Peale vaherahu kutsutakse kokku Pariisi rahukonverents. Pariisi rahukonverentsil otsustati euroopa tulevik, uued riigipiirid, sõjakahjude tasumine[reparatsioonid], Saksamaa saatus. USA president W. Wilson tegi 10 rahuettepanekut. Konverentsil domineeris Prantsusmaa, kes surus saksamaale peale väga alandava Versailles'i rahu: · Saksa armee võis olla ainult 150 000 meest kergrelvastusega. · Hiigelreparatsioonid prantsusmaal saksamaa maksis prantslastele tehtud kahju eest raha. · Saksamaal keelati pidada laevastikku, lennu-, ning suurtükiväge. · Saksamaalt võeti ära hulk territooriume. · Prantslased okupeerisid Reinimaa Pariisi rahukonverents kestis pooltest aastat. Kokkuleppe tulemusena toimus euroopas rida muutusi: · Uued riigid Soome, Eesti, Läti, Poola jne · Euroopas langesid osad impeeriumid Vene, Saksa, Türgi, Austria Ungari
seega tegutsesid koos kaks paavsti. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? - Prantsusmaa konfiskeeris viimase Inglismaa valduse - Akvidaania - kättemaksusks alustas Inglismaa 1337.aastal sõda Prantsusmaa trooni pärast. - Pariisi ja Orleansi. Millist rolli mängis Jeanne d’Arc sõjas? Mis temast sai? - aitas prantslastel tagasi vallutada Orleansi, andis prantslastele juurde enesekindlust, plaaniti tagasivallutada ka Pariis, kuid see ebaõnnestus. - ta vangistati inglaste poolt, süüdistati ketseruses ning põletati tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja? Millised uued relvad võeti selle sõja ajal kasutusse? - sai tagasi kõik oma valdused, mis olid ennem olnud Inglismaa käes. - tulirelvad (püssid, suurtükiväed). Millal domineeris ehituskunstis gooti stiil? Millised olid selle tunnused? - umbes 12.-15.sajand.
Kordamine. Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul. 1. Kuidas toimus Saksamaa ühendamine? 2. Milline oli Saksamaa ühendamise tähtsus? 3. Saksamaa oli liitriik. Mida see tähendas? 4. Kuidas toimus Saksa liitriigi valitsemine? 5. Võrdle Saksamaa välispoliitikat Wilhelm I ja Wilhelm II ajal. 6. Miks puhkes 1870.a Prantsusmaa ja Saksamaa vahel sõda? Milline oli sõja tulemus prantslastele ja milline sakslastele? 7. Miks puhkesid 1871. Pariisis rahutused? Nimeta kaks põhjust. Kuidas rahutused lõppesid? 8. Kuidas toimus Prantsusmaa valitsemine? 9. Milliseid ümberkorraldusi tegi 1870. aastatel võimule saanud Vabariiklik Partei? 10. Miks halvenes Prantsusmaa majanduslik olukord vaadeldaval perioodil? 11. Millised olid Prantsusmaa välispoliitilised eesmärgid 19. saj. lõpul ja 20. saj algul? Kuidas neid ellu viidi? 12. Millised parteid olid Inglismaal? 13. 19. saj
Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. ISIKLIKULT On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. KOLUMBUSE PÄRAND Kolumbuse reisidel oli suur tähtsus - viikingite varasemat
Prantsusmaa ji diplomaatilisse isolatsiooni. Sjalised ettevalmistused: *Prantsusmaal rmiselt pealiskaudselt, Preisimaal vga lbimeldult. Sja algul piirati Prantsuse ved, Sedani kindluse mber. Napoleon III sattus vangi. Pariisis puhkes rahva hestus. Prantsusmaa sai sjas la. Kirde osa okupeeriti Preisi vgede poolt, kaasaarvatud Pariis. 18.jaan.1871 kuulutati vlja Saksa Keisririik. Vljakuulutamine toimus Prantsusmaa pinnal, Pariisis, Versailles' lossis. Prantslastele hsti alandav. Saksa keisriks sai WILHELM I, kantsleriks BISMARCK. KAPITULATSIOON: Prantsusmaa pidi maksma kontributsiooni Saksa poolt ja neid vgesid peeti leval Prantsusmaa poolt ja lahkuma pidid siis kui kontributisoon oli tasutud. Saksamaa said endale ALSACE-LORRAINE (ELSASS-LOTRING). Said Metzi kindluse.
absoluutse monargia üle.Majanduskriis oli üheks põhjuseks,kõik oli justkui kokku kukkumas ning kuna riik ei suutnud millegagi hakkama saada,siis pidid seda tegema inimesed ise.Ka süüdistati Marie Antoinette,sest ta raiskas raha just oma lõbuks ning ei mõelnud riigi heaolule.Põhjuseks ka see,et rahvas oli arusaam et kuningas on otsustanud toetada liberaalsete reformide teed. 4.Millal võeti vastu ja mida kuulutab inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon,millised on selle mõjud prantslastele ja ka teistele eruoopa rahvastele? 1789aastal võeti vastu Asutava Kogu poolt.See koosneb 17st punktist.See garanteeris põhilised inimõigused:õiguse vabadusele,omandile,julgeolekule ja vastupanule rõhumise puhul.See ütles,et kõik inimesed on vabad ning võrdsed.Veel ütles et omand on püha ja puutumatu ning et kedagi ei või süüdistada ega arreteerida muidu kui seadustes ette nähtud juhtudel ning seadusi järgimata. See kindlustas prantslastele mõtete ja arvamuste vaba
tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse ja paigutati Sevilla katedraali. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda. Isiklikku: On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad
kolmnurkfrontoonid. Hoone on ehitatud peamiselt marmorist. Hoone on hallikat-beezi värvi, mis on üks levinuimaid värvilahendusi Pariisi vanemate ehitiste puhul, peamiselt just seetõttu, et see on ühteaegu nii pidulik kui ka tagasihoidlik. Kuna hoone oli algselt niivõrd suure tähendusega, ei kuulu selle juurde väiksemaid ehitisi, kuid samas võib öelda, et see moodustab suurema osa ehitiste ansamblist, sest antud hoone kuulub mingil määral kokku Triumfikaare. Hoone tähtsus prantslastele langes tohutult, kui valmis Triumfikaar. Madeleine'i kiriku interjöör on valmistatud samast materjalist, mis eksterjöörgi ent on lisatud rohkem erinevaid kaunistusi. Hoone sisekapiteelidel asuvad kuldsed kaunistused, mis muudavad ehitise kordades pidulikumaks. Pidulikkust lisavad ehitisele ka selle vägagi suurejoonelised laemaalingud, mis kujutavad endast Napoleon I juhtimisel korraldatud sõjaretki. Kiriku põrandad on kaetud lihtsa must-valge mosaiigiga. Kuna hoonel puuduvad
moraali väga alla. I Maroko kriis 1905: Sakamaa ei olnud valmis Maroko pärast Prantsusmaaga sõtta minema. Tegelikult ei olnud ka Prantsusmaa. 1906 aastal toimus konverents, kus otsustati, et Maroko iseseisvsus säilitati. Esimene selline kriis, mis näitas suure sõja puhkemist. II Maroko kriis 1911 Prantsusmaa okupeeris Casaplanca väitega, et läks oma rahvast kaitsma. Saksamaa kasutas seda ära ning saatis Maroko rannikule sõjalaevu, et avaldada prantslastele survet. Algasid Prantsuse-Saksa läbirääkimised. Sakamaa nõudis vastutasuks Kongot, millest tükikese ta ka sai. Marokost sai aga Prantsumaa protektoraat e. kaitsealune maa. Balkani sõjad 1912 1913: kes saab endale seal kandis rohkem Türgi Impeeriumi pärandit, keda kutsuti Euroopa haigeks meheks. I sõda: 1912 puhkes Serbia ja Bulgaaria sõda Türgi vastu ning Türgi purustati kähku ning järgmisel aastal sõlmiti Londonis vaherahu. Kõige rohkem sai sellest sõjast territooriumi
Maailm enne Teist maailmasõda Enne Teist maailmasõda elas maailmas 2,2 miljardit inimest, s.o. ligi kolm korda vähem kui täna. Tänasest oluliselt erinev oli ka maailma jaotus. Viimase 60 aastaga on toimunud suured muudatused Euroopa, Aafrika ja Aasia mandril. Eriti suured muudatused on toimunud Aafrikas, kus enne Teist maailmasõda oli vaid kaks iseseisvat riiki - Egiptus ja Libeeria. Kogu ülejäänud Aafrika manner kuulus inglastele, prantslastele, hispaanlastele portugallastele, itaallastele ja belglastele. Tänases Aafrikas on enam kui poolsada riiki. Suur osa Aasiast oli enne Teist maailmasõda USA ja Euroopa riikide asumaa. Aasia põhjaosal asus siis Nõukogude Sotsialistlike vabariikide liit - praegune Venemaa. Sellest lõuna pool asusid N. Liidu kaks sateliitriiki - Mongoolia Rahvavabariik ja Tannu-Tuva Rahvavabariik. Viimati nimetatud riiki täna enam ei eksisteeri.
Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas.Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego. Kolumbuse saatus paneb tõsiselt mõtlema. Ta elus peegeldus epohhi vaprus, julmus ja ennastsalgav ettevõtlikkus
suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitlusleping sõlmida 1812-Borodino lahing ja Moskva vallutamine Alates 24. Juunist, kui vaenlane sisse tungis, on Vene armee kindral Barclay de Tolly juhtimisel pidevalt taganenud, hävitades tee peal kõikvõimalikud pelgu-/varjupaigad prantslastele Kui hakatakse juba Moskva alla jõudma, otsustab uueks juhiks määratud marssal Kutuzov Borodino küla lähedale paigale jääda ning lahinguks valmistuda(pos.i mäeharjal tugevdatakse reduutidega, kus paiknevad ka suurtükipatareid) Borodino lahing Mõlemad juhid hoidusid ise lahinguväljast eemale Eesmärkide nurjumine 8. Septembril kell 18 tõmbavad venelased oma rindejoone kilomeetri võrra tagasi ja peagi selgub, et sissetungija on lahingu võitnud
Prantslased Prantslased suitsetavad, joovad ja söövad rohkem rasva kui keegi teine maailmas, ent elavad kauem ja neil on vähem südameprobleeme kui brittidel ja ameeriklastel. Neile tähendab hea toidu nautimine restoranis või kodus osava koka juures! Läbiaegade söövad nad madusid, konnakoibi ja küüslauk. Kuid toit ei ole nende jaoks alati mõeldud, kui täitavana vaid ka kauni naudinguna. Ka alkohol meeldib prantslastele väga. Keskmiselt tarbib üks prantslane 15.5l alkoholi aastas. Oma suure alkoholi tarbimise juures võivad nad öelda, et teavad veinidest kõike. Prantslased on rahavas, kes töötavad 35 tundi nädalas ja võtavad seitse nädalat (palgaga) puhkust igal aastal, kuid nende majandus on ikkagi suuruselt neljas maailmas. Nende majandus on nii võimas, et vahetatakse iga kolme aasta tagant autosi. Kasutatud autol puudub nende jaoks väärtus.
Pratslased Prantsusma CClilcikckiciocon a ntotoadaddppici tcuturere Prantslastele meeldib, et riik sekkub nende ellu! Riik ongi Prantsusmaa! Nad näevad toredust kõiges Click to edit Master text styles mida nad teevad! Second level Third level Fourth level Prantslased peavad Fifth level oluliseks seda, mis elus on tõesti tähtis- OLLA
Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Ameerika avastamine, Kolumbuse esimene reis, 1492-1493 · Väljumine 3. augustil 1492 · Karavellidel Santa Maria, Nia ja Pinta, kokku 90 mehega pardal. Mindi Kanaaridele ja sealt suunduti läände. 21
Kolooniate iseseisvumine läheb valutulult. · Suessi kriis Kanalit üritati enda valduses hoida. · Ühinemine Euroopa Liiduga alles 1973 aastal Prantsusmaa: Valitsemine ja sisepoliitika: · Riigikord parlamentaarne vabariik (4 vabariiki, kuni 1958 aastani) o 1958 Presidentaalne vabariik (5-es.) Alzeeria sõda viis presidentaalse vabariigini. o Prantsusmaa püüdis oma kolooniaid hoida iseseisvumast. Olukord oli prantslastele psühholoogiliselt keeruline. · De Gaulle sai presidendiks 1959. Positiivne samm oli poolte lepitamine (Lepib Saksamaa ja NSV-liiduga) Ta oli president 1969 aastani. Astus tagasi noorterahutuste tõttu. · Väga suur mõju oli kommunistlikul parteil · Palju-parteiline riik Majandus: · Kiirem areng kui Inglismaal (1970nda aastani) · Riigistamine · Heldelt makstakse toetusi · Kõrged maksud Välispoliitika:
avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. On teada, et tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego. Ferdinand von Wrangell Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (9. jaanuar 1797 Pihkva - 6.
mõtteid, aga seda liberaalsemate poliitiliste õiguste ning kodanike riigi valitsemises ulatuslikuma osalemise arvel. Valgustusideede laialdane levik igatahes tagas, et esindusdemokraatia ja põhiseadusliku riigikorra nõue said 18. sajandi viimase veerandi revolutsiooniliste pürgimuste iseloomulikuks jooneks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (16351705), silmapaistev liider August Hermann Francke (16631727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. LÕPPSÕNA
juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku venemaale 450000 mehelise armeega ja venemaal oli neid vastu võtmas veel ~300 000 meest. Eesmärgiks oli purustada vene armee põhijõud, vallutada moskva ning esitada rahutingimused. 1812.a augustis määras Aleksander I enda asemele armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi, kes otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda, Borodina küla juures. Lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele, kuid see ei tähendanud vene armee purustamist. Kutuzov taganes ja koondas väed laagrisse, et täiendada jõuvarusid. Napoleoni väed läksid moskvasse, kus puhkes hiigeltulekahju, vene sõdurite poolt põlema pandud linnas hävis ligi 2/3 hoonetest. Ta soovis sõda lõpetada, kui aleksander lükkas rahuettepanekud tagasi, 1812. A detsembru lõpuks oli napoleoni armee häving ilmselge. Sõda Euroopas 1813-1814- 1813
