Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PROJEKTIJUHTIMISE TEEMA – PROJEKTI PLANEERIMISE ANALÜÜS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
salla, projektid, planeerimine, ajagraafik, projektijuht, lisade, muudatus, projektis, riskid, etappideks, projektitöö, analüüsid, juhtimisplaan, plaanil, soovitav, teostus, eeluuring, etappe, ressursid, töötaja, projektiplaan, plaanile, määratletud, realistlik, põhitegevus, organisatsioonid, eelarvega, lees, teostamine, lõpetamine, mainitudPROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.............................................................................
Projekti plaan koosneb tavaliselt järgmistest osadest: 1. nimi 1 2. taustinformatsioon 3. eemärk 4. sihtrühm 5. tegevuskava 6. teostamiseks vajalikud ressursid 7. rahastamine 8. juhtimise ja elluviimise organisatsioon 9. oodatavad tulemused 10. edukuse kirjeldus 11. riskid Selles põhiskeemis võib olla tehtud muudatusi ja täiendusi vastavalt projekti iseloomule ja rahastavale institutsioonile. Seega sõltub konkreetse taotluse ja projektiplaani vorm esitamiskohast. Üks osa rahastajatest on loonud spetsiaalsed taotluste blanketid või vormid, teised annavad ette vaid projektiplaani kondikava ja kolmandatele võib oma taotluse esitada vabas vormis. Viimasel juhul on projektiplaani koostamine muidugi kõige raskem. Vaatamata
................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ................................................................................................................... 20 2.2.1 Tegevuste hierarhia ............................................................
Klient- selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust või tulemit kasutama. Skoop (ulatus)- kõigi toodete, teenuste ja tulemite summa, mida projekt peab tagama. Kvaliteet- näitab, kui hästi teatud sisemiste karakterisikute kogum rahuldab nõudeid. Projektijuhtimise protsessirühm (Project management process group) – PMBOK Guide’is kirjeldatud projektijuhtimise protsesside loogiline rühmitus. Need viis protsessirühma on vajalikud igas projektis, neil on selged sõltuvused ja neid peab täitma üksteise järel samas järjekorras iga projekti korral, sõltumata rakendusvaldkonnast või rakendatava projekti elutsükli spetsiifikast. PMBOK projektijuhtimise protsessirühmad: Algatamine- määratleb ja kinnitab projekti või projekti faasi. Planeerimine- määratleb ja täpsustab eesmärke ning kavandab tegevusi eesmärkide saavutamiseks. Täitmine- koordineerib ja juhib inimesi ja teisi ressursse saavutamaks projekti kavandatud tulemit.
.18 2 SISSEJUHATUS Antud referaat püüab selgitada projektijuhi isikuomaduste mõju tema tehnilise kompetentsi elementidele ja seeläbi ka projektile endale. Projektijuhi kompetentsus koosneb kolmest kompetentsist: tehniline, käitumuslik ja kontekstuaalne. Isiksuse omadusi käsitletakse IPMA (Rahvusvaheline Projektijuhtimise Assotsiatsioon) käitumusliku kompetentsi all ja see koosneb 15. elemendist. Edukas projektijuht ei ole see inimene, kes on omale selgeks teinud kõik projektijuhtimise reeglid ja omab kõikvõimalikke erialaseid ning juhtimisalaseid teadmisi. Edukaks projektijuhiks saamisel on väga tähtis omada õigeid isiksuse omadusi ja osata neid kasutada õiges kohas ning õigel ajal. Algis Perens toob oma raamatus “Projektijuhtimine” välja 8 tähtsat projektijuhi isiksuse omadust: 1. meeskonnatööle orienteeritud, 2. loominguline, 3. kergesti inimestega kontakteeruv, 4
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2
