Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pretensiooni koostamise näidis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
banaan, lokaal, pretensioon, banaani, teenindaja, kontoPubi Vana Vaksal Jaama 63a 22.04.2015 63201 Põlva PRETENSIOON Austatud juhataja Külastasin Teie kohvikut 22.04.2015 kell 17.00. Minu tellimuses oli kaks tervisesalatit, kaks päevapraadi, kaks rummikooki, kaks lattet ja kaks coca-colat. Maksin selle eest kokku 30 eurot ja 70 senti. Saamata jäi aga üks rummikook. Teenindaja nimeks oli Kadri. Soovin, et saamata rummikoogi eest kompenseeritakse mulle minu poolt rohkem makstud summa, milleks on 1 euro ja 50 senti. Arveldusarve konto number, kuhu Saate vastava summa kanda on 102342712950. Lugupidamisega Mari Murakas [email protected] 5583 3344
Triin Pärkma [email protected] 15.08.2011 5839 8129 VASTUSKIRI PRETENSIOONILE Austatud Triin Pärkma Kontrollisime Teie tellimust ja vabandame siiralt meie eksimuse pärast. Seoses sellega, et 13.augustil oli meil tööl uus töötaja ja tekkisid arusaamatused. Kompenseerime Teile saamata jäänud toote maksumuse summa 1 eurot ja 60 senti ja kanname summa Teie poolt etteantud arveldusarve numbrile. Loodame, et jääte meie kliendiks ka edaspidi. Lugupidamisega Toomas Lipp Juhataja [email protected] 5028 601
sotsiaalala teenindamist. Toon välja positiivseid ja negatiivseid kogetud situatsioonidest. Loetlen kümme märksõna, mis minu arvates iseloomustavad head teenindust. Analüüsin ettevõttete teenindust. Tabel Külastus koht Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus ,,Kadri Tare'' 21.01.2013 14:00 Positiivne: Ettevõttesse sisenedes, märkas mind teenindaja koheselt, ning naeratas siiralt. Teenindaja pööras tähelepanu ja soovitas veel salatikastet salati kõrvale. Teenindaja oli abivalmis hoiakuga. Lahkudes ütles sõbralikult headaega
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus RIIGIKOHTU LAHENDITE ANALÜÜS Tööõigus Tallinn 2016 Sisukord 1Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12....................................................................................................3 1.1Lahendi üldinfo.......................................................................................................................3 1.2Nõuded....................................................................................................................................3 1.3Sisu..........................................................................................................................................3 1.4Madalamate kohtuastmete seisukohad....................................................................................4 1.4.1Töövaidlusko
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotelliteenindus H12 Gloria Hallaste Koolitus ja puhkeväljasõidu hinnapakkumine Kutseeksamiks ettevalmistumise kodutöö Õpetaja: Anti Kalamees Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva töö ülesandeks on planeerida firma ,,Koolituskuningas" poolt korraldatav Eesti erinevate personalijuhtide koolitus- ja puhkeväljasõit. Väljasõidul osaleb 15 personalijuhti ja koolitaja. Ülesandeks on koostada neile hinnapakkumine majutuse, toitlustuse, konverentsiteenuse ning lisateenuste osas. Ürituse kohaks valisin Meriton Grand Conference & SPA Hotelli, mis asub Tallinna südames ja vanalinna läheduses. Uudne ja moodne hotell pakub oma külastajatele kõrgtasemel teenindust ja meeldivat viibimist. Hinnapakkumise koostamisel lähtusin kliendi soovidest, milleks olid majutus-, toitlustus-, konverentsiteenindus- ja vabaaja vee
