De Profundis Oscar Wilde ,,De Profundis" on Wilde vanglapäevil mõned kuud enne vanglast vabanemist kirjutatud kiri lord Alfred Douglasele. See pole armastus ega ka mitte vihkamiskiri, vaid segu autobiograafiast ja kristlikust epistlist ühe segaduses mehe sulest, kes avastas ennast Savoy restorani asemel äkki vangikongist. Tema kiri, dramaatiline monoloog, lord Alfredile on liigutav kirjeldus "armastusest, millele pole nime". Pikk ennastanalüüsiv ülestunnistus tühisele inimesele, kelle isa pärast ta lõpuks
Oscar Wilde ''De profundis'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: kirja kirjutamise kohaks on Readingi vangla, tegevus toimub Inglismaal, aga ka mujal Euroopas; tegevus toimub 19. sajandi lõpus. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Sir Alfred Douglas noor inglise aristokraat, kes on harjunud hea eluga ja kasutab teisi ära, et lõbutseda ja elu nautida. Tegemist on väga tujuka mehega, kes näitas ühel päeval enda kõige armsamat külge, teisel oli valmis oma armastatule tõsist kahju põhjustama. · Oscar Wilde geniaalne ja ääretult andekas kirjanik, kes oli sattunud sir Douglase lummusesse, nagu üks tema raamatutegelane Dorian Grayst vaimustusse. Ta oli pühendanud enda elu kunstile, kuid oli valmis enda karjääri ohtu pannes tegema mööndusi mehele, keda ta armastas, sattudes selle tõttu vanglasse. PROBLEEMID: · Sir Alfred Douglase lõbujanu ja soov elada Oscar Wilde'i kulul. · ...
Retsensioon Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus. RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli ,,De profundis". Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor, II tenor, bariton ja bass. Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga
1976 27. okt. ans. Hortus Musicus (Andres Mustonen) 7 pala pealkirja all "Tintinnabuli"; avatud oopus... Vaikus Õhuline faktuur, pianissimo, palju pause, vaikust Kompositsioonitehnika, kus harmooniahääled on rangelt allutatud meloodiahäälele; matemaatiline loogika Klaveripala "Aliinale" (1976) "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" "Tabula rasa" "Fratres" (mitmeid versioone) Sõna tähtsus! (sakraalmuusika) "Passio" (Johannese passioon) "De profundis" "Te Deum" "Magnificat" "Kanon pokajanen" Como cierva sedienta helikeele taasuuenemine Orient & Occident - idamaise ja euroopaliku helikultuuri sulam Lamentate "Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küllalt." http://www.youtube.com/watch?v=f- J8LNcZgTA http://www.youtube.com/watch? v=FkHEjiuYBuM
Vanglast vabanedes lahkus Inglismaalt. Elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Oscar Wilde suri peaaju kasvajasse, räpasuses ja viletsuses Pariisis. Ei saavutanud oma eluajal kuulsust. Oscar Wilde'ile on pühendatud Tartus skulptuur, kus on teda kujutatud koos Eduard Vildega. Looming: Romaan:"Dorian Gray portree" 1891, "Elusügavikus" Jutustused: "Lord Arthur Savile'i roim" 1891, "Canterville'i lossi vaim" 1891, "Readingi vangla ballaad" 1898, "De profundis" 1905, "Näidismiljonär" Muinasjutud: "Õnnelik Prints" 1888, "Ööbik ja roos" 1888,"Granaatõuntest maja" 1891, "Ustav sõber", "Isekas Hiiglane", "Kalur ja tema Hing" Näidendid: "Leedi Windermere'i lehvik" 1892, "Salome" 1893, "Tähtsusetu naine" 1983, "Ideaalne abikaasa" 1895, "Kui tähtis on olla tõsine" 1895.
koos vaid üksteise järel. Tekivad huvitavad kooskõlad. Niisugust stiili nimetas Pärt "kellukeste ehk tin-tinnabuli" stiiliks, mis on meditatiivset laadi (rahu, hingeline tasakaal, vaikust kuulav), kus on kasutatud palju pianissimot ja pause. Teisel perioodil kirjutas põhiliselt vokaal- ja vokaalsümfoonilisi teoseid. Maailmas tuntakse Pärti rohkem "tin- tinnabuli" stiili järgi. Näited: "Johannese passioon", "De profundis", "Tabula rasa", "Cantus B. Britteni mälestuseks". *** Pärdi loomingus toimus 1970. aastatel tähelepanuväärne stiilipööre. Kui helilooja varasemad, 1960. aastatel kirjutatud teosed lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast ning kollaaztehnikast, siis juba 3.sümfooniast (1971) alates loobus ta atonaalsest helikeelest ning pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia poole. Seda suunda süvendas helilooja seejärel kammermuusikas,
lihtne. I teos selles stiilis on klaveripala ,,Aliinale". Üks kuulsaim on ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" . ,,Fratres" (ldn.k. vennad), ,,Tabula rasa" (ld.k. puhas leht) 2 viiulit, prepareeritud klaver ja keelpillid. Kui siiani valdavalt oli Pärt instrumentaalhelilooja, siis seoses uue stiiliga suureneb sõnaosakaal. Peale immigreerumist pühendub peamiselt sakraalmuusikale(vaimulik). ,,Passio" (Johannese passioon), ,,Te Deum", ,,De Profundis", ,,Stabat mater", ,,Magnificant", ,,Berliini missa". Kasutab peamiselt ladina keelt, kuigi on kasutanud ka kiriku slaavi keelt, nt ,, Kanon Pokajanen". Vokaalteos hispaania keeles ,,Como cierva sedienta" ,,Lamentate" kaebelaul. ,,Orient ja Occident" tintinnabuli stiilis, lähttuvad idamaade kultuurist, eriti nende usulisest poolest. On valitud mitmete maailma ülikoolide au doktoriks. Tema muusika on siiras ja avatud, kuid tähtsaimaks peab vaikust. Vaikus on tema jaoks ideaalne.
kodakondsuse. Aasta hiljem kolisid nad Lääne-Berliini, kus elavad siiani. Pärast Eestist lahkumist on Pärt keskendunud vaimulikele tekstidele, mis on osutunud väga populaarseks kooride ning ansamblite seas üle kogu maailma. 1980. aastatest alates kuulubki Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude
3kõla, sellest lähtub diatooniline muusikamaterjal. töhtsad polüfooniad, kõige produktiivsem, loominguline vabadus tekkis 80ndate lõpus, kui immigreerus Berliini, Lääne-Berliin on koduks praegugi, kuid õige pea kolis Laulasmaale. P looming ja salvestused tihedalt seotud kammerorkesstri ja kooriga, keda juhatab Tõnu Kaljuste, parimad teosed just sel perioodil, suur tuntus tekkis Berliini missaga, De Denim, Magnificat, Litany, Pialam, Trisagian, Miserire, De Profundis jt, olulisel kohal pausid ja vaikus, liturgia ladina ja vene keeles, keskaegne muusika, dodekafoonia, neoklassitsism, muusika korrapäratu samas terviklik, rütmid, ajatu muusika.
Peanõudeks said ebaisiklikkus ja kiretu neutraalsus. Eemaldus romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine. BALZAC- ,,Suaanid ehk Bertagne aastal 1799" ,,Inimlik komöödia" ,,Eugenie Grandet" ,,Isa Goriot". FLAUBERT- ,,Madame Bovary" ,,Tundekasvatus" ,,Sambo". ZOLA- ,,Jutud Ninolile" ,,Therese Raquin" ,,Nana" ,,Rougon-Macquart'id" ,,Daamide Õnn" ,,Zerminaal". WILDE- ,,Dorian Gray portree" ,,Readingi vangla ballaad" ,,De Profundis". IBSEN- ,,Catilina" ,,Brand" ,,Peer Gynt" ,,Nukumaja" ,,Kummitused" ,,Rahva vaenlane" ,,Metspart". SHAW- ,,Ebameeldivad näidendid" ,,Meeldivad näidendid" ,,Inimene ja üliinimene" ,,Südamemurdmiste maja" ,,Tagasi Metuusala juurde" ,,Püha Johanna" ,,Pygmalion". MAETERLINCK- ,,Kasvuhooned" ,,Printsess Maleine" ,,Pimedad" ,,Pelleas ja Melisande" ,,Sinilind". KIVI- ,,Seitse venda" ,,Nõmmekingsepad".
keerasid talle selja · Kui Wilde vanglasti vabanes lahkus ta Inglismaalt ning asus elama Itaaliasse ning Prantsusmaale · Välismaal olles vahetas ta ka nime Sebastian Melmoth · Oscar Wilde suri 30.novembril 1900 täielikus viletsuses Looming: Jutustused: · "Lord Arthur Savile'i roim" · "Canterville'i lossi vaim" · "Readingi vangla ballaad" · "Näidismiljonär" · "De profundis" Muinasjutud: · Õnnelik Prints" · "Ööbik ja roos" · "Ustav sõber" · "Isekas Hiiglane" · "Kalur ja tema Hing" Näidendid: · "Leedi Windermere'i lehvik" · "Salome" · "Tähtsusetu naine" · "Kui tähtis on olla tõsine" Oscar Wilde kuulsaim teos on romaan "Dorian Gray portree" "Dorian Gray portree" Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on lummatud tema ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudne. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt,
oli tema loomulik vaimuteravus. See põhines tema ea kohta tähelepanuväärselt targal eluvaatlusel, aga veel enamgi oskusel neid järeldusi paradokside, täpselt tabavate vastanduste kaudu väljendada. · Wilde'i peateoseks sai romaan ,,Dorian Gray portree". · Veel on ilmunud: · Jutustused ,,Lord Arthur Savile'i roim" , ,,Canterville'i lossi vaim", ,,Näidismiljonär". Vanglas on kirjutatud jutud "Readingi vangla ballaad" ja dramaatiline monoloog "De Profundis" . · Romaan ,,Dorian Gray portree" · Muinasjutud ,,Õnnelik prints", ,,Granaatõuntest maja" , ,,Ööbik ja roos" , ,,Ustav sõber" , ,,Isekas Hiiglane" , ,,Kalur ja tema Hing". · Kiredraama ,,Salome" · Komöödiad ,,Leedi Windemere'i lehvik" , ,,Tähtsusetu naine" , ,,Ideaalne abikaasa" , ,,Kui tähtis on olla tõsine". Peateos ,,Dorian Gray portree"
("Dorian Gray portree", 1891) Vanaduse tragöödia pole mitte selles, et ollakse vana, vaid et ollakse noor.("Dorian Gray portree", 1891) Noored tahavad olla truud, kuid nad ei ole seda. Vanad tahavad olla truudusetud, kuid ei suuda seda.("Dorian Gray portree", 1891) Kõigest täielikult informeeritud inimene -- see on kaasaegne ideaal; aga kõigest informeeritud inimese aju on üks õudne asi.("Dorian Gray portree", 1891) Kogu halb kunst on heade kavatsuste tulemus.("De Profundis", 1905) Elutüdimus on nende pärisosa, kellele elu midagi ei keela.("Dorian Gray portree", 1891) Heades kavatsustes on (alati) midagi saatuslikku -- nad jäävad hiljaks.("Dorian Gray portree", 1891) Me pole siin ilmas selleks, et oma kõlbeliste eelarvamustega eputada.("Dorian Gray portree", 1891) Hinge saavad ravida ainult meeled ja meeli ravib ainult hing.("Dorian Gray portree", 1891) Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda. Neile vastu pannes jääb hing