antakse välja projekti algfaasis. Olemuselt on ta enam tegevuskava kui aruanne. Lähtearuanne on iseäranis vajalik projektidele, mille puhul Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus lähteülesande kinnitamise ja projekti alguse vahel on pikk ajaline intervall. Phare projektide puhul pole haruldane, et selleks intervalliks on pool kuni poolteist aastat. Sellisel juhul peab projekti taktika, tegevuste ajagraafik ja ressursside jaotus lähtuma olukorrast projekti alguseks. Seega antakse projekti meeskonnale aega paarist nädalast kuni paari kuuni projekti tegevuskava täpsustamiseks ning lähtearuande kirjutamiseks. Lähtearuanne: Tuvastab olukorra projekti alguseks. Pakub ja põhjendab vajalikud muudatused võrreldes Lähteülesandega. Esitab projekti tegevuste ajagraafiku kogu projekti perioodiks. Pikema projekti puhul tehakse kogu
......................... 9 Vastuolu kaebusest, et tihti tuleb töid ümber teha ........................................................................................ 9 Projektijuhtimise vastuollu ............................................................................................................................. 9 Projekti kolm vastastikku seotud kohustust .................................................................................................... 10 Projekti planeerimine .......................................................................................................................................... 12 Eduka projekti eeldused.................................................................................................................................. 12 Probleem on õige ........................................................................................................................................ 12 Lahendus on õige ........
Risk on ebakindel sündmus või tingimus, mis aset leides mõjutab projekti eesmärke (aeg, maksumus, kvaliteet) positiivselt või negatiivselt. Riskijuhtimise käigus määratletakse need sündmused, analüüsitakse nende võimaliku mõju suurust ja planeeritakse vajalikud meetmed. Eesmärk on suurendada positiivsete sündmuste toimumise tõenäosust ja mõju ning vähendada negatiivsete sündmuste mõju ja tõenäosust. Riskide haldamise plaan on vajalik selleks, et saaks teada mis riskid võivad tekkida, riske saaks analüüsida ja leida võimalikud lahendused ehk ennetada. Riske saab vähendada mõlema osapoole põhjaliku analüüsiga (vajadused, võimalused). Mõningaid riske ei ole võimalik vältida. Neid tuleb aktsepteerida ja nendega tegeleda. 1. Too näiteid erinevate projektiriskide kohta. Riskid, mis võivad tekkida: 1) Projekti tulemi (tarkvara) väljatöötamine on kallim (ettenähtust suuremad
(2) teostamine; (3) hindamine. Projektitsükkel Projektitsükli faasid võimaldavad projekte arendada süsteemselt, pidades konsultatsioone kõikide asjasse puutuvate sidusgruppidega. 3.HINDAMINE 1. STRATEEGILINE PLANEERIMINE Projektitsükli iga faasi ning etapi lõpuks defineeritakse olulised järeldused ja otsused, lisainfo hankimise vajadused ning konkreetsed tulemused. Faasid on progresseeruvad, mis tähendab, et iga faas peab olema enne 2. TEOSTAMINE järgmise algust lõpetatud. Seega on võimalik algselt ettenägematuid probleeme ja küsimusi Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus tuvastada, nende mõju järgmiste faaside jaoks
tegevused. 5. Mida on oluline jälgida projekti loogika koostamisel? Planeerimisel tavaliselt lähtume sellest, et plaan aitaks meil kirjeldada, kuidas töid tehakse! Kui lugeda eelkirjeldatud kaebusi, siis paneme tähele, et ebasoovitavad tagajärjed iseloomustavad sageli plaanist välja jäänud töid või tööde vahelisi seoseid. Kui analüüsida täna koostatud projektide plaane näeme, et plaanides on kahtlaselt vähe seoseid ja sageli puuduvad need tööd, mida peab tegema projektijuht. Plaani koostamisel peame tähelepanu pöörama tööde vahelistele seostele ja sellele millised on töö lõpetamise kriteeriumid. Et vajalikud tööd ei jääks planeerimata: 1. Alusta lõpust - liigu projekti eesmärgist samm-sammult ajas tahapoole: Küsides, mida on vaja teha selleks, et see saavutada 2. Projekti koostamisel pööra peatähelepanu vajalikkuse seostele, mitte ajalistele järgnevustele (MIDA peab mille jaoks tegema, mitte mis peab millele järgnema) 3
