huvigruppide esindajad, kel on otsustav või määrav roll projekti tulemuse kujundamisele. Projekti suhtes on otsustajad projekti omanikud, kelle soovil antud projekt ka läbi viiakse. Kuna The Body Shopi näol on tegemist rahvusvahelise ettevõttega, kellel on ranged kriteeriumid nii turunduse, müügitegevuse kui ka esinduskaupluste osas, on äärmiselt oluline olla pidevas koostöös projektiomanikega. Projekti juhib projektimeeskond, kes hakkab omanike otsuste järgi tegutsema, milleks on konkreetse kava alusel ettevõtte käibe tõstmine läbi e-poe loomise. Projektis on õigus osaleda kõigil projektiga seotud isikutel nagu näiteks e-poe platvormi rätseplahenduse pakkujal, juristil ja IT–spetsialistil, kelle koostöö tulemusena saavad projektist kasu eelkõige omanikud ettevõtte käibe ja kasumi suurenemise näol. Huvigrupide alla kuuluvad töötajad, kelle peamiseks huviks on suurenenud
I Defineeri oma sõnadega, mis on projekti sihtgrupp ja huvigrupid. Millised näitajad on sihtgrupi kirjeldamisel olulised? Projekti sihtgrupp on teatud inimesed kellele on projekt suunatud ehk kellele antud projekt korraldatakse. Projekti sihtrühm on need inimesed, kes projekti tulemust hakkavad kasutama. Projekti huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on aktiivselt projektiga seotud. Seotus võib olla tingitud sellest, et projekti lõpptulemus või käik mõjutavad nende huve (positiivselt või negatiivselt). Huvigruppidel endil võib olla mõju projekti käigule või lõpptulemusele. Projekti meeskonna ülesandeks on selgitada välja kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada negatiivset ja suurendama positiivset mõju projektile. Huvigruppide väljaselgitamine on tegelikult keeruline ülesanne.
info kohta meest 1,15 664.70 Ruumide rent (koolist ........) Tund 10 tasuta tasuta Helitehnika rent Tre.ee 140(+transport http://tre.ee/?plk=23 Päev 1 50) 190 Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 7 Reklaam Rinnamärgid: 437.96 http://www.rinnamargid.ee/ 600 208.80(+5,13 soodne.html märki transport)+ http://www.post.ee/failid/E + LS_kmga_EUR.pdf Flaierid: Printdel.eu http://printdel.wordpress.co 600 218.90(+5,13 m/tag/flaierid/ Tk flaierit transport) Plakatid: Koopia kolm http://www.koopia3
kontrollivad, teostatakse inimeste poolt. Ilma töötajateta pole midagi planeerida ega jälgida. Seega projektijuhi töö on mõjutada inimesi. Projektimeeskonna liikmed on tavaliselt erinevatest osakondadest ja erinevatelt juhtimistasanditelt ning hindavad projekti edu kriteeriume (aeg, kulud ja tulemuslikkus) erinevalt. Projektid, mis puudutavad organisatsiooni tervikuna, inimlike või poliitilisi aspekte toovad tavaliselt esile väga tundlike teemasid. Kuidas projektimeeskond saab hakkama nende valdkondadega määrab projekti tulemuse. Kolmas oluline sarnasus on, et projektid toimuvad mingis taustsüsteemis. Inimesed algatavad projekti kuna soovitakse midagi muuta tavaliselt mingit osa keskkonnast, kus töötatakse. Projekt leiab aset keskkonnas, mida selle propageerijad soovivad muuta. Projektijuht püüdes mõjutada inimesi tegutseb ka keskkonnas ja mõjutab nii omakorda projekti kulgu. Kokkuvõttes, keskkonna elemendid mõjutavad üksteist, mis omakorda
