cappuccino). Enamasti oli meil töö jaotatud. Ühel päeval olin kassas, kus teenidasin kliente ja kirjutasin tsekkide peale lauanumbreid, selle järgi teadsid teenindajad, kuhu viia mingisugune toit. Teisel päeval tegin kohvi, teed ja viisin kokkadele tsekke. Päeva lõpus oli vaikne, et eriti kliente ei käinud, kui olid siis mõned üksikud ainult. Sel ajal voltisime salvrätikuid valmis ning panime järgmiseks päevaks kohvitassid kui ka toidunõud valmis. Kui restoran suleti, võis hakata päevakassat lugema ning seejärel korrastasime oma töökoha ümbruse. Kohvikoored panime kilekotti ja koos kilekotiga külmkapi, müümata saiakesed panime kilekoti ja kiletasime kreemikoogid kui ka magustoidud. Ja prügi viisime ka välja päeva lõpus. Mulle meeldis seal praktikal, sain sealt uusi kogemusi kui ka uusi tutavaid juurde. Töötajad ja praktikajuhendaja olid abivalmid, sõbralikud kui ka rahulikud inimesed s.t. pinget polnud. Tartu Maxima Eesti OÜ
postkast, kindlustus ja muud vajalikud teenused. Kauplust ümbritseb parkla, kus on parkimine tasuta. Selver on avatud iga päev kella 09:00-22:00. Selveris olevad kaubagrupid: puu- ja köögiviljad, liha-ja kalatooted, piimatooted, kondiitritooted, leivad ja saiad, valmistoidud, kuivained, hoidised, kastmed ja õlid, maiustused, külmutatud toidukaubad, joogid, Selvergurmee, Selveri pagari tooted, lemmiklooma kaubad, tööstuskaubad. Veeriku Selveripersonali arvuks on 60 töölist. Ametikohad jagunevad: 1. Kaupluse juhataja 2. Müügijuhataja 3. Kaubakategooria juht, teenindusjuht 4. Teenindajad (kassapidajad, pagarid, laotöötajad, saali töölised jne..)
1.3.1.1.1 Jahud, makaronid, tangained, riisid 1.3.1.2 Maitseained 1.3.1.2.1 Maitseained purgis, maitseained pakis, soolad ja suhkrud, toidukontsentraadid, äädikad 1.3.1.3 Kiirtoit 1.3.1.3.1 Helbed, müslid, pudrud, kuivsupid, -kastmed ja puljongid, paja- ja nuudliroad, magusad kiirroad 1.3.1.4 Tervisekaubad 1.3.1.4.1 Kuivained, konservid, maiustused, moosid, suhkruasendajad, toidulisandid, sojatooted, kontsetraadid, teed ja kakaod, käsimüügiravimid 1.3.1.5 Maailma köögid 1.3.1.5.1 Maailma köögid 1.3.1.6 Lemmikloomakaup 1.3.1.6.1 Kassitoidud, koeratoidud, väikeloomade toidud, lemmikloomatarbed 1.3.2 Hoidised 1.3.2.1 Kastmed 1.3.2.1
pidi jälgima, kas toode pole kahjustada saanud. Tööstuskaupade osakonda kuulusid ka lemmikloomade toidud, millel tuli lisaks jälgida ka realiseerimisaega. Samuti puutusin kokku tsoonide ja kampaaniariiulite kujundamisega. Tsoonidesse ehk kaubariiulite otsadesse paigutati hooaja tooted. Tollel ajal olid nendeks lihavõttepühade tooted. Kui olin kauplusega juba paremini kohanenud, määrati mind Bakaali osakonda, mis hõlmas enda alla kuivained, maiustused, joogid(ka alkohoolsed), maitseained, konserveeritud tooted ja õlid. Nende kaupade väljapanekul tuli jälgida realiseerimisaegu, hinda, toote väljanägemist, kasutada FIFO süsteemi, purunenud või klientide süül kahjustada saanud tooted tuli ära koristada ja viia ettenähtud kohta. Samad ülesanded kehtisid ka pagaritoodete osakonnas. Puu- ja juurviljade osakond oli minu jaoks kõige mitmekülgsem ja samas ka väga õpetlik
