· Opositsiooni riigipööre Konvendi dekreet, millega vangistati ja hukati Robespierre oma kaaskonnaga. 7. Direktooriumi aeg revolutsiooni taandumine (1795-1799) a) Võimule tulid uusrikkad revolutsiooni ajal rikastunud inimesed. b) 1795 uus põhiseadus: · Seadusandlik Korpus uus rahvaesindus. · Direktoorium uusrikaste valitsus (5 liiget) c) Revolutsiooni lõpp: · Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1
Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse -1150 saadikut. Enamik kolmanda revolutsiooni ajal 1793. aastal seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka riigireetmise eest. Louis XVI Louis vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid XVII oli Bourboni dünastia juht pärast aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. oma isa, kuningas Louis XVI Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et hukkamist.Kuningas 17931795. igal saadikul oleks oma isiklik Kolmas seisus -17.juuni 1789 Sieyes hääl.Jacques Necker määrati uueks tegi ettepaneku teha 3. Seisusel
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
Zirondiinid, aadlikud (Marie-Antoinette), jakobiinid Danton, Robespierre 1794. Lihtrahvas 1794. aasta aprillis hukati Danton ja 1794. Aasta juulis Robespierre. 1795 võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse. 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajajärk- Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Revolutsiooni tulemused: Valitsemine ja majandus Prantsusmaa vabariigiks Uus riigilipp, hümn "Marseljees" Senise seisusliku süsteemi lagundamine. Kodanike võrduse põhimõte. Kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses. Aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused Kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine. Vaimulike allutamine riigile. Varapõhine maksustamine Keelati talupoegade teotöö Riigistati kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad
Täidesaatev võim läks 3le konsulile Konsulaadi ajastu: 18.brümääri riigipöördega lõppes prantsuse revolutsioon, algas konsulaadi ajastu, kujunes välja Napoleoni ainuvalutsus Prantsusmaal. PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA Revolutsiooni vastukajad: -sündmused leidsid euroopas laialdast vastukaja -rahvuskogu tegevustes nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Revolutsioonisõdade algus: -aktiivselt prantsusmaa vastu tegutses austria, preisimaa. -1792 ühise tegutsemise liiduleping prantsusmaa Vastu -1792 seadusandlik kogu kuulutas sõja austriale -prantslased alustasid vastupealetungi, väed tungisid madalmaadesse, saksamaale ja itaaliasse. -1792 anti välja dekreet Vallutussõdade algus: -pandi alus prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale -prantsusmaal kehtestati esimesena euroopas üldine sõjaväekohustus -1793 sept prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, lõppes sissetungiga hollandisse
13. vandemjääri ülestõus (Okt. 1795). Pariisis puhkes rojalistide ülestõud. Direktooriumi ajastu 1795-1799. Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrde võimuga direktorit. Lisaks olid ministreid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus Direk.kätte. See astus ametisse 2.nov 1795. Napoleoni 18. brümääri riigipööre. Novembri alguses otsustati Direktoorium laiali saata ning Konsulaat kehtestada. 9. novembril 1799 sisenes Napoleon Vanemate Nõukokku ning pidas kõne, kus viitas jakobiinide vandenõule ning nõudis Seadusandliku Korpuse väljaviimist Pariisist, et vähendada võimalust rahva sekkumiseks asjade käiku. Siiski ei avaldanud tema tegevus erilist muljet ning saadikud uskusid, et suudavad selle riigipöördekatsega toime tulla. Kuigi Direktooriumis toetasid Napoleonit ainult kaks meest: Sieyés jaRoger Ducos, oli riigipööre tegelikult juba õnnestumas. Sama päeva õhtul saadeti Direktoorium laiali,
sealsed väikeriigid. Itaaliasse saadeti Napoleon( Bonaparte). Direktoorium alustas ka sõda, kuna Bonapart oli muututnud liiga tüütuks, ta püüdis direktooriumit ära osta, oli hea sõjaväelane ja kindral. Otsustati ta ära saata Itaaliasse. Itaalia sõjaretks algas 1796 ja see oli väga edukas. Prantsusmaal olid hiilgavad võidud. Nii räägitigi Napoleoni võitudest mitte riigis valitsevast näljast jne. Itaalias rööviti kokku varandust ja Napoleon rikastus sõjakäikude ajal tohutult.Itaalia oli sisuliselt alistatud ja temast sai Prantsusmaa liitlane. Napoleon leidis et Itaaliast on vähe ja ta liikus edasi 1798 Egiptusesse. Egiptus oli Inglismaa koloonia ja Inglismaa oli Prantsusmaa suurim vaenlane. Inglismaa tuli ära võtta neilt, sest see vähendab Inglismaa võimu Vahemerel. Tal oli ka nõrkus idamaade vastu ja ta iidol oli Aleksander Suur. Napoleoni plaanid olid suured- tahtis vallutad Aasia
Rahvas pettus Necker'is, kes ei suutnud siiski raskeid finantsprobleeme lahendada ning Necker lahkus ise ministrikohalt. 26. aug 1789 Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. Kuulutas rahva kõrgemaks võimukandjaks. Kuna kuningas nõustus kõikide aktsioonidega, aktsepteeris rahvas kuningat. Rahvuskaart pani märgistuseks oma mütsi peale sinise, valge ja punase. Sinine ja punane olid Pariisi lipuvärvid ja valge oli Bourbonide dünastia sümbol. Kui kuningas kukutati, siis valget sellest välja ei võetud Louis XVI tegevus. Üritas päästa, mis päästa annab, kui jalgealune tuliseks läks. Rahva nõudmistele pidi vastu tulema ja üritas kuidagi laveerida. Louis XVI üritab end päästa. 20 juuni 1791 üritab kuningas põgeneda, mis ei lähe korda. Ta sunnitakse tagasi pöörduma Pariisi 25. juunil kõrvaldatakse kuningas võimult. Feodaalõiguste ja -privileegide tühistamine (4.aug.1789), kiriku ja vaimulike seisund ja vara
haridust. Harimatud heideti kõrvale. Kirik taaselustas inkvisitsioonikohtud ja hakkas võitlema ketserlusega. Nii hävitati katoliku kiriku vastased. Koostati ka keelatud raamatute nimekiri. Jesuiitide ordut juhtis kindral. Põhimõtteks oli-,,eesmärk pühitseb abinõu". Eesmärk saavutati iga hinna eest. Jesuiidid olid haritud ja olid jutlustajad. Rajati koole ja koolisüsteeme. Ususõjad Prantsusmaal Euroopa oli usuliselt lõhestatud. Prantsusmaal oli võimul Valoix dünastia. Võim tugevnes Francoise I ajal(1515-1548). Ta ei kutsunud enam kokku generaalstaate. Hakkas levima ka kalvinism, eriti linlaste ja aadlike hulgas. Kuningas ei olnud kalinismi levikust huvitatud, ei toetanud kalviniste. Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks
Pani aluse Prantsusmaa absolutismile. Richelieu laskis lammutada aadlike kindlused, keelas duellid. Tugevdas kuningavõimu. Intendandid-kohalik valitsemisorgan, kes kuuletus kuningale, pärast Louis XIII surma tõusis troonile 4a. Louis XIV(päikesekuningas). valitsejaks sai ta ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks tema armuke Jules Mazarin; Louis hakkas pärast Mazarini surma valitsema. absolutism. kõik keerles tema ümber-,,riik-see olen mina"; 7. Parlament ja Stuartite dünastia Inglismaal. Parlamendi ja kuninga vahel pinged; parlament peab enda õiguseks maksude määramist, kuningas tegutseb ilma parlamendi nõusolekuta, Parlament kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi, kuningas müüs monopoolseid õigusi raha eest, Õiguste Petitsioonis toonitati, et elanik ei pea maksma makse, mis pole kinnitatud Parlamendi poolt; Charles I saatis Parlamendi laiali; sõja jaoks sotlaste vastu oli tarvis raha - Charles I kutsus kokku parlamendi, mis peagi laiali