a suri. 3. Napoleoni sõja käik Venemaale- lühi ülevaade. 1812 a. juunis alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale .Üle piiri tuli 450000- meheline armee .Venemaal oli vastu panna ligikaudu 300000 meest . Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus , vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused . Vene armeeüksustel õnnestus aga oskusliku taganemisega piirilahingut vältida ning ühineda .1812 a. septembris toimunud lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele kuid see ei tähendanud Vene armee purustamist . Vene armee taganemine jätkus ning Prantsusmaa-vastane sõda muutus Venemaal järjest rohkem rahvasõjaks. Napoleoni sõdurid marssisid mahajäätud ja inimtühja Moskvasse , kus puhkes hiigeltulekahju , mille süütajateks olid taganevad Vene sõdurid . Napoleon jäi Moskvasse kauemaks kui kuu , ta soovis sõda lõpetada kuid Aleksander I lükkas kõik rahuettepanekud tagasi . Talvi sõjapidami polnud
end looduse ja ühiskonna ellu 2. Seleta mõiste valgustus. Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab uks mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine 3. Nimeta riik kus valgustus tekkis. Inglismaa. Nimeta riik kus valgustus peamiselt levis. Prantsusmaa 4. Kuidas levisid valgustusaja ideed? Nimeta kaks levimisviisi. 1) Raamatute kaudu 2) Läbi Inglismaa õpetlaste, kes rääkisid Valgustusajastu ideedest Prantslastele 5. Ühenda paarid. Francois-Marie Voltaire ,,Tagasi loodusesse!" Charles-Louis de Montesquieu ,,Cogito., ergo sum" ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Jacques Rousseau ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema hukkub kõik" Daniel Defoe ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduste vaimust" Rene Descartes ,,Robinson Crusoe" 6. Nimeta riigikord, mida pooldas... Voltaire: Pilkas kirikut
"Vabadus, võrdsus, vendlus" mis kehtib mõnes mõttes ka tänapäevalgi. Kui aga hukati kuningas Louis XVI 1793. aastal, muutus Prantsuse kuninga küsimus kõigi kuningate küsimuseks. Loosung: "Vabadus, võrdsus, vendlus" tekitas teiste riikide valitsejatel õudust. Kardeti feodaalkorra kadumist Euroopast ning seetõttu otsustasid teised Euroopa riigid sõjaliselt sekkuda. See näitab vaid et rahva võim on tugevaim, ning teadmine et on tulemas uus, vaba ning võrdne riik, andis prantslastele vaid inspiratsiooni ja jõudu edasiseks võitlemiseks. Prantsusmaa oli nüüd sõjas teiste riikidega. Kui Austria sõdis Prantsusmaaga Itaalias, oli Austria vastaseks andekas prantsuse kindral - Napoleon Bonaparte. Ühtlasi jõudis ta Viinini välja, sundides austerlasi paluma rahu. Tänu Napoleonile kindlustati Prantsusmaa kaitse teiste riikide eest, kuid kõik muutus peale seda, kui plaaniti vallutada Egiptus. Olles suunanud oma
23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni(kohtuvorm keskaegses Euroopas) otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta 30.mail 1431 tuleriidal. 1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks. Jeanne d'Arci monument Pariisis . Sõja lõpp Jeanne d´Arc`iga aset leidnud sündmused andsid prantslastele uut hoogu võidelda oma vabaduse eest. 1453.aastal olid inglased maalt välja aetud. Ainult Calais`sadamalinn jäi sajaks aastaks inglaste kätte. Õnneks algas rahu, sõda oli lõppenud. Küsimused, küsimused? LÕPP
Ettekujutus, mille kohaselt on jumal maailam loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. Mida taotlesid entsoklüpedistid? Tuntuim entsoklüpedist? Üritati muuta inimeste mõtteviisi. Teadust, kunsti ja käsitööd. teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohal. Denis Diderot üks peamistest encyclopedie koostajatest. Milline oli saksa valgustuse omapära? Saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu prantslastele. Leibnitzi filosoofia? Eesmärgiks oli küllus, sest selle tingimustes tahavad kõik inimesed töötada. Arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Herderi filosoofia? Pooldas progressi idded, mille järgi kõrgeim seisund on humaansus. Inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Riiki nim masinavärgiks. Tuli kasvatada patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste vastu Kanti filosoofia? Mõistuse tunnetusvõimel on piirid. Inimene ei tea,
võtet basso continuo't. Lully loomingut iseloomustab jõulisus, emotsionaalsus ja rütmikus. Tänu Lullyle kogusid õukondades populaarsust tempokad tantsud. Oluline oli Molière'iga koostöös tekkinud uus zanr komöödiaballett, mis ühendas nii teatrit, balletimuusikat kui ka komöödiat. Lully kirjutas küll peamiselt viiulile, ent ka kitarri-, lauto-, oreli-, fagoti-, plokkflöödi- ja klavessiinimuusikat. Kui helilooja pühendus ooperile, otsustas ta muuta Itaaliast pärit zanri prantslastele vastuvõetavamaks. Põhilisteks muudatusteks olid varem selgelt eraldatud retsitatiivsete osade segamine aariatega pinge tõstmise eesmärgil ning süzee hoogsam areng. Lully'd peetakse prantsuse ooperi pioneeriks. Tähtsamad teosed 6 Ooperid · Cadmus et Hermione (1673) · Roland (1685) · Achille et Polyxène (1687) Balletid · Les Saisons (1661) (Aastaajad)
Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. On teada, et tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego. Ma sain teada Christoph Kolumbuse kohta kõike - nii tema elust kui ka merereisidest
võtet basso continuo't. Lully loomingut iseloomustab jõulisus, emotsionaalsus ja rütmikus. Tänu Lullyle kogusid õukondades populaarsust tempokad tantsud. Oluline oli Molière'iga koostöös tekkinud uus zanr komöödiaballet, mis ühendas nii teatrit, balletimuusikat kui ka komöödiat. Lully kirjutas küll peamiselt viiulile, ent ka kitarri-, lauto-, oreli-, fagoti-, plokkflöödi- ja klavessiinimuusikat. Kui helilooja pühendus ooperile, otsustas ta muuta Itaaliast pärit zanri prantslastele vastuvõetavamaks. Põhilisteks muudatusteks olid varem selgelt eraldatud retsitatiivsete osade segamine aariatega pinge tõstmise eesmärgil ning süzee hoogsam areng. Lully'd peetakse prantsuse ooperi pioneeriks. Tähtsamad teosed Ooperid · Cadmus et Hermione (1673) · Roland (1685) · Achille et Polyxène (1687) Balletid · Les Saisons (1661) (Aastaajad) · Le Naissance de Vénus (1665) (Veenuse sünd) · La Jeunesse (1669) (Noorus)
Toetudes prantsuse klassikalise muusika traditsioonidele, mis tema jaoks kehastusid esmajoones J. Ph. Rameau loomingus, suutis Debussy võita võõraid mõjusid ning luua rahvuslikult omapärast muusikat. Oma seisukohad tegi ta teatavaks kirjanduslike artiklite kaudu (1901-1915). Kõige prantsuspärasemaks peab Debussy rokoko-aegset muusikat ja imestab, et Pariisis on Bachi ühing , Couperini ühingut aga pole. Seevastu ei leia ta Berliozis midagi, mis oleks iseloomulik prantslastele. Siinkohal tahaks ära tuua erinevused saksa- ja prantsuse kultuuri vahel. Saksa kultuur: tunded varjutavad mõistuse; mõttekäik on ähmane, pikad laused; andub ohjeldamatutele kirgedele; meeltest esikohal "süda" (romantism, ekspressionism); armastab koera (täidab käsud). Prantsuse kultuur: tunded allutatud mõitusele; armastab selgust ja lakoonilisust; armastab vaimuteravust ja elegantseid naudinguid; meeltest on esikohal "silm" (realism, naturalism,
Eellugu Eelnevalt oli Napoleon Bonaparte võitnud austerlasi Ulmi lahingus ning ettevaatlik Vene vägede ülemjuhataja Mihhail Kutuzov tõmbus oma vägedega tagasi itta, jättes Viini ja selle suured laskemoonalaod prantslastele. Samas kasutas Kutuzov nn.põletatud maa taktikat ning Napoleon püüdis läheneva talve ja Austria vägede uuesti koondumise kartuses astuda võimalikult kiiresti liitlasvägedega otsustavasse lahingusse. See võimalus saabus 110-ne kilomeetri kaugusel Viinist, Austerlitzi linna juures (praegune Slavkov u Brna Tsehhis Brno lähedal), kui Napoleon suutis jätkuvalt oma vägede liikumiskiirusega liitlasi üllatada ja jõudis Austria-Venemaa ühendvägedele järele.
konsulina, seejärel ainukonsulina. 1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Riigipööret organiseerides oli Napoleonile otseseks toeks sõjavägi. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde.
tal polnud piisavalt teadmisi. Tema ema saadik saadeti Marie järele luurama, kandis ette, et Marie on sügavas depressioonis ega ürita teha midagi, et Austria mõju maksma panna.Louis-Auguste'i ja Marie Antoinette'i elu muutus, kui 10. mail 1774 suri kuningas Louis XV rõugetesse. Õukondlased vandusid truudust uuele kuningale Louis XVI-le ja kuningannale Marie Antoinette'ile, kes oli sel ajal 19-aastane. Kuna aga Marie Antoinette pidutses väga palju, siis ta prantslastele ei meeldinud. Tal oli väga kinnine sõprusringkond ning see põhjustas versailles'i lossis rahutused. Mõjutatuna oma abikaasa nooremast vennast Artois' krahvist hakkas Antoinette külastama Pariisi Ooperi balle maskeeritult. Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ta ostis palju riideid, teemante ning võttis osa paljudest õnnemängudest. 5 Marie ja Louis XVI esimene laps sündis 19
Aleksander I ei suutnud andestada Austerlitzi all lüüasaamist. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa oli rikkunud kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine pidi paratamatult viima sõjani, seda mõistsid mõlemad pooled. 1812. aastal alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale, kus ta eesmärk oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused. 7. septembril toimunud lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele, kuid see ei tähendanud Vene armee lõplikku purustamist. Prantsusmaa-vastane sõda hakkas meenutama Venemaal pigem rahvasõda. Napoleon üritas sõda lõpetada, kuid see ei õnnestunud, kuna Aleksander I lükkas kõik ettepanekud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Prantsuse armee valmis ja seega alustas Napoleon taganemist. 1812. aasta detsembri lõpuks oli Napoleoni armee hävinud. 1813. aasta kevadeks suutis Napoleon lühikese ajaga kokku kutsuda uue sõjaliselt väga tugeva armee
vastaseid. PRANTSUSMAA 1. SISEPOLIITIKA - põhiprobleemideks olid vajadus taastada sõjast laastatud alad; elanikkonna vaesumine; sotsiaalsete muutuste kiirenemine; suured sõjavõlad USA-le ja Suurbritanniale. Kuni 1930. Aastate keskpaigani hoidsid riigivõimu oma käes paremerakonnad. 2. MAJANDUS – arenes kuni suure majanduskriisini üsna soodsates tingimustes. Sai endale rikkaid alasid. Saksamaa pidi maksma prantslastele reparatsioonimakse. Põllumajanduslik maa hakkas muutuma tugevaks tööstusriigiks. Prantsusmaa elas üle tugeva tagasilöögi ning sellest ei suutnud riik Teise maailmasõja alguseks lõplikult toibuda. 3. VÄLISPOLIITIKA – Peale Esimest maailmasõda mõnda aega Euroopa valitsev jõud. Tal oli Euroopa ja kogu maailma võimsaim maismaa armee. Prantsusmaa hääl oli sageli määrav. Prantsusmaa katsed saavutada ülemvõim Euroopas põhjustasid vastuolusid Suurbritannia ja
Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele. Kõige tuntum ja väga ilus Poulenci koorilaul on kindlasti ,,Ave verum corpus". Seda on väga palju ka esitatud. Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat klarnetile ja klaverile valmis pisut enne helilooja surma. Kolmas puhkpillisonaat on Oboesonaat (1962). See oli ka viimane teos enne tema surma. Poulenc tutvus väga paljude erinevatest rahvustest inimestega, kes 20.saj elasid Pariisis. Oboesonaat on pühendatud ühele heale sõbrale Sergei Prokofjevile. Ta on võtnud sonaati ka muusikat Prokofjevi balletist ,,Romeo ja Julia". Poulenc tegeles ka pianistina
kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel, vastandiks on manööversõda. Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Belgiasse ja Luksemburgi, kuid Belgia kindlused osutusid visa vastupanu. 1914. september Marne'i lahing Prantsusmaal (nurjati sliffeni plaan) 1915. aprill Ypres'i lahing Belgia (sakslased kasutasid esimest korda gaasi) 1916. veebruar Verduni lahing Prantsusmaal (10 kuud kestis, edukas prantslastele) 1916. juuli Somme'i lahing Prantsusmaal ( esimest korda kasutati lennuväge ja tanke) 1917. Araas'i lahing Prantsusmaal 1917. november-detsember Cambrais'i lahing Prantsumaa (tangid, edukas inglastele) 1914. august Tannenbergi lahing Saksamaa 1916. 31-mai 1. juuni Jüüti merelahing Taani lähistel Põhjameres (võitu polnud kellelgi) 1917. Camporetto Itaalia 1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja, 1914. asus saksamaa vastu sõtta Jaapan. 1915
Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserlus välja uurida, juurida, vajadus karistada. Ülevaade Must surm aastatel 1347-1349. Talurahvas mässas Prantsusmaal 1358. ja Inglismaal 1381. aastal, siis tapeti Wat Tyler, talupoegade juht. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453. Edward III oli võimalus pärida Prantusmaa kroon, aga see ei meeldinud Prantsuse kõrgaadlikele. 1346 Crecy juures ja 1356. Poitiers lahingus lõid Inglismaa vibukütid prantslasi. Katk ja talupoegade ülestõus annab aga prantslastele võimalus alad tagasi võtta. Henry V 1415 hakkab uuesti peale tungima. Prantsusmaa päästab 1429 Jeanne d'Arc. Sõja järel sai Prantsusmaa troonile Louis XI, Inglismaal algas aga Rooside sõda (1455- 1485). Troonile sai Henry VII Tudor. Linnad, kus elanikke üle 20 000: Lübeck, Gdansk, Magdeburg, Köln 10- 20 000: Münster, Bremen, Soest, Hamburg, Stralsund, Rostock, Krakow, Riia Alla 10 000: Kiel, Efurt, Thorn, Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu, Volmari, Berliin Benediktlased
Roomlased tundsid juba keisririigi aegadel tublit tosinat juustusorti ning teadsid, kuidas vadaku väljapressimise, soolamise ja suitsutamise teel juustu säilivust pikendada. Rooma gurmaanid ei rahuldunud aga ainult omamaiste sortidega, nad ihaldasid bitüünia juustu Väike- Aasiast, gallialaste Caseus nemausensist (Roqueforfi juustu eelkäijat) ning germaanlaste juustusorte. Peale selle pärandasid nad saksa keelele tänaseni käibel oleva juustu nimetuse Käse (caseus), prantslastele ja itaallastele nimetused fromage ja formaggio (hilisladina keele for-maticus, pisikeste juustude nimetus). Hilisemal ajal nautisid nad ka juba ?veitsi juustu - keiser Antonius Pius olevat ennast Helveetsia mägedest pärinevast juustust surnuks söönud. Columella ajajärgust pärinevad esimesed juustu retseptid. Nad ilmusid Marcus Gavius Apiciuse poolt kirjutatud kümnest köitest koosneva koguteosena ,,De re coquinara".
