Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Manuela DiCenta (0)

1 Hindamata
Punktid
Aravete Keskkool
Manuela Di Centa
Referaat
Koostas: Marii Rikken
Juhendaja : Raido Rohi
Aravete 2012
  • Sisukord



  • Karjäär
    Manuela di Centa (sündinud 31. jaanuaril 1963 aastal) on Itaalia suusataja ja kahekordne olümpiavõitja (1994). Di Centa sündis Paluzzas, Udine provintsis , suusatajate peres. Oma debüüdi tegi Itaalia rahvuskoondises 1980, kui ta oli 17 aastane. Kaks aastat hiljem võistles ta FIS-i Maailmameistrivõistlustel Oslos, kus saavutas kaheksanda koha. Pärast tüli Itaalia Suusaföderatsiooni presidendiga, Di Centa lahkus rahvuskoondisest ning oli eemal 1986. aastani.
    Aastal 1988 , taliolümpiamängudel Calgarys lõpetas ta kuuendana 20 km vabastiilis. Ta võitis oma esimese medali rahvusvahelistel võistlustel 1991a Maailmameistrivõistlustel Val di Fiemme's: hõbemedal (4 x 5 km) ja kaks pronksmedalit (5 km, 30 km). Järges Olümpiamedal 1992, pronksmedal 4 x 5 km. 1993 aastal Faluni Maailmameistrivõistlustel, võitis ta veel kaks hõbemedalit (30 km, 4 x 5 km). 1995 aastal FISi maailmameistrivõislustel, võitis ta veel ühe hõbemedali (30 km) ja pronksi (5 km).Di Centa tuli ka Itaalia meistriks aastateli1985, 1989 ja1991. Di Centa tundus olevat " igavene teine", kuid see muutus järsult 1994 aasta taliolümpiamängudel Lillehammeris, kus ta sõitis end medalile kõigis kavas olnud murdmaadistantsidel: kaks kulda, kaks hõbe- ja üks pronksmedal. Aastal 1996 oli ta esimene Itaalia murdmaasuusataja kes sai Holmenkolleni medali. Oma viimase medali sai ta 1998 aasta Taliolümpiamängudel 4 x 5 km distantsil.
    Pärast sportlaskarjääri lõppu, töötas Di Centa Itaalia televisiooni heaks ja sai Itaalia rahvusvahelise olümpiakommitee liikmeks. Di Centa oli ka esimene Itaalia naine, kes ronis Mount Everesti tippu aastal 2003. Di Centa on ka esimene Itaalia naine (ja 19 itaallane)kes konkureeris viitel olümpiamängudel, aastatel 1984 kuni1998. Tema noorem vend Giorgio Di Centa on praegu Itaalia suusakoondise liige ja on võitnud kaks kuldmedalit 2006 aasta taliolümpiamängudel.
    Rahvusvahelise Olümpiakommitee, Itaalia Olümpiakomitee liikmena ning üks Itaalia parimatest taliolümpial saavutanutest, mängis Di Centa olulisi avalikke rolle 2006 aasta taliolümpiamängudel Torinos. Ta oli ka üks kaheksast lipukandjast avatseremoonial. Lõputseremoonial osales ta autasustamisel meeste 50-km murdmaasõidu medalistidele, kus juhuslikult oli kuldmedali võitja tema noorem vend Giorgio Di Centa.

  • Saavutused
    Saavutused Olümpiamängudel
    Albertville 1992:
    pronksmedal 4x5 km
    Lillehammer 1994:
    olümpiavõitja 15 km vabastiilis
    olümpiavõitja 30 km klassikalises stiillis
    hõbemedal 5 km klassikalises stiilis
    hõbemedal 10 km tagaajamisvõistlus (vabastiilis)
    pronksmedal 4x5 km
    Nagano 1998:
    pronksmedal 4x5 km
    Maailmameistrivõistlustel
    Val di Fiemme 1991:
    hõbemedal 4x5 km
    pronksmedal 5 km klassikalises stiilis
    pronksmedal 30 km vabastiilis
    Falun 1993:
    hõbemedal 30 km vabastiilis
    hõbemedal 4x5 km
    Thunder Bay 1995:
    hõbemedal 30 km vabastiilis
    pronksmedal 5 km klassikalises stiilis

  • Pildid
    Manuela Di Centa Olümpia medalitaga Manuela di Centa 2011 Aastal

  • Manuela DiCenta #1 Manuela DiCenta #2 Manuela DiCenta #3 Manuela DiCenta #4 Manuela DiCenta #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mary. Õppematerjali autor
    Manuela DiCenta suusatajakarjäärist ja tulemustest võistlustel.

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti sportlased
    9
    pdf

    Eesti sportlased

    Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki Nool on sündinud 25. juunil 19

    Kehaline kasvatus
    Andrus Veerpalu
    7
    doc

    Andrus Veerpalu

    Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka

    Kehaline kasvatus
    Suusatamine ja Eesti suusatajad
    24
    rtf

    Suusatamine ja Eesti suusatajad

    SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid  Klassikaline sõidustiil  Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine  Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine  Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine  Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on

    Suusatamine
    Referaat Andrus Veerpalust
    8
    doc

    Referaat Andrus Veerpalust

    Sissejuhatus Olumpiavõitja Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril, aastal 1971 Pärnus. Andrus Veerpalu lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 1990­2005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is

    Kehaline kasvatus
    Eesti olümpiavõitjate saavutused
    6
    docx

    Eesti olümpiavõitjate saavutused.

    Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 192

    Kehaline kasvatus
    Suusatamine
    11
    doc

    Suusatamine

    Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun ­ Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu.................................................................................10 8.

    Sport/kehaline kasvatus
    Referaat Andrus Veerpalu
    9
    docx

    Referaat Andrus Veerpalu

    REFERAAT Andrus Veerpalu Gümnaasium 6 klass 2011.-2012.õ.-a. Koostas: SISUKORD 1.Kes on Andrus Veerpalu? 2.Teekonna algus. 3.Elustiil. 4.Sportlikud saavutused. 5.Karjääri lõpp. 6.Lõpetuseks 1.KES ON ANDRUS VEERPALU? Andrus Veerpalu nime teavad tänapäeval kõik-ka need,kes ise ei olegi suured spordifanaatikud.Sellest tagasihoidlikust Pärnumaa poisist sai läbi aegade Eesti kõige edukaim meessportlane olümpiamängudel,olles võitnud kolm medalit,millest kaks on kuldsed.Lisaks on meie endine murdmaasuusataja ka kahekordne maailmameister. Oma sportlaskarjääri lõpetas Andrus 40-aastaselt.Vastava otsuse tegi ta meedias teatavaks 23.veebruaril 2011 aastal.Oma osa mängis lõpetamise juures ka positiivseks osutunud dopinguproov,mida sel ajal avalikkuse eest kiivalt varjati. 2.TEEKONNA ALGUS. Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 19

    Referaadid
    Andrus Veerpalu referaat
    4
    rtf

    Andrus Veerpalu referaat

    Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei juhtunud seda kunagi,» meenutab Eiko vend Eido Tasalain .Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja spordi alal. «Tal ei jäänud kunagi ük

    Kehaline kasvatus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun