Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Praktilised toimingud võlgade sissenõudmisel ja viiviste arvestamisel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viivis, hoiatus, intressimäär, saatmine, pank, annika, toimingud, hoiatuse, realiseerimine, eeltöö, hagi, tasud, kinnitus, viivitus, advokaadibüroo, lektor, partnerid, sundtäitmise, korrektsus, leppetrahv, kinnituse, riigikohtu, lahend, seadusjärgne, ametlikud, võlaõigusseaduse, pööra, esineja, omandanud, juhina, moderaator, brit, petersonjäägiks ca 180 MEUR ehk 25% tarbimislaenude kogujäägist. 3 1000 800 600 400 200 0 Kinnisvara tagatisel Käendus, garantii, muu tagatis Tagatiseta Joonis 2. Krediidiasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude jääk tagatiste lõikes (mln EUR). Allikas: Eesti Pank 1.3. Intressid ja krediidikulukus Kommertspankade poolt antud tarbimislaenude intressimäärad on viimasel kolmel aastal jäänud vahemikku 13-22%. Reguleerimata turu kohta agregeeritud intressiinfo puudub, kuid üksikute näidete baasil võib julgelt väita, et see on palju kõrgem. Swedbank on hinnanud kiirlaenu- ja muud tüüpi tarbijakrediidi-ettevõtete intressitaseme vahemikuks 10-730%
Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Jah, vt. VÕS § 653 Töö hävimine, halvenemine või teostamatuks muutumine tellijast tulenevatel põhjustel. Kas mõistab viivise välja? Jah. Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? VÕS § 113 lg. 8 kohaselt saab viivist vähendada juhul, kui see on ebamõistlikult suur ja selle nõude on esitanud viivise maksmiseks kohustatud pool. Üldjuhul osutub ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivis, mis ületab põhivõla ja intressi suurust. V-3 Reet N. Pöördus kohtusse hagiga OÜ Kiirpuhastus vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses ta märkis, et andis puhastusse oma naaritsakasuka. Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused
Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda. VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu
(kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale tegema plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 Lepinguga ei ole ettenähtud kõrgemat intressimäära – viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja välja kirjutatud arves kostjale oli uus intressi määr Rasdovski võttis selle
Samas vastutab üliõpilaste töö eest teadlane ning tellija kvaliteedinõuded ei kahane. Üldreegel on, et võlgnik kannab oma kohustuse täitmisega seotud kulud ise. Tänapäeval peetakse tavaliseks, et raha kasutamise eest tuleb maksta intressi. Kui intressi tasumine on kokku lepitud või see tuleneb seadusest, kuid pooled pole intressi suurust määratlenud, on määraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit 2006. aasta esimesel poolaastal on see 2,25 protsenti. Sama väärtus võetakse aluseks siis, kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega ning pooled ei ole määratlenud viivise suurust. 5. Sageli sõlmitakse leping ühe poole tingimustel ning teise poole ainus valik on kas nõustuda või mitte. Paljud lepingud on muutunud väga mahukaks ning ilma põhjaliku juriidilise
(Kui kohustusi ei ole nõuetekohaselt täidetud, siis pöörame tähelepanu kohustuste rikkumisele §100- §101 lg 1) (§103-104 vastutus kohustuse rikkumise eest) Võlgnik ei ole oma kohustusi õigeaegselt täitnud, seega § 100 tähenduses on tegemist kohustuse rikkumisega. Kohustusi rikuti seega on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Milliseid õiguskaitsevahendeid saame kohustuste rikkumise korral rakendada? Viivis VÕS §113 lg 1 , milleks on 0,02% päevas. VÕS §108 kohustuse täitmise nõue. (Maril on õigus nõuda raha) Kahju hüvitamist saab nõuda üksnes juhul kui kõik eeldused on täidetud (kohustuse rikkumine, kahju olemasolu, põhjuslik seos) Maril on õigus nõuda Kallelt võlgnetava summa tasumist kui ka viivise maksmist. Avarii toimus 2012 a 1. mail. Nõuete aegumine hakkab kulgema kui nõue tekib.
