Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Probleemsituatsiooni analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
agressiivsus, agressioon, tahtlik, niisamuti, emotsioon, film, lähenemine, sekkumismeetod, intervjuu, rinnapiima, ärrituvus, hellusiskas, mait, käitus, frustratsioon, biheivioristlik, kognitivistlik, tulemuslik, emotsionaalsed, süsteemist, interaktsioon, kasvatustöö, liigituse, sõnastikus, destruktiivneormidele, tuues, ilmnemise, probleemsete26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid, keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid. Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine.
Abnormal Ebanormaalne parem Anormaalne. Kas kvalitatiivselt või kvantitatiivselt normist kõrvale kaldumine. Kui kvalitatiivne arengunormist kõrvale kaldumine. Teame, mis vanuses teatud lapsed teatud arenguastmeid läbivad. Kui sellele ei vasta, siis on kvalitatiivne erinevus selle poolt. Teisena võib normina võtta statistilist keskmist kvantitatiivne. Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. Acting out behavior ei ole teadvustatud. See pole tahtlik. konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid. Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest arvab, et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib isale vastu, sest all emotsioon, et ta ei pea isa autoriteediks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MILLINE VÕIKS OLLA KÄITUMINE AGRESSIVSE KLIENDIGA Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest peale on suured mõtlejad murdnud pead küsimuse kallal, millest võib olla tingitud agressiivsus. Agressiivsus on raskeim sotsiaalse arengu hälve nii tagajärgete poolest kui ka seepärast, et tavaliselt viitab see mingile suuremale arenguhälbele. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata( Keltikangas- Järvinen, L.1992). Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole küllalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär
omaks võetud kinnisideid. Agressiivsuse all peame esmapilgul silmas kellelegi haiget 2 tegemist, oma tahtmise läbisurumist ja osavat manipuleerimist. Agressiivset käitumist kohtame me tavaelus päris tihedalt, sest see kujutab endas kas füüsilist vägivalda, kus jõuga üritatakse oma sisukoht teisele selgeks teha. Enam jaolt siiski sõimamist, karjumist ja seeläbi teiste alandamist. Agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda (Keltikangas-Järvinen, 1992). Tänapäeva tänavapildis on agressiivsust näha vägagi palju, inimesed teevad oma tahte saamiseks mida iganes. Süvenenud on koolivägivald, kus lihtsalt valitakse välja kindel isik, keda hakatakse oma otstarbeliselt ära kasutama, teda kas lüües või mõnel muul viisil lihtsalt ära kasutades
Agressiivne laps raamatu kokkuvõte Autor: Liisa Keltikangas-Järvinen Lende Saluvee EKL1-kõ Soome teadlane Liisa Keltikangas-Järvinen käsitleb oma raamatus lapse sotsiaalset arengut ja seda takistavaid mõjureid, millest tähtsaim on agressiivsus. Autor juhib tähelepanu sellele, et agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda. Selle raamatu eesmärk on rääkida lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, ennekõike agressiivsusest ning sellega kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise
Fashismi mõju uurijad Adorno, Milgram, Asch, Hovland, Festinger (kõige mõjukam teema kognitiivse dissonantsi teooria e inimestel on vajadus saavutada sisemine tasakaal ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus. (Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete
Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsetereeglite ja normide rikkumine (k.a teiste inimeste või ühiskonna õiguste rikkumine) 3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud jooned. V a n e ma t e e b a e f e kt i i v n e ka s v a t u s p r a kt i ka , mi l l e l e o n o ma s e d 4 p e aj o o n t · hoolimatus
variante, siis me saame teatava tsirkumpleksi. Väga paljud erinevad teooriad üritavad seletada sotsiaalseid suhtumisi kahe dimensiooni alusel sõbralikkus vaenulikkus ja domineerimine alistumine. Nende skeemide alus peitub Timothy Leary poolt 1950-ndatel aastatel väljaarendatud interpersonaalsete suhete diagnostikal. Nende kahe dimensiooni kombineerimisel võime me saada 4 erinevat emotsionaalset suhtumisviisi: Hoolitsemine (hoivaaminen), toetumine (turvautuminen), hirmukus ja agressiivsus. Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest.