muusikaga. René Eespere autorikontserdid leidsid aset Eestis, Saksamaal, Soomes, Moskvas ja Peterburis. Tallinna Filharmoonia sarjas „Portree” kõlas Lepo Sumera looming, Muusikasõprade Seltsi muusikat ja sõnakunsti ühendavas sarjas „Heli ja keel” Helena Tulve, Märt-Matis Lille, Raimo Kangro ja Peeter Volkonski looming. Oli olulisi välisesiettekandeid, sh näiteks Erkki-Sven Tüüri „De Profundis” ja klarnetikontsert (2012) Helsingis, esimene Helsingi Filharmooniaorkestri esituses Olari Eltsi juhatusel ning teine Soome Raadio Sümfooniaorkestriga, solistiks Christoffer Sundqvist. Lähemalt näitab eesti muusika pilti EMIKi koduleht www.emic.ee. EMIKi tööks on sündmused, faktid ja nimekirjad, mida võib arvudele keelde panna. Küllap elaks muusikakultuur kenasti ka dokumenteerimata ja arvudeta. Aga nimekirjade taga on ka midagi olulisemat
Unreformed Dickensian prison conditions caused a calamitous series of illnesses and brought him to death's door. Constance fled the country with their children and changed the family name, always hoping that Oscar would return to his family and give up Bosie, now also living in exile. When Oscar was released from prison in 1897, he tried to comply with Constance's wishes, sending Bosie a deeply moving epic letter, "De Profundis", explaining why he could never see him again. Love, passion, obsession and loneliness combined however to defeat prudence and discretion. Despite the certain knowledge that their relationship was doomed, Oscar was unable to resist temptation and he and Bosie were reunited, with disastrous consequences. So Oscar Wilde was an Irish writer of the 19th century, whose best-known play was The Importance of Being Earnest and Oscar Wilde had very interesting life.
A. Annist · Teos on loodud tenorile/ baritonile, segakoorile ja samaanitrummile · Teda on ahvatlenud ka poliitilised tekstid: a) kantaat segakoorile ,,Lenini sõnad" 1972 · b) ,,Stagna-aja laulukesed" 1978-1982 · c) ,,Eestirahva erakonnamäng" 1990 · A. Pärt peale uue loomestiili juurde jõudmist suurenes Pärdi loomingus sõna tähtsus · Paljusid teoseid on hiljem redigeerinud · ,,Passio" 1985/1992 · ,,De Profundis" 1977/1989 · ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989 · ,,Kanon pokajanen" 1997 · ,,Da Pacem Dominae" 2004( 2007. a sai ühe loo eest grammi) · Pärt on end nimetanud kirikuakustikamuusikuks, sest tema teosed kõlavad kirikuruumides hästi · ,,Aadama itk" sai 2014. a grammi ( dirigent Tõnu kaljuste) · (A. Pärt sündis Paides, kuid Rakveres on kuju temast, kus on jalgrattal poiss) · Urmas Sisask 1960 · Helilooja ja astronoom · Kooriloomingu eeskujud Gregooriuse laul
sümfoonia "Liturgiline" (1946). Teos on kolmeosaline (nagu kõik ülejäänudki Honeggeri sümfooniad) ning nii sümfoonia ise kui ka selle osad kannavad pealkirju, mis on võetud katoliku missast. Esimeses osas "Dies irae" ("Vihapäev") tungivad ekpressiivselt esile kurjakuulutavad, hävitavad jõud. Orkestris domineerivad massiivselt vaskpillid, millele lisavad dramatismi madalate keelpillide ostinaatsed figuurid. Teine osa "De profundis clamavi" ("Põrgust hüüan") kõlab kui palve kõrgematele jõududele, kolmas osa "Dona nobis pacem" ("Anna meile rahu") on vabadusest ilma jäetud inimese saatusega leppimine ja resignatsioon. Muusikapublitsist Feschotte` i andmetel olevat pealkirjad helilooja enda pandud. Traagilistest kujunditest on kantud ka Honeggeri 5. sümfoonia "Di tre re" (1950), mille alapelakiri ühendab tõlkes "(Sümfoonia) kolme re- ga". Nimelt lõpevad teose kõik kolm osa
Dodekafoonia tähendab kreeka keeles 12 heli. LOOMING: olulisel kohal vokaallooming aga mitte traditsioonilisel kujul.S lisas juurde kõnet ja deklamatsiooni. Teostel puudub harjumuspärane ülesehitus ja vorm. Saatepartiisid mängivad kõige erinevamad pillid, mis harva koos kõlavad. Laulud koondunud tsüklitesse või nummerdatud. Tuntuimad vokaal teosed: "Jakobi redel", "Gurie laulud". Laulutsüklid: "Saksa laulud", "Kuu Pierot", "Kolm satiiri". Elulõpul kirjutab vaimuliku muusikat: "De Profundis", "Kolm korda tuhat aastat". Lavateostest tuntuimad on ooperid: "Mooses ja Aron", "Kilplane", "Õnnelik käsi". Klaverile on hulk programmita palu, seaded teiste heliloojate ooperitest. Saavutuste rohkemasse ossa jäävad orkestriteosed, ebatradits ioonilised nii vormilt kui esitajate poolest. Kuulsaimas: sümf. poeem "Pelleas ja Melisande". Üks eredamaid saavutusi on kantaat "Ellujäänu Varssavist", mis jutustab juudigeto likvi deerimisest. S on avaldanud muusika publitsistikat, teooria