Sain hakkama lihtsamate toitudega ja ka raskematega. Sain valmistada ka selliseid toite, mida varem pole teinud. Arendada suhteid nii oma kui teise grupi koolikaaslastega ja juhendajatega. 1. Ettevõtte üldiseloomustus Tartu Kutsehariduskeskuse Õpperestoran : E-R 08:00-15:00. Hotelli hommikusöök 8:00-10:00. Buffet avatud: 11:00-14:00. Asukoht: Kopli 1, C korpus Kontaktandmed: tel 7 361 895 Suurus (kohtade arv): 60~100 inimest saab mahutada Ajalugu: Restoran valmis 2009 aastal koos uue Ühiselamu ja hotelliga. Tegevusalad: Toitlustamine, catering, eritellimused. Kasutatavad ressursid (hooned, ruumid, seadmed, tööjõud): Hooneks on Õppehotell ja ühiselamu, kasutatakse esimese korruse ja keldrikorruse ruume, tööjõuks on õpilased ja õpetajad. Hinnatase: toidud kaalutakse 1 kg on 7 Ettevõtte kliendid: Õpperestoranis on oodatud kõik kliendid kes soovivad meil lõunatada. Pakume tellimisvõimalust ka peolaudade ja cateringidele.
Gurmee menüü6 komplekti(lihavalik,kalavalik,juustuvalik jms. 2 SELERI HÜPERMARGETI STRUKTUUR Kristi Tamm 2.1 Kristi Tamm 2.2 KAUBANDUSPINNA STRUKTUUR kaupluse pinna struktuur on pandud paika välja uuritud plaani põhjal, mida kasutatakse enamustes suuremates kauplustes. Plaanil on mitu põhipunkti, millest tuleks lähtuda. Esiteks peaks esmatarbekaubad olema võimalikult taga kaugemais nurgas, kuhu klient peaks oma tee leidma, möödudes mitmetest erinevatest ahvaldustest, ning kaupatest, mida kliendil tegelikult plaanis osta ei olnud. Uurimused näidanud, et klient tuleb poodi tavaliselt kiirustades, et kliendil hoog maha võtta, selle jaoks on poe alguses vaikselt avanevad uksed, ning rahulik ning rahustav muusika. Et pood jätaks värske ning puhta mulje on enamjaolt esimesena kauplustes värsked puu- ja juurviljad. Lisaks värksetele
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja 3 Eva Pulver AS- A VALGA SELVER Praktikaaruanne Juhendaja Olavi Ennu Valga 2010 Sissejuhatus Igal kursusel peab müüja õpilane valima endale praktika koha. Oma viimast praktikat soovisin ma sooritada Valga Selveris. Selver tundus mulle just õige valikuna, sest ta on suhteliselt uus ja asub piiri ääres ning on populaarne Läti Valka elanike hulgas.Lootsin saada ka keelepraktikat. Võtsin endale eesmärgiks saada uusi töövõtteid, saada palju informatsiooni Selveris müüdavate kaupade kohta, täiendada ja kinnitada koolist saadud teadmisi. Kuna ees seisab kutseeksam, siis arvasin, et Selver on õige koht omandamaks uusi teadmi
................................................................................................ 7 2 SISSEJUHATUS Viibisin ajavahemikus 09.04.2015-03.04.2015 Tartu Lõunakeskuse Hyperrimis praktikal. Minu juhendajaks oli Karin Maranik, kes oli müügiosakonna juht. Olin kauasäiliva toidukauba osakonnas, mille alla kuulus samuti jook ning lahja alkohol. Tutvusin praktikal olles kaupade väljapanekuviisidega, töökorraldusega, kaubaga, hinnasiltide programmiga ja kassasüsteemiga. Praktikal sain kasutada skännerit ja käsikahveltõstukit. 3 KAUPLUSE TÖÖKORRALDUS Kaupluse majandustegevuse korraldamine ja juhtimine eelarve alusel Kaupluse igapäevase müügiprotsessi korraldamine