1.2 Organisatsiooniline üle- · Organisatsiooni (peamised) eesmärgid, struktuur, vastutusalad. vaade · Äristrateegia põhiaspektid: strateegiline visioon ja -plaan(id) ning jätkuvad eesmärgid (mis jäävad väljapoole projekti). · Olulised strateegilised võtmeteemad ja valdkonnad, programmid ja projektid, mida vaadeldav äriplaan puudutab (nii sisesed kui ka välised riigi, regiooni, majandusharu jne tasandit puudutavad). 1.3 Panus võtme-ees- · Kuidas projekt panustab võtme-eesmärkide saavutamisse. märkide saavutamisse 1.4 Huvigrupid · Peamised huvigrupid ja nende panus projekti või seotus sellega, sh potentsiaalsed konfliktid erinevate gruppide ja huvide vahel. 1
tulemuse saavutamisele, mis määrabki projekti Lähteülesande struktuur õnnestumise. · Taustinformatsioon · Kestvus/ asukoht Kuigi lähteülesandel pole ühte kindlat standardit, kirjeldame selles käsiraamatus · Eesmärgid · Aruandlus Phare programmi heade tavadega ühilduvat · Eeldused ja riskid · Monitooring ja formaati. Phare lähteülesande formaat jälgib · Töö ulatus hindamine loogilise maatriksi struktuuri. · Väljundid · Konsultantide · Sisendid profiil Järgnevalt kirjeldame, mida tuleks lähteülesande alapealkirjade all kajastada. · Eelarve
2.2. Tegevuste ajakava ................................................................................................ 17 2.3. Personali plaan ja ressursid .................................................................................. 17 2.4. Kommunikatsiooni plaan ..................................................................................... 20 2.5. Riskijuhtimine ...................................................................................................... 21 3. Teostus ja lõpetamine .................................................................................................. 23 3.1. Projekti käivitamise esmased tegevused .............................................................. 23 3.2. Projekti lõpetamise tegevused .............................................................................. 25 Lisad ................................................................................................................................ 27 Lisa 1
Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida.
Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida.
Projekti järelhindamine Projekti peamiseks eesmärgiks on lõpptulemuseni jõudmine ja tulemuste kasutamise tagamine. Seda olenemata sellest, mis liiki projektiga on tegemist. Seetõttu on lõpetamine üks olulisemaid etappe projektitöös. Õigesti lõpetatud projekt annab võimaluse kasutada projektis saadud kogemusi järgnevates projektides ja teistes ettevõtmistes. Majanduslikust küljest on projekti lõpetamine samuti oluline. Organisatsioonil tekkib võimalus lõplikuks arveldamiseks tellijaga ja teostajatega. Paljude teostusprojektide korral läheb projekti tulemuse omandiõigus lõppkasutajale. Arendusprojektide korral hakkab projekti resultaat selles perioodis raha tagasi tooma. Hästi kavandatud lõpetamine kiirendab lõpptulemuse üleandmist ja kasutuselevõttu
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 3. peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 2. peatükk STRATEEGILINE PLANEERIMINE Selles peatükis käsitletakse detailsemalt programmi/projekti määratlemise etappi strateegilise planeerimise faasis; kirjeldatakse, kuidas tuvastada sidusgruppe, analüüsida probleeme ning tuletada neist eesmärke. Strateegiline planeerimine hõlmab tegevusi, mis leiavad aset enne projekti elluviimist. Strateegiline planeerimine Projekti edukus või läbikukkumine sõltub Strateegiline planeerimine tihti sellest, kui põhjalikult on läbi viidud strateegilise planeerimise protsess. Just selles hõlmab: faasis peab suutma ette näha kõiki otseselt ja kaudselt projekti mõjutavaid ning projektiga · Olukorra määratlemist seotud tegureid. · Probleemide analüüsi