Oskused, motivatsioon ......... Eetilised probleemid HEV laste abistamisel: koolipsühholoog · Lapsevanema nõusolek tööks lapsega · Psühholoogi töös reguleeritud Testimine (testid, ettevalmistus, tulemuste avalikustamine) Nõustamine, teraapia · Konfidentsiaalsus Eksternaliseeritud probleemid (käitumishäired ja hüperaktiivsus) Käitumishäired · Lai eksternaliseeritud häirete grupp: Agressiivsus Pidurdamatus Varastamine Valetamine Antisotsiaalne käitumine · Tavaliselt ei esine üksikult · Avalikud ja varjatud KÄITUMISHÄIRED 1,6-2,3% Inglismaal (diagnostiliste kriteeriumite alusel, 2003) 8% (õpetajate hinnangul) (Merrett & Wheldall, 1984) Poisse rohkem 2-3x või 2-4x Algus: 8-10 (keskmiselt) <10 poistel 14-16 tüdrukutel Pöördumiste arv kasvab, rohkem tullakse noorematega
- Tanner jt – kaks juhteteed (matkiv ja matkitav tarbija) kuidas see turunduses mõjutab inimeste ostuotsuseid - Kognitiivne stiil ja meeleolu -heas tujus võiksid rohkem matkida. Võib arvata et matkimisest saab igal juhul kasu kuid sellel on ka omad ohud. Matkimine tõstab energiakulu mida mujal saaks kasutada - Galton – kehvalt koordineeritud matkimine suurendab kognitiivset kulu Miks matkitakse? Neuropsühholoogiline lähenemine Tuleks mitte vaadata seda mida matkimine teeb vaid millised struktuurid võimaldavad matkimisel ilmneda - See on osa suhtlemisest, ideomotoorne käitumine - Taju-käitumise lüli/ühendus - Sebanz: ruumilise kokkusobivuse katset Simon Task – teise inimese käitumise aktiveerib kognitiivsed representatsioonid - Jeannerod – ka ette kujutamisel tekkisid seosed ajus premotoorse pk neuronites – tõstmise ja jooksmise mentaalsed representatsioonid
tsirkumpleksi. Väga paljud erinevad teooriad üritavad seletada sotsiaalseid suhtumisi kahe dimensiooni alusel sõbralikkus vaenulikkus ja domineerimine alistumine. Nende skeemide alus peitub Timothy Leary poolt 1950-ndatel aastatel väljaarendatud interpersonaalsete suhete diagnostikal. Nende kahe dimensiooni kombineerimisel võime me saada 4 erinevat emotsionaalset suhtumisviisi: Hoolitsemine, toetumine, hirmukus ja agressiivsus. Hoolitsemine on täiskavanutele omane kiindumusliik ja toetumine lastele omane kiindumusviis. Hirmukus ja agressiivsus viitavad isiku soovile ja valmisolekule kaitsta omaenda huve. Teatud määral kujutab see ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest
Evolutsiooniline psühholoogia kuulub samuti selle suuna alla. 2. Arengu suund. Geenid vs kasvatus (nature vs nurture theory). Inimese areng toimub geneetika ja keskkonna koosmõjul. 3. Kognitiivne suund. Kuidas inimesed töötlevad väljaspoolt tulenevat infot. Uuritakse kõiki vaimseid protsesse. 4. Kliiniline suund. Vaimne tervis ja vaimsed häired. Psühhodünaamiline (alateadvuse energiad) ja humanistlik (A.Maslow, Carl Rogers) lähenemine. 5. Käitumuslik suund. Vämimiste stiimulite mõjutused. Premeerimine/karistamine. Sotsiaalne õppimine (A. Bandura). 6. Isiksuseomaduste suund. Inimesed on juhitud enda isiksuseomaduste poolt. Suure viisiku teooria. 7. Sotsiokultuuriline suund. Keskendutakse inimeste omavahelistele mõjudele. Põhja-Ameerika ja Euroopa kultuuride kallakuga. TEADUSLIK MEETOD – ideede objektiivne testimine (kogemuslik uurimine) 1.samm – kontrollitav hüpotees 2
