Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Christoph Kolumbus Maadeavastaja. Referaat 26.01.2014 Sisukord 1.Kolumbuse elulugu. 2.Kolumbuse pärand. 3.Kolumbuse retked. 4. kasutatud allikad ja leheküljed. Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi- ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja (Genova-murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón portugali keeles Cristóvão Colombo sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias
Referaat Geograafia Pärnu Ühisgümnaasium 7b klass Kristi Tiido 2009 / 2010 õ/a Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes
Maadeavastajad Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell kool klass nimi 2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused
Koostaja:Liis Kaljuvee 8a klass Paikuse põhikool Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.Ta elas 1476-1484 Lissabonis ,Madeiral ja Porto Santol.Kolumbuse avastusretked 15. sajandi lõpul tulenesid soovist jõuda eelkõige Indiasse,kulla ja vürstide maale. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad
Tallinna 32. Keskkool Christoph Kolumbus ja avastusretked Ameerikasse Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5 Esimene avastusretk.........................................................................................................................5 Teine avastusretk..........................................................
(arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinna jid mlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jnused kaevati taas les
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja- Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.
Kõik kommentaarid