Laura Laas O16-011 Islam a) mille poolest on aasta 622 islamis oluline lisaks sellele, et sel aastal põgenes Muhamed Mekast? Aastast 662 saab alguse islami ajaarvamine. b) mida tähendab väide, et Muhamed on prohvetite liini viimane prohvet? Muhamed ususks, et talle on saanud osaks jumala tõeline ilmutus ning pidas end seetõttu Jumala poolt kuhtsutud prohvetiks. Muhamed on prohvetite liini viimane prohvet, kuna ta on saanud kõige viimase ja lõpliku ilmutuse Jumalalt. c) millises keeles kirjutatud Koraan on kõige täpsem? Kõige õigemini kirjutatud Koraan saab olla koostatud vaid algkeeles ehk araabia keeles. Tõlkeid peetakse Koraani tõlgentusteks ja ümberkirjutisteks. d) mida tähendab "jihad"? Seda on tõlgitud kui ,,püha sõda", kuid õigem on seda nimetada ,,võitluseks". Võitlus toimub
Keskaegne ühiskond 1. Allah – Araablaste taevajumal, kes oli olemas juba enne islamit. Meka – Muslimite püha linn Saudi-Araabias, kus 7. sajandi alguses kaupmees nimega Muhamed end Allahi prohvetiks kuulutas ning monoteistlikku usundit levitama hakkas. Koraan – Islami püha raamat, kuhu on kirja pandud Allahi ilmutused Muhamedile ning seda peetakse Jumala sõnaks, mida tuleb täita. Seal on 114 peatükki ehk suurat, mis on reastatud pikkuse järjekorras. Kalifaat – Riik mis loodi peale Muhamedi surma, pealinn oli Mediina. Džihaad – Püha sõda, mida kalifaat alustas ümbritsevate maade vastu. Ühtlasi levitati
kristlust. Ka ei uskunud nad eriti hauatagusesse ellu. Nad uskusid vaid reaalsesse inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab preestrite kaudu oma ütlemisi. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism, kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat" sündis 570 a. Mekas. Ta koondas tollal üheusklikud usud kokku ja ennast nimetas lihtsalt jumala prohvetiks, sonumisaatjaks, kes kuulutab oiget usku. Koraani saigi pandud ainult jumala oiged sonad ja peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Tema uued kuulutused sobisid araablastele paremini ja seega votsid paljud selle omaks. Saanud suurema sojalise toetuse oma uutelt usklikelt alistas ta ka neid, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. Muud islamid Ahmadiidid 19 sajandil Punjabis, Indias, Mirza Ghulam Ahmad, kuulutas ennast prohvetiks
esimene, kes toimetas jumalateenistust Toora järgi. Seetõttu oli aroniitidel õigus sooritada kultust Jeruusalemma templis. Koraani kohaselt oli Aaron (Hauran) üks prohveteist. 2Ms 6:26 Need olid Aaron ja Mooses, kellele Issand ütles: "Viige Iisraeli lapsed nende väehulkade kaupa Egiptusemaalt välja!" 2Ms 7:1 Ja Issand ütles Moosesele: "Vaata, ma panen sind vaaraole jumalaks ja su vend Aaron olgu sulle prohvetiks. 2Ms 7:2 Sina räägi kõik, mida ma sind käsin, ja su vend Aaron rääkigu vaaraole, et ta laseks Iisraeli lapsed oma maalt ära minna. 2Ms 7:6 ja Mooses ja Aaron tegid nõnda; nagu Issand neid oli käskinud, nõnda nad tegid. 2Ms 7:7 Mooses oli kaheksakümmend aastat vana ja Aaron oli kaheksakümmend kolm aastat vana, kui nad vaaraoga rääkisid. 2Ms 7:8 Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes: 2Ms 7:9
juurde. Kõige tuntum ja jumalustest kõrgeim oli Allah, keda usuti määravat inimese saatust ning karistavat eksimuste eest. Meka ja Mediina olid kaubanduskeskused, kus elas palju juudi põgenikke ja kristlike munkade kogukondi. Islami rajajaks loetakse Muhamedi. Muhamed sündis Mekas aastal 570 pKr. Umbes 40aastaselt hakkas Muhamed unenägusid ja nägemusi nägema ning jõudis veendumusele, et Allah on teda oma rahvale prohvetiks ja hoiatajaks valinud. Muhamedi esialgne sõnum oli väga lihtne: "Ei ole teisi jumalaid peale Allahi, kõik teised on ebajumalad ja nende kujud Mekas tuleb hävitada. Jumala kohus ja viimnepäev on lähedal." Muhamedi pooldajaid hakati nimetama moslemiteks. Moslem jumala tahtele alistunud. 622 siirdus Muhamed koos pooldajatega Mediinasse. Islami ajaarvamise algus! Algas uus etapp Islami ajaloos. Muhamed asus agaralt Islami kogukonda moodustama, ehitas moseesid,
Vana-Kreeka muusika · Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi muusika ülestähenduste kaudu. · ,,muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musiké ja tähendab muusikate kunsti. · Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, samas kujutavasse kunsti suhtuti kui käsitöösse. · Lahutamatu seis poeesiaga määrab Kreeka muusika omapära. · Rütm on Kreeklaste jaoks muusika põhialus. · Muusika on seotud tantsuga · Pajaan- (apolloniauks) lauldav palve, sõnad ja muusika integreeritud, lauldi nii eraüritustel(lõunasöökidel või pulmades) kui ka avalikel(festivalid või lahingud) · Ditüramb-Vana-kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul Dionysose auks
Antiikajastu. Antiikajastuks loetakse aega 449 eKr 500 pKr. Võimutsevateks riikideks olid Kreeka ja Rooma. Eristati nelja suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina 3) Kreeka 4) India Umbes 450 pKr oli nende riikide mõju kokku varisenud. Vana-Kreeka muusika: Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks
Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moeed mida hakati ehitama 7 sajandil Neid on väga mitmesuguseid kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga Tüüpiline moee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem üsna madal ja lameda laega saal mille jagavad löövideks sammaste read 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661- 750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias.