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud
Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsoloogiiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid. Õiguspsühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, militaarpsühholoogija jne. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus, meetodi täpne kirjeldus. Valiidsus - näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Väline, e kui palju saab tulemusi üldsitadaja ökoloogiline, e kas saab tulemusi reaalellu üle kanda. Eksperiment - uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks
1. oktoober.) 11 Agressiivne, vägivaldne laps Agresiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Seega ei ole tegemist täiesti negatiivse mõistega. Tänapäeval mõistetakse aga agresiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. Agressiivsus võib avalduda väga erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusest või hirmust tingitud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimene on ülierutunud, tema vererõhk on kõrge ja süda lööb harilikust kiiremini. Selle vastandiks on tahteline agressiivsus, etteplaneeritud, mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, millest alati ei pruugi arugi sada, et tegemist on agressiivsusega. Tahteline agressiivsus on tihtipeale seotud kuritegeliku käitumisega.
Lapsed vajavad loomi, keda armastada ja silitada. Ravi. Laste vanuse- ja situatsioonikohaselt rakendatud autogeenne treening (rahule häälestamine) teeb nad omapoolselt aktiivseiks. Täiendatuna nn. avamistegelustega, seega maalimise, joonistamise, muusika, liikumismängude, pantomiimide, voolimise ja meisterdamisega, tähendab see isiksuse olemuse edasist avardumist. Tähtis on ka rühmaviisiline töö vanemate, laste ja perekondadega. 15. Agressiivsus ja toimetulek sellega Agressiivsus ei ole sünnipärane. Vägivald ei ole inimeste suhtlemises loomulik, hoolimata sellest, et seda on alati ette tulnud. See on hälve. Agressiivsus on eesmärgile jõudmise vahend, sellest otsitakse abi siis, kuid muud võimalust ei ole. Agressiivse käitumise lõpetamise vahendid: 1) Tõrjumine kui lapse käitumine on tähelepanuta jäetud, nõrgeneb käitumise ning seda esile kutsunud ärriti seos.
3) käitumuslik – tuleneb eelneva kahe koostamisest. Võitlemine – agressiivne käitumine, jõu kasutamine. Iga välise konflikti korral tähtis. Indiviid kohaneb, eemaldumine tegelikkusest (patoloogia). Eitamine. Noorte puhul normaalsed, muidu depressiooni: - Põgenemine fantaasiatesse - Projektsioon (paranoia) - Idealiseerimine e teistele rohkemate positiivsete omaduste omistamine - Põgenemine haigusesse (tunnetavate neg.tunnete või enese suhtes) - Passiivne agressiivsus teiste suhtes (väljendamata või kaudselt väljendatav nt tigedus) - Agressiivsuse väljareageerimine (kontrollimatute sisestiimulite väljendamine teistele – sõim, karjumine). 05.04.2012 PROBLEEMNE KÄITUMINE On käitumine, mis häirib protsessi, takistab õpilase või klassigrupi normaalset tegevust ja selle tagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. Probleemsel käitumisel on 2 kulgu: 1) varajane algus 2) hiline algus Sots