ECM. Kaljuste on plaadistanud kõik Mozarti vesprid ja litaaniad ning Vivaldi kirikumuusika (Carus). Tõnu Kaljuste on teinud koostööd ka niisuguste heliloojatega nagu Alfred Schnittke, György Kurtag, Krzysztof Penderecki, Erik Bergman, Gia Kantseli, Sven-David Sandström, Knut Nystedt, Einojuhani Rautavaara, Brett Dean jpt. CDd Krzystof Penderecki: Miserere. Veni Creator, In pulverem mortis, De profundis, Miserere, Benedictus, Stabat mater, Song of the Cherubim, Agnus dei, Benedicamus. Madalmaade Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Globe 2004. Joep Franssens: Harmony of the Spheres. Madalmaade Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Composer's Voice (2004). Arvo Pärt: Beatus. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1997. Antonio Vivaldi: Gloria - Settings from the Mass and Vespers. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2003.
Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala "Aliinale" (1976). 1977. aastal loodud kontsert kahele viiulile, klaverile ja keelpillidele "Tabula rasa", "Cantus in memoriam Benjamin Britten" keelpillidele ja kellale, ning paljudele erinevatele koosseisudele seatud "Fratres" on populaarsed tänaseni. 1980. aastatest alates kuulub Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Arvo Pärt on paljude ülikoolide audoktor (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikool,
religioossel maailmavaatel ning see sai ka üheks põhjuseks, miks helilooja 1980. aastal Eestist emigreerus ning asus elama Berliini. Teatavasti tegid tollased nõukogude võimuorganid kõikvõimalikke jõupingutusi, et religioosset kunsti alla suruda ning keelustada, seetõttu ei saanud ka Pärt oma liturgilist muusikat siin avaldada. 6. 1980. aastatel emigratsioonis olles pühendus helilooja peamiselt sakraalmuusikale. ,,De profundis" meeskoorile ja orelile oli kirjutatud küll 1977.a , kuid sai nüüd uue redaktsiooni. Vokaalsümfoonilistest teostest on selles vallas märkimisväärne ,,Johannese passioon" (lõpetatud 1982). ,,Stabat Mater" (1985) seevastu on kirjutatud kammerlikule koosseisule. Pärdi suurim liturgiline koorikompositsioon on ligi kaks tundi vältav ,,Patukahetsuse kaanon". 7. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas Pärdi muusika dirigent Neeme Järvi abiga
vangimaja ülemus, kes oli ta loominguga tuttav ning hindas seda. 1897ndal aastal vabanes. Sõbrad olid talle väikese summa kokku pannud ja Wilde sõitis Prantsusmaa põhjarannikule ning elas esialgselt muretut elu, kuni raha jätkus. Teda kutsuti ka Pariisi, oli ka näidend ,,Salomé", mida seal mängiti, kuid ta ütles, et ei lähe Pariisi enne, kui tal pole midagi ette näidata. Viimistles ka vanglas kirjutatud teoseid (,,Readingu vangla ballaad" ja ,,De profundis"). Wilde'il oli ju tegelikult ka veel pere ja lapsed. Naine seadis tingimuse, et ta peab aasta aega elama korralikku elu ja ei tohi kokku saada Alfrediga. Alfred ei jätnud kiusamist ja mõne aja pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja tervis hakkab tundma andma. Vanglas kukkus korra nii, et lõi pea ära ja arvati, et
aastaselt abiellus, avaldus tema teine poolt (huumorisoon) · Imepärane jutustaja · Elas üle oma võimete palju võlgasid · Rahvas elas tema elule kaasa · Vanglas hakkas muutuma, hakkas ennast teistmoodi nägema · 1895 saab vanglast välja, sõbrad aitavad. Läheb Pariisi ja oma endise elu juurde tagasi vaesus ja viletsus · Näidend ,,Salome" · ,,Dorian Gray portree" · Muinasjuttude kogumik ,,Õnnelik prints" · ,,De Profundis" elu sügavustest, kannatused, elu kirgastamine Naturalism · Algatajateks vennad Eduard ja Jules Goncourt'id · 19.saj lõpp · Lähtus realistlikust meetodist, kuid viis selle üksikud küljed äärmusesse · Elunähtuste tõepärane kujutamine · Ülim täpsus pisimategi üksikasjade kirjeldamisel · Pearõhk tegelikkuse tunnetamisel teaduslike meetoditega, ülima objektiivsuse ja täieliku kiretuseta.
Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala "Aliinale" (1976). 1977. aastal loodud kontsert kahele viiulile, klaverile ja keelpillidele "Tabula rasa", "Cantus in memoriam Benjamin Britten" keelpillidele ja kellale, ning paljudele erinevatele koosseisudele seatud "Fratres" on populaarsed tänaseni. 1980. aastatest alates kuulub Pärdi loomingunimekirja suur hulk religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, sealhulgas "Passio" (1982), "De profundis" (1980), "Te Deum" (1985/1992), "Magnificat" (1989), "Miserere" (1989/1992), "Berliner Messe" (1990/2002), "Litany" (1994/1996), "Kanon pokajanen" (1996), "Como cierva sedienta" (1998/2002). Arvo Pärdi viimase kümnendi loomingus rikastavad tintinnabuli-stiili ajalooliste ja rahvuslike muusikastiilide delikaatsed kajad. Teosed: ORKESTRITEOSED Teosed sümfooniaorkestrile Nt: Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" Pühendatud Mihhail Hodorkovskile 2008 32'
"Ave nobilissima creatura" "O Domine Jesu Christe" "Ave verum corpus natum" "O virgo prudentissima" "Benedicta es, caelorum regina" "O virgo virginum" "Christum ducem, qui per crucem" "Pater noster, qui es in caelis" (4-h) (Condé, 15051521) "De profundis clamavi" (4-h) "Planxit autem David" "De profundis clamavi" (5-h) "Praeter rerum seriem" "Domine exaudi orationem meam" "Qui edunt me adhuc" "Domine, ne in fuore tuo" (4-h) "Qui habitat in adiutorio altissimi" "Domine, non secundum peccata "Qui velatus facie fuisti" nostra" (2-4-h) "Salve regina" (4-h) "Ecce, tu pulchra es, amica mea"
1989 ''Fratres'' keelpillikvartetile 1991 ''Psalom'' keelpillikvartetile 1992 ''Mozart-Adagio'' viiulile, tellole ja klaverile 2003 ''Passacaglia'' viiulile ja klaverile Instrumentaalsaatega vokaalteosed 1976 ''An den Wassern zu Babel'' soolohäälele või segakoorile ning orelile 1977 ''Missa syllabica'' Segakoorile ja orelile; ''Cantate Domino canticum novum'' segakoorile või solistile ning orelile; '' Sarah Was Ninety Years Old'' kolmele häälele, löökpilldele ja orelile 1980 ''De profundis'' meeskoorile, löökpillidele ja orelile 1982 ''Passio'' solistidele, segakoorile, instrumentaalkvartetile ja orelile 1984 '' Es sang vor langen Jahren'' aldile või kontratenorile, viiulile ja vioolale; ''Pilgrims' Song'' meeshäälele ja keelpillikvartetile 1985 ''Stabat Mater'' solistidele, viiulile, vioolale ja tellole 1989 ''Miserere'' solistidele, segakoorile, ansamblile ja orelile 1990 ''Berliner Messe'' segakoorile või solistile ja orelile; ''The Beatitudes'' segakoorile ja
2.4 Hiline periood Tuntuimad teosed ,,Kol Nidre" ( heebrea k, ,,Kõik tõotused", 1938) jutustajale, koorile ja orkestrile ning ,,Ellujäänu Varssavist (1947) samale esituskoosseisule. Viimase teksti pani helilooja kokku mitmete sõja üle elanud natismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja kooduslaagrite õudusest. Elu lõpupäevil süvenes ta religioossetesse tekstidesse, millest muusikasse jõudis ,,De profundis" (1950) a cappella segakoorile. 3. Schönberg ja muusikateoreetika õpikud Kuna Schönberg oli ka tuntud kui muusikateoreetik ja pedagoog jõudis ta oma elu jooksul välja anda mitmeid teooriaalaseid raamatuid. Tuntuimad neist on ,,Harmooniaõpetus"(1911) ja ,,Komponeerimisjuhend algajatele" (1942)
kolledzis ning osales estetismi liikumises. Oscar Wilde'ile on pühendatud Tartus skulptuur, kus on teda kujutatud koos Eduard Vildega. Oscar Wilde looming: Romaan: "Dorian Gray portree" (1891; eesti keeles 1929, 1972, 1996, 2002, 2004; tõlkija A. H. Tammsaare; 2007; tõlkija Krista Kaer) Jutustused: "Lord Arthur Savile'i roim" (1891) "Canterville'i lossi vaim" (1891; eesti keeles 1991; tõlkija Mart Helme) "Readingi vangla ballaad" (1898; eesti keeles 2004; tõlkija Krista Kaer) "De profundis" (1905; eesti keeles 1992; tõlkija Krista Kaer) "Näidismiljonär" (eesti keeles 2003; tõlkijad Eva Luts ja Eve Peeterson) Muinasjutud: "Õnnelik prints" (1888; eesti keeles 1990; tõlkija Krista Kaer) "Ööbik ja roos" (1888) "Granaatõuntest maja" (1891; eesti keeles 1935; tõlkija Oskar Truu) "Ustav sõber" "Isekas hiiglane" "Kalur ja tema Hing" Samuti on eesti keeles ilmunud kogumik "Muinasjutte" (2000; tõlkija Valter Rummel) Näidendid: "Leedi Windermere'i lehvik" (1892)
