nähtut reaalseteks füüsilisteks objektideks. Alles umbes 7 10 aastaselt tekib lastel arusaam, et und nähakse peaga ja et unenäod peituvad peas. See unenägude subjektiivsuse mõistmine on oluliseks psüühika arenguetapi
5) arengupsühholoogia Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud: 6) tööstuspsühholoogia töökeskkonnas 7) kliiniline ja meditsiinipsühholoogia, psühhoteraapia 8) pedagoogiline psühholoogia 9) õiguspsühholoogia 10) militaarpsühholoogia 11) personali ja kutsepsühholoogia 12) organisatsioonipsühholoogia 13) reklaami ja tarbijapsühholoogia 14) eripsühholoogia puuetega inimesed 15) spordipsühholoogia + kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside, info töötlemine + geneetiline psühholoogia seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis + diferentsiaalpsühholoogia sooline, rassiline jne erinevuste uurimine + patopsühholoogia psüühiliselt haigete inimeste uurimine + kunstipsühholoogia + isiksusepsühholoogia + loomapsühholoogia + eksperimentaalpsühholoogia arendatakse eksperimendi teooriat, metoodikat erinevates psühholoogiaharudes Psühholoogia tekke varajane periood
ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. 4. PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. UURIMISMEETODID: 1) vabade assotsiatsioonide meetod (patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli). 2) unenägude analüüs. ESINDAJAID: Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Jung. ISIKSUSE STRUKTUUR FREUD'I JÄRGI: 1)miski e ID e alateadvus (teadvustamata ala, millest inimene igapäevaselt aimu ei saa: mälestused, hirmud, tungid. Kasutab naudingu printsiipi ja ,,MA TAHAN") -> 2)mina e EGO (suhtleb välismaailmaga, tead torgib ID . saab mõjutusi nii id'lt, kui ka superegolt. Mõtleb, otsustab, tunnetab) -> 3) ülimina e SUPEREGO (reeglid, normid, kohustused, süütunne. ,,MA PEAN"). 5
(tähelepanelikkus, hajameelsus, elurõõmus, ärritatus, rahulolu, väsimus); psüühilised omadused (veendumused, teadmised, oskused, vilumused, harjumused, võimed, temperament). Millised on psühholoogia rakendusharud? kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, tervisepsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, militaarpsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia. Kuidas on psühholoogia seotud teiste teadustega? psühholoogia ja arstiteadus uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi, kujunemist, tekkepõhjusi, avaldumisvorme ja ravi; psühholoogia ja pedagoogika koolipsühholoog tegeleb õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide väljaselgitamise ning õpilaste nõustamisega; psühholoogia ja tehnikateadus inimene valib töödele sobivaid kandidaate, koostavad koolitusprogramme ning aitavad parandada töökeskkonda. Psühholoogia uurimismeetodid, nende eelised ja puudused. vaatlus
läbivatel lenduritel. Sellistel juhtudel on kuulmis- ja nägemiselunditele antav signaal ühetaoline ja selle vältimiseks vajavad nad aju stimuleerimiseks ärritavat signaali. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad 1. Psühhodünaamiline psühholoogia Alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism Uuritakse käitumist, mis on lihtne vastus stiimulile. 3. Humanistlik psühholoogia Keskendutakse sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. 4. Kognitiivne psühholoogia Inimese enda ja maailma suhtumise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel. 5. Psühhobioloogia Käitumine kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus.
Tinbergen; zoosemiootika pioneer; · · beheivioristlik programm (J.Watson) ja mentalistliku keele ärakaotamine; · · Gestaltismi fenomenoloogia ("asi nagu ta meile paistab") ja "välja mõiste" (Koffka ja Lewini välja teooria); · · ökoloogilised suunad psühholoogias: J.Gibson'i ökoloogiline tajuteooria ja sobimuse (affordance) mõiste; · · eksitentsiaal-fenomenoloogiline ja humanistlik psühholoogia omailma mõiste kasutamine (Rollo May, Ludwig Binswanger jt.) Psühholoogia Eestis 1919-1940 Aleksander Kaelas (1880-1920) - Moskva Ülikooli privaatdotsent. 1919. a. valiti Tartu Ülikooli professoriks. Suri 1920. a. Irkutskis. "Emotsioonide arengu küsimusest" (1916) ja "Emotsioonide olemuse ja väljendumise küsimusest" (1918). Konstantin Ramul (1874-1975) - eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium (1922).