Saksa filosoofid: G.W. Leidniz- uus filosoofia, C. Thomasius- kõlblusfilosoof, nõiaprotsesside vastu, rõhutas hariduse andmist õpetatuse asemel, C. von Wolff- ratsionalist, esitas terve mõistuse teooria, riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, J. G. von Herder- progressi idee (ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus) Saksa valgustuse eripära oli see, et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu prantslastele. Lähtuti suuresti pietismist-pööras tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli P. J. Spener ja silmapaistev liider A. H. Francke, kes toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonna muutumist vaid selle täiustumist usu abil.
Teistele luuletustele justkui vastanduvad loomi ja loodusi käsitlevad. Nii ,,Albatross" kui ka ,,Kassid" on täis puhast imetlust elusolendite vastu. Luuletused pealkirjaga ,,Spliin" on eriti raskemeelsed ja ängistavad, muutes maailma ja elu lootusetuks, trööstituks. Esimene osa lahendust ei paku, pigem lepitakse paratamatusega. ,,Pariisi pildid" räägib Pariisist ja sellega seonduvast. Mitmed luuletused on pühendatud suurtele prantslastele. Mulle jäi mulje nagu luuletused oleksid kirjutatud ühest pärastlõunast (,,Päike") hommikuni (,,Hommikuhämarus"): õhtul väljub mina-tegelane oma kodust ja teeb tutvust Pariisiga. Esimeste luuletuste positiivsed noodid asenduvad peagi negatiivsete avastustega seostades Pariisi lõbujanuste ja pattuste pelgupaigaga: ,,Oo, suurt linna! Sellal, kui me ümber sa muutud, naerad ja mörised, Jubeduseni andes naudingutele voli..." ,,Pariisi unenägu" on süntees nähtust ja kujutletavast
Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine, Serbia koolitusega terroristi poolt. ( selle tapimise oleks võinud ehk ära hoida ja poleks tekkinud pingelist olukorda). Venemaa asus toetam Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Sakasamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kulutas välja mobilsatsiooni. Saksamaa võttis sedalstela sõjakuulutusena ja esittab ulitmaatumi Venemaale kui ka nende liitlastele prantslastele, et mobilisatsioon lõpetataks.Seejärel kuulutas Sakamaa sõja Venemaale, sest mobilisatsiooni ei tühistatud, seejärel Prantsusmaale ja tindid kallale Belgiale. Belgia palus abi Inglismaalt. Inglismaa kuulutas sõja Sakamaale. 2. Sõja põhjuste loetelu, kuidas on need omvahel seotud. Kindlasti oli põhjuseks ohtude alahindamine. Puuduasid ka rahvusvahelised organisasioonid, mis oleks seisnud rahu eest. Levis arvamus,et sõjas osalemine on kangelaslik ning sõda oli romantiseeritud. 3
aastal ületas Kastiilia ehk Hispaania lipu all Altlandi ookeani ning jõudis Ameerikasse. Ta suri 20. mail 1506. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati 1541. aastal Kolumbuse poja Diego lesel transportida äia ja mehe põrm ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele. Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Hiljem toodi need 1898. aastal uuesti Sevillasse. Kokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Avastusretked Eurooplastele tuntud kaubateed Punase mere ja Egiptuse kaudu, mida mööda toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive, olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks.Sinna jäid mõlemad säilmed kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannase, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1989 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Kolumbuse pärand Kolumbuse eksituse tõttu hakati Ameerika põliselanikke nimetama indialasteks (hisp Indios 'indialased', eesti keeles indiaanlased). 1940. aastail ehitati Santo Domingosse monumentaalne Kolumbuse mälestusmajakas,
Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu, mis ärritas sakslasi. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest Belgia partisanide poolt, lasid sakslased mitmel pool belglasi lausa külade viisi maha. Teated sellest levisid üle maailma, pöörates avaliku arvamuse Saksamaa vastu ka seni sõjast kõrvale jäänud riikides. Prantsuse väed alustasid vastavalt oma sõjaplaanile lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva suhteliselt nõrgaks. Prantslastele ootamatult langes aga just see augusti keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud
Üha rohkem ja rohkem õpetatakse ja räägitakse inglise keelt, mis ei ole iseenesest ju halb, aga kas eesti keel unustatakse päris ära? Kas tõesti võib eesti keele riismeid leida paarisaja aasta pärast kuskilt ajaloomuuseumitest , kus klaasi alla on peidetud tänapäeva eesti keelsed õpikud ja raamatud kui reliikvia? Et sellist jama mitte ei juhtuks peab eestlane säilitama oma uhkuse ja kadeduse teiste riikide ees. Et me saaksime kas või prantslastele öelda, et meie keel on ikkagi ilusam kui teil. EL peaks majanduslikult aitama Eestil pika peale järele jõuda teistele EL-u liikmesriikidele või vähemalt viima meid Euroopa keskmisele tasemele. Selleks on loodud erinevad toetusfondid, mis annavad raha erinevates valdkondades igasugustele projektidele. Aga ega see raha niisama lambist ka ei tule. EL-i liikmes olemine on tasuline. Iga riik maksab nende kassasse pidevalt teatud summasid,
Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinna jid mlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jnused kaevati taas les ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jid kuni Hispaania-USA sjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. htekokku maeti Kolumbuse luid videtavalt mber heksal korral Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Luna-Ameerika rannikut klastanud eurooplased. Kuid kigil neil oletustel puuduvad kllaldased tendid, seeprast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au.