ISLAMI KUNST 7. sajandil kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed. Oma usku levitasid nad peamiselt sõjalisel teel, tänapäeval tunnustab seda usku rohkem kui kolmveerand miljardit inimest. Islamiusulisi nimetatakse moslemiteks ehk muhameedlasteks. Islami usku aitas levitada ja rahvaid ühendada araabia keel. Islami püha raamat ehk pühakiri on Koraan. "See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile
ajalehed. Euroopa kultuuri mõjud jäid siiski veel piiratuks. India 19. sajandil 19. sajandi I poolel vallutas Suurbritannia kogu India ning hakati levitama ingliskeelset haridust. Mindi üle ingliskeelsele õppetööle. Varsti jõudsid Indiasse ka tehnilised uuendused nt. raudtee, telegraaf, auto, fotograafia, filmikunst ja elekter. Haridusele said juurdepääsu tüdrukud, madalamatest seisustest lapsed ja puutumatud. Bengali kirjanik, Ram Mohan Roy, keda kutsuti ka India prohvetiks, rajas ilmaliku Hindu Kolledzi ning bengalikeelse ajalehe. Ta nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist ja India avamist Euroopa mõjudele. Tema initsiatiivil asutati Brahmanistlik Ühing, mis etendas olulist rolli hariduse ja sotsiaalsete reformide propageerimisel. 19. sajandi II poolel arenes kiiresti India haritlaskond. Sai hoogu rahvuslik liikumine, mis nõudis reforme ja pooldas samal ajal koostööd inglastega. Haritlased rajasid India
Enamust osa poolsaarest katab kõrb või poolkõrb. ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK ● Islam tekkis 7. sajandil, kui Meka kaupmees Muhamed hakkas levitama uut usku. ● Muhamed sündis 570.aastal Mekas. Sai juba noorelt väga jõukaks kaupmeheks ja oli üldse väga edukas. ● Ainus jumal pidi olema Allah, kõik teised jumalad (ebajumalad) tuli hüljata. ● Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks. ● Mekalased suhtusid uude õpetusse tõrksalt ning Muhamed oli sunnitud linnast lahkuma koos oma poolehoidjatega tagakiusamiste tõttu (622.a). See sündmus on aluseks islami ajaarvamisele. MEKA- ISLAMI TÄHTSAIM PÜHAPAIK Aastal 630 vallutasid moslemid Meka Muhamed suri 632.aastal Mediinas. Selleks ajaks olid islami omaks võtnud kõik araabia hõimud, kes tunnistasid Muhamedi oma poliitilise juhina. Pärast Muhamedi surma
ISLAMI KUNST 7.sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed, kes oli sündinud islamiusuliste pühas linnas Mekas. Islamiks nimetatud usund liitis ja ühendas araablasi. Islam on alates oma sünnist jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islandi kunstis on olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, mistõttu on islami kujutavat kunsti väga vähe. Üheks erandiks on miniatuurmaal. Islami keraamika on ajavahemikus 7.17
mineviku järele. Kunsti ülesanne ei ole nähtava maailma peegeldus või tõe otsimine elulistes nähtustes Kunsti peab olema müsteerium, väljendama kõrgemaid tõdesid. Inspiratsioon unistustemaaimast, kaugete maade usunditest ja kunstist, hävinud kultuurid, muinasjutud, mütoloogiad, spiritism, piibel, Nietzsche ja schopenhaueri tööd 1886 J.Moreas' manifest andis voolule nimetuse. Sümbolismi prohvetiks kuulutati Baudelaire'i, kelle ,,Kurja lilled" olid üheks põhiteoseks. Sümbolismi taotlus: objekiviseerida subjektiivset, süzee pidi olema mitmetähenduslik Loomingus oluline naise kuju ühelt poolt saatuslik, hukatuslik(Helena, Salome, sfinks), teiselt poolt väärikas, vooruslik ja ideaalne. Idealiseeriti kõike: pahe ja vooruse vastaseisu, sadismi ja iharust, kujutlusmaailma, teistpoolsust, müstikat, üksindust ja surma.
1800. Asstal avati Calcuttas esimene kool, kus õpetus toimus inglise keeles. Ingliskeelseks muudeti ja kohtumõistmine. Uuendused: raudtee, fotograafia, auto, filmikunst, elekter. Laiendati koolide võrku, haridusele said juurdepääsu ka tüdrukud, madalamatest seisustest ja kastidest lapsed, isegi puutumatud. Raamatute trükkimine kohalikes keeltes laienes tunduvalt. Võimude soosingut kasutas bengali kirjanik RAM MOHAN ROY, keda on nimetatud India uueks prohvetiks. Ta rajas Calcuttas ilmaliku Hindu KolledZi ning bengalikeelse ajalehe.Ta nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist ning India avamist Euroopa mõjudele. · 19.sajandi II poolel arenes kiiresti india kirju haritlaskond. Islami intelligentsi taimelavaks kujunes Aligarhi orientaalkool. Üle maa sai hoogu rahvuslik liikumine. 1885 aasta lõpul kogunes Bombaysse 72 haritlast üle kogu India. Nad rajasid India
palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puutudes kokku judaismi ja kristlusega. Alles oma 40-ndates hakkas huvi tundma usuliste küsimuste vastu. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse. Seda aastat võibki pidada islami tekkeaastaks. Allah oli Muhamedi välja valinud oma prohvetiks ja käskis sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu. Mekas tekkis Muhamedi vastu vastasseis. 622. aastal oli ta sunnitud põgenema Mekast Mediinasse. Seda aastat peavad moslemid ja islami tunnistajad oma ajaarvamise alguseks. Mediinas lasi ta püstitada Allahi maja ehk mosee, kus ta hakkas usku jutlustama, mis peagi leidis palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus Muhamed 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka
Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma ütlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi üht jumalat tähtsaks pidavaid uske, näiteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat", sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. 14. ja 15. sajandil. Tähtsamad olid Ottomani, Safavidi ja Mughali impeeriumid. Kui
palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puutudes kokku judaismi ja kristlusega. Alles oma 40-ndates hakkas huvi tundma usuliste küsimuste vastu. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse. Seda aastat võibki pidada islami tekkeaastaks. Allah oli Muhamedi välja valinud oma prohvetiks ja käskis sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu. Mekas tekkis Muhamedi vastu vastasseis. 622. aastal oli ta sunnitud põgenema Mekast Mediinasse. Seda aastat peavad moslemid ja islami tunnistajad oma ajaarvamise alguseks. Mediinas lasi ta püstitada Allahi maja ehk mosee, kus ta hakkas usku jutlustama, mis peagi leidis palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus Muhamed 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka
Jutustab emale, kuidas nad Sooria-Mooria lossi lähevad. Ema sureb. Peer sööb Marokos õhtust koos Master Cottoni, Monsieur Balloni ja härrade Eberkopfi ja Trumpeterstrålega, räägib oma imetegudest. Kreekas on mäss. Härrade jaoks on see hea uudis, nad tahavad sellest kasu lõigata; Peer toetab türklaseid. Mehed röövivad Peeri laeva, see läheb põhja. Peer leiab keisrilt röövitud asjad, mis on peidetud kaljulõhesse ning saab araablaste prohvetiks ja valitsejaks (Gyntiana). Ta armub orjatar Anitrasse, kuid Anitra võtab talt kõik ehted, riided ja hobuse ning põgeneb. Peer rändab Egiptuses, peab sfinksi Kõveraks. Kohtub Begriffenfeldtiga, kes ta Kairosse keisri juurde viib. Peerist tahetakse teha hullude valitseja. Peer minestab, sest Hussein lõikab omal kõri läbi ning B. paneb talle pärja pähe. Peer sõidab tagasi Norra, kuid laev põrkab vastu kaljut ja upub. Ta leiab paadi ja pääseb tagasi koju. Toimub
Keskaeg - oluline etapp inimese ajaloos 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan.
Araabia kunst Sissejuhatus 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Enamasti olid araablased rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. Nad rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega. Kaamel oli beduiinidele asendamatu. Teda kasutati veoloomana, sõiduloomana, tema liha söödi, tema piima joodi, tema
· Kirglik tahe · ,,Lachin la Gain" armastusteemad aristokraatiat ja · Traagiline armastus · ,,Augustale" · ühiskonnakriitika väljaspool tema · Individualism · ,,Sonett Chilloule" · armastus- ja lembeluule kodumaad peeti teda · Saatuslik viha · ,,Chilloni vang" vabaduse prohvetiks. · Lahkheli iseendaga · draama ,,Manfred" · Kompjalgsus- lonkas · ,,Laps olla muretuna · Armusuhe poisiga veel" Samuel Taylor · vend kasutas tema peal · ,,Lüürilised ballaadid" · müstika Coleridge'i elulugu Coleridge vägivalda · ,,Kesköö külm" tundus väga kurvana,
ISLAMI KUNST 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Piltidel Meka mosee ja Kaaba tempel. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida
tavaline, Jumala poolt oma rahvast patukahetsusele, usule, elu Jumalale pühendamisele, heategemisele ning elu mõtte taasavastamisele kutsuma saadetud inimene. 5. Nimeta 10 olulist fakti Muhammedi elust! 1. Prohvet Muhammed oli pärit araablaste hulgas kõige suursugusemaks peetavast Quraisi hõimust. 2. Muhammed kasvas orvuna, kuna ta isa suri juba siis, kui ta veel sündinudki polnud ning ema, kui ta oli 6-aastane. 3. Juba enne seda, kui Jumal ta prohvetiks valis, oli Muhammed tuntud kui kõige usaldusväärsem ja ausam inimene Mekas. 4. Ta oli tuntud ka kui As-Sad' ehk Aus, kuna tema suust ei ole iial kuuldud valet. 5. Kui Prohvet oli neljakümnene, sai ta samas koopas esimese jumaliku ilmutuse. 6. Prohvet õpetas Mediina elanikele Jumala käske ning nood hakkasid teda rohkem armastama kui iseendid. 7. Juba teismelisena hakkasid talle tema iidolikummardajast rahva ebamoraalsed kombed vastu. 8
ilus jutt sellest, kuidas Islami kunsti mind juba lapsest peale huvitanud on ning teemavalik tänu sellele suurele kunstikirele sündinud oleks. Teada sain muidugi palju. Kuna ma pole kunagi varem Islami kunstiga kokku puutunud, tundus pea iga kolmas fakt uue ja huvitavana. Silmaringi kohapealt tuli see referaat kindlasti kasuks. Kust on saanud alguse islami kunst? 7. sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui sajandi jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Islamiks nimetatud usund liitis ja innustas araablasi. Araabia kultuur on andnud maailmale palju, kuid eriti ornamentika tehnikat.
