Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgestamisest. Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. Koloniaalvallutused ja imperialism: Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Imperialism- Suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele hakkas vaenulikkus Prant
Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused viisid uute riikide tekkimisele. Bosnia Kriis | 1908 - 1909 Anneksioon - liidendamine vägivaldselt. Kriis kahjustas jäädavalt suhteid ühelt poolt Austria-Ungari ning teiselt poolt Venemaa keisririigi ja Serbia vahel. Austria-Ungari võttis üle jõuga Bosnia-Hertsegoviina, mis kuulus küll ametlikult türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all juba alates 19. sajandi lõpukümnenditest. Antanti riigid, eriti Venemaa annektsiooniga nõustuda ei tahtnud, ent võimaliku sõja hoidis ära Saksamaa toetus Austria-Ungarile. I Balkani sõda | 1912 - 1913 Ajendiks oli Itaalia-Türgi sõda(1911-1912) Nähes türgi nõrkust, tahtsid Balkani riigid seda ära kasutada ja haarata enese kätte slaavi ja albaanlaste alasid. Venemaa toetas Balkani riike, sest tahtis suurendada oma mõju balkanil ja
Näiteks: KINO tõi kaasa muutused moes / tantsudes ELEKTRIENERGIA AUTO muutis inimese liikuvamaks LENNUNDUSE arengu algus RAUDBETOON ja TERAS võimaldas ehitada kõrghooneid · Tarbeesemete kättesaadavus kasvas seoses tööstuse arengu ja konveiersüsteemi kasutuselevõtuga (USA / Fordi tehased 1913). · Kiirenevad muutused olmes tõid kaasa samasugused muutused kunstis · 20.sajandi alguses olid tähtsamad keskused: majanduselus- USA idaranniku linnad kunstielus- Pariis / Prantsusmaa Peep Reimer 1 1.3. Töölisliikumise kujunemine ja kasv: · 19.sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (ehk proletariaat) · Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine
Türgi, saksamaa; Inglismaaga Lähis- Idas Sõda merel ja kolooniates: · Jüüti merelahing 1916, Taani ranniku lähedal Põhjameres, Saksamaa tahtis mereblokaadi murda ja Inglise laevastiku purustada, kumbki pool võitu ei saavutanud. SÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED Desarmeerimine - relvade ja relvajõudude vähendamine või kaotamine Saksamaa kokkuvarisemine: · 1917 riigipööre venemaal · Võimule tulnud bolsevikud sõlmisid sakslastega vaherahu · Saksamaa aga alustas 1918 alguses uuesti pealetungi, märtsis sõlmiti Brestis rahu, venemaa loobus Ukrainast, Baltikumist. · Saksa väed jätkasid ikkagi edasiliikumist, vallutati Krimm, viidi väed Gruusiasse ja maabuti Soomes. · Venemaa väljumise tõttu sõjast paigutas Saksamaa oma väed üle läänerindele ja lootis seal otsustavat edu saavutada, Antandi vägedejuhataja Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse ja valmistus vastupealetungiks. Compiegne'i vaherahu:
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsus
Rahvuslus ja ühiskonna kaasajastumine käisid käsikäes, olles tihedasti põimunud ja mõjutades üksteist vastastikku intensiivselt. Millised olid Euroopa riikide huvid mujal maailmas, kuidas oli maailm jagatud 19.-20. saj. algul? Venemaa ja Prantsusmaa jätsid Türgi omavahel jagamata vaid selle pärast, et Türgi riigi ühtsuse ja formaalse iseseisvuse säilitamisest oli huvitatud Inglismaa. Prantsusmaa ja Venemaa teevad lepingu Türgi jagamiseks. 20. Sajandi algul oli India Briti impeeriumi valdus. Saksa kolooniad: Ida-Aafrika, Edela-Aafrika, Kamerun, Togo; Briti kolooniad: Betsuunimaa, Rodeesia, Ida-Aafrika, Eritrea, Sudaan, Nigeeria, Kullarannik, Egiptus, India, Iirimaa, Birma; Prantsuse kolooniad: Madagaskar, Ekvatoriaal-Aafrika, Lääne-Aafrika, Tuneesia, Maroko, Alzeeria, Guajaana, Indo-Hiina. Blokkide kujunemine, põhjused (Millised olid erinevate riikide huvid)?
Entente cordinale inglismaa ja prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepe 1904.a. Antant inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmikkokkulepe. KolmikliitKeskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I Maroko kriisToimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas
Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, süvenes Serbia-meelne liikumine ja pingeid õhutas ka Türgi. 1908. Aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hersegoviina Austria-Ungari alla. Tekkis välispoliitiline kriis, kuid õnneks ei kasvanud sõjalist konflikti. Teine Maroko kriis 1911. puhkes Marokos ülestõus, tänu millele Prantsuse väed tungisid maa siserajoonidesse. Saksamaa kartis Prantsusmaa liigset kontrolli ja sekkus, algatades teise Maroko kriisi. Rahvusvahelised suhted pingestusid ning valmistuti sõjaks. 1911. Aasta novembris sõlmiti Saksa-Prantsuse kokkulepe. Kriisi kasutas ära Itaalia, hõivates Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika. 1913. aastal hakati neid alasid nimetama Liibüaks. Tollal oli Türgi-Hispaania soda meile tuntud kui Tripoli soda. Balkani "püssirohukelder" Serbia, Bulgaaria ja Montenegro lõid 1912. aastal Türgi-vastane liit. 1912. aastal vallandus Balkani sõda, kus Türgi sai lüüa. 1913
Kõik kommentaarid