Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Protsentülesanded majandusarvutustes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käibemaks, esialgse, käive, tehe, hinnast, reaalarv, brutopalk, teguriga, marine, ärnu, kuld, taara, ostul, hulgimüüja, protsentülesanded, arvutusi, käsitlus, reaalarvu, sajandik, mardil, nordea, suurusest, eurolt, euroni, brutopalga, rohket, palgad, maksud, kõigepealt, protsendid, hüpoteetilised, tähega, shadow, eraomanduses, hotels, margaretaÜlessanne 5. Auto kindlustusmaks on 15 aastas. Algaja juht peab esimesel aastal maksma 175 % kindlustusmaksust. Juht, kes ei ole 5 aasta jooksul teinud ühtegi avariid, maksab vaid 60 % kindlustusmaksust. Mitu maksab algaja juht rohkem ? Kindlustsumaks 15 Algajal juhil 175 % = 1,75 41,25 -6 = 32,25 Kogenud juhil 60 % = 0,6 15 + 1,75 15 = 41,25 15 - 0,6 Vastus : Algaja juht peab kogenud juhtist maksma 32,25 rohkem. Ülessanne 6 . Olgu Anne brutopalk 900 , töötuskindlustusmakse 2,8 %, maksuvaba tulu maksumäär 144,3 . Arvutada Anne netopalk. Brutopalk- 900 Töötuskindlustusmakse 2,8 % = 0,029 Maksuvaba tulu maksumäär- 144,3 0,028 900 = 25,2 Tulumaks : 0,21( 900 25,2 144,3 = 153,4 900 -25,2 153,4 = 721.4 Vastus : Anne netopalk on 721,4 . Ülesanne 7. Olgu Kaia netopalk on 480 . Kui suur on brutopalk, kui tulumaksuvaba miinimum on 144,2 , tulumaksumäär 21% ja töötuskindlustusmaksemäär on 2,8 % ?
c) 50% 42,2 d) 90% 7 st d) 6% 700 st 3. (4p) Talunik müüs sügisel 18 tonni kartuleid, mis 3. (4p) Pärast hinnaalandust maksis jope 420 krooni, mis oli moodustas 60% kartulisaagist. Kui suur oli kartulisaak? 70% esialgsest hinnast. Arvuta jope esialgne hind. Mitme Mitu tonni kartuleid jäi edaspidist müüki ootama? krooni võrra jope hind vähenes? 4, (4p) Kaks venda tegid suusatrenni. Väikevend suusatas 4. (4p) Marjaaeda istutati mitmesuguseid marjapõõsaid. tavaliselt kodu lähedal 600 meetrisel ringil, mis moodustas
14 Matemaatika ja statistika 2008/2009 ÜLESANDED Ülesanne 2-13 Avalda funktsioon f muutuja x funktsioonina! a) = 2 ; = 3 - 1 b) = + 1; = 3 c) = 2 - 2 + 2; = 2 - 1 2-1 d) = ; = 3- e) = 2 ; = - 3; = 2 - 1 Ülesanne 2-14 Nõudlus toote järele sõltub selle hinnast seosega q(p)=400p2+3500p+2000, kus p on toote hind kroonides. Prognoos näitab, et lähitulevikus toote hind väheneb järgmise seaduse kohaselt: 50 = +15 kus t on aeg kuudes alates praegusest. Leida funktsioon, mis kirjeldab nõudluse sõltuvust ajast. Milline on nõutav kogus praegu? Milline on nõutav kogus 3 kuu pärast? Ülesanne 2-15 Epideemia levib epitsentrist igas suunas kiirusega 20 km päevas. Avaldada epideemia poolt haaratud piirkonna pindala sõltuvus päevade arvust
ÜLESANDED 2.21 Avalda funktsioon f muutuja x funktsioonina. a) f = g2 ja g = 3x - 1; b) f = g + 1 ja g = x 3; c) f = g2 - 2g + 2 ja g = 2x - 1; 2x & 1 d) f ' g ja g ' ; 3&x e) f = g2 , g = u - 3 ja u = 2x - 1 MAJANDUSMATEMAATIKA I Võrrandid 17 2.22 Nõudlus toote järele sõltub selle hinnast: q(p) = 400p2 + 3500 p + 2000, kus p on toote hind kroonides. Prognoos näitab, et lähitulevikus toote hind väheneb järgmise seaduse kohaselt: 50 p (t) ' t % 15 kus t on aeg kuudes alates praegusest. Leida funktsioon, mis kirjeldab nõudluse sõltuvust ajast. Milline on nõutav kogus praegu
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või
kauba või teenuse ostmiseks. Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis. Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma. Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks. Ostujõuline nõudmine see on nõudmine, mis on rahaga tagatud. Kuidas mõjutab hinna muutus kauba nõudlust? Tabel.1. Nõudmine apelsinide järele sõltuvalt hinnast. Hind Kogus kr /kg kg 20 0 19 40 18 84 17 120 16 200 15 300 14 450 13 600 12 800 11 950 10 1200 Kui meie ostuvõime püsib, siis hindade alanemine teeb meid suhteliselt rikkamaks, võimaldab tarbida rohkem. Nõudlusseadus kajastab pöördvõrdelist seost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel
maksmata laenude summa) Suurim osa riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris. Sotsiaalne kaitse, eelkõige pensionide maksmisega seotud kulud, tervishoid ja haridus hõlmavad üle poole riigieelarve kulutustest. Joonis 9. Eesti riigieelarve kulude jaotus aastal. Allikas: Rahandusministeerium riigieelarve Valitsuse tulude peamiseks allikaks on mitmesugused maksud. Eesti riigieelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud (Joonis Riigieelarvesse laekuvad tulud Eestis). Maksusüsteem Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 16 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Notariaalselt kinnitatud kandeavalduse puhul on kaks võimalust: 1. Koostada kandeavaldus ise ning notariaalselt kinnitada vaid allkiri (notaritasu allkirja kinnitamise eest 12,75 eurot pluss käibemaks). Kui notar edastab kandeavalduse registriosakonnale, lisandub sellele edastamise tasu, seega kokku 25,5 eurot pluss käibemaks. Avalduse koostamise täpsemad juhised ja tingimused on loetletud allpool. 2. Notar koostab kandeavalduse projekti, kinnitab avalduse esitaja allkirja ja edastab avalduse ning vajalikud dokumendid registriosakonnale (notari tasu on 35,75 eurot, millele lisandub käibemaks). Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule teisest isikust alates tema allkirja kinnitamise tasu 6,39 eurot. Kandeavalduse koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele.
*Konkurents on majandussubjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Täielik konkurents (ka: täiuslik konkurents) on turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad. Monopolistlik konkurents on turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. *Konkurents on majanduses võitlus suurema turuosa nimel , kus osalevad nii ettevõtted kui ka indiviidid. 38. Käibemaks Käibemaks on üldine tarbimismaks, mis on arenenud XX sajandi universaalaktsiisist ning mida kohaldatakse põhimõtteliselt kogu äritegevusele (k.a kaupade tootmine ja turustamine ning teenuste osutamine). Käibemaks ei ole ettevõtlusmaks. Käibemaks kehtestatakse protsentides hinnast ja see tähendab, et tegelik maksukoormus on tootmis- ja turustamisahela igas lülis nähtav. Eestis on käibemaksumääraks üldjuhul 20%, teatud kaupadel (nt raamatutel) kehtib
Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot ning bilansiline jääkväärtus 2000 eurot (6000 - 4000 = 2000) Põhivara müügihind käibemaksuta on: a) 3000 eurot; b) 1000 eurot; c) 2000 eurot. a) põhivara müügihind ületab tema tegeliku jääkmaksumuse (müügihind on 3000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 3600 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 K Põhivara 6000 K Kasum põhivara müügist 1000 K Käibemaks 600 b) põhivara müügihind on alla tema tegelikku jääkmaksumust (müügihind on 1000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 1200 D Akumuleeritud põhivara kulum 4000 D Kahjum põhivara müügist 1000 K Põhivara 6000 K Käibemaks 200 c) põhivara müügihind on võrdne tegeliku jääkmaksumusega (müügihind on 2000 eurot) D Nõuded ostjate vastu 2400
RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas kaurikarbid - Okeaanias nöörile lükitud karbikettakesed - Uus-Gineal, Melaneesias kuldikihvad, koerahambad jne. Vahetuskaupadest tunnustasid (eelistasid) müüjad kindlaid pante, need käibisidki RAHANA. Raha kasutuselevõtt: · aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks · võideti aega tarbimiseks
