omadus. See omadus ise on ajatu nagu kõik olemused ja loomused. Mõtted saavad sellest otseselt osa, nagu saavad osa ka väärusest ja ebaolulisusest. Seda ei saa analüüsiga lahutada pragmaatilisteks tagajärgedeks." 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? Te tajute selles probleemi. Kui meie ideed ei suuda oma objekti täpselt kopeerida, mida tähendab siis sobivus selle objektiga? Mõned idealistid näivad ütlevat, et ideed on tõesed alati, kui nad on seda, mida me Jumala arvates peaksime selle objekti kohta mõtlema. Teised hoiavad koopia-vaatest lõpuni kinni ja räägivad, nagu oleks meie ideedes tõde proportsioonis sellega, kuidas need lähenevad Absoluudi igavese mõtlemisviisi koopiateks olekule. Nagu mõistate, kutsuvad need ideed üles pragmatistlikule diskussioonile. Kuid
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meeleli
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde...................................................................................................................... 9 Absoluutne ja suhteline
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb lähtuda usust. Ta tõi n�
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmi
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid ja abs
Negatiivne vabadus: Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms) puudumine. Oled N-mõttes vaba, kui sind keegi ei sunni, ega takista su tegemisi. N-vabadus avaldub vastuses kusimusele: “Millises ulatuses tuleks subjektil – isikutele voi isikute rühmal – võimaldada teha seda või olla see, milleks ta on suuteline, ilma teiste inimeste sekkumiseta?” (Berlin 1998) 7. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil. Ettenähtav kahju Kahjuprintsiibi rakendamisel piisab ka ettenähtavast kahjust! st ei pea ära ootama kahju teket, sest siin on hilja sekkuda ) Inimese enese hüvang Inimese enda füüsiline ja moraalne hüvang ei ole õigustus! Ei saa keelata, takistada, sundida põhjendusega, et … Paternalistlikud ja moralistlikud põhjendused sekkumuseks ei ole Milli jaoks “in.” Vastuväited kahjuprintsiibile Ühed väidavad et kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse.
Alfred J. Ayer Aprioorsus 1936 Meie poolt omaksvõetud seisukohta filosoofia suhtes võib mi- nu arvates õigusega kirjeldada kui üht empirismivormi. Sest em- piristidele on iseloomulik hoiduda metafüüsikast põhjusel, et iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tuleb meil teha tegemist vastuväi
Ayer ja analüütilisus Ayeri järgi on loogika ja matemaatika tõed analüütilised. Väide on "analüütiline siis, kui ta kehtivus sõltub ainuüksi sümbolite definitsioonidest, mida ta sisaldab, ning sünteetiline, kui ta kehtivuse määravad ära kogemuse faktid." (lk 115) Teisisõnu on analüütilised väited tautoloogiad. Kuidas seletab analüütilisus väite aprioorsust? Nende väidete korral, mis on definitsiooni kohaselt tõesed, piisab väites sisalduvate sümbolite ja sõnade definitsioonide ja funktsiooni teadmisest nende tõesuse teadmiseks. Kuidas saavad analüütilised väited olla üllatavad? Kuivõrd analüütilised väited on tõesed teatud keelekasutuse faktide tõttu, siis seda väidet tundma õppides saame teadmisi sellise keelekasutuse implikatsioonide kohta, millest me ei pruukinud olla teadlikud. Aprioorsed väited kui tautoloogiad
Hea Kui head ei saa määratleda, siis (a) hea on lihtne ja defineerimatu omadus või (b) terminil “hea” puudub osutus. Kognitivistina pooldas Moore’i esimest varianti -hea “on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt”. Hea ei ole samastatav ühegi naturaalse omadusega, ta on mittenaturaalne omadus. Kuidas me tunneme ära, mis on hea? Intuitsionism: me tunnetame head intuitiivselt. Meil on vahetu arusaam, et teatud asjad on oma olemuselt head. Emotivism Tähtis! Emotivism tekkis reaktsioonina intuitsionismile. Emotivistidnõustuvad, et eetikaväiteid ei saa tuletada faktiväidetest. Lähtuti loogilisest positivismist, mille järgi on tähenduslikud väited kas analüütilised tautoloogiad või empiirilised, verifitseeritavad väited. Kõik muud väited on tähendusetud. Emotivismi kriitika (1) Emotivismi võib kritiseerida selle aluseks oleva tähenduse verifikatsiooniteooria kaudu. (2)
Paratamatute tõdedeni võib jõuda mõistuse abil, meeltele toetumata. Empirism - suurem osa uskumusi on õigustatud kogemuse põhjal. Empirism lõdvendab õigustuse tingimust. Selleks, et midagi teada, 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene, 3)sul peavad olema head tõendid selle uskumuse jaoks (häid tõendeid võib saada ka kogemusest). Locke’i järgi omandame kõik ideed kogemuse kaudu. Idee – mõiste (ehk asja mõistmise viis) ja mõtlemise objekt (mõistmise käigus eristatud asjade aspektid). Kõik ideed või mõisted pärinevad ümbritseva maailma aistimisest ja refleksioonist omaenda vaimsete protsesside üle. Nii aistimine kui refleksioon kuuluvad Locke’il kogemuse alla. Fundatsionalism – uskumus on õigustatud siis, kui ta on kas baasuskumus või ta on õigustatud seeläbi, et on baasuskumusest järeldatud. Kahte liiki baasuskumusi: empiirilised - kogemuslikud uskumused või need, mis on otseselt õigustatud
MIS ON FI... 4.Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on
Järelikult ei paku kogemus piisavat alust eelistamaks ühe uskumuste süsteemi (kus te usute end olevat ülikoolis) teisele süsteemile. 74. Descartes ja deemon Descartes jätkab: "Ent leidub keegi petis - ülimalt võimas, ülimalt kaval, kes mind alati sihikindlalt eksitab. Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen. Niisiis, olles kõike järele kaalunud küllaldaselt ja enamgi veel, tuleb lõpuks jõuda otsusele, et see, mida ütlesin: mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran." 75. Cogito, ergo sum Isegi kui see reaalsus, mida ma kogen, on üksnes virtuaalne, siis see, kes seda kogeb, on ikkagi olemas, see olen mina ning sellisena osa reaalsusest.
Tegutsemisvabaduse üle otsustamisel tuleb lähtuda nn kahju- ehk vabadusprintsiibist. Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse sekkuda ühelainsal eesmärgil enesekaitseks. Inimese suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ainult selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang pole piisav õigustus. Põhjendus ,,nii on talle parem" ka ei ole piisav sekkumiseks. Printsiibi rakendamisel piisab ettenähtavast kahjust. Kahju teket ei pea ootama. Printsiip ei rakendu noortele ja lastele. Neid tuleb hoida ja kaitsta kahjustuste eest. 8. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil. Miili kriitika võib jagada kaheks. Ühed väidavad, et kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist inimese tegevustesse. Teised aga väidavad, et kahjuprintsiip lubab liiga vähe sekkumist. Küsimus: Kas kahju on sekkumiseks piisav või üksnes tarvilik? Kriitika: .
seoseid looma, mille tulemus on uskumus. Ja uskumus on omakorda toimimisereegel, pelk harjumus. Tekivad tõrked ehk kahtlusärritus, see ületatakse kiiresti, luuakse uus harjumus. See on taotlus tulla abstraktsetest kõrgustest maa peale ja viimase annab evolutsioon, kus on mõtlemine kätketud. Harjumuspärane viis on katkestataud, siis tuleb seda korrigeerida. Lõputult ei saa harjumuspärasust tõrkuda, siis tekib uus kahtlusärritus ja see toimib ringluses. Mõte on oma olemuselt tegu (pragmatism). Tegu on uue harjumuse kujundamine. Legitmiatsiooniga tegevust. Kui pole efektseeid kriteeriumeid, millega meetodid kirjeldada, siis võib juhtuda, et hakkama samu uskumusi eristama; peame neid kaheks erinevaks. See on aga intellektuaalse ressursi raiskama. Saab ka samastada kahte erinevat uskumust, aga see on ka erinevus. Idee tähendus, vaatata, kuidas praktikas eristatakse uskumusi või ideid. Lk 1688. Lk 1689 viimane lõik
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib
Pragmatismi tõeteooriast b. Tõe kooskõlateooriast Õige vastus! c. Tõe vastavusteooriast Tagasiside Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Küsimus 5 Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Vali üks: a. võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud. Õige vastus! b. on tõde sarnaselt kõrge mäetipuga midagi sellist, milleni inimesed ei küündi c. peab igaüks oskama hinnata oma võimed maailma tunnetamisel nii nagu alpinist peab valima vallutamiseks jõukohase mäetipu. Tagasiside Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Küsimus 6 Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Vali üks: a
a. Pragmatismi tõeteooriast b. Tõe kooskõlateooriast Õige vastus! c. Tõe vastavusteooriast Tagasiside Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Küsimus 5 Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Vali üks: a. võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud. Õige vastus! b. on tõde sarnaselt kõrge mäetipuga midagi sellist, milleni inimesed ei küündi c. peab igaüks oskama hinnata oma võimed maailma tunnetamisel nii nagu alpinist peab valima vallutamiseks jõukohase mäetipu. Tagasiside Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Küsimus 6 Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Vali üks: a
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust
· Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist · Immanuel Kant: eetikas on põhiline kasulikkus Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? · Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. · Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. · Kallutaks inimesi ateismi. Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse ,,Mõtlen,järelikult olen olemas". Millised tõlgendused on sellega kooskõlas? · Mõeldud on inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolu · Mõeldud on ainult keha olemasolu · Mõeldud on ainult hinge olemasolu · Mõtlemine on millestki teadlik olemine · Mõtlemine on ainult mingi teoreetilise probleemi üle arutlemine · Mõtlemine on mõistetega opereerimine. Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.4