terviklikkuse printsiibil. Nad leidsid, et inimese taju valib alati lihtsaima variandi ja avastasid, et inimese tajus inimene grupeerib alati sarnased kujundid üheks ning suudab täiendada puuduolevat informatsiooni. Tegelesid ka inimeste loovate protsessidega. * Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond loojaks S.Freud (võiks öelda, et üks tuntuim humanitaarteadlane kõige rohkem läbi aegade tsiteeritud, järgmisena võib nimetada selleks alles Jungi, seega Freud on väga mõjukas). -) 1895 a. loetakse psühhoanalüütika alguseks, sest siis ilmus raamat, mida loetakse selle koolkonna algatajaks. Selle raamatu kirjutasid S. Freud ja J. Breuer ning selle nimi oleks eesti keeles ,,Etüüdid hüsteeriast" raamat ühest J. Breueri patsiendist, Anna O.'st, kes põetas aastaid oma isa ning pärast isa surma varises kokku, tekkis osaline jäsemete halvatus, isiksuse lõhestumine, emakeele unustamine, ei saanud juua, sest tekkis okserefleks jne
SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler............................................................................................
psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse
Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Psühhodünaamiline Sigmund Freud Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja psühholoogia e. Alfred Adler varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule psühhoanalüüs Carl Jung Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mis objektiivselt vaadeldav. Edward Thorndike Kogu inimese käitumine on reaktsioon Burhus Skinner stiimulile.
Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal, sotsiaalsed normid) Südametunnistus; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler- võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia 9. Kirjelda biheiviorismi – inimest mõjutavad stiimulid ja kuidas ta siis käitub, (J. B. Watson (1878-1958), Skinner (1904-1990 - Radikaalne biheiviorism
Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine
Eitab geneetikat Inimene on tühi leht ja sp pole mõitust vajag-inimesed nagu loomad 15. Gestaltpsühholoogia. Wertheimer 1912 liikumistaju, teadvuse struktuur etteantud Tervik määrab meie käitumise mitte elemendid (nagu bih.) e tervik suurem üksikosadest Käid ülikoolis, käitud ühtmoodi, klubis teistmoodi Taju, mõtlemise uurimine, teadvus, vaimsus 16. Psühhoanalüüs. Freud (1856-1939): ego, id, super ego; teadvustamata alateadvuse mõju (käte sundpesemine) Adler: alaväärsuskompleksid, mida püüame kompenseerida (Priimäe valged riided) Jung: arhetüübid, kollektiivne alateadvus. Meil on poolused, oleme binaarsed, varjudega 17. Humanistlik. Peale II MS Inimesekeskne, inimlikkus, väärtused, hoolivus, eneseteostus Vaba tahe, sundmõtteid pole Abraham Maslow: vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus, edasipüüdlikkus,
Intelligentsus on arukus ja taibukus, teine sõna quot kui palju. Näitab vaimse arengu suurust. Nt 12 aastane laps täidab testi ja sai tulemuse mis vastab 15 aastase lapse keskmisele selles testis. Kui testi tulemus on 100, siis vastab ta oma eale, kui rohkem siis on ta vaimses arengus eespool. Nimeta vaimsete võimete tuntud uurijaid. David Wechsler, Raymond B. Cattelli, Wilhelm Stern, Charles Spearman, Robert Sternberg Arengupsühholoogia Nimeta E. Eriksoni teooria alusel arengustaadiumid ja kirjelda neid. E. H. Eriksoni (1902-1994) arenguteooria on psühhosotsiaalne, st., et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. Põhiidee küpsus tähendab väljakujunenud eneseteadvust. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi.
