Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Projektipõhine arvestus Kodutöö-nr-2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konto, põh, ibemaks, käibemaks, tulumaks, arvelduskonto, passiva, kulum, 18000, aktiva, võlad, 3500, kassa, müügitulu, 24000, 35000, viide, 2017, eelmiste, osakapital, 32000, 3060, reklaam, tegevuskulud, 4500, 3760, arvest, 2600, 3960, sõiduauto, pakki, soodustus, tulumaksuseadus, 72000, tool, kassasse, müügikulu, amortisatsioon, bilanssAlgbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 Toimunud majandustehingute kirjendamine: Aktiva konto: arvelduskonto
välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; 2.3 Raamatupidamisbilanss Bilanss (RPS § 18 lg 1) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Vasakpoolset osa, kus on firma vara koosseis, nimetatakse aktivaks. Bilansi parempoolne osa, mis kajastab vara finantseerimise allikaid, nimetatakse passivaks. Aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed: AKTIVA = PASSIVA (1) Vara soetamise allikad jagunevad kaheks: omakapital ehk ettevõtte omanike poolt firmasse paigutatud kapital ning võõrkapital, mille on ettevõttele kasutada andnud kolmandad osapooled, nt pangad on andnud laenu jne. Võõrkapitali nimetatakse teise sõnaga kohustuseks. Sellest tulenevalt võib kirja panna raamatupidamise põhivõrrandi:
3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% 3. Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. KONTO ,,KÄIBEMAKS" DEEBET KREEDIT AKTIVA KONTO: NÕUDED OSTJATE VASTU DEEBET KREEDIT Algsaldo Nõude esitamine ostjale Ostja poolt nõude tasumine (raha (arve esitamine) laekumine) Nõuete saldo (tasumata arved kokku) Analüütilist arvestust peetakse - iga ostja ja
koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
00 12-Jan tulu teenuse müügist 34,700.00 15-Jan maksti arve pangast 21,800.00 15-Jan maksti laenu 10,000.00 20-Jan rendiarve 8,000.00 25-Jan avanss tagasi 80.00 80 26-Jan elektriarve 12,000.00 27080 käibemaks ülesanne 12 D 1 tulu toodangu müügist 351,500.00 2 laen 10,000.00 3 tulu teenuse müügist 12,000.00 4 käibemaks laekub 17,400.00 5 arve tasumine pangast 39,000.00 6 tulu toodangu müügist 670,500.00 7 esitatud arve laekumine 49,450.00 8 materjali arve 77,400
A Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud:
Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõuded ostjatele 2 730 000 Palgavõlgnevused 1 500 000 Reservkapital 30 000
Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS Sünteetiline arvestus tähendab, et ettevõttes on kasutusel üks konto ,,ostjad" (On ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena) Müügitehingute kirjendid: D kassa,pank,ostjad K kulu D kassa,pank,ostjad K KM
(kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve esitaja: AS Ehitaja Registrikood: 11055068 Aadress: Muru 11, Tallinn 10115 KMKR nr: EE 11111111 Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank ARVE Nr.1 02. november 2012.a. Maksja: Varblane OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 Artikkel Kogus Ühiku hind Käibemaks Summa 20001 Üldehitustööd 5 tundi 5 100 20 % 500,00 EUR Summa: 500,00 EUR Käibemaks: 100,00 EUR
tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist. 1 Bilanss · On momentvõte, näitab ettevõtte 31.12. kell 00.00 seisu jääki. · Bilanss on staatika, kasumiaruanne dünaamika. · Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest. · Aktiva poole peal on vara. Vara on kõik see, mis omab materiaalset substantsi. · Passiva poolel on vahendite allikad, on ainult paberil, näitab, kust tuli vara. · Aktiva = Passiva · Bilansitulemused alluvad muutustele. · Kasumiaruande funktsiooniks on võrrelda ettevõtte tulusid ja kulusid. · Kasum on ettevõtte tulemusliku hindamise alus. · Tulu on aruandeperioodi majanduslikud sissetulekud varade suurenemise või laienemise või kohustuste vähenemisest tuleneva omakapitali vormis