odavamad. 4.1. Ajalugu AS Comarket kaupluste kett alustas tegevust 2002. a. alguses ostes 10 SPAR kaubamärgi all töötavat kauplust. 2003. aastal alustati kaupluste viimist Comarket identiteedi alla. 2009. a. jaanuarist töötab Comarket kaubamärgi all 20 kauplust, lisaks on ketiga liitunud 2 teiste kaubamärkide all töötavat kauplust. Ühes kuus külastab keti kauplusi 1 400 000 klienti. AS Comarket on 100% Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kus töötab hetkel 370 töötaja 4.2. Comarketi mission Rahuldada klientide vajadusi toidu- ja esmatarbekaupade ostmise ning lisateenuste saamise osas pakkudes neile parima hinna ja kvaliteedi suhtega värsket ja vajalikku toidu- ning esmatarbekaupa klientidele sobivas piirkonnas. Nad ei sea piiranguid, kuid arvestavad, et nende klientideks on eelkõige kaupluse asukohas paikneva elurajooni elanikud. 4.3. Kauplused Kauplused paiknevad elurajoonides, milles on vähemalt 3 000 elanikku. Kauplused on väikesed
Teisteks tellimuse edastamise viise oli tellimine tarnija kodulehe kaudu või kauplustes kohalkäivate müügiesindajate kaudu . Kaupade ettetellimise aeg sõltub kaubast , aga ka kokkulepetest tarnijatega. Kiirestiringlevat kaupa tellitakse iga päev , kampaaniakaupu üks kuu ette ja hooajakaupu isegi pool aastat ette. Kiirestiringlevad kaubad telliti : Smartenilt , Salestar , Remecom , Kaupmees , Kalev , TERE , Valio Alma , Selver , Maag piim , E-Piim , Leibur , Hagar , Fazer , As Pere ,Eesti Pagar , Rakvere , Wõro , Nõo Lihatööstus , Vastse-Kuuste lihatööstus , Oscar , Tallegg jne . 3.2.Kaupade vastuvõtt Kauba saabudes kontrollisin arvelt kauba saajat. Veendusin, et arvel oleks maksjaks märgitud A-Selver AS, Pärnu mnt 238 Tallinn, saajaks Põlva Selver . Kauba koguselisel vastuvõtul kontrollisin kauba koguseid ja EAN koode ja kontrollisin kas tellitud kogus ühtib saatelehega . Lisaks pidin pöörama erilist tähelepanu kaupade realiseerimisaegadele ja kas kaup on terve
10. KLIENDI LOJAALSUS Klientide lojaalsus kirjeldab seda, kuidas õigeid kliente ligi tõmbammata nii, et nad sooritaksid ostu, kordaksid seda tegevust, ostaksid suuremaid koguseid ning tooksid kliente juurde. Kaks suurt lojaalsust iseloomustavat tunnustegruppi on esiteks käitumuslikku lojaalsust iseloomustavad tunnused: kordusostude intensiivsus ja iseloom, ning teiseks hoiakulist lojaalsust iseloomustav tunnus: kuivõrd klient peab ennast lojaalseks müüjale, teenusepakkujale või tootemargile. Klient on lojaalne kui ta soovitab seda ka teistele ning sooritab ostu ka edaspidi. Klient on neutraalne kui ta kasutab toodet ka edaspidi. Klient on mahategija, halvustaja kui ta ostab üha vähem, ei osta enam ültse ning ütleb ka teistele, et nad ei ostaks enam. 11. MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILISED TÖÖVALDKONNAD
mingeid programme selleks kasutusel ei ole. Tellimine: Kokkad ja administraator iga päeva hommikul vaatavad üle ülejäänud kaupa, tehakse nimekiri toodetest, mida on puudu ja on tarvis tellida. Kauba tellitakse umbes 2-3 korda nädalas, seega peab jälgima kaupade kogused, mis on jäänud, et ei tuleks olukorda, et midagi on jäänud märkamatuks ja ei ole tellitud õigeks ajaks. Ka töökäigus, kui töötaja märkab, et midagi hakkab lõppema, peab ta neid tooteid selleks ettenähtud tahvlile kirja panna – siis järgmisele, kes tellimuse teeb, on lihtsam tellimust vormistada. Kauba tellitakse telefoni teel; kohvikul on 4 tarnijat, kes toob kauba sisse – üks toob kauba, mis on seotud teenindaja tööga – karbid, pulgad, kõrred, salvrätid jms. Kolm ülejäänud toovad sisse kaubad, millest valmistatakse toidud.
