Otto von Bismarck (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

CV(Curriculum Vitae) Otto von Bismarckist

CV (Curriculum Vitae) Nimi: Otto Eduard Leopold von Bismarck Sünniaeg ja koht: 1.aprill.1815 Saksamaa, Schönhausen Päritolu: Junkruperekond Hariduskäik: 1832.1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadus Töökogemus: 1862­1890 Preisi peaminister ja välisminister 1871 SaksaKeisririigi riigikantsler 1867 PõhjaSaksa Liidu kantsler 1859­1862 Saadik Venemaal

Ajalugu

8

odt

Otto von Bismarck

TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 8. klass Otto von Bismarck Referaat Õppejõud: Aivi Pärisalu Tallinn 2009 Otto von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhauseni mõisas Magdeburgi lähedal ning suri 30. juulil 1898. aastal Friedrichsruhis. Ta oli Saksa riigitegelane, kes on pärit junkruperekonnast. Bismarck sündis kogu Euroopa jaoks olulisel ajal ­ aprillis 1815, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarckist see poliitik, kes Viinis paika pandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas.

Ajalugu

7

docx

Otto Von Bismarck

Vastseliina Gümnaasium OTTO VON BISMARCK Referaat Kristin Tisler 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik.

Ajalugu

6

docx

Referaat " Otto von Bismarck"

Lähte Ühisgümnaasium Otto von Bismarck Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2011 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik.

Ajalugu

15

docx

Saksamaa Uusajal

kokkuvõttes kapitalistlike suhete juurdumist. Ühiskond politiseerus ning tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid. (Tannberg 2, T 2003) 3.6 Saksamaa ühendamine 1861. aastal tõusis troonile Wilhelm I. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862. aastal kutsus ta Preisi- maa valitsusjuhiks Otto von Bismarcki. See oli Saksamaa tuleviku jaoks oluline otsus. Aja jooksul kujunes kuninga ja Bismarcki vahel liit, kus vormiliselt esimene mees oli kuningas, kuid tegelikku poliitikat teostas valitsusjuht. Bismarck valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta ning viis ellu sõjaväereformi, nagu oli kavandatud. Bismarcki-vastased poliitilised jõud ei suutnud tema vastu midagi ette võtta. Tugeva armee loomine võimaldas hakata ellu viima Bismarcki ühte peamist eesmärki - Saksamaa ühendamist

Ajalugu

3

docx

Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

riigikestes. Viinis puhkenud ülestõus sundis riigikantsler Metternichi tagasi astuma ja Inglismaale pagema. Saksa riikide valitsused ning Saksa Liidu üldkogu püüdsid kiiresti järelandmisi teha. Kaotati tsensuur, lubati suuremat koosolekuvabadust, soostuti ühtse Saksa parlamendi kokkukutsumisega. Enamikus riikides määrati valitsusse liberaalsemate vaadetega ministrid ning lubati välja töötada rahvale meelepärane konsitutsioon. 11) Kes oli Otto von Bismarck ja mis ajendas teda tegutsema ühtse Saksa riigi loomiseks? Otto von Bismarck sai Preisi valitsusjuhiks 1860.aastate algul. Siis sai alguse uus Preisimaa tõus. Bismarck oli osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Teda ei vaimustanud eriti Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Kuid võimuka inimesena sai ta aru, et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni

Ajalugu

6

docx

Ajaloo seminaari tekst

Ometi jäi Prantsuse-Saksa vaen üheks kõige määravamaks faktoriks Euroopa jõudmisel uude sajandisse ja kõige ohtlikumaks süütematerjaliks uuele sõjale. Kolmekeisriliit Saksamaa seisukohalt vaadatuna oli esialgu põhiprobleemiks, kuidas vältida Prantsusmaal liitlaste leidmist. Parim lahendus oli vastase võimalike liitlaste enda poole tõmbamine või vähemalt mingil moel endaga sidumine. Sellest lähtus ka mitme aastakümne jooksul Saksa keisririigi poliitikat suunanud kantsler Otto v. Bismarck. Prantsusmaa võimalikuks liitlaseks Saksamaa vastu võis olla ennekõike 1867 loodud Austria-Ungari, sest Austria keisririik oli saanud lüüa 1866. aastal Preisi-Austria sõjas. Juba siis oli Otto v. Bismarck peatanud Preisi kindralitele ja sõduritele nii ahvatleva võidumarsi Viini, et mitte liigselt alandada Austriat. Kartus, et Austria võib asuda revansipoliitika teele, oli siiski põhjendatud. 1871. aasta oktoobris sai aga Austria-Ungari välisministriks ungarlane

Ajalugu

44

doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)