saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta.
2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes
Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas
Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus.
Ränduri teejuht, pidades Joset kuulsaks maanteeröövliks Jose-Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose
Merimee teos "Carmen" CD katkenditega G. Bizet ooperist "Carmen" Arvutivõrk TUNNI KÄIK I Vastata suuliselt Hoffmanni "Rüütel Gluck" 1) Kellest räägib novell? 2) Kuidas on kujutatud peategelast? 3) Millest oli tingitud Glucki üksindus? II Merimee "Carmen" Teos on eelnevalt läbi loetud LUGEMISKONTROLL (küsimused on eelnevalt arvutitesse salvestatud, vastatakse paberile) 1. Millele vihjab teose moto? Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel kui lamab mulla all ta. 2. Kes oli don Jose, kuidas sai temast röövel? 3. Kuidas leidis aset don Jose ja Carmeni esimene kohtumine? 4. Iseloomusta Carmenit, märgi ära ka tema rahvus. 5. Miks nimetatakse don Josed teoses kanaarilinnuks? 6
Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene ´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab taas vikontessi ja viimane kutsub ta õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene´i endaga teatrisse, kus soovitab Rastignac´il meelitada ära Delphine, Goriot´ teine tütar. Teatris markii d´Ajuda
Õhkkond oli pingeline. Lõpuks tõestati, et Orso ei alustanud tulistamist ja ta mõisteti õigeks. Lydia ja Orso kihluvad, võtavad Colomba ja koloneli kaasa ja lähevad Euroopasse. ,,Carmeni" tegevuspaik on Hispaania ja 19. sajandi I pool. See on raamjutustus, kus minategelane ehk autor räägib reisist, kus ajab taga Hispaania ajaloolist kohta. Teel kohtab ka Jose Nawarrat. Teejuht tahab Josed välja anda, aga minategelane pole nõus, sest Jose on temaga normaalselt käitunud (Jose oli tegelikult röövel). Teejuht läks politseid kutsuma, aga minategelane hoiatab röövlit ja laseb tal minna. Edasi räägib minategelane Hispaania linnast, kus kohtub imeilusa tüdruku Carmeniga. Nad käivad koos jäätist söömas ja kudrutavad ja mustlasneiu filrdib jutustajaga. Hiljem varastab Carmen mehelt kella ära
tegelikult ei suuda. Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
Paris oli kogu tüli põhjus. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlust pidama. Menelaos võidab kuna Paris põgenes. Jumalad arutasid sõja kohta. Pandaros rikkus rahulepingut lastes noole Atreuse poja Menelaose pihta. Sõda algas uuesti. Achilleuse viha pole leebunud ning ta keeldub tulemast. Achilleus saatis oma parima sõbra Patroklose sõtta ja Patroklos suri kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja
II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi. Teose sündmustik toimub 1830. Aastal. III. Teose tegelaskond Kui välja arvata vähem tähtsad tegelased, siis on teose tegelaskond suhteliselt väike. Probleemistiku keskpunktis on José ja Carmen. Kõige omapärasem tegelane on kindlasti Carmen. Ta oli mustlane, kuid ilusam kui kõik tema rahvusest naised. Carmeni iseloom oli aga keeruline ning ta oli väga salakaval. Teised tegelased nagu näiteks jutustaja ja José olid tüüpilised. Neil puudusid erilised ja meeldejäävad tunnusjooned. Põhilise tegelaste grupi moodustavad salakaubavedajad, kelle hulka kuuluvad ka José ja Carmen. Vähem tähtsad tegelaste grupid on mustlased,
Erinevaid naiste tüüpe. Noore inimese eneseotsimist peegeldavad novellid. III periood. "Poiss ja liblik" (1915): oluline kogu. Sisaldab kunstmuinasjutte ja miniatuure. Oluline Wilde'i mõju. "Juudit" ('21) isikudraama. Näidatud massipsühhoosi toimumist. "Kõrboja peremees" ('22) Katku peremehe kuju hiljem ~Vargamäe Andres. "Elu ja armastus" ('34) - romaan. Vaene matüdruk tuleb linna, saab rikka mehe, mees petab, puhaste ideaalidega naine tapab enda. Vilksab läbi T&Õ 4. Osa temaatikat (moraalitus). "Ma armastasin sakslast" - romaan. "Põrgupõhja uus Vanapagan" ('39) romaan. 2 stereotüüpset tegelast: Kaval-Ants ja Vanapagan. Romanis Vanapagan on mats, Kaval-Ants neg. tegelane. "Kuningal on külm" ('36) - näidend, allegooriline. Oludest ja nende muutumisest ühel suvalisel Euro maal, 30ndate II poole iseloomustus. Fantastiliste novellide kogud "Pöialpoiss" (1923), "Meie rebane" (1932), essee "Hiina ja hiinlased" (1938).
Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ôukondlased on kadedad, et Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil abielluda, et saada järeltulija- troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima, veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde. Iirimaa on tuldsülitava lohe küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vôtta. Kuninganna paneb kaasa armujooki Marci jaoks, et armastus kestaks kogu elu. Tuulevaikuse ajal merel tekib noortel janu ja Tristan ja Isolde joovad sellest, teadmata selle môjust. Nüüdsest peale kuuluvad nad elu lôpuni teineteisele. Isoldest saab Marci naine, kuid salajased kohtumised Tristaniga hoiavad nende armastuse kustumatuna. Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil ônnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad
esimese täiskasvanute novelli "The Last Sum m e r (of You and Me)" ee st 2007. aast al . Praeg u elab ta New Yorkis koos te m a artistis abika a s a g a , Jacob Collins . Neil on kolm last: Nathaniel, Samuel ja Susannah. ( tõlgitud ümber inglise keelest ) 1.2 Raamatust 1.2.1 Õnn ei anna iial: ta ainult laenab (Hiina vanasõna) Tüdrukud pakkisid oma asju vastu oma tahtmist. Nad oleks tahtnud sellegi suve koos veeta, aga nende teed viisid lahku. Mornilt istudes märkas Tibby Carmeni kappis kokku lapatud püksipaare mida ta kohe endale soovis. Need teksad olid ostetud kasutatud riiete poest ja Carmen oli kavatsenud just need minema visata. Tibbyle need püksid aga meeldisid ja Carmen andis lahkesti need talle. Tüdrukud soovitasid tal neid jalga proovida, kuna kui need Carmenile parajad siis Tibbyle ei peaks. Tibby palus ka Leenat , et too neid jalga prooviks. Ka Leenale sobisid need kui valatult. Tüdrukud arvasid , et ka Bee peab neid jalga proovima
Saadab ühe suure kange mehe Tronje Hageni Siegfriedi juurde. Ta on #2 mees Siegfriedi järel oma tugevuselt. Tronje hakkab Siegfriedi meelitama, et kui nad lähevad koos võitlem, siis saab seda haavatavat kohta kaitsta. Siegfried räägib välja. Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nüüd märk teada ja mehed lähevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvõistlusele, mille Siegfried võidab ja läheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure. Kriemhild abiellub uuesti hunnide kuninga Attilaga. Meelitab vennad oma külla ja Tronje tuleb ka kaasa ja Tronje heidab äraneetud varanduse Reini jõkke, et needusest lahti saada. Kriemhildil õnnestub oma vägesid võitlema panna Tronje ja Güntheriga. Nad tapetakse. Hagen ei ütle, kuhu ta varanduse heitis ja see jääb saladuseks. Leidub ka üks asjalik mees, Attila vasall, Berni Dietrich. Berni ütles,
Rodrigo isa vana, füüsiliselt nõrk kuid see eest väga elukogenud, Jimena isa oma jõu tipul, kuningriigi esimene mõõk ja loodab sellele kohale. Juhtub aga nii, et Rodrigo saab selle koha endale. Jimena isa solvub ja viha hoos lähevad sõnelema ja viskab Rodrigo isale kinda plekk, mida sai maha pesta vaid verega. Rodrigo isa teadis, et ta on jõuetu, ning palub Rodrigot tema eest võidelda. Rodrigo seega kahe tule vahel. Tunnete ja kohustuse konflikt. Duell toimub, Rodrigo tapab Jimena isa temast saab oma armastatu isa tapja, Jimena ütleb temast lahti (armastab teda, aga on kohustatud temast lahti ütlema). Jimena teine austaja ilmub välja, Sevillale lähenemas maurid. Rodrigo palub süü maha pesemiseks minna võitlusesse mauridega nii palju sündmusi ja Corneille mahutab selle ühte ööpäeva. Rodrigo naaseb, endiselt armastab Jimenat, kuningas paneb Jimena tunded proovile. Kuningas