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
Maksuvõlgadena kajastatakse kõiki makse ja makseid, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Maksud jagunevad: Riiklikud maksud (käibe-, tulu-, sotsiaal-, aktsiisimaks jne) Kohalikud maksud (reklaami-, loomapidamis-, teede ja tänavate sulgemise maks jne) Töötuskindlustusmakse ning kogumispensionimakse ei ole maksud. Maksuvõlad (2) Tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensionimakse arvestamine on kassapõhine. Käibemaksu arvestamine on tekkepõhine. Sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimakse deklareeritakse (vorm TSD) ja tasutakse Maksu- ja Tolliametile tasu maksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Käibemaksu arvestusperiood on kalendrikuu. Käibemaks deklareeritakse (vorm KMD) ning tasutakse Maksu- ja Tolliametile käibe toimumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibemaks Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Käibemaksumäär on: üldjuhul 20% kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta;
Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, impordimaksud ja muud mittetagastatavad maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse. Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara võetakse arvele ostudokumendi või üleandmisakti alusel. Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm. Kanded pearaamatus: 1. Masinate ja seadmete soetamine ostuarve alusel: D 1830 Masinad ja seadmed D 1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks K 2310 Võlad tarnijatele 2
raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Pangakontol olev raha teenib intressi. Pangakontosid tuleb inventeerida. Pangakonto väljavõte Pangatehingute sooritamist kinnitab pangakonto väljavõte, mille põhjal kajastatakse ka tehingud raamatupidamises. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk perioodi alguses, kõik sissetuleku-ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Firma jaoks tähendab deebet konto seisu vähenemist ja kreedit konto seisu suurenemist. Pangakontoga seotud tulud ja kulud Maksete sooritamise ja muude pangateenuste eest võtab pank teenustasu, mis kajastatakse deebetis mitmesuguste tegevuskuludena. Kui pangas hoitav raha teenib intressi, siis kajastatakse see kreeditis intressituluna. Välisvaluuta ümberhindlus Kui pangakonto on avatud välisvaluutas, siis aruandeaasta viimase päeva seisuga hinnatakse välisvaluuta jääk kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Kursimuutused kajastatakse:
arvutatud töötasu. 2. lisatasud summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavalt, kas heade töötulemuste täitmise eest või nõutust parema töö eest. 3. juurdemaksed summa, mida makstakse, et tagada ettenähtud palk või hüvitada võimalik palga vähendamine. Keskmise palga arvutamise korra määrab valitsus vastava seadusega. Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta pidada kinni: 1. seadusega kehtestatud makse ( tulumaks 22%, töötuskindlustus 0,6%,kogumispension 2%) 2. kohtu poolt haldus- või distsiplinaarkaristusega määratud trahve. 3. elatist ( alimendid) 4. tasu väljatöötamata puhkuse päevade eest, juhul kui tööleping lõpetatakse enne selle tööaasta lõppu ja töötaja on puhkuse kätte eelnevalt saanud. 5. muud seaduses ettenähtud juhud ( nt. summasid teistele isikutele tekitatud tervise rikke puhul jne.)
