Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Praktika aruanne sõiduautotehnik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tehnik, hooldus, juhendaja, klient, remondiehniku, sõiduautotehnikõstukööriistad, xxxx, remont, varuosad, diagnostikaegin, vahejahutiihendite, käesolev, veermikuöökorraldus, hommikul, jagaböökojasöötaja, vigadeihendid, praktikat, enesekindlus, ajavahemikus, kohaksöökeskkond, üldandmed, ettevõtlusvorm, osaühingTALLINNA TÖÖSTUHARIDUSKESKUS Autotehniku eriala Karl Ratassepp 33 AT PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: Raimo Riiga/Riga (OÜ Simmerauto) Sisukord 1 Sissejuhatus; aruande kirjutamise eesmärk..................................................3 1 Praktikaettevõtte iseloomustus.....................................................................4 2.1 Üldiseloomustus ja tegevusvaldkond.........................................................4 2.2 Juhtimisstruktuur........................................................................................ 4 2.3 Töökorraldus..
Meie spetsialistidel on aastatepikkused kogemused keretööde vallas ning nad on läbinud mitmeid koolitusi, oma kvalifikatsiooni tõstmiseks. Tänu kaasaegse Blowpower mooduliga Blowtherm värvimiskambrile, saame me kiirendada oluliselt värvimistööde protsessi säilitades seejuures kvaliteeti. Pikaaegse koostöö tõttu Eesti suurimate varuosade ja materjalide tarnijatega, suudab Kereremondikeskus maksimaalselt väikeste tähtaegadega saada kätte vajalikud varuosad ning kvaliteetselt teostada vajalikud tööd. Klientidele vajaliku varuosa leiavad oma ala parimad spetsialistid. Pakutakse nii originaalvaruosi, kui ka soodsama hinnaklassi analoogtooteid, mis on välja valitud parimat hinna kvaliteedi suhet silmas pidades. Ruumikad boksid on täidetud kõikvõimalike lisatarvikute ja tööriistadega. - Kuna varuosade laoseis on väga lai, siis pole karta pikka hoolduse aega. 1.2 Ettevõtte ametikohad ja struktuur
RAKVERE AMETIKOOL NIMI KURSUS ETTEVÕTTEPRAKTIKA Aruanne Praktika aruanne Juhendaja: .... Rakvere 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2 MMMMM OÜ ÜLDISELOOMUSTUS, PÕHITEGEVUS, STRUKTUUR................4 3 TEHNILINE VARUSTUS ............................................................................................4 4 TÖÖORGANISEERITUS..................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond nimi TOIDUKAUPLUSE PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja nimi Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................2 2.1Kaupade väljapanek kaupluse erinevates osakondades................................................4 2.2Kauba vastuvõtt............................................................................................................5 2
koolitundides piisavalt omandatud. Samuti olen koolitundides väga palju praktiseesinud ja läbi mänginud reisibüroos ette tulevaid situatsioone ning samuti eelnev praktika samas reisibüroos. Minu nõrkused Praktilised oskused, maailmakaardi tundmine, vähene suhtlus klientidega, reisibüroo praktikakogemuse puudumine. Oma suurimaks nõrkuseks pidasin taaskord vähest maailmakaardi tundmist, seda mainis ka praktika juhendaja, et koolipoolne turismigeograafia ei ole eriti hea. Kuid selle all oli mõeldud seda, et me õpime maailmakaarti liiga laialt. Reisibüroos töötades peaks spetsialiseeruma siiski puhkusesihtkohtadele ja sealsetele kuurortidele. Vähese suhtluse mainisin ära sellepärast, et büroos kohapeal käis väga vähe inimesi ning peamine suhtlus toimus siiski läbi interneti. Võimalusused edasi areneda ohud Arvan, et võimalused ja oskused edasi arenemiseks on täiesti olemas ning hindan neid
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond Jaan Kalder AA-08 ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: T. Priimets Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................3 Ettevõtte tutvustus.................................................................................4 Ettevõte ajalugu....................................................................................4 Töö organiseerimine........................................
.................................33 Lisa 3. PRAKTIKAISELOOMUSTUS .......................................................................34 Lisa 4. PRAKTIKANDI ENESEHINNAGULEHT.....................................................35 SISSEJUHATUS Praktika viisin läbi ettevõttes Em-Serv AS. Ettevõtte tegevusvaldkondadeks on ehitus- ja kaevamistehnika, tõstetehnika, materjalikäitlustehnika, betoonitehnika ning nende lisatarvikute ja tagavaraosade müük, hooldus ja remont. Em-Serv AS on järgmiste tootjate ametlik ainuesindaja Eestis: LIEBHERR, TEREX, PUTZMEISTER, EURORAM- ROCKMASTER, GENIE, PFREUNDT. Minu praktika kestis 3.10.2011 kuni 2.04.2012. Praktika venis töömahu kasvamise tõttu ja kuna viibisin ka täiendõppel Pfreundt`i tehases Saksamaal. Oma praktika ajal hooldasin ja remontisin ettevõtte poolt müüdavat tehnikat, paigaldasin erinevaid lisaseadmeid, tegelesin erineva tehnika müügiks ettevalmistamisega ja tehnika
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Tutvumis-ja erialapraktika Praktikaaruanne Juhendaja: Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1.ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS........................................................................5 1.1.Praktikaettevõtte kirjeldus: ajalugu, tegevusalad, asukoht, tegevuste üldkirjeldus,kasutatavad ressursid-hooned, masinad ja seadmed, personal jne. 5 1.2
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Õppetool ETEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS .............................