: WHO: Third Milestones of a Global Campaign for Violence Prevention Report 2007 http://whqlibdoc.who.int/publications/2007/9789241595476_eng.pdf Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Mõisted agressiivsus ja vägivald on defineeritud sadadel eri viisidel, kitsamalt või laiemalt. Agressiivsus on laiem mõiste kui kuritegevus Agressiivsuse teooriate üldine klassifikatsioon: J.Mackintosh, Theories of Agression. Kogumikust: Principles and Practice of Forensic Psychiatry. Ed.by R.Bulglass, P.Bowden; Churchill Livington 90. Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi,
... 20. sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung.nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse. Inimeste eritab loomast eneseteadvus e reflektsioon iseenesest, enda kõrvalt jälgimine.(nt inimene mõtleb
Psüühika peamise eesmärgi – maailmast tervikpildi loomine- saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkreetseid ülesandeid. Tavaliselt nim neid ül psüühika funktsioonideks. Psüühika peamised avaldused on: Mõtlemine – inimtegevuse ideaalne osa; tegelikkusest arusaamine, sellega kohanemine ja selle muutumise tõhusaim viis Intuitsioon – sisekaemus, tõe tabamine vahetul, loogilist arutlust ennetaval viisil Emotsioon – tundeelamus; inimese subjektiivne reageering sise- või välisärritajale Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Psüühika peamiseks ül on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine
inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid
See, mida eri uuringutes on püütud ja püütakse kindlaks teha, on teatavad pärilikud eelsoodumused ehk osa indiviidide suurem tõenäosus pärilike faktorite mõjul kujuneda kurjategijaks kui teisel. Kas sellised eeludsed tegelikkus realieeruvad, sõltub omakorda keskkonnamõjutustest, mis ühel juhul niisuguseid eelsoodumusi võimendavad ja teisel juhul edukalt neutraliseerivad. Näiteks väikelaste uuringutega on näidatud, et omandamisest keskkonna mõjul, iseloomustab agressiivsus lapsi juba varases eas. Kõige kõrgemad füüsilise agressiivse käitumise näitajad theti ühes uuringus kindlaks kolme aasta vanusetel lastel ning mitte murdeealistel ja noorte täisealiste, kui on kõrged kriminaalse aktiivsuse näitajad. (Tremblay, 2000, lk 19-24) Kolme aasta vanuselyt ei saa veel ilmselt rääkida sotsialiseerimise olulistest mõjudest indiviidide omaduste, sh agressiivsusele. Agressiivsuse kontrollimise ja sotsiaalselt
Kirjalikul kõnel suurem osakaal kui suulisel. Kõrgenenud huvi keelekujundite, sõnamängudele, omanäolise keelekasutuse vastu. Slängi ja argoo kasutamine, et eristada ennast vanematest ja näidata kuuluvust eakaaslate hulka. Kõnestiili lõplik väljakujunemine. · Tagasiside on teadmine oma sooritue tõhusest seoses ühe või mitme ülesandega. Verbaalne- mitteverbaalne, positiivne-negatiivne, otsene(tahtlikult sellele inimesele antud)-kaudne (ei ole tahtlik, ei liigu ühes suunas), sisemine-väline, vahetu(näost näkku)-edasi lükatav(mass meedia, kirjad, telefon). Nõustamise tasandid Nõustamine on probleemi lahendamine koostöö kaudu, milles kaks või enam isikut teevad jõupingutusi selleks, et abistada. Üldprintsiibid: nõustamine on vabatahtlik, võrdsus nõustamisel st nõustaja hoidub oma positsiooni rõhutamast, jagatud vastutus, Nõustamine tähendab protsessi juhtimist.
