Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aisting, ärritus, motivatsioon, ärritaja, erutus, refleks, motiiv, blokk, hüpnoos, tunnetuse, närvirakk, modaalsus, sümpaatiline, reageerimise, psühholoogia, antu, kohanemise, kutsuvad, neuron, ärritajad, funktsionaalse, vastuvõtu, alkohol, reaalsus, eetilis, tunnetamine, tarbed, sättumus, mõjutus, tundlikus, tajus, otstarbe, tunnustelkoordineeriva kontrolli all. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. väliskeskkonna ärrituste(füüsiliste muutuste) ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine,mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius
koordineeriva kontrolli all. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. väliskeskkonna ärrituste(füüsiliste muutuste) ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine,mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) –vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius
isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised lained (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne.
objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK 5 KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
39 kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda. Psüühika on tegelikkuse tunnetamine, aju ja närvisüsteemi tulemus. 6. Vajadused ja motivatsiooniseisundid. Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadu paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema. Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste järele (vesi,õhk, toit, puhkus) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused on tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele. Sotsiaalsed vajadused on inimese kui ühiskondliku olendi arendamiseks ja inimliku kvaliteedi säilitamiseks vajalikud. Vaimsed e intellektuaalsed vajadused on tarbed üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu järele. Esteetilised vajadused on püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus
Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne Informatsioonitöötlus taju-, tähelepanu- , kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste vahendusel. TEEMA 3 Evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Ärritatavus reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja tähendusest. Tähenduse määrab suhe organismi vajadusega. Ntx taksis (fototaksise puhul liigub organism või selle osa valguse suunas - positiivne taksis või sellest eemale negatiivne taksis. Difuusne närvisüsteem koosneb üksikutest närvirakkudest Ganglioosne närvisüsteem eraldub närvirakkude juhtivkeskus Sensoorne staadium omane selgrootutele. Eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime
Liigutused, reaktsioonid R ja vastus ärritusele ehk stiimul S. Teadvus ja kõik subjektiivne on must kast, mille sisu ei avane objektiivsele teadusele. Katse-eksituse (proovide ja vigade) meetod. Põhiliselt loomkatsed ning saadud tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmiseks. Juhtisid tähelepanu käitumise sõltuvusele keskkonnast, töötasid välja klassikalised õppimisalased eksperimendiskeemid. S Balck box R ? Pavlovi reflekt. Tingitud refleks tekitatud kui toidu saamisel helistatakse kella ja kui hiljem niisama kella helsitatakse siis hakkavad süljenäärmed iseenesest tööle. Ülim ülesanne psühholoogias, et saaks lahti pseudoteaduse mainest. 2 Watson- kirjuta manifesti, et käitumine peab olema objektiivne, käitumuslik, mõõtev.
X Psühhopatoloogia. Psüühiliste kõrvalekallete klassifikatsioonid.Teraapiate tüübid XI Sotsiaalpsühholoogia ainevaldkond: atraktiivsus, armastuse teooriad. XII Hoiakute kujunemine ja muutumine. Atributsiooniteooriad. Konformsus. XIII Altruism. Agressiivsus. Stereotüübid ja eelarvamused vägivaldse käitumise põhjustena. XIV Iseseisev töö ja valmistumine arvestuseks. Teema: emotsioonid ja motivatsioon (Allikas: Bachmann, T., Maruste R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo. XV Kokkuvõtted. Arvestustöö Nõuded õppetööst osavõtu osas: Osalemine loengutes on soovituslik ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST I osa Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslikuks kirjanduseks mõeldud raamat "Psühholoogia alused" (vt.
reageerimiseks välja- ja siseärritajatele 2) parasümpaatiline süsteem – soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist Kesknärvisüsteemi – viib ellu ärritajate vastuvõtmist, keskkonnast ja mälust tulevate signaalide töötlemist nende tõlgendamise ja vastutuste ettevalmistamise tarbeks, vastureaktsioonide valmist ja juhtimist jne 2 peamist baasprotsessiks närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel: erutus ja pidurdus AJUPIIRKONNAD JA NENDE FUNKTSIOONID: ajukoor – kõige ulatuslikum ja kõige hiljem välja arenenud aju osa ajukoore vasak poolkera – domineerib loogiline infotöötlus, kõneloome ja -taju ning kõnepõhine mõtlemine, käitumisaktide aktivatsioonimehhanism ajukoore parem poolkera – domineerivad toimingud, mis pidurdavad, vahetavad intuitiivseid otsuseid, loometegevuse ja -taju vahendus, tervikkujundite abil tegelikkuse tunnetamine
Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja
perifeeriasse mööda eferentseid ehk motoorseid närvikiude. Närviimpulsid on kui elektrokeemilised protsessid. Kuna närvirakusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt (vastasel korral tekiks nii-öelda lühise oht). Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda edasikandumist sünapsiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete- virgatsainete ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite vahendusel. Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. . Kesknärvisüsteem. KNS Seljaaju 1. Seljaaju põhiül on ühendada kehas toimuvat peaajuga. See on umbes väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambas. Temast lähtub 21 paari närve. 2
hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised laine (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde ehk cortexisse) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne
2) VEGETATIIVNE(autonoomne) NS – jaguneb kaheks allsüsteemiks 1) sümpaatiline süsteem –reguleerib siseelundite talitlust, ainevahtust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, luues sobiva seisundi kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks välis- ja siseärritajatele. 2) parasümpaatiline alasüsteem – seevastu soodustav organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Kaks peamist baasprotsessi, mis toimuvad närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel, on erutus ja pidurdus. AJUKOORE VASAKUS POOLKERAS on domineeriv loogiline infotöötlus, kõneloome ja –taju ning kõnepõhine mõtlemine, samuti käitumisaktide aktivatsioonimehhanism. AJUKOORE PAREMAS POOLKERAS on suurem osakaal mehhanismidel, mis toiminguid pidurdavad, intuitiivseid otsuseid vahendavad, loometegevust ja loometaju vahendavad, tervikkujundite abil tegelikkust tunnetavad. Mitmetest rakutuumadest ja piirkondadest koosnev nn limbiline süsteem vahendab emotsioone
Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr.) ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ ning psüühika on ajutegevuse avaldus. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel
Erutuse tase ja irradiatiivsus - väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral.
Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida
Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. 13. Küsitlus- võib olla kirjalik või suuline. Sõnad (ühtmoodi mõistetavad); lausete pikkus (mitte liiga pikad laused); küsimuste järjekord (liiga tundlikud teemad); küsimuste hulk; valikvastused (kui valikutega ollakse tuttav); avatud küsimused (ei ole antud vastuseid, vastab ise); intervjueerija (välimus, hääl, vanus, sugu, rahvus jne); küsitletava mõju (vanus (vanuse asemel küsitakse sünniaastat, motivatsioon jne); küsitlemise tingimused (mitte külg-külje kõrval) 14. Üldpsühholoogia- käsitleb universiaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi (see on n-ö psühholoogia ABC) 15. Psühhodiagnostika- püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühholoogiline teave, eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alustel. 16
Parameetrid Instrument Osalejatelt informeeritud nõusolek Konfidentsiaalsuse nõue Anonüümsuse nõue Osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt Küsitlus Kirjalik, suuline • Sõnad • Lausete pikkus • Küsimuste järjekord (tundlikud teemad) • Küsimuste hulk • Valikvastused • Avatud küsimused • Intervjueerija (välimus, hääl, vanus, sugu, rahvus jne) • Küsitletava mõju (vanus, motivatsioon jne) • Küsitlemise tingimused Enesevaatlus (introspektsioon) – vaatleja ja vaadeldav langevad kokku; vaatleja aktiivsus ja vaadeldavad nähtused kattuvad ajaliselt. On subjektiivne meetod. Oluliseks rolliks on sageli uute ideede genereerimine. Ekstrospektsioon – erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs. See võimaldab selgitada inimese võimeid, teadmisi, oskuusi, vilumusi, mõningaid
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon)
valgeolluse juhteteid, mis suunavad aks pot KNS ühest osast teise. Hallollus moodustab seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi- suuraju koore. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid , mida nim tuumadeks. Närvirakkude kehade kogumeid perifeerseses närvisüst (PNS) nim ganglioniteks 3 Refleksid. Refleksi mõiste. (2.3.1) 4 Refleks - lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja. KNSi talitluse aluseks. Organismi vastusreaktsioon välis- või sise keskkonna äriitajatele. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. (2.3.2) refleksikaar – mööda seda liigub refleks NSis, mood sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronitest, mille vahel on sünaps reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini kulgeb. *tingimatud e
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes?
ümbritsevat tegevust) · Psüühika jaguneb teadvus ja alateadvus · TEADVUS I PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelunditele.
Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus
psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas – strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 – 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik – kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon.
psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon.
5. Aistingu mõiste ja liigid Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Weber-Fechneri seadus ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt, kasvab taju geomeetriliselt 6.Aistingutega seotud nähtused (sensoorne isolatsioon, adaptatsioon, sünesteesia) Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale
Unenäod mõistagi tulevikku ei ennusta. Neid võivad ilmneda inimeste soovid, mured, tundmused, allasurutud tungid, ning seda tavaliselt küllaltki moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist, siis võib hiljem üht-teist unenäost ka täide minna, kuigi selle täidemineku tingis tegelikult asjade loomulik käik. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju - esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Aisting meelelise tunnetuse lihtsamaiks vormiks, milles antakse välismaailma esmete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temp jne. Tajuomadused piirid, kujunemise aeg(närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus), püsivus e konstantsus, ruumilised vastasmõjud, ajaline
närviimpulsse. 13. Ärritustele vastatakse tingimatute refleksidega (kaasasündinud) ja tingitud refleksidega. 14. Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini: ärrituse ehk stiimuli tekitatud närviimpulsi võtavad vastu retseptorid ning impulss kandub mööda tundenärvikiude edasi kesknärvisüsteemini, kust reaktsioon liigub mööda motoorseid närvikiude teostuselundini. 15. Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on erutus ja pidurdus. 16. Inimesed ei mäleta imikuiga, sest: - puduuvad seosed närvirakkude vahel - puudub seostatud kõne - puudub mina-tunne 17. Poiste ja tüdrukute käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest, meestel kujuneb välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel kui vastastikku sõltuvast minast. 18. Erik Eriksoni kaheksa arenguastme teooria: 1) Usaldus või usaldamatus (0-1 a): kas laps tunneb turvatunnet või hakkab maailma kartma
Psühhobioloogia - seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 891ffda0na muutustele. Psüühika ja bioloogia vahelisi seaduspärasusi uurib psühhobioloogia. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Nende kiire ja sihipärase liikumise tagab aksonit ümbritsev müeliinkest. Närviimpulsside ülekandekohta nimetatakse sünapsiks
Psühholoogia uurimismeetodid > · Eksperiment jaguneb loomulikuks e. väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine) · Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid · Kvantitatiivsed suure hulga indiviidide uurimine · Kvalitatiivsed vähese hulga põhjalik uurimine 4. Aistingu mõiste ja liigid -> Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. · Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine · Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) · Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad).
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega
annaabi.ee 