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
Sellise andmete registreerimise tulemusel ei ole võimalik ilma varasid inventeerimata koostada bilanssi ja välja tuua majandustulemusi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Läbi aegade on kasutusel olnud mitmesuguseid raamatupidamise süsteeme. Enam kasutusel olevate ja levinumate põhisüsteemide hulka kuuluvad itaalia, saksa, prantsuse- inglise ja ameerika süsteemid. 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve Omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus maksta oma kohustisi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus
Minimaalne soetusmaksumus, millal vahend loetakse ettevõttes põhivaraks on 10 000 krooni. Kuna igal bilansipäeval jälgitakse põhivara objektide turuhinda, siis võvad tekkida olukorrad, kus varaobjekti jääkmaksumus on kõrgem kui selle õiglane väärtus. Sellisel juhul tehakse põhivara ümberhindluse kanne, kus suurendatakse vahe võrra arvestamata masinate ja seadmete kulumi kontot: D 7910 Muud ärikulud (Kahjum põhivara ümberhindlusest) K 1842 Kulum masinad ja seadmed 2008. aasta bilansipäeva seisuga oli kuuest phivara objektist kolm amortiseerunud 100%-liselt ja neid kajastatakse bilansis lõpetamismaksumuses ehk nullmaksumuses. Muu materiaalse põhivara kvartali amortisatsioonikanne on järgmine: D 7040 Muu põhivara amortisatsioon 37 175 K 1843 Kulum muu materiaalne põhivara 37 175
põhikäikudest selles ettevõttes. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul
Koopiad 11 vastavasisulisest aktist esitatakse pearaamatupidajale ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded. (2) 3.2 Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontod on liigendatud 5-ks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 - bilansi aktivakirjete kontod 2 - bilansi passivakirjete kontod 30 - realiseerimise tulude kontod 31 - realiseerimise kulude kontod 40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod 50 - äritulude-kulude kontod 60 - finantstulude ja kulude kontod 70 - tasaarveldused 3.3 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas
Bilansis kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital rahalises väljenduses. Bilanssi võib kujutada kahepoolse tabelina. Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja see kajastab ettevõtte varasid. Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks ja seal on kajastatud kohustused ja omakapital. Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis osaleb tulevikus tulu teenimisel. Vara võib omada või ka mitte omada materiaalset vormi. Bilansi aktiva ja passiva poole kokkuvõtted peavad alati olema võrdsed. Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Laiemalt võib kirjutada: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansikirje on varade, kohustuste ja omakapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetuse ja omaette summana. Bilansi koostamisel kasutatakse raamatupidamise seaduse lisas toodud
Lisa 8 Laenukohustused....................................................................................... 16 Lisa 9 Kapitalirent................................................................................................ 17 Lisa 10 Võlad töövõtjatele................................................................................... 18 Lisa 11 Maksud.................................................................................................... 18 Lisa 12 Tulumaks................................................................................................. 18 Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine................................................................... 18 Lisa 14 Pikaajalised teenustööd............................................................................18 Lisa 15 Kasutusrent..............................................................................................19 Lisa 16 Aktsiakapital.......................
4 Tootmistsehhi kommunaalkulud, kuus 1000 5 Põhitööliste tükitasu 30 6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused
Raamatupidamisdokumendid · algdokument · Koonddokument- üheliigiliste algdokumentide kohta · raamatupidamisõiend (memoriaalorder) raamatupidaja poolt koostatav algdokument algdokument - s.o. majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel on kindlad kohustuslikud rekvisiidid kui puudub kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuetele vastav algdokument, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt tuleb tasuda tulumaks Üldreeglid · Vormistatakse kas kehtestatud blanketil või vabas vormis · Täidetakse kas käsitsi või arvutis · Ei ole lubatud täita hariliku pliiatsiga · Parandused pole lubatud kassa sissetuleku- ja väljaminekudokumentides ning panga maksudokumentides · Vigade parandamisel peab säilima võimalus algset teksti lugeda · Üldjuhul ei kasutata lühendeid v.a. siseeeskirjas fikseeritud · Rooma numbreid ei kasutata
(7) Käibevara mõiste all kuluvad : Raha- raha kassas ja pangas Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest Varud tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate
5 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -377 336 -279 316 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 137 079 143 538 6 Kasum (kahjum) põhivara müügist -12 0 13, 17 Kokku korrigeerimised 137 067 143 538 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 83 313 -122 894 2, 4 Varude muutus -19 707 -13 298 5
kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Bilanss on pilt ettevõtte seisundist teatud momendil ja tähendab tasakaalu varade ja nende allikate vahel. 10 Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku
kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Bilanss on pilt ettevõtte seisundist teatud momendil ja tähendab tasakaalu varade ja nende allikate vahel. 10 Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku
kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga. Bilanss on pilt ettevõtte seisundist teatud momendil ja tähendab tasakaalu varade ja nende allikate vahel. 10 Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
annaabi.ee 