PROJEKTI TEOSTAMINE...........................................................................................29 7. AVALIKKUSEGA SUHTLEMINE............................................................................. 30 8. PROJEKTI ARUANDLUS JA PROJEKTI LÕPETAMINE.......................................31 KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS............................................................32 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva organisatsioonid toimivad järjest kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas. Muutuvates oludes edukaks kohanemiseks tuleb olla ise pidevas muutumises, edu võtmeks kujuneb õppimisvõime, paindlikkus ja kiire reageerimine nii kliendi uutele vajadustele kui ka konkurentsikeskkonna muutustele. Muutuste juhtimine organisatsioonis on kõige efektiivsem projektide abil. Projekt sisu poolest tähendabki organisatsioonile või tema kliendile suunatud muudatuste süstemaatilist ettevalmistamist ja elluviimist
Projektijuhi nimi Kärt Ojala Tel 58 76 543 E-kiri abi.ee Äriplaani koostamise kirjeldus Kuidas valmis äriplaan, keda kaasates jmt? Esitage äriplaani koostamise osalenud avaliku võimu struktuurid, 1. Türi valla sotsiaalosakond kodanikuühendused ja teised 2. Paide Vallavalitsus organisatsioonid. 3. KoeruVallavalitsus 4. Väätsa Linnavalitsus 5. Imavere Vallavalitsus 6. Järva-Jaani Vallavalitsus 7. Eesti Naiste Varjupaikade Liit 8. MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskus 9
kui teadused kasvatusest ja teisalt teadused, mis on kasvatuse jaoks. Esimestes nendest, nagu (üld)kasvatusteadus (Educational Sciense, die Erziehungswissen- schaft), kasvatusfilosoofia (Educational Philosophy, die Erziehungsphilosophie), pedagoogika ja kasvatuse ajalugu ( History of Education, Geschichte der Pädagogik und Erziehung) ning võrdlev kasvatusteadus (Comparative Educational Sciense, Vergleichende Erziehungswissenshaft) küsivad uurijad: "Mis on kasvatus ja haridus?; Mille jaoks nad on?; Kuidas on nad võimalikud?; Kuidas on võimalik neid teaduslikul tasemel uurida?". Nendele teadustele tuginevad nn rakenduslikud kasvatusteadused, milleks on erinevad pedagoogikad, andragoogika ja eripedagoogika. Nendes teadustes otsitakse vastust küsimustele, nagu: "Mida teha?; Kuidas teha? või Milleks teha?". Vastused sellistele küsimustele on mõeldud rakendamiseks kasvatuspraktikas. 6
ja selle õpetamise valdkonnast. Ülevaate saamiseks sai uuritud järgmisi teemasid: 1. projektijuhtimise standardid – millest juhinduda käesoleva konspekti sisu valimisel; 2. projektijuhtimise elektroonilised ja paber õppematerjalid – mida võtta eeskujuks; 3. projektijuhtimise tarkvara – mille baasil luua praktilisi näiteid. 1.5.1 Projektijuhtimise standardid Projektijuhtimise standardite loomise ja kontrollimisega tegelevad järgmised organisatsioonid: 1. Projektijuhtimise instituut (Project Management Institute - PMI) USA-s; 2. Projektijuhtide ühendus (Association of Project Managers - APMP) Inglismaal; 3. Austraalia projektijuhtide instituut (Australian Institute of Project Management - AIMP); 4. ISO projektijuhtimise standardid (International Standards Organization - ISO 10006 Guideline: Quality in Project Management, ISO 9000-2000).
väärtus 1. Ruumide nõuetele Koostada Plaani koostamine- 30 Infovahetus vastavalt vastavusse viimine toitlustustegevuse päeva vajadusele plaan 3. Koosolek(-ud) Meeskonnaga arutelu Koosoleku kestus 2 h Vastavalt vajadusele (remonditegevuste jaotamises) 3. Reklaam Kohalikud väljaanded Reklaamile: Nt. reklaam kohalikus 2 x kuus ( 2 x 16 €) reklaamlehes Koduleht ja 2 x kuus turismivoldikud Parimate ideede valikud tulenesid projekti probleemist – kohvikule kuuluvast väiksest müügipinnast. Kohvikupinna laienemist sai vaid suurendada remonditava kohviku
TULEMUSJUHTIMINE KUI VÕIMALUS PERSONALI ARENDAMISEKS Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat teemal Tulemusjuhtimine kui võimalus personali arendamiseks on valminud grupitööna aines inimressursi juhtimine. Referaat koosneb 5 osast. Esimesed kolm osa on teoreetilised ja kaks viimast osa põhinevad praktilistel näidetel. Esimeses osas defineerime ära, mis asi on tulemusjuhtimine, milles seisneb tema põhiidee ja milline võiks olla organisatsioon, kus seda rakendatakse. Referaadi teine peatükk hõlmab tulemusjuhtimise etappe. Meie käsitleme tulemusjuhtimist 5 etapilisena, kuid põgusalt mainime ära ka teise võimaliku mudeli. Kolmandas peatükis oleme käsitlenud personaliarendamise meetodeid läbi erinevate aspektide. Neljas peatükk on kõige väiksema mahuga. See on pühendatud tulemusjuhtimise kriitikale ehk siis, mis kõik võib viltu minna. Proovime analüüsida ettetulevaid
3. Eksamineeritav, kellel on keskharidus, esitab 2005. a kevadel esitasid Eesti Noorsootöö Kes- eksamikomisjonile järgmised dokumendid: kusele (ENTK) taotlused koos programmiga noorte- 1) koopia haridust tõendavast dokumendist; laagrite juhtidele ja kasvatajatele koolituste läbi- viimiseks 9 õppeasutust ja organisatsiooni: JRK ORGANISATSIOON KOOLITUSTE ARV OSAVÕTJAD 1. Viljandi Kultuuriakadeemia 2 (1 tudengitele) 34 2. MTÜ Noorsootöö ja Noorsoohariduse Ühing 5 (1 laagrijuhtidele) 193 3. TÜ Narva Kolled 3 (1 tudengitele) 74 4
vabatahtlikke ülesandeid ehk haldusülesandeid. ◦ Teenus võib olla piiramatu ligipääsuga või suunatud konkreetsele sihtgrupile. ◦ Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama. ◦ Näited: ▪ sotsiaalhoolekanne / sotsiaaltagatised ▪ riigikaitse ▪ korrakaitse ▪ keskkonnakaitse kontroll ▪ riiklik televisioon ▪ haridus ▪ tervishoid ▪ õiguskord • Kommertsteenus peab suutma leidma turul piisaval hulgal ostujõulisi tarbijaid, kes on valmis teenuse eest maksma – teenuse genereeritud „väärtus“ on suurem kui selle osutamisega seotud kulud. ◦ Näited: ▪ pangakontor, ▪ postkontor • Keeruline selgepiiriliselt eristada, sest on tihe koostöö teiste teenuste pakkujatega 3
juhtimises, turunduses ja mujal). Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega tihedalt seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist. EASi eesmärk on toetada uute turismitoodete/-pakettide arendamist ja jagada ettevõtja riske uutele turgudele sisenemisel. Kooskõlas ettevõtte kui terviku äriplaani ja strateegiaga (n-ö korporatiivse tasandi strateegiaga) võib organisatsioon koostada ka projekti äriplaani, mis kirjeldab konkreetselt piiritletava ettevõtmise eesmärke, tegevusi ja finantsprognoose. Projektiks võib olla näiteks uue turismitoote arendamine. Niisamuti võib üldise turundusstrateegia kõrval välja töötada turundusplaani konkreetse turismitoote või -paketi tarvis või uuele sihtsegmendile. 2 Juhendmaterjali eesmärgid ja sisu
3. Mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte? Millised on selle elemendid? Millist mõju avaldab turvalise paindlikkuse idee rakendamine töösuhete reguleerimisele (TLS-is)? - Flexicurity = flexibility + security üritatakse muuta tööturgu paindlikumaks, aga samas ka turvalisemaks töötajale ja tööandjale, aga ka tööotsijale. 1 2. Töölepingu eristamine 4. Kas seminari kavale lisatud käsundusleping nr 34 (vt ÕIS-is õppematerjalide all) on olemuselt käsundusleping? Miks? Millised lepingu tingimused on sarnased töölepingule, millised mitte? Kas töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev? - Töölepingule sarnased: Leping on tähtajatu, töötaja peab ülesanded täitma isiklikult, isik ei ole oma töö tegemise viisi, aja ja koha valikul iseseisev, isik peab ülemuse
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
praktiliste õpiväljundite osakaal õppekavast. Lisaks tasub endalt valiku langetamisel küsida, milliseid võimalusi pakub omandatav eriala pärast lõpetamist tööturul. Vastasel juhul ei pruugi võõrsil kogutud teadmised ja kogemused leida rakendust kodumaal. Esmatähtis on teada, kas ühe riigi õppeasutuse diplom on tunnustatud ja aksepteeritav ka teis(t)es. Ka tasuta haridus tähendab kulusid Välismaal õppimisel võivad otsustavaks saada rahalised kulud. Kuigi mitmetes välisriikides nagu näiteks Taanis on haridus suures osas tasuta, tuleb arvestada võõrsil kaasnevate elamis- ja lisakuludega (nt ülikooli sisseastumise tasu, vajalike dokumentide vormistamine ning olme- ja toidukulud). Näiteks Kopenhaagenis on Euroopa Liidu liikmesriikide tudengitele õppimine tasuta, kuid Taani pealinnas võib ühe toa üür küündida ligi 400 euroni kuus (allikas: www.eures
taastusravikeskused, nn. sanatooriumid (eelduseks tegevusluba ja lepingu olemasolu Haigekassaga). PROBLEEMID: Taastusravi väga piiratud (õigeaegne) kättesaadavus, elukohajärgsete taastusravi asutuste vähesus, jäik regulatsioon diagnoosidest taastusravile suunamisel, ebapiisav maht, kõrge omaosalus jpm. Hariduslik rehabilitatsioon: EESMÄRK: toetada last/noort hariduse omandamise protsessis, et kindlustada parim võimalik haridus. 15 Puudega inimeste haridustase jääb madalamaks võrreldes eakaaslastega. Haridusliku erivajaduse mõiste Koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (puue vaid üks aspekt HEV käsitlusest). HINDAMINE: HEV väljaselgitamiseks kasutatakse: pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust,
· motiveerimine - soovitud eesmärgi täitmiseks inimeste innustamine Juhtimise esimene ja olulisim ülesanne on väärtuse loomise võimaldamine. Selleks on vaja luua organisatsioone, mis toimivad Organisatsiooni protsessid on omakorda seotud läbi sisendite ja väljundite moodustades nö väärtusahela (Value Chain) Väärtusahel Väärtusahel (Value Chain) Nende protsesside ja infovoogude jada, mida organisatsioon ja selle tarnijad peavad läbi viima, et oma tooteid/teenuseid kavandada, toota/luua, turustada, kohale toimetada ja toetada omades 2 osa. Esimene osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi tegemisega - kavandamine, toormaterjalide ostmine, tootmine või teenuse osutamine. Teine osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi müümisega - klientide leidmine ja nendeni jõudmine; müügitehingu teostamine, toote levitamine või teenuse pakkumine
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab?
et koostada praktilise töö raport. Töö raportis peab olema kirjeldatud: 1) vajadusel ülevaade läbitöötatud materjalidest, tuuakse välja erinevad võimalused konkreetse praktilise töö tegevuste läbiviimiseks ja põhjendatakse valitud lahenduste eeliseid; 2) töö protsess etappide kaupa, sooritatud tegevused ajaliselt, tegevust kirjeldav pildimaterjal või heli- või videosalvestis (viitega lingile); 3) kaasatud meeskond ja nende ülesanded, välispartnerid, kaasatud eksperdid; 4) toimunud tegevuste analüüs. Ühe töö kohta esitatakse üks praktilise töö kirjalik osa. Kui tööl on mitu läbiviijat, peab igaühe tegevus olema täpselt välja toodud. Kui töö kirjalikus osas on esitatud tabelid, peavad need olema nummerdatud ja pealkirjastatud. Fotod, joonised ja illustratsioonid peavad olema nummerdatud, allkirjastatud ning nende autor ja asukoht foto, joonise, illustratsiooni juures. 3.3.5
edasi" ja ta registreeribki ennast kursusele. Tutvustuse ja reklaami eesmärgil on kursuste osaline vabakslaskmine väga hea. [3 lk 13] Õpetamise metoodika E-õppe kursused ei ole sageli metoodiliselt õigesti üles ehitatud. Enamus õppejõude ei ole saanud koolitust e-õppe metoodika ja e-keskkonnas õpetamisekohta. [3 lk 13] Lahendus: Tutvustada õppejõududele kursusi e-õppe õpetamise metoodika kohta. Mitmeid sellekohaseid kursuseid pakub nii Eesti e-Ülikool kui ka ülikoolid iseseisvalt. Haridustehnoloog peaks õpikeskkonda paigutatud e-kursused väga üldiselt üle vaatama ja kui on näha, et materjalid ei ole metoodiliselt korrektselt koostatud, soovitada õppejõule kirjutisi e-kursuste ja e-õppe metoodikate kohta, ka näidiskursuste vaatamist. Õppejõud võiksid ka ise läbida õppuritena mõned e-õppe kursused. [3 lk 13] 17 Probleemid asjaajamisel teaduskonnaga
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
Rõhutab üksiku liidri tähtsust intuitsioon, otsustusvõime, tarkus, kogemus. Visiooni olulisus, liidri roll selle väljatöötamises Puudus liigne orienteeritus ühele inimesele Ettevõtluse koolkonna põhiteesid Strateegia eksisteerib liidri mõistuses Strateegia formeerumine on poolteadlik, tugineb liidri intuitsioonile ja kogemustele Visioon on liidri kinnismõte Visioon on paindlik (juht korrigeerib seda). Puudub detailne ettekavandamine. Organisatsioon paindlik, reageerib ruttu juhi juhtnööridele Otsitakse turunisse, välditakse konkurentsi. Kognitiivne koolkond Strateegia formeerimine kui vaimne, tunnetuslik protsess. Uurib strateegia mõistuses toimuvat. Uuritakse erinevate tegurite mõju otsuste langetamisele. Kognitiivse koolkonna lähtepositsioonid Strateegia formeerumine tunnetuslik, toimub strateegi mõistuses Strateegiad kui perspektiivid kontseptsioonid, kaardid, skeemid jne Maailma saab kujutada, raamistada, konstrueerida
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
edasi. Kui toimuvad suured üritused (200-500 inimest), siis tuleb põhjalikumalt ettevalmistada, kes millal tööle tuleb, kes kus kultuurikeskuse korrusel vastutab toitlustamise ja teenindamise eest. Need üritused on tavaliselt ettetellitud, seega on konkreetselt teada tellitavad kogused. Tööd on hea ette planeerida ning lisatööjõudu kutsuda. Nii teatriõhtutel kui ka näiteks aastalõpu ballil tuleb müügiks organiseerida lisaletid. Tihti on majas saja inimese ringis, kellel on seminar, õppepäev, mis kestab terve päev. Toitlustamist, teenindamist tellitud ei ole, lõuna ajal soovivad osavõtjad kohvikut külastada oma raha eest. Igal kliendil on omad soovid, teenindamine võtab kaua aega ( kui iga inimese teenindamine võtab 30s või isegi rohkem, siis kulub selleks juba tund). Kohvik on sel puhul töö organiseerinud nii, et valmistab ette kolmest praest koos joogiga koosneva komplektlõuna ühe hinnaga
............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2.Kliendikeskse kvaliteedisuunitluse tähtsus/kasu....................................15 3. Protsessid........................................................................