tuleneb VÕS § 14 ja hea usu põhimõttest. Lepingueelseid läbirääkismisi pidavad pooled peavad arvestama erinevate õiguste ja kohustustega, mis tekivad, kas pooltevahelistest kokkulepetest või mis tulenevad seadusest. Näiteks peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav pool teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, ehk siis läbirääkimisi pidavatel pooltele lasub teavitamiskohustus. Nt pank peab kliendile teatama võimalikest riskidest investeerimislepingu sõlmimisel, tutvustama soodsamaid võimalusi. Müügilepingutes võib lepingupoole jaoks olla oluline teave teeninduse kohta, hoiatamine võimalikest ohtudest toote kasutamisel. Kui näiteks teatamiskohustus puudutab lepingu eseme kvaliteeti, siis kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid, mis reguleerivad asja vastavust lepingutingimustele (VÕS § 217) ja müüja vastutust asja
tuleneb VÕS § 14 ja hea usu põhimõttest. Lepingueelseid läbirääkismisi pidavad pooled peavad arvestama erinevate õiguste ja kohustustega, mis tekivad, kas pooltevahelistest kokkulepetest või mis tulenevad seadusest. Näiteks peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav pool teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, ehk siis läbirääkimisi pidavatel pooltele lasub teavitamiskohustus. Nt pank peab kliendile teatama võimalikest riskidest investeerimislepingu sõlmimisel, tutvustama soodsamaid võimalusi. Müügilepingutes võib lepingupoole jaoks olla oluline teave teeninduse kohta, hoiatamine võimalikest ohtudest toote kasutamisel. Kui näiteks teatamiskohustus puudutab lepingu eseme kvaliteeti, siis kohaldatakse VÕS müügilepingu sätteid, mis reguleerivad asja vastavust lepingutingimustele (VÕS § 217) ja müüja vastutust asja
Järelikult on põhivõlgnik oma laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud. § 189 VÕS § 399 järgi oli võlausaldajal õigus öelda leping üles – aga kui põhilepingut ei ole, mis saab käendusleping, käendusleping sõltub ju põhilepingu kehtivusest – ülesütlemise tagajärjed – tagasitäitmise võlasuhe – maksame tagasi rahasumma, mis võlausaldaja käest saadi ning lisaks ka viivis ja intress. KÄENDAJA VASTUTAB KA KOHUSTUSE EEST, KUI LEPING ON ÜLES ÖELDUD VÕS § 145 lg 2 – matil tekib kohustus tagasitäitmise võlasuhtest 3. Põhiõlgniku vastutus. 3.1. Vastutusstandard – Võlgnik vastutab VÕS § 103 lg 1 järgi. 3.2. Vastutust välistavad asjaolud – kaasuses puudub vääramatu jõud, mis § 103 lg 2 järgi oleks vabandavaks asjaolud. Samuti puudub § 106 lg 1 tulenev vastutust välistav kokkulepe. 4
mittesiduvus on ettepaneku tegija poolt otse väljendatud või tuleneb lepingust. Lepingu sõlmimise ettepanek peab sellisel juhul sisaldama otsest teadet selle kohta, et ettepaneku tegija ei loe ennast ettepanekuga seotuks (nt väljendid: ettepanek ei ole siduv, tagasivõtmisõigusega, tühistamisõigusega) Lepingu sõlmimise ettepanekut ei loeta oferdiks, kui see on tehtud kindlaksmääramata isikutele (nt hinnakirjade, tariifide, kataloogide ja muu sellise saatmine, kauba väljapanek). Kui lepingu sõlmimise ettepanek (nt osta kaupu, tellida teenuseid) tehakse majandus- või kutsetegevuses reklaami, kataloogi või kaupade väljapanekuga, milles on näidatud kaupade või teenuste hinnad, siis loetakse ettepanek oferdiks ainult siis, kui ettepaneku tegija on seda selgesti väljendanud (nt reklaamides, et pakkumine kehtib igahe suhtes, kes esitab kupongi või saabub teatud päeval kauplusesse).