Siegfriedile vastanduv negatiivne karakter on Tronje Hagen, kes on sõjamehena vapper ja hulljulge, kuid tegudes salakaval ja reetlik. Läbiv motiiv on kadedus. ,,Nibelungide laul" on traagilisim, süngeim ja mahukaim. Prantslaste kangelaslaul ,,Rolandi laul" ülistab isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste (mauride) vastu. ,,Rolandi laulus" on palju poeetilisi liialdusi, nt Karl Suur on 200-aastane või et peapiiskop üksi tapab lahingus 400 meest. Tegelased ja võitlused on psühhologiseeritud. Roland pole veatu kangelane, ta on liiga uhke saab talle saatuslikuks, sest pole nõus uhkust alla neelama ja abi kutsuma. Rolandi jaoks on sõda mauride vastu püha missioon. Frangi kangelaste juures näidatakse nende ebalusi ja kahtlusi. Kasutatakse korduvaid kujundeid, nt 3x sarve puhumine. Võitlusi kujutatakse mauride ja paganate seisukohalt. Ära kuulatakse ka mõlemad pooled kohtus. Antakse dünaamiline pilt
näitleja. Sophokles „Kuningas Oidipus“. Teeba linn, antiikaeg. Teeba kuningas Oidipus, noor Teebast pärit mees. Enesekindel, tugev, äkiline. Probleemiks on Teebas katku leviku pidurdamine, milleks tuleb leida Laiose mõrvar. Hiljem selgub, et Oidipus ise on mõrvar, tegu saatusetragöödia, kus inimesel pole võimalik oma saatuse eest põgeneda. Kui Laiosel ja Iokasel sündis poed Oidipus, kuulutas Teeba oraakel neile, et laps tapab oma isa ja heidab ühte emaga. Laios laseb kerjusel ta mägedesse surema viia, tollel hakkab lapsest kahju, annab ta teisele kerjusele, kes viib ta Polybosele ja tema naisele. Oidipus saab hiljem ettekuulutusest teada ning põgeneb talle teadaolevate vanemate juurest. Kolme tee ristil tapab ta enda teadmata oma isa Laiose, pöördub Teebasse, tabab Sfinksi ning saab kuningaks ja abiellub oma emaga. Siis saabub Teebasse katk ning oraakel ütleb, et enne katk ei kao, kui
Oli väga detailne kujutaja. Tema teostes on tegevuskohad eksootilised: Korsika, Hispaania jne. Puskin on tõlkinud palju Merimeed ning Merimee ise on tõlkinud vene kirjanikest samuti Puskinit, Gogolit ning Turgenevit. Merimee avaldas palju töid vene kirjanike kohta. Oli Venemaa kirjanduse sõpradeseltsi liige. Tema tähtsaim teos on ,,Carmen,, (1845), selle teose põhjas on ta romantik ja realist. Carmeni kohta tehti ka esietendus mis saavutas väga suure edu. Teose tegelased: don Jose, Carmen ja Escamilla Makija sümboliseerib kurjust ja põgenenud röövlite asupaika, sugukondliku elulaadi,pistoda ja püssi õigusi. 20)L. Tolstoi elu ja looming. (1828-1910) Lev Tolstoi on tuntud vene 19. saj. kultuuritegelane koos oma kaasaegsete kirjanikega nagu : 1. Ivan Turgenev (1818-1883) 2. Fjodor Dostojevski (1821-1881) 3. Anton Tsehhov (1860-1904) 4. Nikolai Nekrassov (1821-1877) 5. I. Gontsarov (1812-1891) 6. Aleksei Ostrovski(1823-1886) Ta sündis 28 aug