kajuti ostmisel. Gold taseme kliendid saavad soodustust kõikidest kajutiklassidest. À la carte restoranis pakutakse spetsiaalset kolmekäigulist Club One menüüd 15% soodsamalt. Restoranides saab laevaveini 10% soodsamalt. Baarides pakutakse erihinnaga Club One jooke. Kohvikutes ja kiirtoidurestoranides on Club One valikus olevad toidukomplektid 15-20% soodsamad. Laevade kauplused pakuvad valitud tooteid 10-20% soodsamalt. Saunapilet ja tunnisaun kuni 10% soodsamalt. Gold taseme klient saab saunapileti ostmisel ühe alkoholivaba joogi (karastusjoogid, mahl, vesi) tasuta. 12 7 MINU SWOT TUGEVUSED NÕRKUSED 2 aastat kogemust klienditeenindajana Rootsi keele oskuse puudumine Inglise ja vene keele hea oskus Kohati märgatav väsimus vahetuse lõpus Kiirus Kamandav Ausus Mõnikord ei talu kriitikat Korrektne väljanägemine Tähelepanelik
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Maarja Malva JUHTIMISPRAKTIKA AS ARU GRUPIS Praktikaaruanne Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse eriala Ly Ploom PRAKTIKA ARUANNE Praktikapoolne juhendaja:Jlle Randjärv Koolipoolne juhendaja: Eva Vahtramäe, MA Mõdrik 2015 SISUKORD TEE PEATÜKKIDE KOHTA SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Demos-Audit OÜ, mille peakontor asub Tartus. 1993. aastal loodud OÜ Demos-Audit alustas raamatupidamis- ja audiitorteenuste osutamisega Jõgevamaal Tormas. Kuna Demos-Audit teeb paljudele firmadele raamatupidamist, siis praktika juhendaja otsustas mind praktikale suunata Mustvee apteeki (kus raamatupidamise
suvepäevad, pidulikud vastuvõtud, firmade üritused. Soovi korral on võimalik reserveerida ka kohviku põhi- ja/või peeglisaali. Turunduse eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja ühtlasi realiseerida ka ettevõtte enda eesmärgid. Treegeri kohvikus tegeleb turunduse ja selle alaste küsimustega kohviku juhataja Tiia Paosalu. Toitlustuse ja teeninduse planeerimine kliendi ürituse tarbeks on väga mugav. Klient saab kohviku juhatajaga kokku ning üheskoos arutatakse läbi külaliste arv, ürituse eelarve, kuupäev ning kellaaeg. Seejärel pannakse paika menüü ning võimalikud kliendi erisoovid toitude osas. Kui aga pole võimalik kokku saada, siis on kliendil võimalus saata kohviku juhatajale e-kiri, kus täpsustatakse külaliste arv, ürituse kuupäev ja kellaaeg ning menüü sisu. Juhataja saadab seejärel kliendile
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ..
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Selle käsituse õpetamisel väga vaikselt rääkida ja kellel oli töövestlustel ääretult raske. Olles vestlusoskust olen ma teinud koostööd oma kolleegi Gray Poehnelliga. Me töötasime välja harjutuse, nõustamisruumis üsnagi edutult harjutanud, viis Andrea Fruhling kliendi välja mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
” Nõustaja: “Või nii. Mida siis teised teevad?” Klient: “Nad pole mind kordagi enda juurde koju kutsunud kogu selle aja jooksul, mis ma seal töötanud olen.” Nõustaja: “Järelikult siis see tõsiasi, et keegi pole sind enda juurde koju kutsunud, tähen dab seda, et sa kellelegi ei meeldi?” Klient: “Jah, ma arvan küll.” Nõustaja: “Proovime vaadata sellele asjale teise külje pealt. Mida sina teed, kui inimene sulle meeldib?” Vahel on väga tähtis, et klient hakkaks vaatama teatud sündmusele teise nurga alt. NÄIDE: “Sa oled nüüd välja toonud terve rea selle asjaga seonduvaid aspekte, aga kas neid võiks veel rohkemgi olla?” Kui klient näeb põhjuse ja tagajärje vahel valesid seoseid, võib nõustaja püüda küsimuste abil asjasse selgust tuua. 30 Karjäärinõustamine NÄIDE: “Sa ütlesid, et on olemas seos … ja …. vahel, kas sa oled selles kindel?” “Kuidas sa võid kindel olla, et asi on just nii?”
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste...................
Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene Arukas teenindusajastu inimene ootab rohkem, tahab kvaliteeti. Muutused töömaailmas on seadnud keskseks aruka inimese arendamise, kes suudaks uutes tingimustes, uut suhtumist ning uusi teadmisi ja oskusi vajava elu ning tööga toime tulla. 4
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
.................................... 908 VÕTMESÕNADE LOEND ........................................................................................................... 909 9 Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks Erakorralise meditsiini tehniku põhiroll on olla valmis abistama hätta sattunud inimest, leevendama ta kannatusi, edendada tervist, mitte põhjustada oma tegevusega kahju ning aidata kaasa kiirabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele. Erakorralise meditsiini tehnik osutab kiirabi igale inimesele, arvestades seejuures inimese väärikust, tegemata vahet patsientide rahvusel, rassil, usutunnistusel ega sotsiaalsel staatusel. Erakorralise meditsiini tehnik ei kasuta omandatud professionaalseid oskusi kunagi üheski ettevõtmises, mis võiks kahjustada üksikisiku ega ühiskonna heaolu. Erakorralise meditsiini tehnik hoiab saladuses kogu erialase tööga teatavaks saanud konfidentsiaalse sisuga informatsiooni, kui seadus ei kohusta seda avaldama.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
