Mis on Eesti eesmärk? (6)

Mis on Eesti eesmärk?
Tere kallid klassiõed ja –vennad, lugupeetud õpetaja. Juba Jakob Hurt omal ajal ütles: „Olgem eestlased ent saagem ka eurooplasteks.” Sel ajal ei teatud EL-st, kui sellisest, mis meil tänapäeval eksisteerib, veel mitte kui midagi, kuid Hurt juba siis teadis mille nimel tasub püüelda. Teatavasti loodi EL 1952a kui terase- ja söe ühendusena, Eesti ühines EL-ga alles 2004a. Tervelt sajand hiljem kui Hurt seda pakkus. Tihtipeale heade mõtete ja õigete sammude teostamiseks kulubki aastaid ennem kui neist asja saab. Vahepeal võib veel sada muud asja juhtuda, kuid jonni jätta ei või. Nüüd on Eesti EL-i liikmesriik. Kas meie suur unistus ja eesmärk on täitunud, kõik mured on lahendatud ? Vaevalt . Siit need mured alles algavad. Uus organisatsioon , uued probleemid. Kuhu siit edasi püüelda? Mis on Eesti eesmärk kaugemas tulevikus? Kes peaks lausuma uue tunnuslause, mille nimel edasi püüelda?
Elu ei ole lihtne. Meil kõigil on olnud häid ja halbu aegu. Tihti tuleb millegi nimel pingutada. Korra me oma ühise eesmärgi juba täitsime. Ajaloost on kõigile hästi teada, et 1918 aastal Tartu raekojas masti pandud sini- must- valge sai meie isamaa eest lehvima järgmised 28a. Siis tuli küll väike tagasilöök, kuid meid see ei heidutanud 91-st aastast lehvib ta jällegi meie vabaduse ja iseseisvuse eest. Loodame, et enam tagasilööke ei tule. Kuid milleks meil on seda vabadust üldse vaja? Mis sellega nüüd siis peale hakata? Võib olla see tuleneb lihtsalt sellest, et eestlane on uhke ja auahne või et me saaksime Venemaa ees kelkida: näe ära tegime teile. Või on meil üllamad plaanid? Vaevalt meil sellised mõtted olid. Mina arvan, et meie eesmärk oli luua uus riik maailma kaardile, kui majanduslik ettevõte, mis ei sõltu kellegi suurema käskudest ja korraldustest vaid saaksime ise oma mõtteid ja tegusid siin väikeses maailmas realiseerida. Kindlasti ei ole see ainuke põhjus. Eesti riigil on ka ju oma keel ja kultuur mida tuleb säilitada. See on tõsine probleem kuna tänapäeva noored rändavad üha enam Eestist välja parematele jahimaadele saaki jahtima. Üha rohkem ja rohkem õpetatakse ja räägitakse inglise keelt, mis ei ole iseenesest ju halb, aga kas eesti keel unustatakse päris ära? Kas tõesti võib eesti keele riismeid leida paarisaja aasta pärast kuskilt ajaloomuuseumitest , kus klaasi alla on peidetud tänapäeva eesti keelsed õpikud ja raamatud kui reliikvia ? Et sellist jama mitte ei juhtuks peab eestlane säilitama oma uhkuse ja kadeduse teiste riikide ees. Et me saaksime kas või prantslastele öelda, et meie keel on ikkagi ilusam kui teil.
EL peaks majanduslikult aitama Eestil pika peale järele jõuda teistele EL-u liikmesriikidele või vähemalt viima meid Euroopa keskmisele tasemele. Selleks on loodud erinevad toetusfondid, mis annavad raha erinevates valdkondades igasugustele projektidele. Aga ega see raha niisama lambist ka ei tule. EL-i liikmes olemine on tasuline . Iga riik maksab nende kassasse pidevalt teatud summasid, millest jagatakse omakorda riikidele toetusi arenguprojektide teostamiseks, et riigi üldine majandustase ikka paraneks. Eesti riik on praegu väga noor ja igasugune abi on teretulnud. Ent tekib küsimus, kas me ise ei oska seda maksuraha otstarbekalt kasutada?
Peale ELi hoiab meil silma peal ka NATO . NATO liikmeks saime me samuti 2004a. Selle organisatsiooni eesmärk on muuta Põhja- Atlandi piirkond turvalisemaks. Sinna kuuluvad teiste seas ka USA, kes on maailmas relvajõudude poolest teatavast üks võimsamaid. Konfliktide korral peaksid teised liikmesriigid abivajajale appi tõttama. Eesti puhul on see väga hea, sest meie oleme julgeoleku nappuse tõttu üsna kaitsetud. Üksteiste seljataguste kaitsmine ei ole aga ainus eesmärk, mille nimel edasi pürgitakse. Tahetakse luua ka parem turvalisem majanduslik keskkond, mis annab võimaluse välisinvestoritele, kes tahavad oma ettevõtteid meie riiki paigutada, mis on meie riigile positiivne nähtus luues juurde uusi töökohti ja laiendades konkurentsi.
Kas kogu see kemplemine tasub ennast lõpuks ka ära? Miks ei võiks me lihtsalt kartmata ja rahumeelselt siin ühiskonnas ära elada nii, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud? Inimene on juba kord selline, et mitte midagi liiga palju ja alati saab paremini. Saime iseseisvaks, saime EL-i ja NATO liikmeteks . Kõik oleks nagu olemas. Tegelikult mina arvan nii, et meie riik on oma saavutustega alles algust tegemas. Kunagi teab meist kogu maailm. Erinevate spordialade austajad meid kindlast juba tunnevad. Siin kohal võiks ära nimetada Marko Märtini, Andrus Veerpalu ja ka paljud kergejõustiklased. Ükskord saab meist majanduslikult Euroopas täitsa arvestatav riik. Sellele aitab kaasa Eestis kohutava tempoga arenev infotehnoloogia. Juba on eestlaste poolt valmistatud arvutiprogrammid nagu Skype ja Kazaa vallutanud maailma. Kõik sõltub meist- ettevõtlikest noortest , kes me kohe kohe peame seda riiki nende eesmärkide nimel edasi arendama hakkama.
Ma väga tänan teid tähelepanu eest.