näpunäiteid (meelespea). Näiteid OÜ Agentuur turundusplaanist on toodud punktides, mille koostamine on (konsultantide kogemuse alusel) plaanide koostamise praktikas olnud kõige keerulisem. 5 P L AN E E R I M I SE E T T E V AL M I S T U S Plaani koostamise vajalikkus Äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Kirjaliku dokumendi koostamine on hea viis selle teadmise formaliseerimiseks. Plaan on juhtimistööriist, mis määratleb organisatsiooni/äriidee tugevused ja nõrkused ning võimalused ja ohud, dokumenteerib eesmärgid ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikud ressursid. Valmis äri- või turundusplaan on hinnang ettevõtte äriideele, mis on omakorda elujõulise turundussõnumi
Optimaalse tellimuse suurus iga variandi jaoks Q= 2DS/IP, P- standarrhälve, seda suurem risk ja seda suurem on mängu ruum. Konkreetse väljavalimine, *prognooside ühendamine(sünteesimine). 8.Tulemuste läbivaatamine ühiku hind, I-hoidmiskulu, mis on väljendatud protsendina tooteühiku hinnast P. ettevõtte seisukohalt tuleks hinnata kui olulised on järgmised riskid: tururisk, 3.4.Aegridade analüüs ja prognoosimine. Aegread koosnevad andmetest, mis 5)Tõenäosusmudelid, mis arvestavad nõudluse muutumist tarne ajal. 6)Tõenäosusmudel, mis juhtimisrisk, krediidi- ja finantsrisk, inflatsiooni risk, kinnisvararisk, iseloomustavad nähtuste ajalist muutumist. Neid jaotatakse moment- ja arvestab tarnejaja muutumist
4 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE 1.1 Projekti teostajad ja nende hindamine Väikeprojekti teostab Eesti aktiivsetest noortest koosnev projektimeeskond MTÜ Euroopa Noored. Meeskonda kuulub orienteeruvalt 10 inimest. Kõik meeskonnaliikmed omavad varasemaid kogemusi ürituste korraldamises ning on seejuures ka ise töötanud või õppinud välismaal jagades vabatahtlikult oma kogemusi. Projektijuht on seminari peakorraldaja ning määrab neljale vabatahtlikule vastavalt nende kogemustele ja oskustele tööülesanded ning neile alluvad omakorda 5 vabatahtlikku, kellele delegeeritakse osa oma tööülesandeid. Projekti meeskonna tugevuste, nõrkuse, võimaluste ja ohtude hindamiseks on koostatud SWOT analüüs (vt tabel 1). Tabel 1. Projekti meeskonna institutsionaalne hindamine SWOT meetodil Tugevused Nõrkused
organisatsioon töötaks tulevikus tõhusalt ja effektiivselt. Microsoft Operations Framework abil luuakse keskkond kus äri ja tehnoloogia töötavad töökorras ja harmoonias. Juhtimist mida Microsoft Operations Framework pakub, hõlmab kõiki tegevusi ja protsesse mida IT teenuste haldamine sisaldab: kontseptsioon, arendamine, operatsioon, haldamine ja selle teenuse eluea lõppemine. Microsoft Operations Framework organiseerib need tegevused ja protsessid etappideks. Neid etappe on kolm ja nendeks on: Plaan (plan) - Plaani etapp on eel-etapp. Selle eesmärk on planeerida ja optimiseerida IT teenuse strateegiat, et see toetaks äri eesmärke ning sihte. Toimetamine (delivery) - Plaani etapile järgneb toimetamise etapp, mille eesmärgiks on kindlustada, et IT teenused on arendatud effektiivselt ja paigaldatud edukalt ning valmis tegutsemiseks. Opereerimine (operate) - Opereerimis etapi eesmärk on kindlustada, et IT teenused on juhitud,