suhtele. Eristas kolme sotsiaalpedagoogika valdkonda: 1. Jälgimine, korrektsioon ja kui vaja ka perekondlike ülesannete ning vastutuse ümberjaotus pere, ühiskonna ja riigi vahel. 2. Sotsiaalprobleemide identifitseerimine ja parandamine kelle jaoks on see probleem. 3. Õpiprobleemsete (õpiraskustega) laste aitamine. Sotsiaalpedagoogika sekkub siis kui üldpedagoogika pole enam edukas või jääb hätta. Siin ja praegu lähenemine. P.Freire (1921-1997). Brasiilia kasvatusteadlane. Seostas kasvatuse poliitikaga. Kasvatus ei saa kunagi olla poliitiliselt neutraalne. Kasvatus teenib kas rõhutute või rõhujate huve. Rajas kriitilisel teadlikkusel põhineva lootuspedagoogika. Oluline on kriitiline teadlikus. Anda rõhututele teadmine, et neil on õigus paremaks eluks. Termin sotsiokultuurimine innustamine motiveerimine, jõu andmine. Oluline on teadlikuse kasvatamine. Ütles, et kõik inimesed on
militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile – järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus
militaarpsü.- milliseid inimesi kelleks koolitada; mis mõjutavad sõdureid lahingutes ja nende järgselt Teaduslik meetod psühholoogias 1. probleemi defineerimine 2. probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringutega 3. testitava hüpoteesi formuleerimine 4. uurimismeetodite kindlaks määramine (olulised eelmised andmed, mida tasub uurida ja mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus meetodi usaldusväärsus
sagedamini väiksemates gruppides või samavanuseliste paarides. Poisid mängivad pigem võistluslikke mänge, mis on oma reeglite ja rollistruktuuride poolest keerulisemad ning oma sõprussuhetes näivad nad rõhutavat koostöö "poliitilisi" oskusi, võistlust ja juhtimist. Tõrjutu staatus seostub agressiooni ja endassetõmbumise kõrge määraga ning seltsivuse ja kognitiivsete oskuste madala määraga, samas kui isoleeritu staatusega seostub vähene seltsivus ja agressioon. Vastuolulised lapsed kompenseerisid kõrget agressiooni määra paremate kognitiivsete ja sotsiaalsete oskustega. Sotsiaalse info töötamise mudel Eeldame, et laps A suhtleb lapsega B. Selle mudeli järgi peab ta: 1) kodeerima sissetuleva info, et mõista, mida laps B teeb, 2) tõlgendama seda infot, 3) otsima sobivaid reaktsioone, 4) hindama neid reaktsioone ja valima välja parima, 5) selle reaktsiooni esitama
stressis lapsed, kellel olid negatiivsemad interaktsioonid eakaaslastega ning kes olid haigemad. Kasulapsed näevad kasuvanemates üldjuhul sissetungijaid ning sageli proovivad viimased balansseerida oma abikaasat distsipliiniprobleemidega aidates ja lahkhelisid vältides. Rootsi, Soome, Taani, Norra, Austria, Küpros, Läti, Iisrael ja Saksamaa on seadusega keelustanud laste kehalise karistamise. Füüsiline ahistamine – tahtlik jõu kasutamine vanema või muu hooldaja poolt, kelle hoole all laps on, mille eesmärk on sellele lapsele tekitada valu, vigastust või teda täiesti alla suruda. Seksuaalne ahistamine – sõltuvate, seksuaalselt ebaküpsete laste ja noorukite osalus seksuaalsetest tegevustes, mida nad täielikult ei mõista ja mille suhtes ei saa nad anda informaaritud nõusolekut või mis rikuvad perekonna rollide sotsiaalseid tabusid. Eakaaslaste grupid
Patoloogia Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis nad on külmad inimesed. Neil puudub empaatiavõime. Nad ei suuda asetada end teiste inimeste olukorda. Nad võivad ka saata korda selliseid tegusid ilma mingi süümepiinata tänu sellele, et nad ei taju teise inimese emotsiooni või valu, mis see võib endaga kaasa tuua. Seksuaalkurjategijad on väga tihti skisoidsete joontega. Agressiivsus Skisoidse inimese agressiivsus meenutab lapse agressiivsust. Väikelapsel on tihtipeale hirm. Hirm ja agressiivsus on omavahel seotud. Näiteks ebamugavustunne lapsel on seotud agressiivse reaktsiooniga, mis kõige lihtsamal kujul on sihiti karjumine. Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud
Agressiivne mäng sisaldav kujutlevat võitlust, müramismängu, sõjaga seotud mänguasjade kasutamist, ka vägivallaga seotud videofilme, milles esineb võitlust, sõda või laskmist. Esineb kolmel kujul: · Verbaalne- karjumine, sõimamine, ähvardamine, halvustamine jne · Füüsiline agressiivsus- lükkamist, tõukamist, näpistamist, agressiivseid zeste jne. · Objektile suunatud- teistele kuuluvate esemete kahjustamine, lõhkumine, äravõtmine jne Sageli on agressioon seotud täiskasvanute sekkumisega mängu, mis võib hoopis sünnitada konflikte selle asemel, et neid lahendada. Hoiakute põhjal võib lapsevanemaid jaotada kolme rühma: · Mahalaitjad · Teatud ulatuses lubajad · Vanemad kes lubavad 8. Lapse mängu jälgimine ( Parten- Piaget skaala, Howsei mänguskaala) Vaatluse teel on võimalik tundma õppida laste huve, eelistusi ja mänguteemade valikut. Laste mängu analüüs on eelduseks, mis võimaldab laste mängu juhendada, rikastada.
Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et hüvituse saamine on (alles) ees. 4) Emotsioonide osa motivatsioonis Lähenemis- & vältimismotivatsiooni eristus eeldab, et emotsioonid on käitumise olulised määratlejad Motivatsiooniuurijaid huvitab, kui tugev pos.emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega Negatiivsed emotsioonid võivad sageli sihipärast käitumist pärssida, samas kui positiivsed emotsioonid tagavad sihipärasele käitumisele püsivuse 5) Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Paljudel juhtudel ei pöörata individuaalsetele iseärasustele piisavat tähelepanu Mehed on evolutsiooniliselt programmeeritud olema seksuaalselt valimatumad kui naised (Buss, 1994), kuid isegi kui see teatud
see endas puuduvale kompensatsiooni otsimine väljastpollt või ülimuslikkuse taotlus. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkätumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu al.usel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. Motiiv 3 Motiiv on otsene käitumisajend, mille taustaks võib olla mis tahes motiveeriv tegur, tung, vajadus, usuline veendumus, emotsioon. Psühholoogiakirjanduses on motiivi mõiste leidnud erinevat kord kitsamat, teinekord laiemat tõögendamist. - Motiivis on plajude organisatsioonikäitumise seindajate jaoks keskne mingi eesmärgi- näiteks soovitud objekti, seisundi, olukoora – taotlemine. Motiiv toimib samas ka otsese vahetu stimuli ehk tõukejõuna. - Aktveeriv mootiv kujundab konkreetse kavatsuse, mille sisuks on tulevikus soovitud olukorrani viivate sammude planeerimine.
vormivad lapsi vähemalt kuni kümnenda eluaastani. Sel ajal pannakse alus täiskasvanuea võimetele. Nende arenguks, vajab laps oma fantaasiarikkuse väljaelamiseks vaba ja spontaanset mängu. Kuid teleri ette tardunud laps ei saa maailmast reaalseid teadmisi, mistõttu areneb tal väiksem lugemisvõime, piiratum võime eristada tegelikkust fantaasiast, kesisem kujutlusvõime, pelglik maailmanägemus ning suurem rahutus ja agressiivsus. Praksisele tuginedes toob Teeäär välja, et võrreldes 20 aasta taguse ajaga on tänastel lastel oluliselt nõrgenenud suutlikkus jälgida kõnet ja etteloetavat teksti. Kraav nendib ekspertintervjuus, et väga palju räägitakse tänapäeva lapse keskendumisvõime vähenemisest ja enamasti peetakse selle põhjuseks kasvatusvigu. (Oja, 2011, 14.) Tema arvates ,,üks viga on täiesti kindlasti see, et last õpetatakse väiksest peale
annaabi.ee 