KUNA ARAABLASED MOODUSTASID VALLUTATUD MAADES VÄIKESEARVULISE VALITSEVA ÜLEMKIHI, ANDIS SEE KOHALIKELE SUURNIKELE VÕIMALUSE TÕUSTA KÕRGETELE AMETIKOHTADELE. KUIDAS MOSLEMIKS SAADAKSE? SÕNASTAGE KOKKUVÕTLIKULT MOSLEMIKS OLEMISE DEFINITSIOON 1) USUTUNNISTUSEGA KUULUTATAKSE, ET POLE TEISI JUMALAID ALLAHI (AINUJUMALA) KÕRVAL JA MUHAMED ON ALLAHI PROHVET. MOSLEM TUNNISTAB END MONOTEISTIKS NING ERISTAB END JUUTIDEST JA KRISTLASTEST, KES MUHAMEDI PROHVETIKS EI PEA. USUTUNNISTUSE LAUSUMISE JÄRGSELT NIN SELLEST MITTE LOOBUNUD LOETAKSE MOSLEMITEKS; 2) PALVUS TULEB SOORITADA, NÄGU MEKA SUUNAS, VIIS KORDA PÄEVAS. EELNEVALT TULEB PESTA NÄGU JA KÄSI PUHTA VOOLAVA VEE ALL, SELLE PUUDUMISEL LIIVAGA. PALVUS VÕIB TOIMUDA MOSEES VÕI PALVEVAIBAL. PALVUSE KÄIGUS LASKUTAKSE PÕLVILI JA KUMMARDATAKSE MAANI, LOETAKSE USUTUNNISTUS NING PALUTAKSE ÕNNISTUST PROHVETILE JA KÕIGILE MOSLEMITELE; 3)
Kohustusteks oli aga vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine ja osavõtt linnale vajalikest töödest. 4) iseloomusta islami teket ja levikut, milline on kultuuripärand? Islami religioonile pani aluse Meka kaupmees Muhamed, kes 7.saj alguses hakkas jutlustama ranget monoteismi- Allahi austamist ainujumalana. Muhamedi õpetust hakati nimetama islamiks (ar k allumine) ja selle pooldajaid moslemiteks (ar k muslim – see, kes allub). Muhamed pidas ennast prohvetiks (usukuulutajaks), kelle Allah on välja valinud oma sõnumit araablastele edastama. Judaiste ja kristlasi pidas Muhamed rahvasteks, kellele Jumala kuulutus on osaks saanud (raamatu rahvaks), kuigi nad polnud seda õieti mõistnud. Pärimuse järgi olnud Muhamed kirjaoskamatu ning kuulutas oma õpetust suuliselt. Muhamedi õpetuse alusel koostati islami püha raamat – Koraan (ar k etteloetu), mis räägib ainujumal Allahi kõikvõimsusest ja armulikkusest.
ekspressiivne, kontrastid ei põhine nii palju värvidel kui heletumedusel, kehad on modelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega. Rubljov leidis viise, kuidas ühendada 13.-14. Sajandi ikoonide rahvalik, lapselik laad bütsantsliku suursuguse üldistuse ja meisterliku teostusega. 20. Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal? Kes on tema esimene prohvet? 7.sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religion, mille ainejumalaks on Allah ja prohvetiks Muhameed. 21. Mida tähendavad moshee, minarett, mihrab, medrese? Mosee- pühakoda. Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Mihrab-poolümar palveniss Minarett-saledad ja kõrged tornid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Medrese-ehitistüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. 22 Nimeta islami ehituskunsti suurteoseid. Kubbat-as-Sakra(Kaljutoomkirik) Jeruusalemmas Timuri haud Samarkandis
astuma). Kuna araablased moodustasid vallutatud maades väikesearvulise valitseva ülemkihi, andis see kohalikele suurnikele võimaluse tõusta kõrgetele ametikohtadele. Kuidas moslemiks saadakse? Sõnastage kokkuvõtlikult moslemiks olemise definitsioon 1) usutunnistusega kuulutatakse, et pole teisi jumalaid Allahi (ainujumala) kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet. Moslem tunnistab end monoteistiks ning eristab end juutidest ja kristlastest, kes Muhamedi prohvetiks ei pea. Usutunnistuse lausumise järgselt nin sellest mitte loobunud loetakse moslemiteks; 2) palvus tuleb sooritada, nägu Meka suunas, viis korda päevas. Eelnevalt tuleb pesta nägu ja käsi puhta voolava vee all, selle puudumisel liivaga. Palvus võib toimuda mosees või palvevaibal. Palvuse käigus laskutakse põlvili ja kummardatakse maani, loetakse usutunnistus ning palutakse õnnistust prohvetile ja kõigile
Islami eelne periood. Peduiinid(elasid kürbedes). Linnapeduiinid(elasid oaasides). Olid polüteistid. Kõige tähtsam pühapaikk Meka linn ja seal asuv Kaaba tempel. Seal austati jumalaid, Allah üks jumal teiste seas. Dinn loodus vaimud, arvati et mõjutavad inimeste käekäiku. Yathridis(põhja osas) elasid juudid. Islami teke. Abu al-Quasim Muhammed Ibn Abd Allah ibn Abd al-Muttalib Ibn hasin- Raja Ehk siis Muhamed(570-632) sünnib Mekas ja sureb Mediinas. Moslemid peavad teda prohvetiks. Muhamed abielub Hadizaga. Käis kord aastas mägedes palvetamas Allahi poole. Kui ta oli 40 a. Ilmub talle peaingel Gabriel. Gabriel anat talle teada et jumal(Allah) on valinud tema prohvetiks(Jumala sõnumitooja). Et Allah on ainuke jumal. Inimesed peavad meeltparandama peatselt saabuva kohtupäeva ees. Inimesed pidid loobuma teiste jumalate teenimisest. 622.a(ajaarvamise algus) põgenest muhamed oma pooldajatega Mekast Yathribi, seda sündmust nimetatakse HIDZAKS(Muhamedi põgenemine).
et Eliisabeti laps „hüppas ta ihus rõõmu pärast.“6 (Vt. Illustratsioonid. Pildid 5–12). 1.3. Ristija Johannese sünd Eliisabeti ja Sakariase laps sündis ja temale pandi nimeks Johannes, kuigi traditsioonide kohaselt pidi laps saama nime oma isa, Sakariase järgi.7 Kuid Sakarias ise kinnitab, mis nime saab laps, kirjutades lauakesele: „Johannes on tema nimi.” Ja otsekohe hakkab Sakarias jälle rääkima, ülistades Jumalat8: „Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama, et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises.“9 (Vt. Illustratsioonid. Pildid 13–19). 1.4. Ristija Johannese kasvamine „ Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.“10 (Vt. Illustratsioonid. Pildid 20–27 ). 1.5. Ristija Johannese jutlus Edaspidistest sündmustest Ristija Johannese elust kirjutavad lisaks Luukale ka Matteuse ja Markuse evangeelium
Ta viibis palju kuningas Henri teise naise Katariinaga koos, kes teda õukonda kutsus, kuna tal oli suur huvi okutilismi vastu.Kuningannal oli suur poliitiline mõjuvõim ning teda tunti kui korralikku ja truud roomakatoliiklast.Selle rahva seas soositud ja tuntud isiku huvi Nostradamuse vastu tõi mehe ka üldsusele lähemale.Sellele kuningannale võlgneme arvatavasti ka meie ,,tänu,, Nostradamusest teadmise eest.Ilma nii tuntud isikuta oleks vahel ka prohvetiks nimetatud Nostradamus arvatavasti koos oma muskaatpähklivines ennustusõhtutega unustuse hõlma vajunud. Sel ajal kuninganna nn mitteametliku nõuandjana tuleviku küsimuste alal tegi ta ka endale kuulsuse toonud esimese ennustuse.Nimelt ennustas ta oma kalli kuninganna mehe surma piigivõitlusturniiril, mis üllatus üllatus ka täide läks.Ning selle eest pälviski ta juba tol ajal maailmakuulsuse
o. 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale kristust. Siiamaani on muhamedi usk kasvanud kiiremini kui ükski teine usk ja tema kasv pole peatunud tänaseni. Araablaste pühamu ehk mosee. 3 1. ISLAMI USU SÜND. PROHVET MUHAMED Islami prohvet Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat" sündis 570 a. Mekas. Ta koondas tollal üheusklikud usud kokku ja ennast nimetas lihtsalt jumala prohvetiks ja sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Kui ta 632.a suri, võttis tema äi Abu Bekr endale kaliifitiitli ning temast sai islamiusu peamine kaitsja. Tema surmaajaks 634. a. oli Araabia täielikult vallutatud. Kuid alles järgmise kaliifi Omari ajal algasid tõelised vallutusretked, mis muutsid maailma. Loodi uued islami dünastiad, sealhulgas üks tähtsaim neist oli Omaijaadide dünastia Süürias, mis sai alguse 661. a
Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma ütlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi üht jumalat tähtsaks pidavaid uske, näiteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat", sündis 570. a Mekas. Ta koondas üheusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega võtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sõjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu võtta. Muhammad Muhammad oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muslimid
Garvey ennustas imperaator Haile Selassie tõusu. Nimelt olevat Garvey 1927. a ühes Kingstoni kirikus lausunud sõnad: "Vaadake Aafrikasse, kus kroonitakse must kuningas, sest siis on lunastuspäev käes." Sellest sündmusest pole säilinud ametlikke salvestusi ega kirjalikke tõendeid ja on arvatud, et see ütlus on tegelikult sündinud 8. novembril 1930.aastal Jamaica ajalehes Blackman ilmunud Garvey artikli väärtõlgenduse tulemusena. Rastad peavad ent Garvey'd enda prohvetiks. Kui 1930. aastal Ras Tafari Etioopia keisriks krooniti ja talle anti tiitlid, mis on alati antud Etioopa kuningatele (Kuningate Kuningas, Isandate Isand, Juuda Hõimu Võidukas Lõvi, Maailma Valgus, Jumala Valitu), siis mõisteti, et ennustus ongi täitunud. Eks ole need ju samad nimed, mida Piiblis kasutatakse taastuleva Kristuse kohta. Rastafari liikumise algatajate hulka kuuluvad Leonard Percival Howell, Joseph Nathaniel Hibbert ja Archibald Dunkle
Garvey ennustas imperaator Haile Selassie tõusu. Nimelt olevat Garvey 1927. a ühes Kingstoni kirikus lausunud sõnad: “Vaadake Aafrikasse, kus kroonitakse must kuningas, sest siis on lunastuspäev käes.” Sellest sündmusest pole säilinud ametlikke salvestusi ega kirjalikke tõendeid ja on arvatud, et see ütlus on tegelikult sündinud 8. novembril 1930.aastal Jamaica ajalehes Blackman ilmunud Garvey artikli väärtõlgenduse tulemusena. Rastad peavad ent Garvey’d enda prohvetiks. Kui 1930. aastal Ras Tafari Etioopia keisriks krooniti ja talle anti tiitlid, mis on alati antud Etioopa kuningatele (Kuningate Kuningas, Isandate Isand, Juuda Hõimu Võidukas Lõvi, Maailma Valgus, Jumala Valitu), siis mõisteti, et ennustus ongi täitunud. Eks ole need ju samad nimed, mida Piiblis kasutatakse taastuleva Kristuse kohta. Rastafari liikumise algatajate hulka kuuluvad Leonard Percival Howell, Joseph Nathaniel Hibbert ja Archibald Dunkle
veel päriselt veendunud. Tulihingelisest ja kirglikust askeedist4 Johannesest räägiti aga üle terve Palestiina. Olulisim talitus, mis määras Johannese sekti olemuse ja millele Johannes võlgneb oma nime, oli ristimine ehk vette kastmine. ( Juudi poisslapsi lõigatakse siiani ümber; kristlased võtsid üle veega ristimise Ristija Johanneselt.) Ristimistalituse ajaks lahkus Johannes kõrbest ja siirdus Jordani äärde. Rahvas pidas teda prohvetiks ja paljud uskusid, et ta on ülestõusnud Eelija. Teised pidasid Johannest Messiaks endaks, ehkki ta ise endale nii kõrget nimetust kunagi ei omistanud. Preestrid ja kirjatundjad põlgasid teda, aga ta populaarsus avaldas neile mõju ja nad ei söandanud tema vastu sõna võtta. Tegelikult oli ristimine Johannesele ainult väliseks märgiks, mis pidi mõju avaldama ja inimeste vaimu mingiks suursündmuseks ette valmistama. Pole mingit kahtlust, et temagi oli
· Keha tinglik, nägu väga detailne · Jumalad tugevalt stiliseeritud Tarbekunst · Väga kõrgelt arenenud keraamika, ehtekunst, tekstiilikunst · Omapärane geomeetriline (kubistlik) ornamentaalne kaunistus · Kõrgkuumuskeraamika kaetud glasuuriga · Kesk- ja põhjaaladel punutised CHAC-MOOL ehk tootemikuju India kunst 7.saj · Koraan-pühakiri · Kalifaat-ühtne riik · Monoteistlik religioon- Islam, ainujumalaks Allah ja prohvetiks Muhamed · Islami alged on pärit kristlusest · Islam ei ole ainult reiligioon vaid eluviis DIN (väga järjekindel ja range) · Kõik islamiusulised on üks perekond UMMA. · Islami sümbol on poolkuu ja täht HILAL · Aasta 1433=2008 · ISLAM KEELAB IGASUGUSE INIMKEHA KUJUTAMISE. Islami kunst on pmst mittekujutav : arhitektuur, tarbekunst, abstraktne geomeetriline ornamentika · Tsihaad püha sõda Arhitektuur · Pühakoda mosee
Erlynne seletab oma peigmehele selle loo ära ning ta saab abielluda. Sõnum: palju peab salatsema, et head mainet hoida. Edgar Allan Poe USA kirjanik, üks kuulsamaid ja varasemaid dekadentsi esindajaid. Teda kasvatas kasupere, koolis läks halvasti, abiellus 13a täditütrega, kes suri noorelt ja siis hakkas Poe allakäik, ta hakkas jooma. Luuletus ,,Ronk"-peategelane, kelle naine Lenoore on hiljuti surnud, loeb öösel raamatut ja kuuled koputust. Ukse taga oli ronk, keda mees pidas prohvetiks ja ta tahtis temalt teada,kas suudab kallima unustada, et kas hing leiab lohutust või ehk saab ta pärast surma oma kallimaga kokku. Ronk vastas kõigele "ei iialgi". See ronk ja masendus ei lahku tema elust kunagi. See on Poe kuulsaim luuletus, mis annab hästi edasi lähedase kaotanud inimese meeleheidet. Tema luule on sisendusjõuline, kujutab traagilis sündmusi ja ülistab armastust. Luule on pessimistlik ja näitab, et õnn on maa peal üürike. Poe novellid jagunevad:
kuuluvad vaid põliselanikest rahvale. Mulattide ja valgete õiguste eest võitlemiseks alustas Jimmy Stevens Uus-Hebriidide iseseisvumise päeva (30. juulil 1980) teatavaks tegemisel mässu. Mais vallutasid Stevensi tuhatkond vibude ja nooltega relvastatud melaneeslast politseipostid ja Stevens kuulutas välja Venarana vabariigi, mida toetasid nii rikkad kolonistid kui ka ameerika ärimehed. Põliselanike toetuse saavutamiseks kuulutas Stevens end hõimupealikuks ja messia prohvetiks. Stevensi Venarana vabariigile vastas Lini valitsus Santo blokaadiga. (Harewood et al, 2006) Prantsusmaa ja Inglismaa ütlesid piiratud volitusi omanud Lini abipalvetele ära, kuid peale 30. juulit pöördus ta Paapua Uus-Guinea poole, kelle saadetud 350 sõdurit mässu paari nädalaga maha surusid. KOKKUVÕTE Okeaania riigid on tekkinud peamiselt 20. sajandi teisel poolel ning elatuvad tänapäeval peamiselt turismist, kalapüügist ja eksootiliste viljade ekspordist