Kaks peamist: eluinstinkt, mis samastub sugutungiga ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt. Nende kahe jõu vastastikune võitlus. Elu on paradoksaalsel kombel surma teenistuses. Täitmata soovide ja realiseerimata 4 tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, kuritegude jt eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule psühholoo
vastupidiselt olukorrale 5. Projektsioon e. Ülekandmine enda omaduste liialdatud ülekandmine teistele 6. Eitus ebameeldiva olukorra mahasalgamine 7. Asendamine ärritavate impulsside suunamine sobivamatele isikutele 7. Psühhosotsiaalne teooria Usaldus v. Usaldamatuslaps peab tundma,et saab ümbritsevat maailma usalda, vanemate poolse hoolitsuse kaudu, kui see puudub, tekib usaldamatus Autonooamia v. Kahtelemine ja häbieakohaste ülesannete täitmine vanemate abi ja heakskiiduga, selle puudumisel aga võib tekkida lapsel kahtlus kas ta üldse saab ülesannetega hakkama Initsiatiiv v. süü vanemate pooe abi lapse algatusvõime kasvatamisel küsimustele vastamisega, kui aga küsimustele jäetakse vastamata või peetakse neid rumalaks, võib tekkida süü tunne Edukus v
o Viktoriaanlik moraal Suhtumine seksi/kehasse 19. Sajandil Euroopas Tuleneb inglise kuninganna nimest Viktooria Victoria oli kole, otsiti meest, leidis kena printsi Alberti, said 9 last, olid õnnelikud. Moraal- perekondlikud väärtused · Seks ja kõik kehasse puutuv oli tabu · Naised vooruslikud, ei tohtinud teada midagi seksist Sigmund Freud (1856-1939) Austria arst ja psühhiaater Hakkas huvi tundma psühhiaatria ja hüsteeria vastu 1895 ,,Etüüdid hüsteeriast" · Selle ilmumine psühhoanalüüsi algus · Hüsteeriat põhjustab seksuaalne trauma Freud hakkas rääkima alateadvusest Isiksus Freudi järgi · Koosneb 3 osast ID
Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. 10. Erikson Isiksuse arengufaasid, mida on 8 etappi ja iga keskmes on mingi kriis, mis tuleb läbida. 1) sünd 1,5 eluaasta usaldus ja usaldamatus ( kirjeldavad olukorra lahenemist ) sõltub keskkonnast, negatiivsus kandub teise etappi üle. 2) 1,5-3 eluaasta autonoomsus ja häbi- või kahtlustunne lapsed testivad ja kompavad piire, tunnevad sõltuvust, aga üritavad iseseisvad olla. Vanemad julgustavad lapsi, aga kui piiravad, siis negatiivne. 3) 3-6 eluaasta algatusvõime ja süütunne tahab iseseisvalt algatada asju. Laps peab saama kogeda erinevaid asju, et rollidega harjumine kaasa tuleks
seoseid. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: 1) Mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; 2) Kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; 3) Mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Teoreetilised suunad 1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud kasutas võtet - vabade assotsiatsioonide meetodit - st patsient ütles, mis tal pähe tuli(ka mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Teiseks oluliseks alateadvuse uurimise võimaluseks pidas ta unenägusid. Ta arendas välja unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud rõhutas inimese esimeste eluaastate tähtsust isiksuse kujunemisel ja kinnitas, et psühholoogia meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutmisel.
Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval tuntud temperamenditüübi nimetused : · veri sanguis sangviinik · lima flegma flegmaatik · sapp chole koleerik · must sapp melaschole melanhoolik Psühholoogia teoreetilised suunad Eristatakse mitmesuguseid teoreetilisi suundi (ehk koolkondi). Igal suunal on inimesest oma arusaam. Psühhodünaamiline psühholoogia Sigmund Freud Rõhutakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on vastus stiimulile. Humanistlik psühholoogia Carl Rogers, Abraham Maslow Rõhutakse inimese vaba tahet. Inimene on oma olemuselt positiivne ja loov, taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. Kognitiivne psühholoogia Jean Piaget, Endel Tulving
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