MAKSUNDUS ÜLESANDED ARVESTUSEKS VALMISTUMISEL - vastused Avatud vastustega küsimused 1) Füüsilise isiku brutotöötasu on iga kuu 600 eurot. Isik õpib ka ülikoolis ja maksab õppemaksu aastas 1500 eurot. Isik on liitunud ka pensionikindlustuse II sambaga. Kui palju peetakse tulumaksu igakuiselt kinni selle isiku töötasust ja kui palju saab isik tagasi tulumaksu pärast tuludeklaratsiooni esitamist? Tulumaksukohustuse leidmine: (600-154-0.016*600-0.02*600)*0.20=84.88 Teine lahenduskäik: 0,2*(600-154-0,036*600)=84,88 1500-20%=300 Tagasi saab 300EUR 2) Füüsilisest isikust ettevõtja saab aastal 2012 ettevõtlustulu 100 000 eurot. Ettevõtlusega seotud kulud on 25 000 eurot. Lisaks on ettevõtja kandnud 10 000 eurot erikontole. Ettevõtja on maksnud ka avansilisi makseid nõutud määras. Kui palju peab ettevõtja 2013. aasta 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliametile tulumaksu tasuma, kui on teada, et eelmisel aastal oli tema tulumaksu kohustusek
grupid (saab kasutada vastava mooduli litsentsi olemasolul). Kui püsiandmed on üle vaadatud, siis valikus Müügiarved sisestage klientidele väljastatavad müügiarved ja klientide algsaldod e võlasaldod arvete lõikes. Püsiandmeid saate täiendada ka jooksvalt müügiarvete koostamise käigus. D 1000 Kassa D 1350 Ettemaksed varude eest K 2500 Ostjate ettemaksed K 1000 Kassa 6. Korrespondeeruva konto määramiseks, kui ei ole tegemist ostu-müüg tehinguga, tuleb kasutada kassakande akna alumist osa. Kui kanne tehtud trükitakse programmist välja vastavalt kas siis kassa sissetuleku või väljamineku order. Sularaha hoidmise eest vastutavaks isikuks on juhatus. 5 Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ning kurssi on võimalik sisestada kassakande aknas lahtris Kurss
....................................................................................37 6.4.2 Tellimiskiri...................................................................................................39 6.4.3 Võlanõue ......................................................................................................41 6.4.4 Vabanduskiri ................................................................................................45 6.4.5 Pretensioon...................................................................................................47 6.4.6 Volikiri.........................................................................................................49 6.4.7 Garantiikiri...................................................................................................51 6.4.8 Tänukiri.......................................................................................................
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (fü
Käisime koos sõpradega kinos ja otsustasime peale seda sööma minna. Meie ühisel otsusel otsustasime minna McDonald'sisse. Meid võeti vastu viisakalt. Esmamulje antutd ettevõtte suhtes oli hea. Võib ka öelda, et minu arust ei näidanud töötaja välja mittemingsugust väsimust, kuna kogu selle aja mil ta meid teenindas, oli tal naeratus suul. Selleks, et kõiks sujuks hästi on vaja, et klient ja klienditeenidaja suudavad teha tõhusat koostööd. Klientide hinnang teenindaja tööle sõltub sellest, kui hästi mõistetakse, kuulatakse, reageeritakse vajadustele, kuidas peetakse silmast silma kõnelusi, kuidas osatakse soove ennetada ning kas ja kuidas näidatakse välja tänulikkust teenindaja poolt (Kallaste 2014). Enne tellimuse tegemist otsustasime igaüks täpselt ära, et mida me soovime. Kui olime oma otsused teinud, siis esitesime oma tellimused ja maksime arved. Kõik sujus väga hästi. Klienditeenindaja sai aru meie soovidest ja meie ei pidanud enda soove
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid................................................................................ 3 2.2 Ettevõtte konkurendid.......................................................................................... 3 3. Personalitöö................................................................................................................4 3.1 Kaardi instrueerimine...........................................................................................4 4. Raamatupidamise töökorraldus.................................................................................. 4 5. Raamatupidamisdokumendid........
ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus Hind - Hind
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 KÕ2 Erika Koplimaa ANALÜÜS Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses Õppejõud: Kersti Suun-Deket, MA Mõdriku 2017 Sissejuhatus Sotsiaalteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et sotsiaalteenuseid võib osutada ka mõni muu isik, asutus või struktuuriüksus kui valla- või linnavalitsus. Sageli sõlmitakse sellisel juhul sotsiaalteenuse osutamise kohta valla- või linnavalitsuse, sotsiaalteenuse osutaja ja kliendi vahel leping. Sotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused, samuti ka äriühingud, üksikisikust ettevõtjad jt. Kliendi huvide kaitse seisukohalt on ka oluline, et sotsiaalteenuseid osutataks nõuetele vastavalt. "
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidil
minuekauplus.ee ostuhinna esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva pärast. Lisa 2. Müügileping 8.15. Kui Klient ei saa toote tagastamiseks kasutada 14-päevast tagastamisõigust (nt tähtaeg on möödas või ei kohaldata lepingule taganemisõigust), kuid tootel on ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus (puudus), siis on õigus esitada www.minuekauplus.ee-le pretensioon (VÕS § 218 lg 2). 9. PRETENSIOONI ESITAMISE KORD 9.1. www.minuekauplus.ee ei vastuta Kliendi süül tootel tekkinud puuduste eest, mis on tekkinud toote mittenõuetekohase hoiustamise või mitte- eesmärgipärase kasutamise tulemusena, samuti toote loomuliku füüsilise kulumise eest tavapärase kasutamise korral. Puuduste hulka arvestatakse toote puudusi, kuid mitte tootepakendi puudusi. 9.2. www.minuekauplus
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s
· tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad. · Koopiaid võib lisaks notarile kinnitada valla- ja linnasekretär. · Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja. · Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk. · Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend (rahandusministeeriumi konto: SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606). Ülekannet tehes märkige kindlasti ettevõtja ärinimi ja registrikood, kelle eest lõiv tasuti, koos toimingu nimetusega (Juku Juurika kingsepatöökoda, äriregistri kanne) ning viitenumber: Viru maakohtus 2900076433; Pärnu maakohtus 2900072372, Harju maakohtus 2900076420, Tartu maakohtus 2900072709. Esitada tuleb järgmised dokumendid: (1) avaldus, milles väljendatakse soovi kanda ennast äriregistrisse
VII seminar Kahju hüvitamine 7.1. Kahju hüvitamise nõue 7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk 7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused 7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaraliseks kahjuks? M
Kontod Kontodest üldiselt Aga nüüd peame rääkima veidike (kelle rõõmuks, kelle ehmatuseks) meile, raamatupidaja rollis olijatele, väga vajalikest numbrite kodudest ehk kontodest. Millise sisuseletuse sellele sõnale siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist. See, et Sinu lemmikpanka laekus seni igakuiselt rõõmus rahanumber seniselt tööandjalt, see ei ole konto majandusarvestuse mõistes. See on ju arveldusarve, kuhu laekuvad sinule mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi laekub palju, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Konto tunnused Raamatupidamiskontol on oma iseloom ja tunnused, neid peab austama. · Kontol on kaks poolt, parem ja vasak pool (nagu bilansilgi).
Elis Vink HOLLAND Referaat Tartu 2008 Sisukord ELIS VINK................................................................................................................................. 1 HOLLAND................................................................................................................................. 1 REFERAAT............................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 .................................................................................................................................................. 4 HOLLAND................................................................................................................................. 5
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Kaisa Armväärt FK100 HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL KURSUSETÖÖ Juhendaja: Paul Tammert MSc Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Maksud on riikide peamised sissetuleku allikad, millest laekuvate vahenditega finantseeritakse riigi tegevust. Maamaks on Eestis riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Moodustades olulise osa omavalitsuse üksuse tulubaasist ja omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana. Maamaks moodustab vastavalt seadusele 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Kohalik omavalitsus esitab andmed maksukohuslaste ja nende poolt tasumisele kuul
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate as
rahavoogudest, 2) dokumenteerima kõik majandustehingud; 3 3) kirjendama kahekordse kirjendamise meetodil algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõik majandustehingud raamatupidamisregistritesse; 4) koostama majandusaastaaruande; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 2. KONTODE ÜLESEHITUS 2.1. Konto mõiste Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate jääkide, samuti jääkides majandustehingute tulemusel toimunud muutuste kohta. Raamatupidamiskontol on kaks poolt. Vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Sissekande tegemist ehk kirjendamist konto deebetisse nimetatakse konto debiteerimiseks ja kirjendamist konto kreeditisse konto krediteerimiseks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko STRATEEGILISE JUHTIMISE PRAKTIKA aruanne õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus. Minu strateegilise juhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teen
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Eneken Viks TH3 REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Margus Kõomägi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS...........................................7 2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs.............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs.................................
