Marimee Carmen (0)

Marimee, CARMEN
Peategelased:
Carmen  – mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu . Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu.
 
Don Jóse – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga . Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise.
TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK
 
Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa.
 
Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta.
ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED

• Põgeneti loodusesse – raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale
  
• Palju kirjeldusi – kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa
  
• Romantikuid lummas võõraste ja  kaugete maade ja rahva eksootilisus. - „Carmen“ tegevustik toimub Hispaanias
  
• Kirglik vabaduse igatsus – Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis
  
• Romantism on tundeline kirjandusvool – Carmen armus tihti
  
• Romantikutele tähtis erandlikkus – tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid
  
• Esiplaanil autori omad ideaalid – autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu
  
• Hinnati huumorit – Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju
  
• Kujutati maailmavalu – jutt räägibki don Jóse kurvast elust
  

Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose. Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don Jose on ohtlik. Rännumees aga ei tee sellest väljagi ja pakub don Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja, et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi. Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss rännumehele selgeks teha, et don Jose on ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis . Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu kott, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud, mida ta nüüd, don Jose kuuldekaugusest väljas, ära hakkas võtma. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi.
Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga . Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama. Ta päris don Joselt tema vangisoleku põhjuseid ning don Jose rääkis talle meenutusena minevikust, kuidas kõiges oli süüdi Carmen.
Don Jose meenutus algab sellega, kui ta veel võimuesindaja oli. Kui aga Carmen oma töökaaslasel kakluse käigus näo noaga lõhki tõmbas, pidid don Jose ja tema kaks võimuesindajast kaaslast Carmeni minema viima. Kui nad olid tehasest välja jõudnud, hakkas Carmen keeles, mida teised kaks meest ei osanud, don Josed paluma, et ta temal minna laseks. Lõpuks annab don Jose Carmeni valedele järgi ning aitab ta põgenema. Selle eest pannakse ta vangi, kust ta isegi Carmeni saadetud viili abiga ei põgene, vaid istub oma aja ära. Vangist välja saanud, asub ta Carmenit otsima , kuid teda on raske leida. Kui ta on Carmeni leidnud kohtuvad nad korduvalt, kuid Carmeni püsimatus ajab don Josed vihaseks ja armukadedaks. Don Jose langeb Carmeni ''ohvriks'' täielikult siis, kui Carmen teda paluma tuleb, et ta teda ennast ja tema salakaubavedajaist sõpru üle piiri laseks. Don Jose oli Carmenisse armunud ning täidab ta soovi, ka ise salakaubavedajaks hakates. Nüüd, kui don Jose oli täieõiguslik salakaubavedaja, pidi ta ka salakaubavedaja moodi elama, ennast pidevalt varjates . Koos paari teise salakaubavedaja, kaasa arvatud Carmeni ''abikaasaga'', peatuvad nad linnast kaugemal, kuhu Carmen neile sõnumeid saadab , kuna ja millal saab tema võrgutatud rikkaid mehi rüüstama tulla. Üsna pea lähevad don Jose ja Carmeni nn abikaasa tülli ning don Jose tapab ta. Armukadedus on don Jose hullumise äärele ajanud. Carmen oli talle ustav väga lühikest aega, samas, kui don Jose teda igal sammul jumaldas ja tema nimel kõigeks valmis oli. Mõne aja möödudes armub Carmen härjavõitlejasse. Ta lahkub pidevalt don Jose juurest, et teda vaatama minna, tuues ettekäändeks mustlasasjade ajamise. Kui don Jose teda ühel päeval jälitab ja näeb, kuidas ta härjavõitlejaga flirdib (härjavõitleja tõi Carmenile härja küljest lindi, mis tähendas tollel ajal armastusavaldust südamedaamile), viib ta Carmeni linnast kaugemale ning küsib tema käest, kas ta armastab teda ja kas ta jääb temaga kokku. Carmen vastab kangekaelselt, et ta ei armasta don Josed enam ning ei taha temaga enam koos olla. Don Jose on löödud ning vihane. Ta ähvardab Carmeni tappa, kui ta temaga koos ei ole. Carmen vihastub, viskab don Jose kingitud sõrmuse põõsastesse ning karjub ei. Don Jose pussitab Carmenit, ning Carmen langeb surnult maha. Don Jose istub sügavais mõtteis olles veel Carmeni laiba juures ning siis matab ta maha. See tehtud, läheb ta esimesse politseijaoskonda ning annab ennast üles.