psalmist, 1999). Teosed: Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) Credo.mp3 Credo.mp3 "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) Missa_syllabica.mp3 Missa_syllabica.mp3 "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) 6 "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001) "Te Deum" kolmele koorile klaverile, keelpillidele ja helilindile (1984-85/1992)
radikaalsemad, neoklassitsistlikud 2 sonatiini ja ,,Partiita" klaverile. Pärdi esimene orkestriteos - ,,Nekroloog" on esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas. Tuntim sellest perioodist on orkestriteos ,,Perpertuum mobile". Üheks mängitavamaks teoseks kujunenud ,,Fraters", mille algvariant oli loodud vanamuusika ansamblile. Päris emmigreerumist pühendus Pärt täielikult sakraarmuusikale, kasutades valdavald katoliku kiriku traditsioonilisi muusikazanre. Valmivad ,,Passio", ,,De Profundis", ,,Te Deum" ,,Stabat Mater". Pärdi muusikale on omane siirus ning avatus. Väga oluliseks peab helilooja vaikust kui ideaali, otse kui puhtaks leheks keskendumist. Muusikakriitik Evi Arujärv on Pärdi muusikat iseloomustanud nii: ,, Ta võtab kuulaja kaasa, et läbida koos kõik armastuse kuristikud, kõik hingevalu käänakud ja kurvid, kõik südant kurku ehmatavad vabalangemised, kõik hirmu katakombid /.../ seepärast mõjubki Pärt nagu eluvee allikas. 4
Teosed Vokaalteosed instrumentaalsaatega "Meie aed" lastekoorile ja orkestrile (1959) "Credo" segakoorile, klaverile ja orkestrile (1968) "An den Wassern zu Babel" solistidele (segakoorile) ja orelile (1976/84) "Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001) "Te Deum" kolmele koorile klaverile, keelpillidele ja helilindile (1984-85/1992) "Stabat mater" sopranile, aldile, tenorile ja keelpillitriole (1985) "Miserere" solistidele, segakoorile ja ansamblile (1989/1992)
3. “Paks ja peenike” - silmakirjalikkus ja inimeste kalduvus pugeda, et jätta paremat muljet. Staatuse olulisus ühiskonnas. Eduard VILDE 1. romaan “Mäeküla piimamees” - Oscar WILDE 1. romaan “Dorian Gray portree” - Jutustused: 2. “Õnnelik prints” - 3. “Ööbik ja roos” - Vahel pole armastus ohverdusi väärt. 4. “Tähelaps” - 5. “Rakett” - Tunnustusvajadus, uhkeldamine, liigne kiitlemine ja siis põrumine. 6. kiri “De Profundis” - Viha tapab armastuse, inimene unustab end kedagi vihkama ja unustab hoolida oma armastatust, sest mõtleb vaid vihale. Tuleb jääda iseendaks, tähtis on see, mis ees seisab. Kuidagi peab enda jaoks õigeks muutma need teod ja seadused, mis sulle endale ülekohtused tunduvad ja tuleb juhtunu endale kasulikuks muuta. Lavastused: ALBEE draamad 1. “Kes kardab Virginia Woolfi?” - Geroge ja Martha, Honey ja Nick (abielus raha pärast, Honey vanemad rikkad)
· Romaan "Dorian Gray portree". Tema ainus romaan. · Draama komöödia "Leedi Windermere'i lehvik". · Muinasjutt "Granaatõuntest maja". Wilde looming kippus korduma. Ta läks paksuks ja kaotas sära jutustajana. Wilde'l oli suhe Sir Alfred Douglasega. Alfredi isale ei meeldinud see sõprus, ta saatis Wilde'le avaliku solvava kirja. Kohtuprotsessid, teda süüdistati homoseksualismis. Tema teosed keelati ja ta määrati 2 aastaks vangi, s.t. sunnitööle. Vanglas kirjutas · "De Profundis" · "Readingi vangla ballaad" Pärast vanglast vabanemist läks Prantsusmaale. Naine suri. Wilde küll püüdis end parandada, kuid Alfred peibutas teda, nad said jälle kokku. Wilde käis alla. Tal oli vähk, operatsiooniks raha polnud, suri. 1. Dostojevski romaan "Idioot" 2. Tsehhov näidend "Kirsiaed" 3. Tsehhov novell x 3 ("Paks ja peenike") 4. Flaubert romaan "Madame Bovary" 5. Maupassant romaan "Bel-Ami" 6