Need olid ette nähtud pesemiseks, füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Metseen- rikka kultuurisoosija üldnimetus. Tuleneb Maecenase nimest. Laar- Laarid on Vana-Rooma maja ja perekonna ning põldude ja ristteede kaitsejumalused. Kaitsevaimude kujukesi hoiti kodudes ja ristteedel vastavas kapikeses ning kaunistati pühade ajal lilledega. Nuumen-oli looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Sibyll- naine keda peeti oraakliks või prohvetiks 15. Selgita mis on järgneval pildil (keskel). Millal rajati, mida seal tehti, kes osalesid jne. Rajati varase keisririigi ajal. Pildil on Rooma linn keisririigi ajal, keskel on Circus Maximus. See oli tähtsaim Rooma hipodroom, mis paiknes otse keisrilossi kõrval. Seal toimusid kaariku võidusõidud ja kaarikujuhtideks olid orjad 16. Selgita pikemalt milline on erinevus Juliuse ja Gregoriuse kalendri vahel. (määra aeg)
iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena Termin musik tähendab lauldes ettekantud luulet ning ainult seda peeti tõeliseks kunstiks Kujutavasse kunsti seevastu suhtuti kui käsitöösse Vana-Kreekas peeti muusikut jumaliku andega prohvetiks Lahutamatu seos poeesiaga määrab kreeka muusika omapära. Rütm muusika põhialus , lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest . Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. NELI AJAJÄRKU KULTUURIS Arhailine 8.-6.sajand eKr Klassikaline 5.sajand 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused) Hellenistlik 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused) Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr (Rooma riigi jagunemine) ARHAILINE AJAJÄRK
Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur Araabia poolsaarel rändkarjakasvatajate e beduiinide seas. Uskusid paljudesse jumalatesse e polüteistlik. mingi 360 jumalat, püha puud, kivi,allikat kummardasid. Juba enne islamit oli olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. Islami teke 7. saj hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama monoteistlikku e ainsat Jumalat tunnustavat usundit. Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks ja rääkis, et islamit järgides pärast surma pääsed paradiisi ja kui mitte, siis põrgusse. Mekalased ei suhtunud hästi ja siis pidi muhamed oma jüngritega Mekast lahkuma aastal 622. Ta läks Mediinasse. See sündmus on aluseks Islami ajaarvamisele. Muhamed sai kuulsamaks, sai Mediina juhiks ja vallutasid Meka , millest sai islami tähtsaim pühapaik. Kalifaat-riik Kaliif - valitseja džihaad - püha sõda islami levitamiseks emiir - riigi eri piirkonna valitseja
palju viksem humanism neile ei meeldinud, siis nad plgasid kristlust. Beduiinid ei uskunud hauatagusesse ellu, nad uskusid vaid reaalsesse, inimlikku ellu ja selle elu le valvavasse jumalasse, kes kuulutab oma tlemisi preestrite kaudu. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel teisigi ht jumalat thtsaks pidavaid uske, niteks judaism ning kristluse mitmed usulahud. Muhamed, kelle nimi thendab "vrikat kuulutajat", sndis 570. a Mekas. Ta koondas heusklikud usud ja nimetas ennast lihtsalt jumala prohvetiks, snumisaatjaks, kes kuulutab iget usku. Koraani saigi kirja pandud, et peale Muhamedi pole rohkem muid usukuulutajaid vaja. Muhamedi kuulutused sobisid araablastele ja seega vtsid paljud selle omaks. Saanud suurema sjalise toetuse oma uutelt usklikelt, alistas ta ka need, kes ei tahtnud vabatahtlikult islamit vastu vtta. 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad Peale esimese ja ainuige prohveti surma 632. aastal olid uue usu vljavaated veel ebakindlad
Abu Talibi perekonnas. 20 aastane Muhamed hakkas tegelema kaubandusega. Sellel ajal abiellus ta endast vanema lesknaise Hadidzaga, kelle teenistuses ta oli olnud. Sellest abielust sündinud neli tütart ning kaks poega, kes oli surnud põlvkonnas. Tõik, et Hadidza surmani polnud ta olnud abielus ühegi teise naisega. Peaingel Gabrieli käest olevat ta saanud oma Prohvetvõimed 40- aastaselt. Sellest peale kuulutas Muhamed usku ainujumalasse Allahisse. Ta pidas end eriomaselt araablaste Prohvetiks, nagu enne teda olid Prohvetid hoiatanud reisi rahvaid. Muhamed suri 632. astaal, pärast palverännakuriituse sooritamist, oma lemmiknaise, noore Aisa mahas. Naise isa Abu Bakr valiti Prohveti esimeseks järglaseks. (Schimmel 2001:16) 6 4. Prohveti abikaasad Pärast oma esimese naise Hadidza surma abiellus Prohvet kokku üheteistkümne naisega, kes kõik olid lased väi lahutatud, välja arvatud Aisa