kus INV investeeringud põhivarasse, NWC investeeringud puhtasse käibekapitali. 8.2. Nüüdispuhasväärtus Kõige rohkem kasutatavaks projekti edukuse hindamise kriteeriumiks on tänapäeval nüüdispuhasväärtus (net present value NPV). See võrdub tulumaksujärgsete rahavoogude nüüdisväärtuste summaga, millest on lahutatud esialgne rahaline väljaminek. Sisuliselt võrrel- dakse oodatavate rahavoogude nüüdisväärtust esialgse investeeringuga. Arvutusskeem on järgmine: CF1 CF2 CFt (8.3) NPV = + + ... + - IO. 1 + WACC ( 1 + WACC) 2 ( 1 + WACC) t kus CFt tulevased rahavood perioodil t, WACC kaalutud keskmine kapitali hind, IO esialgne investeering rahalises väljenduses. Valemi 8
korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast kui teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood lähtuda seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja. Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast (käibemaksuseadusest § 37, lg 1,2). Kreeditarve millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellel arvele mida muudetakse. Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
1100 – Nõuded ostjate vastu 2102 – Tõnu Tõru 1101 – Kapsas Juss 2200 – Võlad tarnijatele 1102 – Lepp Triinu 2201 – OÜ Maailm 1103 - Orav Jüri 2202 – OÜ Deebet 1200 – Varud 1201 – Tooraine ja materjal 2300 – Maksuvõlad 1202 – Valmistoodang 2301 – Käibemaks 1300 –Materiaalne põhivara 2302 – Sotsiaalmaks 1301 – Masinad ja seadmed 2303 – Üksikisiku tulumaks 1302 - Maa 2400 – Pikaajalised laenud ………. 2500 – Osakapital nimiväärtuses 2600 – Jaotamata kasum 3-TULUDE KONTOD 3100 – Müügitulud 3101 – Müügitulu omatoodetud toodangust
Domineerib valitsuse kontroll maaomanduse ja finantseerimise üle. Üürisektor on tugevalt kontrollitud üürnike poolt. · Kinnisvara turu dünaamika o Kinnisvaraturu kommentaar jutustab nõudluse ja pakkumise mõjuritest Töötajate arv Keskmine palk Ehitustööde maht Põhivara investeeringud Laenu intressimäär (L=Eurivor+riskimarginaal) Laenujäägid Eluasemelaenude käive Ärilaene maht Eraisikute laenukoormus Uute eluruumide arv · Avaliku (ühiskondliku) kauba omadused: o Kauba tarbimine on konkurentsitu. Tarbimisest saadav kas ei vähene, kui tarbijate hulk kasvab ning kulud sellise kauba pakkumiseks ei kasva, kui kauba tarbimine kasvab. o Kauba tarbimisest ei saa kedagi välja jätta. Ükski individuaalne tarbija ei saa välistada teist tarbijat seda kaupa samaaegselt tarbimast.
ning ostma tagasi käigusolevaid võlakirju ning vastupidi Kapitali hind (WACC): selle leidmise ja rakendamise võimalused. Ettevõtte kapitali hind on tulunorm, mille ta peab teenima, et rahuldada investoreid antud riskitaseme juures. Seega on mõisted "kapitali hind" ja "investori nõutav tulunorm" samaväärsed. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõte finantseerib (bilansi passivapool) oma investeeringuid nii põhi- kui ka käibevaradesse. Lähtudes kapitali hinnast, saame vastu võtta investeerimisprojekti. Kuid samas tuleb arvestada, et vastuvõetud investeerimisotsused mõjutavad omakorda kapitali hinda. Ettevõtte seisukohast kehtib seos, mida madalam on kapitali üldistav hind, seda parem. See põhimõte vastab ka ettevõtte peamisele eesmärgile -- s.o. aktsionäride jõukuse/rikkuse maksimeerimine. Kapitali kaalutud (üldistav) keskmine hind (weighted average cost of capital, WACC) arvutatakse tulumaksujärgsetest
Verbaalne mudel. Kui me ütleme, et turul muutub nõutava kauba kogus pöördvõrdeliselt tema hinnaga, siis me väljendame verbaalselt lihtsat nõudlusmudelit. Matemaatiline mudel. Esitatud nõudlusmudeli puhul on tegemist kahe hulgaga: p (hind) ja q (kogus). Kui on olemas kaks hulka p ja q ning kui hulga p igale elemendile vastab hulga q mingi element, siis on tegemist funktsiooniga. Seega saab nõudlust väljendada funktsioonina kauba hinnast: qd= f (p), qd on tarbijate poolt nõutav kauba kogus ja p on kauba hind. Toodud funktsioon esitab kahe muutuja omavahelist seost. Kui on teada kauba kogused, mis vastavad mingile hinnatasemele, siis saab analüüsi vahendina kasutada tabelit. Parema ülevaatlikkuse huvides kasutatakse majandusteoorias sageli graafilist väljendusviisi. Kahe muutuja - hinna ja koguse seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. Mudel-tootmisvõimaluste kõver