Tellimusi teostatakse läbi Telema internetipõhise tellimissüsteemi, kuhu tellimust sisestades, läheb see kohale otse hankijale ning samas ka vastavale logistikafirmale. Lisaks teenust osutavatele logistika ettevõtetele, on Selver loonud ka endale isikliku logistilise süsteemi, seda Jaotuskeskuse näol. Tellimusi edastatakse samuti läbi Telema programmi. Peamisteks hankijateks on Tere, A.Le Coq, Saku, Fazer Eesti, Valio, Tridens, Rakvere Lihatööstus, Tallegg, Maag Grupp, Prike, Eesti Pagar, Balbiino jpt. 6 3 RAAMATUPIDAMINE SELVERIS Selveri raamatupidamist teostab Selveri emaettevõte Tallinna Kaubamaja. Kuna Kaubamaja on kontserni kuuluv ettevõtte, siis lähtutakse raamatupidamises kontserni eeskirjadest. Tegevuses juhindutakse EV seadusandlusest ning ollakse kooskõlas EV hea raamatupidamistavaga. Selver on eelarveline ettevõtte, mille koostavad kaupluste juhatajad koos Selveri finantsistidega. 3.1 Raamatupidamise sise-eeskiri 3.1
Teenindajad säravad. Peaaegu alati saab ka küsimusele vastuse. Üldjuhul teenindavad müüjad kiiresti ning järjekordade vältimiseks avatakse vajadusel uus kassa. Kaubakärude ja – korvide Selverisse sisse minnes jääb Enne poodi sisenedes on olemas välimus ja puhtus; kohe ostukärude parkla, seal ostukärud, lastele mõeldud piisavus. Lastega ostjate olemas ka kaks lastele autokärud ning ka väiksed laste kärude olemasolu mõeldud autot ning väiksed ostukärud. Peale turvaväravaid lasteostukärud. saab klient võtta sinise
43) Kodutehnoloogia 44) Autokaubad, mööbel, ehitamine 45) Aed, lilled ja grill 46) Fotograafia, salvestused, patareid 47) Teraviljatooted 48) Küpsised ja vahvlid 49) Konserveeritud (purgis) toiduained 50) Mahlad 51) Kuumad joogid 52) Kuivad koostisosad 53) Maitsestamine ja konserveerimine 54) Maiustused 55) Snäkid 10 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 56) Kuivatatud puuviljad ja pähklid 57) Looduslikud ja ravimtooted 58) Pruulitud tooted + kerged alkohoolsed joogid 59) Alkohoolsed tooted 60) Karastusjoogid
· Vigade ennetamine, lahenduste pakkumine veaolukorras ja nende põhjusteni jõudmine · Aktiivne müük ja teenindamine · Klientide võrdne kohtlemine ja eelarvamuste puudumine · Klientide usaldamine · Konkurentsi austamine · Sisekliendi teenindamine · Oma ettevõtte töötajaid teenindatakse samamoodi nagu tavalisi kliente. Töötajatel on oma kliendikaart ning allahindluse protsent sõltub tööstaazist. Katseajal olev töötaja saab allahindlust 5 %, 2 aastat ettevõttes töötanud töötaja saab allahindlust 20% ning teenindajad kes on töötanud ettevõttes 5 aastat või rohkem, saavad allahindlust 30 %. Allahindlus arvestatakse täishinnast. · Teeninduse vastavus teenindusstandardile · Minu praktikal olemise ajal töötas Zeppelini sportlandis koos juhatajaga 9 töötajat, koos minuga 10. Kogu Zeppelini sportlandi kollektiiv oli minu arvates
Paide Kutsekeskkool Laomajandus-ärikoolitus LM21 Getter Klaas SOYA FOOD BALTIC OÜ Praktika aruanne Juhendas: Ly jaas PAIDE 2008 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2.ÜLDANDMED PRAKTIKA ETTEVÕTTE KOHTA...............................................4 2.1 Pakutavad tooted ja teenused...................................................................................4 2.2 Tegevuse analüüs.....................................................................................................5 2.3 Töötajaskond............................................................................................................6 3.PRAKTIKAL KÄIK...................................................................................................7 3.1 Eneseanalüüs............................................................................
Tallinkil on kaks hulgiladu , kus kaup tuli . Üks on Tallinnas ja teine Helsingis .Sellepärast tuli kaupa kaks korda päevas . Reis algas Helsingisse kell 13.00 . Kaup pandi kokku all laos mida tegid laotöötajad ja see toodi poodi kell 16.00 , vahepeal pood suleti, kuna laev jõudis Helsingisse. Me kõik panime kauba välja ja seejärel saime nn pikale pausile.Teist korda tuli kaup umbes kell 21.00 See oli Helsingi hulgilaost. Põhi sortimendiks on: kange ja lahja alkohol ,tubakatooted , väga suur osa erinevad maiustusi ,karastusjoogid ,suveniirid , hügieeni vahendid ja suhteliselt väike osa toidukaupa erinevad snäkid , leivatooted , kastmed , juustud , sügavkülmutatud tooted (krevetid , friikartulid,pizzad) , kalatooted . 4.Kaupade müügiks ettevalmistamine ja väljapanek 4.1Kaupade väljapanek Kaupluses kasutati erinevaid väljapaneku võtteid . Enima kasutati vertikaal väljapanekut . Sama kaubamärgiga tooted paigutati nii
pidevalt järgi ning lõpuks küsis, kas saab meid aidata või soovitada riideid. Ma vastasin, et ei ole abi vaja, peale seda ei lõpetanud ta siiski seda järgikäimist, ta enam küll ei küsinud, et kas saab aidata aga pidevalt jälgis meid ja käis siiski järgi veel nagu tahaksime me midagi poest varastada. Analüüs: See klienditeenindaja tahtis küll abivalmis olla kuid minuarust on selline teenindus halb ja ahistatav, sest klient peaks saama ise rahulikult riideid proovida, ning saama poes segamatult kaupu vaadata. Vajadusel saab klient alati ise abi küsida, kui soovi on, sellejaoks ei pea müüa sabas jooksma. Ettepanekud: 1) Klienditeenindaja võiks teha niikaua oma tööd, kui klient tuleb ise mingi küsimusega teenindaja poole. 2) Klienditeenindaja ei pea olema nii pealetükkiv, sest kui klientidel on küsimusi, pöörduvad nad nagunii ise oma küsimusega müüa poole.
kakskümmend tundi praktika aruande koostamiseks. Praktika juhendajaks oli AS PERE müügipunktide vanem-müüja, Svetlana Kukina, kes tegeleb kõikide töödega, mida tuleb teha müügipunktides tellimustest kuni müügipunktide korrashoiuni. Minu valik, jääda praktikale samasse ettevõttesse, kus töötan, tulenes sellest, et töö kõrvalt oleks olnud raske valida mõnda teist ettevõtet, kus saaks süvendada oma õpitud teooriat. Olen AS Peres täiskohaga töötaja, mis eeldab keskmiselt 160 tundi töötamist ühes kuus, seega oli võimalus, et teisedki töötajad saavad kasu minu õpitud teooriast kui teen praktika oma töökohas. Praktika programmis on ette nähtud, et saaksin süvendada ja kinnistada müügikorralduslikes teemades omandatud teadmisi ja oskusi praktilises töös. Omandada süsteemseid tööharjumusi, individuaalseid ja meeskonnatöö kogemusi. Kujundada õiged kutse- ja erialased hoiakud, väärtushinnangud ning tundma
Piimatooted, munad, 115.90 122.50 135.70 128.80 133.30 166.50 leib, sai Liha, kala, kana 397.40 392.20 390.40 420.70 447.60 493.00 Kuivained 31.15 36.45 38.40 37.75 43.15 48.70 Puuviljad, 65.50 63.60 70.60 71.60 89.00 101.50 juurviljad Joogid, alkohol 342.65 374.55 390.75 407.85 401.55 453.60 Majapidamis- ja 251.40 299.20 301.20 309.60 342.10 334.90 hügieenitarbed 1288.50k 1327.05k 1376.30k 1456.70k Kokku: 1204 kr 1598.20kr r r r r
....................................................................................11 KATEGOORIALE SOBIVATE STRATEEGIATE JA TAKTIKATE VALIMINE......14 KAMPAANIAPLAAN JA TEGEVUSKAVA KOOSTAMINE...................................16 KOKKUVÕTE.............................................................................................................18 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................19 Oma igapäeva oste sooritades klient enamasti ei mõtle, millise konkreetse nimega kauplust ta külastab. Sobivamad toidu- ja esmatarbekauplused valitakse välja pigem asukohast lähtuvalt, oluliseks faktoriks saab kodulähedus. Kodupood on kliendile igati tuttav. Tuttav on pakutav kaubavalik, sooduspakkumised, kampaaniate ajad ja hinnad. Olulisel kohal on kindlasti kaupade sortiment. Kliendina pean teadma millised tooteid on mul võimalik antud kauplusest hankida. Tavaklient, tehes oma igapäevaseid
mis just on tulnud pannakse tahapoole. Saia-ja leivatoodetele tehakse allahindlus, kui sai on homse kuupäevaga tehakse talle allahindlus 25%, õhtuks või järgmise päeva hommikuks 50% ja kui kaup ei ole veel maha müüdud pannakse 75%. Kui aga kaupa ei ole saadud maha müüa, siis hallitavad ja riknenud kaubad visatakse ära või tehakse tagastus. 3.2 Müüja ja kassapidaja kohustused Kassapidaja tuleb hommikul kassasse koos turvamehega, kes hoiab kõigel toimuval silma peal, kuna kassa ei ole veel lahti tehtud, siis tehakse see koos turvamehega lahti ja pannakse sinna raha ning tööpäeva lõpus samamoodi. Enne tööle asumist peab kassapidaja tegema vajaliku kontrolli, vaatama, et tema tööpind oleks korras, kõik kaup mis on letilähedal on oleks täidetud, vajaduse korral täidavad neid. 3.3 Kaupade paigutus müügisaalis Kaupade paigutus on mugav ja käepärane ostjale. Kaubad on paigutatud kenasti eraldi,
aastast; 30 aastat Antsla ühistu sajast tegevusaastast olnud ühistu juhatuse esimees. Richard Ligi ühiskaubanduses alates 1937. aastast; töötanud erinevates kauplustes müüjana ja juhatajana ning pikka aega rajooni tarbijate kooperatiivi kaubabaasi direktorina. Veera Maurer pikaajaline kohusetruu töö Harju Tarbijate Ühistus. August Niinemets kauaaegne Haapsalu Tarbijate Ühistu aseesimees ja ühiskaubanduse edendaja. Juta Nurk Keila Tarbijate Ühistu eesrindlik töötaja ja hea teenindaja; ühistus töötanud üle 35 aasta. Mati Nurs Hiiumaa Tarbijate Ühistu liige aastast 1958; 1970. aastatest alates ühistu volinik; 1980. aastatel aktiivne ühistu juhatuse liige; alates 1998. aastast Hiiumaa Tarbijate Ühistu Nõukogu esimees. Juhan Pihlap ühiskaubanduses tegev üle 50 aasta. Töötanud Abja Tarbijate Ühistus; hiljem pikka aega Tartu Tarbijate Kooperatiivis ja ETKVL Hulgibaasis; väga paljude tänaste kaupmeeste õpetaja ja koolitaja; 1996
SISSEJUHATUS Laohoidja 3. kursuse praktika, mis toimus 12.11.12-01.02.13 sooritasin AS Kaupmees & KO Aardla hulgilaos Tartus. Praktika kestvus oli kokku 10 õppenädalat ehk 400 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõtte organisatsioonist ja harjuda reaalse töökeskkonnaga ning arendada laotöötajatele vajalikke isikuomadusi kui ka kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST AS Kaupmees & KO on 1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma. Kaupmees Gruppi kuulub 7 kauplusladu mis paiknevad üle Eesti suuremates maakonnakeskustes. Klientideks on restoranid, hotellid, baarid ning pubid. Samuti kaubamajad, jaekauplused, kioskid, hulgifirmad ning tööstusettevõtted. Kaupmehe eesmärk on tuua Eestisse uudseid ja põnevaid tootei