(kaheksasada) eurot, 900,00 (üheksasada) eurot või 1000,00 (üks tuhat) eurot. 3.1.5. Tulenevalt Laenusaaja maksedistsipliinist, Laenu võtnud ja/või võtta soovivate isikute arvust ja üldisest majanduslikust olukorrast Eesti Vabariigis, on Laenuandjal õigus ühepoolselt otsustada, kui palju ja kellele väljastatakse Laenu. 3.2. Laenu välja maksmise tingimused: 3.2.1. Laen, summas kuni 400,00 (nelisada) eurot, makstakse Laenuandja poolt välja Laenusaaja isiklikule kontole (kui konto asub SEB pangas, Sampo Pangas või Swedbank'is) 1 tunni jooksul pärast käesoleva Lepingu sõlmimist ja laenutaotluse esitamist ning aktsepteerimist Laenuandja poolt. Laen, summas 500,00 (viissada) eurot või enam, makstakse Laenuandja poolt välja Laenusaaja isiklikule kontole (kui kontokonto asub Sampo Pangas, SEB Pangas või Swedbank'is) 24 tunni jooksul pärast käesoleva Lepingu sõlmimist ja laenutaotluse esitamist ning aktsepteerimist Laenuandja poolt. Juhul, kui Laenusaaja
koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite
Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. K
V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materja
kirjutanud, et tootmiskuludeks on kulud, mida tehakse põhitegevuse protsessides (toodete valmistamine, teenuste osutamine, projektide elluviimine) seoses ettevõtte väljundite (toodete, teenuste ja projektide) valmistamisega. Eesti teadlane Jüri Rünkla (1997, lk 12) on andnud ülevaate tootmiskuludest finantsarvestuses. Tootmiskulud hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid ja need kirjendatakse algdokumentide alusel tootmiskulude konto deebetis. Otsestesse materjalikuludesse kuulub valmistoodangus sisalduv materjal, mida kasutatakse kindla toote valmistamiseks. Otsene tööjõukulu on kindla toote valmistamiseks kulutatud tööjõukulu koos maksudega ning muud tootmise otsekulud on kõik ülejäänud tootmisprotsessiga seotud kulud peale otseste materjali- ja tööjõukulude. Teenuseid osutavas ettevõttes sõltuvad müüdud teenuste kulud tehtud teenuste iseloomust.
Raamatupidamise Toimkond. Kuna nimetatud hüvitist makstakse töötajale saamata jäänud töötasu hüvitamiseks, poleks vale seda kajastada kontol palgakulu, sellise soovituse annab ka Äripäeva Raamatupidamise käsiraamat. Samas märgitakse ära, et parema ülevaate saamiseks võiks siiski teha palgakulude alamkonto. Ka audiitor Marina Lillo on oma majandusajakirjas "Raamatupidamise Uudised" avaldatud artiklis seda meelt, et ravikindlustuskulude paremaks jälgimiseks tuleks luua eraldi konto (7 lk 30). Lausend haigushüvitise maksmisel võiks olla järgmine: Deebet haigushüvitise kulu; Kreedit võlad töövõtjatele Nii nagu töötasult tuleb ka haigushüvitiselt tööandjal kinni pidada ja Maksuametile tasuda seadusega ettenähtud maksud. Haigushüvitiselt peetakse kinni ainult tulumaks. Sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega ei maksustata tööandja haigushüvitist kuni 100 % töötaja keskmisest töötasust (8 lk 17)
annaabi.ee 