nikule pretensioon ehk nõue. Sellega avaneb vastaspoolele võimalus esitada oma vastuväiteid ning kui need on põhjendatud, võib lahendada küsimuse kohtumenet- luseta. Autor on toonud näidised22 dokumentidest ja õigustoimingutest, mis on vaja teha enne, kui otsustada hagiavalduse esitamine kohtusse. 20 Lk 342-344 21 Lk 103 22 Lk 113-128 20 Nimetatud dokumentide hulka kuuluvad: leppetrahvi nõude hoiatus (VÕS paragrahv 159 lg 2), leppetrahvi nõue, viivise nõude hoiatus (VÕS paragrahv 114 lg 1, 2, 3), viivise nõue, hoiatus lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude kohta (VÕS paragrahv 114 lg 1, 4), lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, lepingu ülesütlemise hoiatus (VÕS paragrahv 114 lg 4), avaldus lepingu ülesütlemise kohta (VÕS paragrahv 114 lg 4), hoiatus lepingust taganemise
maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Rahalise kohustuse täitmisel posti teel loetakse kohustus täidetuks raha võlausaldajale väljamaksmisest alates. 18. Intress võlasuhtes prg 94 Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga poolt kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel
maksejõuetuks ning et tagasivõidetava tehingu teine pool teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest, tõenduskoormus lasub pankrotipesal. Pankrotivara valitsemine - Pankrotivara valitseb pankrotihaldur. Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist on pankrotihaldur kohustatud võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma seda valitsema. Pankrotivara valitsemine seisneb selles, et pankrotihaldur säilitab pankrotivara ja teeb sellega pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud toimingud (nt müüb pankrotivara). Pankrotivara kohta koostab pankrotihaldur nimekirja, kuhu on märgitud vara koosseis ja väärtus, samuti võlad ja nõuded võlgniku vastu. Nimekirjas esitatakse ka andmed võlausaldajate kohta (PankrS § 126). Vara nimekirja tuleb märkida, millise vara välistamist nõuavad või saavad nõuda kolmandad isikud, milline vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis ning milliseid nõudeid on võimalik tasaarvestada
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
· Kohaldatav õigus- menetlusseadus ei reguleeri kohaldatavust. tulenen lepingust või piiriülesest vaidlusest. Rahvusvahelise eraõiguse seadus. Pooled on huvitatud asjas ja hangivad kohaldatava õiguse. · Keel- peab olema eesti keeles · Menetlusõigus/EU õigus · Riigilõiv- menetlusabi riigilõivu tasumiseks, juriidiline isik menetlusabi taotleda ei saa. · Advokaat- advokatuuri seadus §74 peab olema eesti vandeadvokaat kõrval. 4. Pank A on väljastanud B-le VISA krediitkaardi limiidiga kuni 70 000 krooni, kokkuleppega, et B valib ise tagasimaksmise aja, kuid kui tagasimakseperiood on üle ühe kuu, maksab B kasutatud rahalt intressi 25 % aastas. Tagasimaksed tuleb ära teha maksimaalselt aasta jooksul. B on krediiti kasutanud 55 000 krooni ulatuses. MASU ajal kaotab ta aga töö ja elukaaslane jätab ta maha, mistõttu ei suuda ta krediiti tagasi maksta. Kui raha ei ole A-le
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste v
nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 86. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike suhted võlausaldajaga? Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist (vt VÕS § 65 lg 1). Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kui aga võlausaldaja on ühe solidaarvõlgnikuga kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgnik
takistusi õigussuhetes osaleda. Tsiviilõiguse ees on kõik isikud võrdsed nii uksikisik kui ka riik. 3) Õigussuhte objektid - all tuleb mõista neid materiaalseid, vaimseid ja sotsiaalseid huvesid, mille puhul ja millega uhenduses uldse tekkis vastav sotsiaalne side inimeste vahel. Objekt on PÕHJUS, miks pooled on õigussuhtes. Kui mingi õigussuhe pole reguleeritud, siis on jama, sest kohtusse minna ei saa. 6. Milles seisneb õiguse realiseerimine? Nimeta õiguse realiseerimise viisid ja kirjelda neid lühidalt Õiguse elluviimine õigussubjektide vahendamistegevuse tagajärjel. Õiguse realiseerimisviisid: Kasutamine ja kinnipidamine, kui õiguse vahetu realiseerimise viisid, realiseeritakse õigussuhte subjektide vahetu käitumisega. NT: Kui mul on mingi kinnisasi, siis mul on objektiivne õigus seda lammutada, rentida, muua, juurde ehitada. Kui ma neid õigusi kasutan, siis ma realiseerin seda õigust
