50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
76 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
La-Lu
Õppematerjali autor
Ettekanne Oscar Wilde Oscar Fingall O'Flahertie Wills Wilde Elulugu · Oscar Wilde sündis 16. oktoober 1854 ja suri 30. november 1900 Oscar Wilde sünnikoht on Dublin, Iirimaa. · Tema isa William Wilde oli silma- ja kõrvaarst ning mitmete arstiteaduslike ja arheoloogiaalalste raamatute autor. Ema Jane Francesca Wilde kirjutas Speranza nime all rahvuslikkust ülistavaid luuletusi ja pidas salongi. Tema ema on teda tüdrukurõivastesse riietanud , sest ta igatses varalahkunud tütre järele. · 1864-1871 õppis Wilde Kuninglikus kolledzis Enniskillenis 1871-1874 õppis Triniti kolledzis Dublinid 1874-78 õppis Oksfordis Wilde läks Londonisse. Ta ei leidnud kirjastajaid oma loomingu jaoks. Hakkas riietuma ja käituma silmatorkavalt. · 1884
OSCAR WILDE DORIAN GRAY PORTREE ENESEANALÜÜS Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. 1.Oscar Fingal O`Flahertie Wills Wilde oli iiri kirjanik.(1854-1900). Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis,ülikooli hariduse sai Oxfordi Magdaleni kolledzis. 1895 mõisteti Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Tema teosed keelati ning tema sõbrad pöörasid talle selja. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmonth`i nime all. Looming: Romaan Doryan Gray portree (1891) Jutustus Lord Arthur Savile'i roim (1891) Canterville'i lossi vaim (1891) Readingi vangla ballaad (1898) De porfundis (1905) Näidismiljonär (2003) Muinasjutud Õnnelik Prints (1888)
Meremäe Kool Oscar Wilde Referaat kirjanduses Jan-Erik Heering 2016 Oscar Wilde Elulugu Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879
Oscar Wilde(16.10.1854 30.11.1900) Marit Koppel Haapsalu Gümnaasium Elulugu: · O.Wilde sündis 16.oktoober 1854 aastal · Ta õppis Dublini Trinity kolldzis, kõrghariduse sai ta Oxford Magdaleni kolledzis · Tema põhiliseks õpetajaks oli tema ema, tänu kellele sai Wilde selgeks prantsuse keele ning õppis lugema ladina ka kreeka keelt. · Olles kõrgemas seltskonnas hiilgav võõrustaja külastas Wilde salaja meestebordelle ning oopiumiurkaid tollal peeti homoseksualismi kuriteoks ja suhteid pidi salajas hoidma, kuid Oscar oli liiderdaja ja talle meeldis provotseerida · 1895 aastal mõisteti Wilde kaheks aastaks homoseksualismi eest vangi · Tänu vangi minekule keelati kõik tema teosed ning ka tema sõbrad
Dorian Gray portree 1891 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde (16 October 1854 30 November 1900) Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema
keeltest, oskas ka kreeka keelt hästi. Samas oli ka tal teine pool, oli edev, auahne, kiitleja, ekstsentriline. Riietus väljakutsuvalt, seltskonnas tahtis tähelepanu keskpunktis olla. Pidi kodus salongi, tahtis ise esiemst viiulit mängida. Wilde on tagantjärele arvanud, et päris midagi isalt (põhjalikud teadmised antiigist ja rensessansist) ja midagi ka emalt (kirjandusliku ande ja seltskondliku säravuse, uhkuse ja kõrkuse ja hiilgusearmastuse). Oscar kasvas koos venna ja õega, neid oli hellitatud ja hoitud ja juba varakult salongis ringi liikuda lastud. Väike Oscar käis juba tillukesena ringi ja kuulas suurte inimeste juttu. Kui koolis hakkas käima, siis pidas end juba teistest küpsemaks ja paremaks, see oli ka põhjus, miks ta oli üleolev ja ei leidnud väga sõpru. Kord anti talle ka peksa jne. Tal oli teiste üle valitsemise soov, silma paistmise soov. Koolis see teatud ainetes ka õnnestus, eriti just humanitaarsetes ainetes
Kirjutas kaasajast, käsitles sotsiaalseid probleeme. · Näidend värssdraama "Brand". Põhisõnum: ole, kes sa oled; ära lase maailmal end mõjutada. · Näidend värssdraama "Peer Gynt". Peategelane oli terve elu see, kes ta oli. See oli Ibseni viimane suurem värssteos. Edasi kirjutas proosavormis kaasajast, ühiskondlikest probleemidest. Teise perioodi tuntuim on · Näidend "Nukumaja". Ibsen pani aluse moodsale draamale. Wilde Oscar Wilde, 1854-1900, Inglismaa (Iirimaa?). Sündis Dublinis. Isa oli tuntud arst, aga ka pidutses ja liiderdas, oli jõhker vastuoluline. Ema oli kirjanduse ja kunsti huviline. Ema oli tegelikult soovinud tütart. Oscar oli andekas keelte osas, valdas ka kirjandust. Püüdis olla liider, üleolev, kõrk. Sai stipendiumi Oxfordi. Põlastas igasugust kehalist tegevust, sporti. Lõpetas summa cum laude. Aga eriliste vaadete tõttu ei võetud teda ülikooli tööle. Wilde läks Londonisse
Oma hoiaku tõttu Saksa okupatsiooniaastatel sai kirjanikust traagiline kuju. Oma käitumise motiive püüab ta selgitada mälestuste raamatus ,,Rohtukasvanud rajad" (1949). Knut Hamsuni tunnustatud toodang algas kodutu noormehe kannatuselamuste kujutamisega ,,Näljas" ja ta elutöö lõppes poolkurdi ja üha kehveneva silmanägemisega rauga viletsusperioodi kirjapanekuga kolm aastat kestnud kohtu alusena ,,Rohtukasvanud radades". Estetism. Oscar Wilde (1854 1900) 19. sajandi lõpuks olid impressionism ja sümbolism minetanud oma esialgse hiilguse. Nende mõjul või asemel tekkisid uued ilmingud, millest üks olulisemaid oli dekadents. Dekadents (pr decadence langus) ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis. Dekadents annab vaba tee sümbolismile, kuulub selle juurde. Ta on seotud estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid