Maailm enne teist maailmasõda (1)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

2. Maailmasõda

TEINE MAAILMASÕDA Eesti ajalugu. VI köide. Vabadussõjast taasiseseisvuseni. Ilmamaa: Tartu, 2005. lk 141 ­ 152. Sõja eelõhtu On väidetud, et Teine maailmasõda oli ette määratud otsustega, mis lõpetasid Esimese maailmasõja. Tõepoolest, sõjajärgsete rahulepingute põhjal kujunenud uus maailmapilt rahuldas vaid mõningaid võitjariike ning neidki üksnes osaliselt ja esialgu. Totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide võimuletulek enamikus Euroopa riikides 1920.-30. aastail tõi revansistlikud ideed järk-järgult avalikku käibesse. Sõjakate meeleolude kasvust andsid tunnistust nii rahvusvahelise desarmeerimiskonverentsi

Ajalugu

15

doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

Saksamaaga õnnestus aga Ida-Euroopa omavahel sõbralikult ära jagada. NSVLile oli liit Saksamaaga väga soodne ­ Saksamaa oli NSVLile nõus vastu tulema Poola aladega, lääneriigid mitte.  2. Maailmas oleks NSVLi ja Saksmaa omavaheline Ida-Euroopa jagamine põhjustanud tõenäoliselt suurt vastuolu ja kumbki ei soovinud teiste riikide sekkumist nende välispoliitikasse. NSVL eitas lepingu olemasolu kuni 1989. 3. Enne pakti sõlmimist oli Saksamaa üksik riik, kellel puudusid liitlased. Nõukogude Liidu ja Inglismaa vahelised suhted olid enne pakti sõlmimist soojad, pakti sõlmimisega Nõukogude Liit põhimõtteliselt loobus soojadest suhetest Inglismaaga. Nõukogude Liidu poliitika oli kahepalgeline ­ läbirääkimised erinevate riikidega, kokku lepiti sellega, kes tegi parema pakkumise (nt läbirääkimised Inglismaa- Prantsusmaaga ja Saksamaaga)

Ajalugu

6

doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas:

Ajalugu

34

docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

 Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194  4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2  23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses.  21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194  4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer  2  November-detsember – liitlaste Teherani konverents. 194  6.juuni – Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal. 4  18.september – astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus.  November – Nõukogude väed vallutasid viimase vastupanukolde Saaremaal.

Ajalugu

14

doc

II maailmasõda

ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940) ja salajase poolega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopas ning lepiti kokku septembris alustatava Poola riigi likvideerimise suhtes. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast) Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Ilmselt oleks sõda toimunud nii või teisiti, kuna Versailles rahulepinguga oli tekitatud Saksamaale ülekohut, võttes ära tohutud maad Saksamaa elanikega. Kuigi ka Saksamaa on vastutav sõja alustamises, nt okupeerides Tšehhoslovakkia. 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? *1939. 1. september ründas Saksamaa Poolat läänest. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati

Ajalugu

15

odt

Teine maailmasõda

1 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Teine maailmasõda Referaat l  2 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sammhaaval uue sõjani...................................................................................

Ajalugu

6

odt

Ajalugu V - II maailmasõda

Kummalise istumissõja lõpp saabub 10. mail 1940, kui Hitler alustab pealetungi Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile, mis on samuti neutraalsed riigid. Juba 12. maiks on kogu Prantsuse rinne kokku kukkunud. Prantsusmaa kaitserajatised olid otse vastu Saksamaad ja nii sai Hitler prantsuse kaitserajatistest kõrvale põigata. Tegelikult ei olnud Saksamaa sõjaliselt üle, pigem nõrgem, nad olid lihtsalt hästi ette valmistunud. 10. juunil astub Prantsusmaa vastu sõtta Itaalia. Nad olid enne skeptilised ja kahtlevad, aga kallaletungi teises faasis on nad kindlad. 14. juuniks on Saksa väed Pariisis. Vaherahu tehakse 24. juuniks 1940. Selles oli kirjas, et Saksamaa okupeerib Prantsusmaa põhja ja lääneosa, Kesk- Prantusmaad kontrollib Vichy valitsus, hallates umbes 1/3 Prantsusmaast. Valitsuse eesotsas marssal Petain. Inglased evakueerivad juba juuni alguses Dunkerque'i kaudu enamiku oma vägedest, jättes kogu tehnika sakslastele

Ajalugu

89

doc

Ajalugu

1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik

Ajalugu

Kommentaarid (1)