(NB. inimeste elatustase hakkab langema 16.saj II poolel). 3. Paavst kaotas oma ülemvõimu Põhja-Euroopas, kus tugevnes vürstide ja kuningate poliitiline võim. (riik tugevneb!) 4. Paavst ja Jesuiidid jätkasid oma intensiivset tegevust kõikjal (edu nt. Poolas) Kolmekümneaastane sõda Saksamaal Eellugu (1556-1618): - Saksamaa tähtsus Euroopas kahaneb - Ametlikult eksisteerib Püha Saksa-Rooma keisririik (tegelikult järjest rohkem vaid paberil), mida juhib Habsburgide dünastia (Pärisala Austria). - Kuna keisrivõim on nõrk, Detsentraliseeritud Saksamaal kujunevad tsentraliseeritud territoriaalriigid (valitseja kohalik vürst või hertsog). Habsburg-Keisri võim kahaneb saksamaa aladel (va Austrias) - Usuline sallimatus kasvab nii erinevate konfessioonide vahel kui ka nende sees. - Jesuiitide edukas vastureformatsioon Lääne- ja Lõuna-Saksamaal (Baier 1563, Austria alad 1576-1600, Reinimaal 1583). - Usuvabadus Böömimaal ja Ungaris
kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi. Lääni andmise põhimõtteks oli sõjaväe saamise vajadus. Tulemuseks oli killustatus. Kohalikule vasallile allus lääni eluolu. Talurahvas oli sunnismaine
Necker lahkus ise ministrikohalt. 4. aug kuulutab rahvuskogu kõik senised aadliõigused. Aadliseisus kaotatakse täielikult aasta pärast. 26. aug 1789 Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. Kuulutas rahva kõrgemaks võimukandjaks. Kuna kuningas nõustus kõikide aktsioonidega, aktsepteeris rahvas kuningat. Rahvuskaart pani märgistuseks oma mütsi peale sinise, valge ja punase. Sinine ja punane olid Pariisi lipuvärvid ja valge oli Bourbonide dünastia sümbol. Kui kuningas kukutati, siis valget sellest välja ei võetud. Rahvas esitas endiselt kuningale nõudmisi. Naistemarss nõudis kuninga ja tema perekonna tulemist Pariisi. Okt 1789 Versailles' st kolimine Tuileries'sse. Samuti tuli Pariisi rahvuskogu koos oma istungitega. Finantskriis kehtis edasi. Järgmiseks sammuks kirikuvara konfiskeerimine. Vaimulikel lubati, et riik hakkab neid ülal pidama. 1790 a kaotatakse kõik kloostrid ja kõik vaimulikud kuulutatakse tavakodanikeks
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614
1799.a. korraldas ta riigipöörde ja sai esimeseks kolmest Prantsusmaad juhtima hakanud konsulist. Konsulina piiras ta süvenenud anarhiat, tegi lõpu kodusõjale ning kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis-bürokraatliku 12 diktatuuri, säilitades vaid need Suure Prantsuse revolutsiooni saavutused, mis vastasid suurkodanluse huvidele. Napoleoni diktaatorlikku võimu aitasid tugevdada Prantsusmaa sõjalised võidud. 1804.a. kuulutati Napoleon pärandatava võimuga keisriks. Tema algatusel loodud seadusandlus "Tsiviilkoodeks" oli eeskujuks teistele riikidele. Napoleon soosis teaduste ja kunsti arendamist. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsiooniliste sõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi (magasinisüsteemi asendamine rekvireerimisega võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada), asendas joontaktika sügava lahingukorraga
kehtestamist, mis aga rahvale ei meeldinud ja selle tulemusel 1794. aastal kukutati jakobiinide diktatuur. Pärast jakobiinide kukutamist valiti uus võimuorgan Direktooriom, mis tugines eelkõige uusrikastele, kes olid revolatsiooni ajal varanduse kogunud. Pärast direktooriumi aega selle võim vähenes ning lõppes Napoleoni riigipöördega 16. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa edasi vabariigiks, mida juhtis Napoleon, kes tegi suured ümberkorraldused Prantsusmaal. 1802. aastal valiti Napoleon eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai jälle monarhistlik riik. 1804. aastal võeti vastu Tsiviilkoodeks. 1806. aasta suvel moodustati Prantsuse võimu all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mis pidi osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaa suurim vastane oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa
Inglise kodusõda- kukutatakse Charles midagimidagi ja võimule tuleb parlament. Inglismaal hakkab kujunema parlamentalism (valitsemisvorm, kus tähtsaim võim on parmamendil). 18.saj 1700-1721 Põhjasõda. Venemaa ühineb Euroopa kultuuriruumiga Valgustusfilosoofia levik Valgustatud valitsejad Ameerika Iseseisvussõda Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik Hugenotid said tänu Nantese ediktile usulisi ja poliitilisi õigusi. Selle tühistas Louis XIV ja neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ja neid hakati tagakiusama, protestantlikud kirikud suleti
Oranje Willemiga Nov. 1688 saabus William III ja Mary Londonisse, kirjutas alla parlamendi esit. Õiguste deklaratsioonile, see on Inglismaa põhiseaduslik alusdokument. James II kukutamine ja William III troonile tõusmine on ajaloos saanud nime Kuulus Revulutsioon. Restaratsiooniajastu ja Kuulus Rev. Panid aluse parlamentismi kindlustumisele. 1714 tuli troonile Hannoveri dünastia Georg I (1714-1727). Enamuspartei parlamendis määras ametisse ministrid ja kõrged ametnikud, partei juht oli peaminister. Robert Walpole (1721-1742), parlamentarismi kindlutamine William Pitt vanem (1756-1761), Soti ja Inglise parlamentide ühinemine, võeti kasutusele Ühenenud Kuningriigi nimetus Pilet 3 1.Egiptuse religioon ja kultuur Kiri ja haridus- arenes u ühel ajal tsivilastsiooniga. Egiptuse kirjaks olid hieroglüüfid, meenutavad välimuselt piltkirja
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse revolutsiooni s�
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson
Valitsus hakkas soosima eraettevõtlust ja- kaubandust, mindi üle täielikule vabakaubandusele. Tähtis oli jõukust demonstreerida. Riigivõim: vabariik, konsulaat. Louis XVI kukutati, kaotati monarhia ja Prm-st sai vabariik. Jakobiinid kõrvaldati võimult. Vabariiki püüti kindlustada konstitutsiooniga (Seadusandlik Korpus, Viiesajanõukogu, Vanematenõukogu). Tekkis arvamus (eriti sõjaväes), et täidesaatvat võimu on vaja tugevdada. Kindral Napoleon viis läbi sõjalise riigipöörde. Vabariik säilis ja võim läks 3le konsulile, Nap-l oli aga tegelik võim. Hakkas kehtima uus konstitutsioon (seadusandlik võim jaotus 4a asutuse vahel, täidesaatev konsulitel). Säilis rev.aegne maa jagunemine. Lepiti ära vaimulikega. Keisririik. Avastati vandenõu, mille sihiks oli Nap-i tapmine ja monarhia taastamine (ebaõnnestus). 1804 kuulutas Senat Nap-i keisriks Nap I-e nime all (Rooma paavst kroonis). Sellega lõppes Prantsuse vabariik
aga poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased
Jumalalt, siis nüüd sai rahvalt. Võimu eesmärgiks oli rahva teenimine, et saavutada ühiskonnas üleüldist heaolu. Ühiskonna paremaksmuutmisel tuleb läbi viia reforme, kehtestada uusi seadusi. Kui ei valitse heaolu, on selles süüdi halvad seadused. Reforme tuleb läbi viia kindlekäeliselt, sest rahvas ei pruugi teada, mis talle hea on. Kaks olulisemat riiki, kus valgustatud absolutismi ellu viidi ja teatud edu saavutati, olid Preisimaa ja Austria. TÄIDA TABEL! 5457 ja 6162. Muutused, mida üritati ellu viia: PREISIMAA AUSTRIA agraar Piirati teotöö mahtu (563 tööpäeva), seda ainult 1770. aastatel anti välja patent teotöö piiramise kohta riigimõisates ja kuninglikes ametikülades, sest kolmele päevale nädalas. Tähtis oli ka 1781. aastal poliitika kuningas ei tahtnud aadlitega tülli minna
poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi (hilisemad noomid ehk maakonnad). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga. Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas. Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Vestfaali rahu on üks võimalikke uusaja alguspunkte ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus. Saksamaa edasise arengu jaoks tähistas Vestfaali rahu olulist ajaloolist pöördepunkti. Suur Põhjasõda. Venemaa astub plaanile Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. 7. aastane sõda 1756-1763 Seitsmeaastane sõda oli Euroopa suurjõudude vaheline võitlus ülevõimu pärast Euroopas ning meretagustes kolooniates. 18. sajandi jooksul tahtsid Euroopas ülevõimu saavutada nii Austria, Preisimaa, Venemaa kui Prantsusmaa.
Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta andma oma kaaskondlastele andma maad, ning pani aluse keskaegsele rüütliseisusele. 2) Pippin Lühike Merovingide dünastia kuningal polnud mingit võimu, reaalne võim oli Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst. Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. ,,Pippini kinki" loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest
) · 1803 Ohio (Northwest t.) · USA põhiseaduse ratifitseerimine ja seejärel kongressi heakskiit 4. Louisiana territooriumi ostmine 1803 · 1763 rahuleping oli andnud Hispaaniale senise Prantsusmaa Louisiana ala, mis asus Mississippi jõest Läände · 1783 rahuleping andis Hispaaniale tagasi Florida ja garanteeris Hispaania valdused läänes · 1800 Napoleon sundis Hispaaniale peale lepingu, mis andis Prantsusmaale tagasi nende vana Louisiana territooriumi · Hispaaniale jäid veel alles Florida ja alad Texasest Californiani · Prantsusmaa keelab ameeriklastel kasutada New Orleansi sadamat T.Jeffersoni Louisiana ost 1803 · 1803 USA ostab Prantsusmaalt Louisiana ! · Ostu maksumus 15. Milj dollarit · Piirkonnas asub praugu 14 USA osariiki: Arkansas, Missouri, Iowa, Oklahoma,
revolutsiooni fanaatiline vastane. SB ja Prantsusmaa oht Läänemerel. 1801 Venemaa, Rootsi ja Taani ,,relvastatud neutraliteedipoliitika". 1801 Taani sattus SB ja Pr vahele: SB hävitas Taani laevastiku. 1800-1801 jätkusid Rootsi diplomaatilised mahhinatsioonid Norra omandamiseks Venemaa abil. 1802 SB ja Venemaa (Aleksander I) sõlmisid liidu, millega Taani ja Rootsi ühinesid (agressiivne Prantsusmaa on kõikide vaenlane). 1805 Rootsi ühines Napoleoni vastase nn III Koalitsiooniga 1807 Napoleon kehtestas SB vastase kontinentaalblokaadi ja SB halastamatu meresõda oli oht Taani ja Rootsi väliskaubandusele. Venemaa kaotas lahingutes ja pidi poolt vahetama (SB poolelt Pr poolele). Tilsiti leping 1807 7.7.1807 Tilsiti rahuleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel (Aleksander I ja Napoleon) 1) Venemaa nõustus Prantsusmaa hegemooniaga Lääne- ja Kesk-Euroopas 2) Venemaa ühines SB-vastase kontinentaalblokaadiga 3) Aleksander I pidi painutama oma vanad liitlased Taani ja Rootsi ühinema
Samas mingid mõttetud ülesanded. Toimusid juunipäevad, mis jällegi olid väga verised, mille surus maha nüüd juba vabariigi valitsuse sõjaminister Cavaignac, millega ta kindlustas ka oma poliitilist positsiooni ning tast sai siusliselt revolutsioonilise vabariigi juht. November 1848 võeti vastu konstitutsioon, mille järgi pidi Prantsusmaal olema parlament. Detsember 1848 valitakse ülekaaluka hääleteenamusega presidendiks Prantsusmaa vabariigilie Louis Napoleon, kes oli Napoleon Bonaparte'i vennapoeg. Ta oli väga suurte võimuambitsioonidega: üritas väga kiiresti oma presidendivolitusi laiendada ning ta populaaruss polnud pikaajaline. 1851 üritas uue konstitutsiooniga laiendada presidenid volitusi, mis ei läinud läbi ning aasta lõpus kuulutas end hoopis keisriks ja tast sai Napoleon III. Sellega lahenes ka revolutsiooniline küsimus ja Prantsusmaast sai uuesti keisririik(pärast Napoleon Bonaparte'i keisririiki). Temasse suhtuti normilt, tast sai
Carlos kutsus Hispaania troonile Louis XIV pojapoja Philippi. Teised riigid kartsid Hispaania-Prantsusmaa dünastilise suurriigi teket ja alustasid sõda. · Ühel pool Hispaania, Prantsusmaa ja Baier, teisel pool Saksa-Rooma keisririik, Inglismaa, Holland, Portugal ja Savoia. · Hispaania kaotas oma valdused Madalmaades ja Põhja-Itaalias. Prantsusmaa loovutas Newfoundlandi ja Nova Scotia. Inglased said Gibraltari. Loius XV · 1715 suri Louis XIV ja troonile sai 5-aastane Louis XV. · Prantsusmaa kuningakoda hakkavad kummitama finantsprobleemid. "Pärast mind tulgu või veeuputus!" · 1738 sekkus ta Poola pärilussõtta ja 1740 Austria pärilussõtta · 1756-1763 nn. Seitsmeaastane sõda. Prantsusmaa kaotas Kanada ja India valdused Kujunesid välja kaks riikide blokki: a) Prantsusmaa, Austria ja Venemaa ning b) Inglismaa ja Preisimaa. Suure Prantsuse Revolutsiooni eelõhtu
..................................................................................................... 29 Inglise kolooniad Põhja-Ameerika.................................................29 Rahavusvahelised suhted 17.-18. Sajdandil....................................................................................... 31 Prantsuse revolutsioon........................................................................................................................ 32 Napoleon..........................................................................................33 Industriaal ehk tööstus ühiskond........................................................................................................ 34 Imperialism......................................................................................................................................... 35 Erinevad poliitilised ideoloogiad..............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