o Läbipaistvus, informatsiooni avalikustamine o Kaasamine o kättesaadavuse lihtsustamine- e-teenused o õiglane kohtlemine o ressursside efektiivne kasutamine, uuendamine. mastaabisääst Avalike teenustena tuleb osutada teenuseid, mida turg ei ole võimeline osutama o Mittevälistatav-ei saa kedagi välistada o Konkurentsitu- täiendav tarbija ei too lisakulusid Näited: maanteed, riigikaitse, tervishoid, haridus, sotsiaalhoolekanne. Teenused, kus on tootmine ja tarbimine koos- tervishoid, haridus Teenused, mille osutamine ja tarbimine on lahus- kanalisatsioon, uudised Teenused, kus kasusaaja on ühiskond tervikuna, saaja ja maksja ei ole seoses- politsei, keskkond. Neid on raske eristada erasektori kommertsteenustest, sest o Kohati on tegemist ka poolavalike kaupadega esineb konkurentsitus, aga on välistatav- ühistransport
alusel antud õigusaktidest. Peamine strateegiline dokument on Tartu Kutsehariduskeskuse arengukava 2008 2013. Tegemist on kooli tulevikku suunava strateegilise dokumendiga, mis koostati TKHK personali, õppijate ja huvipoolte laialdasel osalemisel. Lähtudes arengukavast on koostatud tegevuskava, mis sisaldab detailsemalt sihte, eesmärke ja programme järgnevateks aastateks. Uue arengukava (hetkel veel koostamisel) märksõnadeks on tulevikku suunatud haridus, innovaatilisus ja koostöö. 2.2. Organisatsiooni kuvand ja sotsiaalne vastutus Imago on sihtgruppide peas olev kujutluspilt organisatsioonist. Selle kujunemist mõjutavad organisatsiooni kommunikatsioon, sihtgruppide oma kogemus ja kolmandatelt allikatelt saadav info. (Past 2002) Organisatsiooni imago jaguneb sise- ja välisimagoks (avalik imago). Siseimago loovad sihtgrupid, kellel on organisatsiooniga rohkem isiklikke kogemusi ehk sisesihtgrupid
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon.................................
jõukohased näiteks uurimused, mille sisuks on kahe autori/teose võrdlus või sõnavara/kujundite analüüs. Kaheaastaste vahedega korraldatakse vabariiklikke kirjandusolümpiaade, milles saavad osaleda õpilased alates 7. klassist ja mille esimene etapp on uurimistöö koostamine. Eelmise kirjandusolümpiaadi teemad on teaduskooli kodulehel nähtavad järgmisel aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/eki. Soovituslik kirjandus Hiisjärv, P. Uurimine kui õppimisviis- Haridus, 2004, nr 67. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2007. Salumaa, T., Talvik, M. Ajakohastatud õppemeetodid. Merlecons ja Ko OÜ, 2004. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. Uurimistöö kirjutajale. Tartu, 2008. 55 LISA 4 Uurimistöö spetsiifika ajaloos
Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) + TUTVUDA: Eesti riigi koduleht (http://www.eesti.ee) 2. VALITSUS JA VALITSUSE HALLATAV ASUTUS, EESTI HALDUSKORRALDUS Vabariigi Valitsuse seadus (3. peatükk: täidesaatva riigivõimu asutused) Valitsuse hallatavad asutused, mis minsiteeriumi alla kuulub. Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused, 2) valitsuse hallatavad asutused
Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine c) eksporditegevuse planeerimine ja turundusplaneerimine Lihtsustatult öeldes annab personali planeerimine vastused järgmistele küsimustele Mitu töötajat me vajame? Milliseid töötajaid me vajame? Selleks, et neid vastuseid leida, on meil vaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