............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.....................................................................................................11 1.6. Ettevõtte välised riskid.....................................................................................12 1.7. Ettevõtte sisesed riskid.....................................................................................13 1.8. Projekti riskid...................................................................................................14 1.9. Tegevuste hierarhia...........................................................................................15 2
Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Tööstusliku revolutsiooni järel muutus olukord ehituses aga eelkõige kolmel põhjusel: 1) Esiteks olid suurte ehitusprojektide kavandajad üha enam huvitatud kulude arvutusest: tööstureid huvitas eelkõige kasum, riigitegelased pidid aga andma vastust oma tegevusest, ühistegevuse puhul olid aga need mõlemad põhjused ühendatud. 2) Teiseks muutusid projektid tehnoloogiliselt keerukamateks ja nüansi rohkemateks. 3) Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks. Uuest olukorrast tulenevate nõudmistega kohandumiseks hakkas aga arenema kulutuste eelneva hindamise süsteem, et kokkulepitud hinna alusel anda kogu vastutus projekti tööde täitmise eest peatöövõtjale
Selle osa põhjal saab äriplaaniga tutvuja (näit. finantseerija) kiiresti ettevõttest ülevaate. Kokkuvõte koosneb omakorda neljast olulisest komponendist: · Ettevõtte põhiandmed- nimi, asukoht, tegevusala ja muud tähtsamad andmed ettevõtte kohta (näit. suurus, omandisuhe, töötajate arv jms). 7 · Ettevõtte minevik ja olevik- taustaandmed iseenda, oma kogemuste ning ettevõtte kohta ja ettevõtte loomise ajagraafik. · Ettevõtte konkurentsieelis toob välja ettevõtte erinevused konkurentidest ja ettevõtte erilised tugevad küljed, mille poolest kavatsetakse teiste seast välja paista. · Äriidee, see on ettevõtte loomise aluseks ja selles pakutav toode v teenus peab olema konkreetne, klientidele vajalik ja kokkusobiv. (Johnsson 1996, lk.146) 2.2. Turusituatsioon ja arenguväljavaated
lõpetav autonoomia kriis. · Faas 3 kasv delegeerimisega: autonoomiakriisist väljumine tingib delegeerimisvajaduse, kuid raskusi tekitab asutajate püüd teha võimalikult palju ise. · Faas 4 kasv koordineerimisega: ületatakse juhtimise kriis, võttes üle parima nii delegeerimise kui suunamise faasist: ehk otsustamine on jätkuvalt delegeeritud, kuid süsteemselt ja reguleeritult, kasutusele tuleb (eelmiste puudusi tasandav) vastassuunaline planeerimine, kujuneb organisatsioonikultuur. Faasi lõpetab `punase lindi kriis'. · Faas 5 kasv koostööga: alanud (ähvardava) kriisi vältimiseks kujundatakse hoiak läbivaks koostööks, mis eeldab infosüsteemi ning rõhku meeskonnatööle. Juurutatakse maatriksstruktuur. Hiljem on Greiner lisanud 6. faasi, mille sisuks on kasv organisatsioonide vahelise koostööga. 18.JUHTIMISSTIILID LÄHIAJALOOS
valikuga ja töövõtu- ja käsundus- ja muude lepingute sõlmimisega tööde ning teenuste tellimiseks, riskide maandamiseks jm. See on protsess, mille käigus lisaks töövõtu korralduse meetodi valikule määratakse hinnapakkumise küsimisel kasutatava: pakkumiskutse dokumentide struktuur pakkumiste menetlemisel rakendatavad reeglid pakkumuste hindamise kriteeriumid riskid ja nende vähendamise võimalused lepingutes rakendatavad hinnamehhanismid tööde eest tasumise tingimused muud tingimused, mis mõjutavad projekteerimise ja/või ehituse hinda ja peavad seetõttu olema teada enne vastavate hinnapakkumiste küsimist Sellest kõige komplitseeritum on töö seoses projekteerimise ja ehituse töövõtu ettevalmistusega. Samuti
rahulolus. tarkvara madal Kasutatakse süsteemset arendusprotsessi. kvaliteet Testimine kavandatakse nii, et see kataks kogu funktsionaalsuse. Süsteemi testimine sõltumatute ekspertide poolt. Ajagraafik vaadatakse projekti käigus korduvalt üle. 2. 4 Ajagraafikust Aktiivne protsessi jälgimine toob nihked ajagraafikus mittekinnipidami koheselt välja. ne Kasutatakse mitmeetapilist tarkvaraarendus- ja väljastusmudelit.