· realismi edasikandja - · psühholoogilise romaani rajaja · eksistentsialismi edasikandja ja mõjutaja jagas inimesed kahte tulpa ja uskus, et saab muuta ühiskonda; inimene on nüüd vaba, enne oli talle sünnil määratud kõik tegelased · rodion raskolnikov vaene tudeng, radikaalne ja ühiskonnast eraldunud · razumihhin raskolnikovi sõber, abivalmis ja heasüdamlik · aljona ivanova pandimajapidaja, kelle raskolnikov tapab · mlizaveta ivanova aljona õde · marmeladov joodikust riigiametnik · sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina · pjotor petrovitsh luzin dunja peigmees, valelik, egoistlik · dunja raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel · pulheeria ivanova raskolnikovi ema, lihtsameelne, heatahtlik · ivanovich svidrigailov dunja eelmine tööandja, armastas dunjat
1820/21 romantiline poeem "Kaukasuse vang" (Kangelane põgeneb Venemaalt Kaukasusse, kus võetakse vangi tserkesside poolt. Üks tserkessitar armub temasse, ta aga ei suuda sellele armastusele vastata, sest ta süda on närbunud. Tüdruk aitab tal põgeneda ja uputab siis enda). 1824 poeem "Mustlased" (Kangelane Aleko põgeneb kodust mustlaste juurde, kust leiab oma elukaaslase Zemfira. Too aga leiab varsti endale mustlasest mehe. Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud tappa tsaari vennapoja Dimitri. Rahvast tahab uut tsaari, kes oleks õnnetu, ärapõlatud ja tagakiusatud. Üks Grigori kasutab juhust ja kuulutab end tapetud Dimitriks. Valitakse troonile. Kardab aga Borissi poega Fjodorit ja laseb tolle tappa)
Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune, kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta linna väravate ette seisma. Ülejäänud kreeklased lähevad laevadele ja lähevad nendega rannikust veidi eemale. Troojalased arvavad, et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse
Vainemoinen!"). Võimalik, et tal mõlkus meeles saksakeelse eesti värsseepose loomine. Kreutzwald kasutas Faehlmanni visandeid hiljem eepose ,,Kalevipoeg" koostamisel. RAIMOND KAUGVER (25. II 1926 24. I 1992) Raimond Kaugver on sündinud Rakveres raamatupidaja pojana. Lõpetas 1942 Rakvere gümnaasiumi ja põgenes 1943 Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Võitles Soome armees, pöördus 1944 Eestisse tagasi, kus võitles Saksa armee koosseisus. Oli seejärel Rakvere lähedal õpetaja. Arreteeriti 1945 süüdistatuna kodumaa reetmises ja oli 1949. aastani Vorkuta vangilaagris söekaevur, sanitar ja velsker. Töötas 1950 1961 Tallinna trammitrustis peamiselt teemeistrina, seejärel oli kutseline kirjanik Tallinnas. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Avaldanud 16 + 2 (postuumselt) romaani, näidendeid, novellikogusid, kuuldemänge.
nimetatud ka Jeesus Kristuse maapealseks tegelaseks.Autor tahtis kujutada üdini head inimest, kes parandaks maailma läbi headuse. Vürst nagu valge vares, ohverdada ennast , et teistel oleks hea.Kõige suurem ohver - ohverdab oma armastuse.Nastasja Filippovna - piltilus , on õnnetu, teda kasvatai Totski armukeseks. Arvas et ei vääri armastust. Vürst on armunud Aglajasse , aga teeb Nastasjale abielu ettepaneku , nähes teda õnnetult.Nastasja arvab , et ei vääri vürsti.Rogozin tapab Nastasja. Mõskin oli loo peategelane , kes oli Sveitsist ravilt tulnud ja pidi suure varanduse saama. Rongis oli Lebedev ja Rogozin ka.Mõskinil hakkas Nastasjast kahju , tegelikult armastas ta Aglajat. Nastasjale tundis kaasa. Nastasja tuned olid ära ostetud , seepärast põlgas ta ühiskonna ära. Nastasja tapeti Rogozini poolt armukadeduse pärast. Kas iluga võib maailma segi pöörata? Kas üdini hea saab eksisteerida koos pahedega? Kas ilu on võimalik müüa?