Vaid oli põhiliselt sama külm kui õues, ainult soojem kuna seinad hoiavad külma eemal. Turvalisusest seda, et isegi oli sihteliselt turvaline, kuna seal ei ole tõstukeid ega muid liikuvaid asju, roklaid jne. Valgustus oli enamvähem, kuigi oleks võinud ikkagi valgustus parem olla, kuna nähtavus mõnes kohas ei olnud hea ning oli raske leida mõnda toodet. 4. Paberimajandus Komplekteerimisleht - Peale on märgitud tellija, toote nimi, toote kood, palju klient soovib kaupa. Vastuvõtu leht- Peale on märgitud kust kohast kaup tuleb, kauba nimekiri mis on saadetud, kogused, toote koodid ja nimed. Saateleht Peale on märgitud, kellele kaup läheb, hind, tootekood, toote nimi ja palju neid on seal. 5. Arvutimajandus VANA PROGRAMM Kviteerimine- unikko programmiga peale komplekteerimist pidid sa selle lehe ära kviteerima, et see riiulist seda kaupa vähemaks võtaks ja raamatupidamises kõik korras oleks. Seal sa said
pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm, Paldiski- Kapellskär, Helsingi-Rostock, Helsingi-Stockholm, Turu-Stockholm/Kapellskär ja Riia- Stockholm. Kõik Tallinki kaubamärgi all sõitvad laevad vastavad kaasaegse merelaevanduse rangetele tehnilistele nõudmistele. M/S Baltic Queeni pardal on mitu kauplust, kust saab soodsa hinnaga osta ülemaailmselt tuntud kaubamärkide tooteid. Kaubavalik on lai: rõivad, mänguasjad, ehted, kosmeetika, maiustused, alkohol, sigaretid ja kingitused. Supermarket, Cosmetic Boutique ja Boutique asuvad 6. tekil. Tallinki ajalugu 1940. aastal enne nõukogude okupatsiooni sõitis Eesti lipu all ligi 440 mitmesugust laeva, neist 150 kaugsõidus, millega oldi 21. kohal maailmas. Pärast sõda taastati reisilaevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel alles 1965. aastal, mil seda liini sõitis ainult üks nõukogude alus - Vanemuine. Hiljem vahetas Vanemuise välja reisilaev Tallinn ja 1980. aastal Georg Ots. 1980
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA Geidy Jõgiste LH-11 Praktika aruanne Ettevõte: AS K-Rauta Ettevõttepoolne juhendaja: ................. Koolipoolne juhendaja: ................... Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Praktikaettevõtte tutvustus..........................................................................................................4 Tegevus ettevõttes.......................................................................................................................6 Lao tüüp ja liik ning selle iseloomustus......................................................................................6 Enese analüüs...................................................................................................................
spetsiaalselt välja töötatud klienditeenindusstandard. Organisatsioonis nõutakse reeglite tundmist ning täitmist, kuna töötajad võivad tajuda oma kultuuri erinevalt, sõltuvalt sotsiaal- demograafilistest tunnustest, positsioonist/ametikohast organisatsioonis kui ka töö spetsiifikast. Kolmanda tasandi moodustavad ühised tõekspidamised. Vahetuse üleandmisel jälgivad töötajad, et puhkeruum ning vastuvõtulett oleksid puhtad. Kassa peab klappima, oluline info olema edastatud. Tööpostile saabutakse 10 minutit varem. Riietus ning välimus peavad olema hoolitsetud. Momendil on töörõivastus uuendamisel, seega tuleb riietumisel lähtuda heast kombest ja tavast (vältida tuleb liiga tugevat meiki, silmatorkavaid aksessuaare, avarat dekolteed jne). Tartu Kutsehariduskeskuse organisatsioonikultuur on tugev, mis on seletatav töötajate ning
kasutamise käigus, rikutakse kogu aeg nende omavahelisi proportsioone. Tulemitegurite kombinatsioon on kaubandusettevõtte juhtimise tulemus. Kombineerimise tulemusena saadakse vastavad tulemid: kaubakäive, kasum, turuosa jmt. Tulemitegurite hindade alusel kujunevad välja kaubandusettevõtte kulud. Tulemitegurite kombinatsiooni võib iseloomustada ka teatud mõõdikutega, nt. · äripind või müügipind ühe töötaja kohta. Näitab teenindamise kvaliteeti. · kaubavaru ühe ruutmeetri müügipinna kohta ja ühe töötaja kohta. Esimest võib pidada oluliseks, teist väheoluliseks näitajaks. · käiberentaablus: kasumi suhe käibesse. See seostab omavahel kaks kõige olulisemat tulemusnäitajat. · kapitalirentaablus: kasumi suhe kapitali. Arvestades kapitali kui erilise tulemiteguri staatust ja sisu on see näitaja suure üldistusjõuga kaubandusettevõtte jaoks
iseenesest tähendab, et uuemad sissetulevad kaubad paigutatakse riiulitel tahapoole selleks, et vanemad ja varem sisse ostetud kaubad saaks ennem ära müüdud- see on eriti oluline toidukaubas, kus jälgitakse realiseerimisaegu. Seda põhimõtet kasutati eelkõige lihatoodete ja piimatoodete puhul. Samuti kasutatakse ka sellist põhimõtet, kus kaubavarguste ennetamiseks paigutatakse väiksemad ja hinnalisemad tooted müügipersonali ja kassade lähedusse. Nendeks olid tubakatooted ja maiustused (näiteks närimiskummid). Veel panin tähele, et kasutatakse põhimõtet, kus sarnase kasutusega kaubad paigutatakse kokku. Nendeks olid tööstuskaubas soki- ja sukatooted ning aluspesutooted. Kuna hetkel on Kiigepüha ehk munapüha tähistamine, siis kaupluses oli aluste peal välja pandud munade värvimiseks mõeldud spetsiaalsed värvid, šokolaadistjänesed ja munad, suled, kõik see kuulub hooajaga seotud
2.Hinnang ettevõtte kategooria juhtimise põhimõtetele, lähtudes teoorias õpitust Vaadeldud kategooria ülesehitus vastab kategooria juhtimise põhimõtetele. Kaupade väljapanek oli külluslik ja kaup oli üldjuhul olemas. Kaubad olid riiulitesse paigutatud suhteliselt loogiliselt. On tunda, et asjade paigutamiseks on koostatud plaan ehk planogramm. Kategooria jaguneb kaheks alamkategooriaks: kangeks ja lahjaks alkoholiks. Kange alkohol jaguneb omakorda järgnevates segmentideks - viinad, dzinnid, viskid, konjakid ja brändid, rummid, aperatiivid ja bitterid, liköörid, sherrid, piritusejoogid ja muud joogid (sake, tequila, viinamarja jääkidest piirtusejook, absint). Lahja alkohol jaguneb omakorda järgnevateks segmentideks - veinid (valged, punased, roosad, pakiveinid), likööriveinid, shampanja ja vahuveinid, vermutid, segud ja kokteilid (näiteks aromatiseeritudveini kokteilid) siidrid, õlled.
Vanemteenindaja: Toodete sisekäivetega tegelemine, kauba vastuvõtmine ehk sisestamine, hommikul kaupluse avamine ja õhtul sulgemine, toodete vahetuste tegemine kliendile, inventuuride läbiviimine, kassade päevalõpu tegemine, hommikuti kassade ülelugemine. Klienditeenindajad: Klientide teenindamine, abi pakkumine, toodete numeratsiooni jälgimine saalis (et kõikide toodete numeratsioon oleks pidevalt kliendi jaoks olemas), kauba väljapanek, elementide kontrollimine ja kassa päevalõpu tegemine. MINU PRAKTIKA 10 Oma praktika sooritasin Sportland Eesti As-is ajavahemikul 06.01.2014-06.03.2014. Olen ettevõttes varem töötanud, kuid otsustasin seal läbida ka oma praktika, et tutvuda kõige toimuvaga poesiseselt. Läbisin praktika klienditeenindajana, kuid sain praktika käigus tutvuda ja osa võtta ka teistest kaupluse sisestest tegevustest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