asi ning võin eksisteerida ilma kehata; järelikult ei ole kehalised tunnused mulle olemuslikud; järelikult on mulle olemuslik vaid see, et ma olen mõtlev asi. Analüüs. Probleemid: kahest ideest on võimalik mõelda eraldi vs kaks ideed on teineteisest sõltumatud; toetub selgete ja distinktsete ideede kontseptsioonile; toetub Jumalale kui selgete ja distinktsete ideede garantiile. Toetub kujuteldavusele. Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest. Kui on võimalik, et vaim esineb ilma kehata, siis ei ole materiaalsus vaimule olemuslik. Kujuteldavuse argument. Moodne kujuteldavuse argument: zombid on kujuteldavad; kui kõik, mis on kujuteldav, on loogiliselt võimalik, siis on zombid loogiliselt võimalikud; kui on zombid loogiliselt võimalikud, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega; järelikult, teadvus pole identne mõne füüsilise nähtusega
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallut
& test7 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? a. Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. >> b. Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. c. Kallutaks inimesi ateismi. 04th of April 0:59 matis Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse Mõtlen, järelikult olen olemas. Kelle olemasolust on jutt? a. Inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolust b. Keha olemasolust. >> c. Ainult hinge olemasolust. 04th of April 1:00 matis Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad objektid/nähtused/protsessid on Descartes'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed? Matching pairs: vikerkaar -- materiaalne
Keha all mõistame seda, mis on mingi kindla kujuga, teda saab liigutada, mida saab tajuda puudutuse, nägemise, haistmise, kuulmise või maitsmisega, aga tal ei ole jõudu. Descartes oli väga üllatunud, kui mõnedes kehades leiti selliseid võimeid. Jällegi arvab ta, et see pahatahtlik pettur on teda selles kõiges eksitanud ja eelnevat polegi päriselt olemas. Kuid siis avastas ta, et on üks asi, mida ei saa temalt ära võtta ja selleks on mõtlemine. Inimene on ja eksisteerib niikaua kuni mõtleb, ühesõnaga rangelt võttes on ta mõtlev asi. Inimene võib otsustada ainult nende asjade üle, mida ta tunneb. Me teame juba, et oleme olemas, aga võib sündida, et kõik, mis on seotud keha loomusega, on unenäopildid. Niisiis peame õppima tajuma reaalsust ja kujuteldavat. Ja kui mõelda nii, et mitte ükski kujutletud asi pole tõeline, siis ometi eksisteerib ju kujutlusvõime ise ning see moodustab osa inimese mõtlemisest
süllogismi reeglid. Süllogismi mooduseid tähistatakse kolme suurtähega, nt EIO tähistab süllogismi, mille suurem eeldus on üldeitav, väiksem eeldus osajaatav ning järeldus osaeitav väide. Süllogismi reeglite järgimine garanteerib arutluse kehtivuse ning juhul, kui eeldused on tõesed, on tõene ka järeldus ning arutlus on korrektne. Lihtsa kategoorilise süllogismi reegleid võib liigitada terminite, eelduste ja figuuride reegliteks. Iga süllogismi lahendamiseks piisab terminite ja eelduste reeglitest. Figuuride reeglid on pigem abistava tähendusega, nende abil on võimalik kiiresti hinnata enamiku süllogismide kehtivust. 9_fl_vi-x SÜLLOGISMI TERMINITE REEGLID. (Nende vastu eksitakse sagedamini ja neid on raskem märgata.) 1. Igas süllogismis peab olema mitte vähem ega rohkem kui kolm terminit. Selle reegli
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõi
Näiteks: PINTSAK: materiaalne põhjus - riie; vormiline põhjus - lõige; mõjutav põhjus - rätsep; eesmärk seda saab kanda, see on ilus, teda kandes on soe jne. Otstarve määrab asja tõelise loomuse: kui silmal oleks hing, siis oleks selleks nägemine; kui kirvel oleks hing, siis oleks selleks raiumine. Aristotelese eetika on kogemusel põhinev, inimese eriliseks eeliseks on mõtlemisvõime. Voorus ehk tublidus sõltub õige kuldse kesktee leidmisest. Inimene on olemuselt poliitiline loom, üksildane isik ei leia õnne. Tublidus seisneb tublides tegudes, mitte üksnes arusaamises. Õigus inimeste kehtestatud reeglistik. Aristoteles ei jaganud Sokratese usku seaduste õiglasesse olemusse. Seadused on inimeste looming Looduslikud objektid omavad loomulikke liikumise ja paigalseisu printsiipe. Igal elemendil on loomulik koht ja loomulikud liikumised. 1)Universumi keskel on maa, seda katab vee sfäär (10 x mahukam), õhu sfäär, ja tule
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib ol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