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
- Plussid: arvestab raha ajaväärtust ja rahavoogusid - Miinused: eeldab, et kõik raha reinvesteeritakse sama määraga. Kui projekt sisaldab mitu IRRi, siis raske tõlgendada Peamine konfliktiallikas on erinevad eeldused reinvesteerimismäära osas NPV, MIRR ja IRR vahel. NPV ja MIRR eeldavad, et rahavood reinvesteeritakse kapitali hinnaga, kuid IRR meetod eeldab reinvesteerimismäärana projekti enda IRR-i, mis tavaliselt on kapitali hinnast kõrgem (kui on). Kõrgem reinvesteerimismäär IRRi puhul muudab varasemad rahavood eriti väärtuslikeks ning seetõttu annavad lühema elueaga projektid IRRi korral parema tulemuse. Kuid vaatamata akadeemikute ja teoreetikute tugevale poolehoiule valida projekti NPV järgi, on uurimused näidanud, et tegevjuhid eelistavad ikkagi IRR meetodit. Siinkohal väidab Damodaran, et ettevõtted, kel on parem juurdepääs kapitalitugudele, annab NPV meetodi
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2
Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. 45. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 46. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku (aktsiisimaks, käibemaks) Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria
· Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. · Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. · Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. · Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. · Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. · Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK · Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited. - Kulukontod on oma olemusel aktiva kontod , perioodilised kontod ja on mõeldud kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Kontod perioodi lõpul suletakse. Näide paberil. – Tulukontod- pöördelised kulukontodele on nad siis passiva tüübilised kontod. Samuti perioodilised kontod, tulude kogumine toimub konto kreeditis.
Nominaalse intressimäära puhul eeldatakse, et intressi arvutamise sagedus on üks kord aastas. Aastast erineva perioodi korral tuleb käsitleda aastast ekvivalentset intressimäära. See on tegelikult võlgnevuselt aasta lõpul võetava intressimakse määr, mis on ekvivalentne aastase nominaalse lihtintressimääraga. Sisuliselt on tegemist intressimääraga, millega kord aastas toimuv intressiarvestus viib samale tulemusele nagu nominaalse intressimääraga esialgse tihedusega intressiarvestus. Aastast ekvivalentset intressimäära tuleb arvutada sellepärast, et erineva arvestusperioodiga intressimäärasid ei saa otse võrrelda. Kuigi tavaliselt esitataksegi aastane intressimäär ja näidatakse, kui tihedalt aastas intressi arvutatakse, ei loe sellest välja, milline on aastane ekvivalentne intressimäär. Aastase ekvivalentse intressimäära arvutusvalem on järgmine: m i (2.4) EAR = 1 + nom - 1 ,
5. Perioodide jaotamata kasum/kahjum. 4 Kasumiaruanne Kajastab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nende vahet kas siis kasumi või kahjumina. Kasum näitab ettevõtte vastavust jätkuvuse printsiibile, samas ei tähenda lühiajaline kahjum veel selle printsiibi rikkumist. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi neto käive, tulu valuutakursi muutustest, tulu põhivara müügist, saadud intressid ja dividendid. Kulud on aruandeperioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, millega kaasneb varade väärtuslik vähenemine või kohustuste suurenemine. Siia kuuluvad tootmise ja müügi kulud, varade allahindlus, põhivarade kulum, kulum valuutakursi muutusest, väljamakstud intressid ja dividendid. Peale maksude mahaarvamist kasumist jääb alles puhas kasum, mille arvelt võib välja maksta dividendi. Nii
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................