nootidega uuesti); 2) inversioon (helilooja võtab sama nootide järjestuse, keerab selle teistpidi ja paneb teistesse nootidesse); 3)peegelpildis vähikäik 4) Scönbergi 4-nda perioodi tuntumad teosed: „Keelpillikvartett nt 3.“; 1-vaatuseline ooper „Tänasest homseni“ ja ooper „Mooses ja Aaron“. Mitme stiili koostoime ajajärk. Selle loomeperioodi teosed: „Ellujäänu Varssavist“ (jutustaja + koor + orkester); „De profundis“ a-capella segakoorile; „Kõik tõotused“ (jutustaja + koor + orkester) – sõjaüleelanud inimeste ületunnistused koonduslaagrite ja I maailmasõja kohta. Schnberg on mitmekülgne isikTa tegeles maalimisega, oli pedagoog ja muusikateoreetik. Schönberg + tema õpilased Alban Berg ja Anton Webern = Uus-Viini koolkond. Schönbergi muusika on loodud peaga (arvuliste reeglite järgi), mitte tunnetegaarvulised reeglid
Tekkis kriis ja pöördus vana muusika poole. 1976 jõuab tintinnabule' stiilini: habras, staatiline, vaikus, iga heli kuulatakse põhjalikult, korduvad motiivid, kolmkõla, kõlaliselt äärmiselt lihtne. ,,Klaveripala Alinale", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", ,,Frates", ,,Tabula rasa" kaks viiulit, ettevalmistatud klaver, keelpillid. Siiani oli instrumentaalhelilooja, uue stiiliga suureneb sõnaosakaal ,,Passio", ,,Te Deum", ,,De profundis", ,,Stabat mater", ,,Magnificat", ,,Berliini missa". Ladina keel, vana slaavi keelsed lood ,,Kanon Pokajanen". Hisp k ,,Como cierva sedienta". ,,Lamentate" kaebelaul. ,,Orient & Occident". Pärdi jaoks on vaikus ideaal. Erkki-Sven Tüür ,,Requiem". Hästi lihtsasti ära tuntav stiil. Muusikuks kujunes ebatraditsiooniliselt, oli iseõppija. 1980 lõpetab Georg Otsa muusikakooli, erialaks on flööt. 1970 II poolel rajab bändi Esra. 1979 saab sellest In Spe
loominguga tuttav ning hindas seda. 1897. aastal vabanes. Sõbrad olid talle väikese summa kokku pannud ja Wilde sõitis Prantsusmaa põhjarannikule ning elas esialgselt muretut elu, kuni raha jätkus. Teda kutsuti ka Pariisi, oli ka näidend ,,Salomé", mida seal mängiti, kuid ta ütles, et ei lähe Pariisi enne, kui tal pole midagi ette näidata. Viimistles ka vanglas kirjutatud teoseid (,,Readingu vangla ballaad" ja ,,De profundis"). Wilde'il oli ju tegelikult ka veel pere ja lapsed. Naine seadis tingimuse, et ta peab aasta aega elama korralikku elu ja ei tohi kokku saada Alfrediga. Alfred ei jätnud kiusamist ja mõne aja pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja tervis hakkab tundma andma.
vangimaja ülemus, kes oli ta loominguga tuttav ning hindas seda. 1897. aastal vabanes. Sõbrad olid talle väikese summa kokku pannud ja Wilde sõitis Prantsusmaa põhjarannikule ning elas esialgselt muretut elu, kuni raha jätkus. Teda kutsuti ka Pariisi, oli ka näidend ,,Salomé", mida seal mängiti, kuid ta ütles, et ei lähe Pariisi enne, kui tal pole midagi ette näidata. Viimistles ka vanglas kirjutatud teoseid (,,Readingu vangla ballaad" ja ,,De profundis"). Wilde'il oli ju tegelikult ka veel pere ja lapsed. Naine seadis tingimuse, et ta peab aasta aega elama korralikku elu ja ei tohi kokku saada Alfrediga. Alfred ei jätnud kiusamist ja mõne aja pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja tervis hakkab tundma andma
The objects of ridicule are often the Victorian philistines. Set in London drawing rooms, dining rooms, etc. Elaborate language and elegant paradoxes. Wilde’s imprisonment. Gay – sent to prison for sodomy; remained for two years. Health greatly suffered; wrote De Profundis and The Ballad of Reading Gaol (pronounced jail). Every man kills the thing he loves. The death of Wilde is the end of decadence in English literature. Late Victorian novel, Thomas Hardy. Modernism, James Joyce.
e pea, "Leedi Windermere'i lehvik", "Ideaalne abikaasa", "Tähtsusetu naine": jutt käib kõigis Londoni kõrgseltskonnast. Muinasjutud. "Õnnelik prints", "Granaatõuntest maja": ilma õnneliku lõputa. "Canterville'i lossi kummitus": on ahistatud pererahva tõttu, kuna teda ei kardeta, tuleb välja, et W. peab ameeriklasi matsidex. "Readingi vangla ballaad": vangla läbielamistest, pihtimus suhtes "De Profundis". Ainus romaan "Dorian Gray portree". Oscar Fingal O'Flahertie Willis Wilde sündis 16. okt. 1854 Dublinis. Suri 30. nov. 1900 ja maeti Pariisi külje alla Bagneaux' surnuaiale, kust ta jäänused 1909 tema parema sõbra Robert Rossi korraldusel toodi Pére Lachaise'i surnuaiale. Isa kuulus seisuselt maaaadlisse; elukutselt oli arst. Ema oli pastori tütar luuletaja, suur kirjandusetundja ja keelteoskaja, ka kreeka keeles kodus
Wilde mõisteti süüdi, 3 aastat vangis. Pärast seda tema kõrgseltskonda vastu ei võetud. Suri Pariisis (peaajukasvaja). Looming kirjutanud nii luulet kui proosat. Oxfordi õpiaastail alustas luulega, käis Kreekas, mida hakkas armastama. Londonis ilmus luulekogu, kuid karm kriitika. Kirjutas ainult häda ajal ja lõpetas ruttu, mistõttu on loonud väiksemaid asju. Rohkem on ka näidendeid, sest need olid tulusamad- nendega saavutas oma tulundusliku edu ja laiema kuulsuse. "De Profundis" 1992 eesti keelde Lauri Leesi. Sügav pihtimus suhtest Douglasega. Kirjutas vanglas. 1890 "Dorian Gray portree" Dorian kui Wilde ise elumaitsmises, Basil kunstimaitsmises, Henry filosofeerimises. Tähtis mõjutaja on kunst, mitte elu ega loodus- peaosa etendab portree. Teos võeti halvasti vastu, kasutati Wilde vastu kohtus. 27. Friedebert Tuglas (1886-1971) teda nimetatakse kirjanduspaavstiks. Kodanimunimi Wriedebert Mihkelson. Sündis Ahja mõisas Tartumaal. Isa oli töömees
loominguga tuttav ning hindas seda. 1897ndal aastal vabanes. Sõbrad olid talle väikese summa kokku pannud ja Wilde sõitis Prantsusmaa põhjarannikule ning elas esialgselt muretut elu, kuni raha jätkus. Teda kutsuti ka Pariisi, oli ka näidend ,,Salomé", mida seal mängiti, kuid ta ütles, et ei lähe Pariisi enne, kui tal pole midagi ette näidata. Viimistles ka vanglas kirjutatud teoseid (,,Readingu vangla ballaad" ja ,,De profundis"). Wilde'il oli ju tegelikult ka veel pere ja lapsed. Naine seadis tingimuse, et ta peab aasta aega elama korralikku elu ja ei tohi kokku saada Alfrediga. Alfred ei jätnud kiusamist ja mõne aja pärast kohtusid ja reisisid. Isa Douglas keeras rahakraanid kinni Wilde läheb Pariisi, sõbrad toetavad rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja tervis hakkab tundma andma.
printsess J.e pea, "Leedi Windermere'i lehvik", "Ideaalne abikaasa", "Tähtsusetu naine": jutt käib kõigis Londoni kõrgseltskonnast. Muinasjutud. "Õnnelik prints", "Granaatõuntest maja": ilma õnneliku lõputa. "Canterville'i lossi kummitus": on ahistatud pererahva tõttu, kuna teda ei kardeta, tuleb välja, et W. peab ameeriklasi matsideks. "Readingi vangla ballaad": vangla läbielamistest, pihtimus suhtes "De Profundis". Ainus romaan "Dorian Gray portree". Oscar Fingal O'Flahertie Willis Wilde sündis 16. okt. 1854 Dublinis. Suri 30. nov. 1900 ja maeti Pariisi külje alla Bagneaux' surnuaiale, kust ta jäänused 1909 tema parema sõbra Robert Rossi korraldusel toodi Pére Lachaise'i surnuaiale. Isa kuulus seisuselt maa-aadlisse; elukutselt oli arst. Ema oli pastori tütar - luuletaja, suur kirjandusetundja ja keelteoskaja, ka kreeka keeles kodus.
Tema kui esteedi jaoks suur kukkumine. Käidi pikkuse järjekorras vannis, pesi ennast mustas vees. Ei antud armu, pidi tööd tegema. Pidi mugavuse unustama, terviseprobleemid. 2. aastal läks leebemaks. 19. mai 1897 sai vabaks, anti pool naelsterlingit. Andis selle esimesele kerjajale. Lahkus Inglismaalt P-Prantsusmaale elama. Jätkas laia joonega elu. Kirjutas vanglas „Readingu vangla ballaad“- vanglas noorte olukord. Oli mõju, andis tõuke olukorra paranemiseks. Teine teos „De Profundis“ (sügavikust)- maailma pikim armastuskiri. Wilde arutleb tema ja Alfredi tundeid. Lootis, et midagi säravat luues hiilgus taastub. Midagi sellist ei loonud. Lootis, et tema pere kolib Prantsusmaale. Naine seadis tingimuse, et mees peab aasta korralik olema. Alfred surus peale end, saigi kokku ja kõik läks endistviisi. Markii sai teada, sulges poja pangaarve. Sundis lahku minema. Wilde küll üritas, aga asja ei saanud. Aeles urgastes, otsis kõhutäit
muutunud kiviks. See näitas mileedile, missuguse mulje ta oli jätnud. 547 Seeparast jätkas ta väljendamatu kirega ning tundmusega oma laulu. Talle tundus, et helid kanduvad kaugele võlvide alla ja pehmendavad võluvõimuga valvurite südameid. Näis siiski, et vahisõdur, kahtlemata äge katoliiklane, raputas endalt maha selle võlu, sest läbi ukse kostis: «Vaikige ometi, proua. Teie laul on nii kurb nagu mõni «De profundis»! Kui peale lõbu, mida pakub siinne teenistus, peab veel kuulama niisuguseid asju, siis ei kannata küll enam välja.» «Tasa,» ütles selle peale range hääl, millest mileedi tundis ära Feltoni, «millesse te ennast segate, lollpea! Kas teil on kästud takistada seda naist laulmast? Ei. Teil on kästud teda valvata ja teda tulistada, kui ta peaks katsuma põgeneda. Valvake teda ja kui ta põgeneb, siis tapke ta. Kuid ärge muutke ise korraldusi.»
annaabi.ee 