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kätt. N. Ei võta seda vastu ja sõidab Rogoziniga Moskvasse, M. Järgneb neile. N. Ei suuda valida, ta armastab M. Aga samas jookseb altari juurest Rogozini juurde. M koos ei ole ta selle pärast, et tema arust on M liiga täiuslik tema, oma ilu müüja, jaoks. Hiljem saab M aru ,et ta tunneb raohken kaasa N, armastus puudub. Siiis märkab ta et Aglaja armastab teda ja nad teatavad kihlusest. See neil väja ei tule. M põgeneb koos N. Altari eest laseb jalga N jälle. Rogozin N ei mõista ja tapab ta. Ja siis läheb otsima lohutust M käest. Selle hingelise erutuse pärast läheb M arust ära ja ta saadetakse uuesti Sveitsi, paratamatu idiootsuse ravimiseks. Pilet nr 10 Juhan Liiv 1864-1913 "Liivi" nimelise preemia on saanud : *Beti Alver "Tähetund" ja "Hinge maania" *Toris Kareva "Pühitsus" *Debora Varandi
Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja teeb seepärast kurja. Aga ka see lõputu kurjusekülvamine on teda ära tüüdanud. Ta armub Tamarasse, kes oli erakordselt ilus neiu (kontrast kaunitar ja koletis). Deemon tapab ta. Tamara kaudu pääseb Deemon Jumala juurde. Hiljem viib aga ingel Tamara ikkagi Jumala juurde. Romantism väärtustab isiksust, indiviidi, hingeelu. Romantism tekib vastasena valgustusele. Valgustsuses väärtustati intellekti. Siin väärtustatakse tundeid, hingeelu. Romantikud ei väärtusta ühiskonda ja ühiskonnaelu; mõningate kirjanike puhul ka materiaalset maailma tervikuna. Nad väärtustavad ka jumalikku maailma. Zukovski sai mõjutusi inglise ja saksa romantismist
Nastasja oli selle pärast väga erutatud ja valis õhinaga pulmaks detaile välja ja tegi plaane. Vürst nii õhinas polnud, kuid kuulas Nastasjat ja püüdis osavõtlikust üles näidata. Vürst pani muide tähele, et Nastasja teadis väga hästi, mida Aglaja talle tähendas. Pulmadega oli niigi väga palju sekeldusi ja neid tuli veelgi juurde...Nimelt saabus Pavlovskisse Rogozin. Vürst kartis väga, et Rogozin teeb midagi äärmuslikku- näiteks tapab armukadedusest Nastasja. Ka Nastasja kartis seda. Vürst saatis kindluse mõttes pidevalt Nastasja majja saadikuid kontrollima, kas temaga on ikka kõik korras. Veel laulatuse hommikul oli kõik korras. Kui vürst kirikusse jõudis, nägi ta, et selle ette oli kogunenud suur hulk rahulolematuid linnakodanikke, kes tahtis lihtsalt kurikuulsat paari oma silmaga näha, kes laitis abielu, kes tuli niisama kaasa. Peale selle sujus kõik plaanipäraselt, kuni ilus, kuid närviline pruut oli väljunud
Looming prosaist ja näitekirjanik. Seotus merega, põhiline on saavutada elamise rahu 1936 "Rannajutud" kogumik: meeste vahel meri aitab kriitilisel hetkel lahendada elu keerdküsimusi, Kustas ja Oskar kaklesid sama tüdruku pärast, kuid lõpuks otsustavad mõlemad loobuda, Aegunud õnn, Elamise rahu Tiidu Peeter leiab rahu liikuval jäätükil elu eest võideldes, mitte kodus egoistliku naise juures, Randlase surm Andres ei suuda hoolimata haigusest voodis olla ning läheb salaja kalale, kus sureb, Mere annid psühholoogilise rõhuasetusega, Pikasääre peremeest süüdistatakse rannale joksnud laevast omavoliliselt tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt. Ta ei pea end kurjategijaks, kuid et kohus on seda mõista andnud, tagastab viimsegi kui jupi. Otsustab, et kui need on juba meres, siis võib uuesti otsima tulla. Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Põhiline on saavutada elamise rahu.
