Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvus Meeskoori - Retsensioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Retsensioon
Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus.
RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli „De profundis“. Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor , II tenor, bariton ja bass . Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja ( kontratenor ). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga „De profundis“ / „Sügavusest hüüdsin“, mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot-kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid. Nad ulatasid väga puhtalt kõige alumisi noote ja kui terve koor kõva häälega laulis siis tuli lausa külmavärinad peale. Sellesse laulu sobisid hästi löökpillid, mis andis loole vürtsi juurde. Natuke aeglasem lugu nende repertuaaris oli „And one of the Pharisees“ / „Ja üks variseridest“. Selles loos oli kaks solisti Tanel Kirikal (kontratenor) ja Mareks Lobe (bariton). Solistid laulsid selgete sõnadega ning kristallpuhta häälega. Mõlemate laulude autor on Arvo Pärt, kes on sündinud ka minu kodulinnas Paides. Ta alustas oma karjääri Tallinna konservatooriumis ning praegu ta elab Berliinis. Arvo Pärt on üks enim ettekantavaid nüüdisaja heliloojaid, tema loomingule pühendatud festivale korraldatakse kõikjal üle maailma. Kindlasti üks huvitavamaid lugusid oli veel kontserdil „If ye love me“ / „Kui te mind armastate“. Selles laulus oli huvitav meloodia ja ilusad käigud. Laul kõlas kuidagi müstiliselt kuid samas oli lihtne ja kerge kuulata. Ladinakeelsed sõnad panid minumeelest i-le täpi peale. Samuti meeldis viimane lugu nimega „Da pacem Domine“ / „ Issand , anna rahu“ mis oli ka meeskooriseade esiettekanne. Seal loos oli hea kuulata kuidas kõrgem meeshääl laulis. Esitati veel järgmisi laule: „The Lamentations of Jeremiah“, „ Trivium “ orelile, „A New Commandment“, Most Holy Mother of God“ ning The Lamentations of Jeremiah“.
Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koor asutas 1944. aastal Gustav Ernesaks . Hiljem on koori juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid. RAM on andnud üle 6000 kontserdi kõikjal üle maailma. Tänane RAM on kogu maailmas tuntud professionaalne koor. 2004. aastal võitis RAM koorimuusika kategoorias Grammy auhinna.
Minule meeldis kontsert väga ning olen rahul et just selle kontserdi oma retsensiooniks valisin. Kui kellelgi avaneb võimalus RAMi kuulama minna siis soovitan väga. Hea on vaadata et inimesed teevad seda mida nad naudivad ja veelgi enam nad teevad seda professionaalselt.
Rahvus Meeskoori - Retsensioon #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tonis16 Õppematerjali autor
Rahvus Meeskoori retsensioon

Sarnased õppematerjalid

Eesti muusika
12
doc

Eesti muusika

1874. aastal astus Friedrich Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi (C. van Arcki klaveriklassi). Seal õppis ta siiski vaid ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. Saebelmanni õpilased on meenutanud, et ta mänginud muljetavaldavalt klaverit ja improviseerinud osavalt orelil. Peale selle esines ta tsellistina ja andis klaveritunde. Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. 6. Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Hea dirigendina kutsuti Kappel juhatama Eesti III, V ja VI üldlaulupidu (need toimusid vastavalt 1880, 1894 ja 1896)

Muusikaajalugu
Eesti rahvamuusika
13
doc

Eesti rahvamuusika

Orkestreid tekkis Kärknas, Kursis, Põltsamaal jm. Sõrvemaa laulupüha Ansekülas (1863) oli esimesi kooride ühislaulmisi, järgnesid laulupühad Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm 2. Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. Seminaristide kontsertidel esitati arvestataval tasemel koguni Bachi ja Mendelssohni oreliloomingut. Andekamatele noormeestele andis Cimze lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka kõigi mainitud eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu.

Muusikaajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun