Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Programmi MS Office Access kasutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
film, kassetng, kasseti, tegin, andmebaas, access, kasutasin, avasin, videolaenutus, filmide, tabelid, tabelite, filme, combo, diagrammi, kriteerium, viivis, tabelites, excel, staari, laenutamise, koostamiseks, create, zanrile, aruanded, mereakadeemia, merendus, karlis, kursusetöö, juhendaja, merike, external, eluloo, jääks, database, toolsEesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KP21 Andmebaas Informaatika kursusetöö Juhendaja: M. Spitsõn Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.Andmebaas........................
...........................................36 7. Kokkuvõtte............................................................................................................................44 8. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................45 3 Sissejuhatus Microsoft Access on andmebaasiprogramm, mis kuulub Microsoft Office koosseisu. Access on väga rikkalik andmebaasihaldusvahend, mis võimaldab luua väga erinevaid andmebaase üksikust tabelist keeruka süsteemini ja pakub seejuures mitmekesiseid võimalusi andmebaasi kasutajate mugavuse eest hoolitsemiseks. Accessi kasutatakse inventuuri- ja maksuaruannete, kliendi- ja kontaktiloendite, muusikakollektsioonide ning ettevõtete andmebaaside haldamine.
LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri..
Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord ühtesid ja samu käsklusi jagada, võib need makrona vormistada ning lasta neid automaatselt täita Mooduliks(modules) nimetatakse Visual Basic-keelse programmiteksti lehekülge. Eismeseks sammuks andmebaasi loomisel on otsus, kas ja milleks andmebaasi vaja.Lühedalt võiks põhjendada seda vajadust nii: kui on tegemist mahuka infohulgaga, mille töötlus taandub põhiselt vajaliku info leidmisele, siis on andmebaas vajalik. Otsustanud luua andmebaasi, tuleks määrata, millistel eesmärkidel seda kasutada. Sellest võib üldjoontes oletada, millised andmed vajavad säilitamist ja milliseid infopäringuid tegema hakatakse. Näiteks Raamatukogu Kirjeldatud on raamatukogu raamatute laenutamist. Lugejad laenutavad raamatuid. Lugejad tagastavad laenutatud raamatuid. Raamatukogutöötajad fikseerivad raamatute laenutamise ja tagastamise. Peeetakse arvestust, kui palju või teine töötaja raamatuid laenutanud on
kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti
Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele. Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas. 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust. Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: "A relational model of large shared data banks". Pakkus esimesena välja ka normaliseerimise protsessi. Olemi-suhte diagramm töötati Peter Cheni poolt välja 1970-ndate keskel.
2.4 Praktikakoha kirjeldus ........................................................................................... 5 3 Projektid ja tööülesanded ............................................................................................. 6 3.1 Tutvumine SMIT-is kasutatavate infosüsteemide arendamise tehnoloogiatega. .. 6 3.2 Luua andmemudel ettevõtte ruumide kasutamise õigustest töötajate poolt. ......... 6 3.3 Loodud andmemudelist genereerida andmebaas. .................................................. 7 3.4 Projekti jätkuna luua infosüsteem. ........................................................................ 7 3.5 Migreerida projekt STS keskkonda. Tutvumine uue keskkonnaga....................... 7 3.6 Projektis tuleb päringute kiirust suurendada. ........................................................ 7 3.7 Projekti tutvustamine tellijale............................................................
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
orienteeritud' seisukohast. Nt. MySQL'i andmeväli ei saa koosneda mitmest alamosast. Küll aga PostgrSQL'i puhul võib. Alates versioonist 8.3 on olemas ka fulltext otsing ja seda ei pea eraldi patchina lisama. Baasi loomine Käivitage postgreSQL prooviks: (logige uuesti sisse kasutaja postgres alt, et lisatud PATH'i take'eksid efffect'i :) Kõik järgnevad käsud tuleb anda postgres kasutaja alt, su - postgres looge andmebaas $ createdb mhh votke andmebaasiga ühendust $ psql käsivitage lihtne päring postgres=> SELECT datetime 'now'; (kas tulemus on näha?) väljuge andmebaasi kliendist postgres=> q eemaldage andmebaas $ destroydb mhh Kui see kõik läks libedalt siis on peamiselt kõik korras; tavis vaid ivake kasutajete õigusi sättida ja kõik. Kasutajad-õigused Kasutajate lisamine createuser -P root Enter password for new role: Enter it again: Shall the new role be a superuser? (y/n) y
Funktsioonid saad ise määrata, mille kohta aruanded koostatakse, valida aruande väljundi (võid avada aruande ekraanile, printida, salvestada tekstifaili). Aruanded ikoonile vastavad mõned käsklused fail-menüüs. Ikoonilt avad nimekirja, kust saad hiire topeltklikiga valida soovitud funktsiooni. Nimekirjad on erinevates moodulites erinevad. Registrid sõltuvad moodulist. Erinevat tüüpi informatsiooni jaoks on oma register. Praktika ajal kasutasin peamiselt mooduleid finants, ostureskontro ja müügireskontro. Moodulis finants tuli kasutada igapäevaselt registrit kanded (vt Sele X), müügireskontro (vt Sele X) registritest kasutasin põhiliselt müüki ja laekumisi, ostureskonto registritest kasutasin peamiselt ostuarved ja tasumised. Sele X Finants moodul Sele X Müügireskonto moodul Sele X Ostureskonto moodul PRAKTIKAÜLESANDED PRAKTIKAKOHAS Raamatupidamise sise-eeskirjad
kuidas midagi teha. Samas olid ka minu teoreetilised teadmised, mis aitasid mind praktilistes ülesannetes. Kiirus toiduvalmistamisel Algselt kui kööki läksin siis mõtlesin ,et kõik asjad on minu nõrgad küljed, kuid harjudes see enam nii ei olnud. Alguses (paar päeva) arvati et ma olen arg ja äpu, kes ei saa hakkama aga mul oli vaid harjumisaega vaja, sest enda arust olin vaid ettevaatlik. Minu kõige nõrgem lüli oli tükeldamine ja arvan et see on siiani nii, sest tegin neid asju mida ma kiirelt tegin. Mina loen oma praktika väga õnnestunuks, sest kui ma sinna kööki läksin oli minu praktiline osa ümmargune null, kuid nüüd võin igas köögis juba midagi. Täitsin oma eesmärgi ja olin erinevates köökides alustades külmast rootsi lauast ja lõpetades A La Carte köögiga. Kui neid kööke ette lugeda siis olin veel kuumas rootsi lauas, fast- food köögis, messi köögis (kokk kes
...............................74 1.1.1.94.4Kontseptuaalne klassidiagramm...................................................76 1.1.1.94.5Klasside definitsioonid.................................................................. 76 2.4 Põhiobjektide (andmekogude, registirite) vaade...............................................78 2.4.1 Andmekogude liigid ja nimekiri................................................................... 78 2.4.2 Filmide registri spetsifikatsioon...................................................................78 1.1.1.95Taust....................................................................................................78 1.1.1.96Eesmärgid........................................................................................... 78 1.1.1.97Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)............................................. 78 1.1.1.98Andmekogu teenindavad allsüsteemid.................
realiseeritakse veebirakendus, lahendamaks töös käsitletavat probleemi. Valiku tegemisel lähtuti STK-s õpetatavatest arendusvahenditest ja tehnoloogiatest, valides neist välja sobivaimad veebirakenduse loomise jaoks. 11 Veebisaidi loomisel on kasutatud HTML-i ja PHP-d, Javascript-i ning MySQL andmebaasi. PHP koodiga luuakse ühendus MySQL andmebaasiga, valitakse andmebaas, tehakse päringuid, ja väljastatkse. Apache veebiserver võimaldab ligipääsu PHP koodile, PHP jällegi annab juurdepääsu MySQL andmebaasile. 1.6.1 PHP PHP: Hypertext Preprocessor on laialt levinud üldotstarbeline vaba tarkvaraline skriptimiskeel, mis on eriti sobilik just dünaamiliste veebilehtede loomiseks, kuna PHP programmikoodi saab HTML sisse põimida. PHP on tehnika, mis võimaldab lisada HTML koodi sisse PHP keele konstruktsioone. PHP süntaks põhineb C-tüüpi
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
...................................................... 24 Tsüklid.......................................................................................................................................... 25 Lehemallide pärilikkus................................................................................................................. 25 Lehemalli kasutamise näide........................................................................................................ 26 BigTable andmebaas........................................................................................................................ 28 Tutvustus..................................................................................................................................... 28 Kasutamine.................................................................................................................................. 29 Tabelite defineerimine....................................................
2.Exceli vaade...............................................................................................................................................2 3.Põhilised mõisted.......................................................................................................................................2 4.Töö alustamine ja lõpetamine.................................................................................................................... 2 5.Töökeskkonna elemendid ja nende kohaldamine...................................................................................... 3 6.Menüüde lühiülevaade............................................................................................................................... 4 7.Menüüriba..................................................................................................................................................4 8.Nupuribad...................................................................
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
"See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega. Ma läksin kööki, tegin endale paar võileiba ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust. "Kuulsite õigesti ta tuleb täna kella seitsmeks meile õhtustama."
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtetest). Enamasti on selleks unikaalseks võtmeks primaarvõti. Selle tulemusel on kahes erinevas relatsiooni ühesuguse sisuga atribuudid, mis loovad suhte nende relatsioonide vahel. Seotud relatsiooni tekkinud atribuuti (atribuute) nimetatakse välisvõtmeks. Relatsioonis võib olla üks või mitu välisvõtit. Relatsioonis võib välisvõti ka puududa. Objektorienteeritud andmebaas Objektiandmebaas võimaldab säilitada objektorienteeritud programmis loodud objekte. Andmed salvestatakse objektidena ja neid saab interpreteerida ainult vastava klassi meetodit kasutades. Sarnaste objektide vahelised suhted säilitatakse, samuti objektide vahelised viited. Päringud võivad olla kiiremad, sest sageli puudub vajadus relatsioonide liitmise järgi nagu relatsioonilises andmebaasis. Objekte saab andmebaasist välja võtta otse, ilma otsinguta kasutades selleks objekti indikaatorit
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ..................................................................................................................... 7 2
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
kataloogimine ja / või laenutamine), siis tänapäeval nimetatakse integreeritud raamatukogusüsteemideks ainult neid süsteeme, kus on realiseeritud kõik viis põhilist komponenti: 10 komplekteerimine (acquisition) töö jadaväljaannetega (serials processing) kataloogimine (cataloguing) avalik elektronkataloog (OPAC = Online Public Access Catalogue) laenutamine (circulation). Tarkvara: kasutajaliides keskkond, mille kaudu kasutaja suhtleb süsteemiga,võib olla tekstipõhine, graafiline, veebipõhine. Inimvara: infosüsteemi projekteerijad ja loojad, infosüsteemi haldajad, infosüsteemi lõppkasutajad. Raamatukogu infosüsteemi valikukriteeriumid. IRSi valik on toiming, mis tuleb sooritada raamatukogu juhtkonnal või teistel selleks volitatud isikutel, kui
Kuigi seal ilmuvate uudiste lugemine ei anna mulle palju juurde, vahest mõne jututeema seltskonnas, siis on seda ,,tõsiste" uudiste vahele hea ja kerge lugeda. Nagu kollaste väljaannete puhul tavaks, põhinevad ka Elu24 uudised kuulujuttudel, mille allikad ei pruugi alati kõige usaldusväärsemad olla. Vahel loen uudiseid ka Delfi portaalist. Selle väljaande puhul on aga ka ,,tõsiste" uudiste kvaliteet kaheldav, kuid tihti saab just sealt vajaliku teabe kõige kiiremini. Delfi portaali kasutasin viimati eesti keele loengu tarvis, et leida artikleid, kus on vigu grammatikas või sõnastuses. Delfi on tuntud ka lugejate kommentaaride arvukuse ja jaburuse poolest. Kommentaare lugedes tekib kohati tunne, et Delfi kasutajateks on peamiselt madala haridusega elus pettunud inimesed, kuid samas mõne teema puhul tekib ka üsna teravaid arutelusid. Ise ma artikleid ei kommenteeri. Internet täidab ka palju meelt lahutavat funktsiooni. Internetiavarustest laen alla filme, seriaale, muusikat
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess......................................................................
Sissejuhatust peatükina ei nummerdata. Pikkus ca 12 A4. 6.4. Töö põhiosa Uurimistöö põhiosa algab uuelt lehelt ja on töö kõike mahukam ning väärtuslikum osa ja see on soovitav üles ehitada kolmeosalisena: 1) mida teised on teinud (referaat) hõlmab probleemi käsitlust, uurimisala või uuritava objekti kirjeldust vms. kirjanduse põhjal. Tekstis peavad olema korralikud viited kõigile kasutatud allikatele. 2) mida mina tegin (uurimus) peatükk peab sisaldama uuritava objekti, mudeli või katseseadme ja kasutatud uurimismeetodite kirjeldust. Eksperimentaalsete tööde korral 16 tuleb esitada ka katseseadmete ja andmetöötlusmeetodite täpne kirjeldus ning andmete usaldusväärsuse hinnang. Materjali ja metoodika peatükk on mõistlik jaotada alapeatükkideks, nt: uurimisobjekti(de) iseloomustus; uurimisala; välitööd; laboratoorsed
Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP service access point rakenduskihi päis. DSAP destination service access point transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide 5. OSI mudel + 7 kihti: Rakenduskiht (application l.) Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine. Esitluskiht (presentation l.) Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
puudutavatest teostest ning kasutatud on ka mitmeid veebipõhiseid materjale. Oma sugupuu uurimisel sain põhilise info oma vanavanaemalt Virve Kännult, kes on praegu 83-aastane ning omab seetõttu vast kõige paremat ülevaadet meie sugupuust. Uurimismeetodina ongi kasutatud peamiselt struktureerimata intervjuud vestluse käigus tutvustas vanavanaema mulle meie sugupuu liikmeid ning jutustas nende elust, mis ongi lisaks koostatud sugupuule teise peatüki sisuks. Sugupuu koostamisel kasutasin on-line programmi Geni, mis on Google'i poolt pakutav vabatarkvara. Töö koostamise juures oli suureks abiks Virve Känd, kelle poolt antud andmete abil kogu sugupuu üles ehitatud sai. Infot täpsustasin ka teiste sugulaste kaudu. Suur tänu neile. Tänan ka oma juhendajat, kes andis nõu töö ülesehituse asjus, abistas materjali leidmisega ning tutvustas erinevaid digitaalseid võimalusi sugupuu ülestähendamiseks. I SUGUVÕSA UURIMINE 1.1 Mis on genealoogia?
- andmed töö tulemuste kohta; - lühijäreldused tulemuste rakendamise kohta. (Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine ... 1996, lk 25-26.) KOKKUVÕTE Selle referaadi tegemine mõjus mulle kindlasti väga hästi, kuna nüüd tean rohkem, kuidas koostada referaati. Samas on selle tegemine ka mulle kasulik oma seminaritöö kirjutamiseks, kuna annab ju vormistusnõuetest ülevaate, mida samas ka kasutasin selle töö tegemisel. Referaati oli huvitav koostada, sest hakkasin huviga uurima materjalidest, kuidas üldse koostada tuleks referaati. Avastasin enda jaoks palju uut võrreldes oma varasemate teadmistega ning oma eelnevalt koostatud referaatidega. Töös on toodud ka näiteid, mis aitavad näiteks raamatute esitamisest referaadis paremini aru saada, mida ja kuidas kirjutada. Töös on tood ära ka resümee ning selle nõuded, kuid tavaliselt referaadis resümeed ei kasutata.
- andmed töö tulemuste kohta; - lühijäreldused tulemuste rakendamise kohta. (Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine ... 1996, lk 25-26.) KOKKUVÕTE Selle referaadi tegemine mõjus mulle kindlasti väga hästi, kuna nüüd tean rohkem, kuidas koostada referaati. Samas on selle tegemine ka mulle kasulik oma seminaritöö kirjutamiseks, kuna annab ju vormistusnõuetest ülevaate, mida samas ka kasutasin selle töö tegemisel. Referaati oli huvitav koostada, sest hakkasin huviga uurima materjalidest, kuidas üldse koostada tuleks referaati. Avastasin enda jaoks palju uut võrreldes oma varasemate teadmistega ning oma eelnevalt koostatud referaatidega. Töös on toodud ka näiteid, mis aitavad näiteks raamatute esitamisest referaadis paremini aru saada, mida ja kuidas kirjutada. Töös on tood ära ka resümee ning selle nõuded, kuid tavaliselt referaadis resümeed ei kasutata.
annaabi.ee 