Küsimus 1 Läbipääsusüsteem sissepääsu ukse juures fikseerib, kes ja mis kell on tööle tulnud või töölt lahkunud. Millise süsteemiliikiga on tegemist? Vali üks: a. Expert System b. Decision Support System c. Management Information System d. Transaction Processing System Küsimus 2 Tegevus "Alternatiivide võrdlemine" on seotud järgmise SLDC etapiga: Vali üks: a. Süsteemi analüüs b. Süsteemi planeerimine ja valik c. Süsteemi teostus ja kasutamine d. Süsteemi disain Küsimus 3 Systems planeerimine ja valik on seotud järgmiste tegevustega: Vali üks või enam: a. Süsteemi piirete ja mahu määramine b. Parima lahenduse soovitamine c. Dokumentatsiooni koostamine d. Nõuete kindlakstegemine e. Vajaduse identifitseerimine Küsimus 4 Infosüsteemi arendamise elutsükkel on sammude jada, mis on vajalik infosüsteemi arendamise haldamiseks. Mis on elutsükli neljas samm? Vali üks: a
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
arvutirealisatsioonide võimalikult täpne vastavus. Süsteemide realiseerimisel on raskuseks mittetäielikult kirjeldatud nõuete spetsifikatsioon. Reaalajasüsteemid on tegelikkuse uus komponent, mis toimib iseseisvalt reaalses maailmas, on interaktsioonis teda ümbritsevate maailma osadega ja võib aktiivselt mõjutada nende käitumist. Reaalajasüsteem toimib sageli üsna pika aja jooksul sõltumatult oma kasutajast. 5. Miks on vaja süsteemi elutsüklit jagada etappideks? Tarkvara on toode ja tema loomise protsess on oma suure keerukuse tõttu mitte kuigi hästi juhitav. Süsteemi loomise protsessi lihtsustamiseks on see jagatud etappideks. Läbitud etappide käigus liigutakse mitte formaalsest tegelikust maailmast formaalsema poole. Süsteemide spetsifitseerimine, projekteerimine, analüüs, verifitseerimine ja osaliselt testimine toimub (pool)formaalses maailmas. Lõpliku realiseerimise käigus viiakse süsteem tagasi tegelikult eksisteerivasse maailma
Marius Arrase puhul on ka oluline, et ta on töötanud IKT ettevõtetes juhtivatel kohtadel nii Eestis kui ka välismaal ning ta on olnud üks alusepanijast mitmetele edukatele IKT ettevõtetele. Süvauuringus keskenduti kahele ametikohale: projektijuhile ja tegevjuhile. Autor valis just need ametikohad, sest neid võib pidada IKT ettevõtte edukust silmas pidades kõige määravamateks, kuigi ei saa alatähtsustada ka teisi ametikohti. Tegevjuht määrab ära ettevõtte tegevuse suunad ja projektijuht on projektide elluviimisel peamine vastutaja ehk temast sõltub projektide õnnestumine. Tarkvaraarenduse valdkonnas (eelküsitluses tuli välja, et tarkvaraarendus on üks peamistest suundadest, kus IKT sektoris tekib käive) on projektijuhil eriti tähtis roll, sest projektide õnnestumisest sõltub, kas ettevõtet saadab edu. Eeluuringus rõhutati kahel korral, et heade projektijuhtide leidmine on osutunud keerukaks. Autor soovib
annaabi.ee 