Esimene osa vana testament sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi psalme jm. Uues testamendid on neli evangeeliumi, mis jutustavad kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, kristuse spostlite tegude kirjeldus ja nende kirjad esimestele kristlikele kogudustele. Islam muhamed sündis 57 ekr mekas kaupehena tegutsedes kohtus nii ristiusu kui judaismiga. 40a hakkas nägema nägemusi ja jõudis veendumusele, et allah on ta prohvetiks valinud. Algne sõnum ,,ei ole jumalat peale jumala, sest kõik teised on ebajumalad". Tema esimesteks toetajateks olid ta naine Khadija ja sugulased Abu Bakr ja Ali. 622.a põgenes medinasse, millest sai uue usu poliitiline keskus. Muhamed lasi sinna rajada moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning andis välja seadusi. 630.a saabus tagasi mekasse 1
prohvetitest. Algselt kirjeldatakse neid märatsevate ekstaatikutena, kuid mitmesajaaastase arengu vältel õpivad nad üha paremini tajuma ja väljendama Jumala tahet. Kõrgeima taseme omandasid nende hulgas kirjaprohvetid, kellest on VT-s säilinud nende nimelised raamatud. Prohvetiraamatuid on jaotatud mitmeti. Tavaliselt on eraldi mainitud kolme suurt prohvetit: Jesejat, Jeremijat ja Hesekieli. Kristliku traditsiooni järgi arvatakse neljandaks suureks prohvetiks Taanieli, kelle raamat on eelmistest tunduvalt erinev. Järgneb 12 prohveti raamat, mis kirjutati tavaliselt ühele kirjarullile. Sinna kuulusid Hoosea, Joel, Aamos, Obadja, Joona, Miika, Nahum, Habakuk, Sefanja, Haggai, Sakarja ja Malakia. Sageli käsitletakse koos prohvetiraamatutega ka Jeremijale omistatud Nutulaulude raamatut. PROHVETID RÕHUMISE JA OKUPATSIOONI AJAL Pärast Iisraeli langemist pidi suurriikide vahele kiilutud Juuda riik tahestahtmata arvestama
valmistamise kohaliku rahva poolt. Kaitseks niisuguse rõhumise vastu tekkis hajali elavatel suguharudel vajadus ühtse juhtimise järele. 1. Saul 2. Taavet 3.Saalomon Seeeiolekonto 6 Prohvetid. Prohvetiteraamatuid on jaotatud mitmeti. Tavaliselt on eraldi mainitud kolme suurt prohvetit: Jesajat, Jeremaijat ja Hesekieli. Kristliku traditsiooni järgi arvatakse neljandaks suureks prohvetiks Taanieli, kelle raamat on eelmistest tunduvalt erinev. Sinna kuulusid Hoosea,Joel,Aamos,Obadja,Joona,Miika,Nahum,Habakuk,Sefanja,Haggai,Sakarja, ja Malakia. Sageli käsitletakse koos prohvetiraamatutega ka Jeremijale omistatud Nutulaulude raamtatut. Prohvetid rõhumise ja okupatsiooni ajal. Pärast Iisraeli lagunemist pidi suurriikide vahele kiilutud Juuda riik tahestahtmata arvestama võimalusega, et ta okupeeritakse ja rahvas- vastavalt tolleaegsetele tavadele küüditatakse
Vilistid pügasid ära ta juuksed ja sellega ta jõud rauges. Temast sai ori, kuid ajapikku kasvasid ta juuksed tagasi ning tagasi sai ta oma jõu. Pidustusel tõmbas ta kaks sammast ära ja maja varises kokku. Ta suri koos oma vaenlastega. Hanna oli naine, kellel polnud lapsi ja kes käis Siilos Jumalat kummardamas. Jumal andis talle lapse, kellele naine pani nimeks Saamuel. Hanna ohverdas Saamueli Jumalale. Eeli suri, kui ta kukkus toolilt ja murdis kaela. Uueks prohvetiks sai Saamuel. Iisraeli kuningaks sai Saul. Taavet oli karjapoiss, kelle Jumal valis uueks iisraellaste kuningaks (petlemlaste Iisai poeg). Taaveti ja Koljati, kes oli vilistide kangelane, toimus kahevõitlus, mille võitis Taavet. Taavet lennutas kivi tema lauba sisse ja Koljat suri oma oda läbi. Sauli pojast Joonatanist ja Taavetist said head sõbrad. Saul tahtis kadedusest Taavetit surmata. Joonatan kaitses Taavetit. Taavet põgenes Sauli eest mägedesse. Taavet võttis Sauli kruusi ja
Araabias. Siiski oli jõukaid kaubalinnu ka põhja osas. Üks neist oli Meka. Mekas asus araablaste püha ehitis ja usukeskus- Kaaba tempel.Selles asus must kivi, mis oli kõikidest kõige püham ja millele käisid palverändurid austust avaldamas. 7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastalMediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Selles raamatus oli kirjas 5 käsku: 1. Allah on ainujumal. 2
inglid, kes on loodud valgusest ning ainult Jumal teab, palju neid on. Neil pole järglasi , kuna puuduvad mees- ja naissoo tunnused. Suurim inglitest on Gabriel, kelle kaudu jõudis islami järgi Muhamedile Koraan. Islamiusulised jagunevad kahkes põhiliseks uskkonnaks sunniidid ja siiidid. Umbes 85% muslimitest on sunniidid ja nende arvates ei või keegi Muhamedi järglaseks saada, sest Jumal on just tema viimaseks prohvetiks määranud. Siiidid usuvad aga, et just nemad on nn määratud rahvas, kes peaks Muhamedi võimu jätkama. Teadus ja haridus keskajal - Araablastel oli pikaajaline suulise pärimuse traditsioon, milles jutustati lahingutest, vaenudest ja sõdadest. Araabia keel oli nende suureks uhkuseks ning Koraan selle keele kauneimaks näiteks. Kõige iseloomulikumaks teadusharuks on islamis õigusteadus. Araabia ühiskond tunnustas kaasaegset lääne teadust.
annaabi.ee 