Maltsvet käis ringi ja kuulutas et venemaal jagatakse tasuta maad kutsus eesti rahvast eestit hülgama ja Krimmi minema, parem ja viljakam pinnas paradiis. Valget laeva ootama kõik järgijad kogus lasna pae kaldale ja väitis et kohe tuleb valge laev, mis viib krimmi. Laeva ei tulnud. Algselt on need ilmunud ajalehe järjejuttudena, mis põhjustab stiililist ebaühtlust. ,,Mahtra sõda" 1902. Juurde lisatud moto rahvalaulust. Tegemist armastuslooga, kus peategelaseks on suur ja turjakas ehtne eesti talupoeg Võllamäe Päärn. Armastatu Huntaugu Miina. Armukolmnurk, lisandub kubjas kellele ka Miina meeldib. Kubjas oli tööle sundija, ise oli ka reetur nagu reetur, põlatud. Miina isa arvas et kupjale lapse andmine oleks hea kaup. Trööstitu pilt talurahva elust. 700 aastane orjaöö. Kujutas eestlasi viksi ja vilkana. Teine tegevusliin toimub mõisas
ta aga rindele naasma. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta tagasi sõtta minema, tapma mitte millegi eest. Hetkegi ei saa ta Elisabethile mõtlemata olla. Temas kerkib esile kaastunne vangide suhtes, segadus ja meelehärm. Olukord muutub rindel pingeliseks, venelased tungivad peale ning sakslased peavad taanduma. Ernst saab käsu partisanid hukata. Seda ta aga ei suuda. Selle asemel tapab ta oma sõbra ning laseb venelased vabadusse. ,,Tänuks" aga, saab Graeber ühelt vabaks lastud venelaselt surmava kuuli. Ta sureb. 3 Ernst Graeber koolipingist sõtta sattunud noor, kes ei suuda kuidagi vastust leida elu mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea
sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under (1917 sonettid), Artur Adson (Henge Palango-hinge põlemine), Hendrik Visnapuu (Amores), Johannes Semper (Pirrot-narr teener), August Gailit (Saatana karusell)), Friedebert Tuglas. Uued tulijad olid (pärast Visnapuu ja Gailiti lahkumist) August Alle ja Johannes Barbarus. Siuru jätkas Noor-Eesti uusromantilist suunda. Sümbolistlik ja impressionistlik suund (eriti Under). Tekkis, et vastanduda sõjakoledustele (I MS, revolutisoonid). Moto: Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud (F.Tuglas). Rühmituse tegevus lõppes eelkõige 1) ei saanud enam kirjutada nii nagu elu reaalselt oli, 2) kõik olid kasvanud välja iseseisvateks kirjanikeks. Väiksem põhjus oli sisemiste vastuolude tõttu. Selleks ajaks olid nad täitnud oma eesmärgi: nende looming oli leidnud tunnustuse. Siurulaste teoseid iseloomustab uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. ,,Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumi ,,Siuru" I-III
Äge sõjavastasus ja mure inimkonna tuleviku pärast. Antinaturalistlik suund, väga eemal ka sümbolismist. Esile kerkis ka kirjanduses, muusikas, teatris. Saksa ekspressionisliku draama teemaks oli vajadus luua uus inimene ja vabaneda aupaklikkusest (ei mingit minevikku, eelmisi generatsioone). Enamik näidendeid kajastavad põlvkondadevahelisi hukutavaid konflikte. Reinhard Johannes Sorge ,,Kerjus" 19111912 on esimene saksa ekspressionistlik näidend. Kujutab noort luuletajat, kes tapab oma vanemad, kuna ei suuda kõrvalt vaadata nende kodanlase elu. 1917 lavastas selle Reinhardt. Autor hukkus läänerindel aasta enne. Elu ja inimest kujutatakse kõrge üldistusastmega. Palju massistseene. Nüansse, hingeelu peensusi pole. Sotsiaalse ebaõigluse valuline taunimine. Rohkelt monolooge. Individualiseeritud karakterid puuduvad, tegelased üldnimelised (isa, poeg, tütar jne). Teravad kontrastid, dünaamiline tegevus. Dialoog kopeeris kiiret lühendatud stiilis kirjutatud telegrammi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