Tööandja vastutus töötasu maksmisega viivitamisel Töötasu maksmisega hilinemisel on töötajal õigus nõuda viivist iga hilinenud päeva eest. Viivise nõue tuleneb VÕS §-st 113, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7 % aastas (VÕS § 94). Riigikohus viivis ei tohi olla ebaproportsionaalselt suur ega muutuda karistuseks. Töötasu ja viivise nõude aegumine Töötasu nõue tööandja vastu 3 aastat, töötasu viivise nõue 4 kuud. 18. Töötasu maksmine mittetöötamise korral: töö mitteandmisel, tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel, töötamise takistuse korral (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
9.1 Pankrotimenetluse lõppemise alused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 9.2 Lõpparuanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 9.3 Pankrotimenetluse tähtaeg ja halduri vabastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 9.4 Toimingud pärast pankrotimenetluse lõppemist ja järeljagamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 9.5 Nõuete esitamine ja rahuldamine pärast pankrotimenetluse lõppemist . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 10 Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine 38 10.1 Võlgniku kohustustest vabastamise mõiste ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
Aga kõik sõltub ikkagi sellest, kui suures ulatuses tellija leppetrahvi Projektbüroolt nõuab. Järeldus: tellijal on õigus leppetrahvi nõuda VÕS § 161 lg 1 alusel. Kaasus nr 6.3 5. märtsil sõlmitud müügilepingu nr 3-102 alusel müüs OÜ X OÜ-le Y betooni hinnaga 7700 eurot, mille eest Y pidi tasuma 21 kalendripäeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral oli ette nähtud viivis 0,15% lepingu hinnast päevas. Y ettepanekul lisati müügilepingusse punkt, mille kohaselt oli keelatud hinna tasumise nõude loovutamine kolmandatele isikutele. Kuna Y ettenähtud aja jooksul betooni eest ei tasunud, siis loovutas X müügilepingust tuleneva nõude kirjaliku loovutuslepingu alusel OÜ-le InkassoEkspert. OÜ InkassoEkspert saatis 7. mail OÜ-le Y kirja, milles nõudis X-ga sõlmitud lepingust
1. Lepingu objekt 1.1. Käesoleva lepinguga kohustub maakler vahendama käsundiandjale kuuluva kinnisvara asukohaga Harjumaa, Viimsi vald, ............... tn. ..., sisse kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonna kinnisturegistri registriossa nr. .........................., müüki. 2. Käsundiandja ja maakleri õigused ja kohustused 2.1. Käsundiandja teeb maaklerile ülesandeks ja maakler võtab endale kohustuseks teostada alljärgnevad toimingud: 2.1.1. Ostja leidmine käsundiandjale kuuluva käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistule (müügiobjekt). 2.1.2. Notariaalse müügilepingu sõlmimiseks kõigi selleks vajalike dokumentide ettevalmistamine ning notaribüroos aja broneerimine. 2.1.3. Maakleril on õigus nõuda müügiobjekti kohta dokumentide koopiaid ning näidata potsensiaalsele ostjale objekti kohapeal. 2.1.4
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhte
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping
Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav. Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Täitmise tõendamine Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
praktiline tähtsus? Konkreetsete juriidiliste faktide tohutule mitmekesisusele vaatamata on nad rühmitatavad mitmesuguste ühiste tunnuste alusel rühmadesse, mis mõjutavad subjektide õigusi ja kohustusi erinevalt. Juriidilisetel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. Alati on õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseke, kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt. 59. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õigussuhtes õigus realiseerub suhte subjektide vastastikuses kordineeritud käitumises, kus subjektid ise teostavad oma õigusi ja täidavad kohustusi. · Kohtu- ja halduspretsedent · Leping · Normatiivakt ehk õigusloov akt 60. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse 7 realiseerimise teistest vormidest?
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviil�
annaabi.ee 