SAKSAMAAAAAA Saksa gootika põhiline ehitusmaterjal oli punane tellis. Esimesed kirikud on prantsuse mojutustega. Strasbourgi katredal. Teravkaared olemas ja vertikaalsust juurde antud erinevate detailidega. Kòlni toomkirik ehitatud neogootikas. Alustati 13 saj ja lõpetati 19 saj. 1 laanetorniga kirikud. 14 saj hakati ehitama kodakirikuid. Vaga tahtsal kohal on linna kindlustused ja kindlused. SKANDINAAVIA. gootika jõuab kohale erinevsid teid pidi. Rootsis on tahtsaim upsala. 13 saj tänu prantslastele. Tornid juurde ehitatud alles 19 saj. Tronheimi katredal norras lahtub inglismaast. Soomele on moju avaldanud pohja saksammaaa. Turu toomkirik on ainukene gooti stiilis seda on mitmeid kordi ymber ehitatud. Põikihooned puuduvad. LATLASED. RIIA TOOMKIRIK 1215 aastal alustati ja loplik ilme saavutatud 15 saj. Kiiver parit barokkist. Skulptuur on seotud arhitektuuriga, piirkondlikud erinevused Prantsuse gootika - piiritletum,selgem, valjendatakse kristlikku sonumit
Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga. 7. Milline oli nende saatus? 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI üle. Ta mõisteti surma 16/17. detsembri ööl häältega 361 : 360. Ka Philippe Egalité (Orléans'i hertsog) hääletas kuninga surma poolt. Louis XVI suri väärikalt, olles andestanud oma vaenlastele. Oma viimase sõnana ütles Louis, et ta sureb süütuna, lootuses, et tema veri prantslastele õnne toob. 16. oktoobril 1793 lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati spetsiaalses kärus läbi Pariisi giljotiini juurde. Legend räägib, et tema viimased sõnad olevat olnud: ,,Monsieur, ma palun vabandust. Ma ei teinud seda meelega." (Ta oli timukale jala peale astunud.) Kell 12.15 Antoinette hukati. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Antoinette ja Louis XVI maeti massihauda tänapäeva Madeleine'i kiriku lähedale.
Jeanne’i täpsem sünnikuupäev arvatakse olevat 6. jaanuar aastal 1412. Jeanne’ ist kasvas jumalakartlik tütarlaps, kes käis heal meelel kirikus ja palvetas, samal ajal kui teised temavanused lapsed mängisid. Ta armastas vendi, vanemaid ja kodumaad ; ta aitas majapidamistöödes, loomade karjatamisel ning kuulas huviga, kuidas mehed põllul rääkisid sõjast ja poliitikast. Peagi kasvas tema südames suur ja sügav igatsus – igatsus niisuguse Prantsusmaa järgi, mis kuuluks prantslastele ning mida valitseks Prantsuse kuningas, Charles VII . Jeanne d'Arc teadis, et kõik tema kaasmaalased mõtlevad samamoodi, ja et on tarvis lihtsalt ühte häält, mis selle soovi valjusti välja ütleks, ning kutsuks võitlema võõrvõimust vabanemise nimel. 13-aastane Jeanne d'Arc palvetas tihti kaevu kõrval haldjapuu all ning siin ilmutasid talle end Püha Miikael, Püha Margareeta ja Püha Katariina ning käskisid tal Jumala nimel minna dofääni, troonipärija juurde, viia tema väed
Erinevalt Suurbritanniast kehtis Prantsusmaal alates 1870. aastatest vabariik. Prantslased ei saanud küll kiidelda sama pika demokraatia ajalooga nagu inglased, kuid ka Prantsusmaal oli demokraatlik kord üsna tugev. Võit Esimeses maailmasõjas tugevdas paljude prantslaste usku demokraatiasse. Teade krahhist, mis tabas New Yorgi fondibörsi 1929. aasta sügisel, ei tekitanud Prantsusmaal esialgu erilist ärevust. Prantslastele tundus, et nende heaolu ei ohusta miski, kuid järgmise aasta lõpul laienes kriis ka sinnani. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. Aastal 1934 korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne
11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI (keda nüüd nimetati kodanik Louis Capet) üle. Ta mõisteti surma 16/17. detsembril häältega 361 : 360 (teistel andmetel 361 : 288, kuna 72 konvendi liiget puudusid). Ka Philippe Egalité (Orléans'i hertsog) hääletas kuninga surma poolt. Louis XVI suri väärikalt, olles andestanud oma vaenlastele. Oma viimase sõnana ütles Louis, et ta sureb süütuna, lootuses, et tema veri prantslastele õnne toob. Marie-Antoinette hukati 16. oktoobril 1793.
annaabi.ee 
