Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Powerpoint esitlus mälu ja mälu treenimise kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
salvestamine, meelespidamine, meenutamine, mälutehnikad, mälusüsteemid, working, memory, struktuurid, lõhnamälu, tundmine, episoodiline, protseduuriline, tulving, faktilised, mäluprotsessid, kodeerimine, reprodutseerimine, söök, ärkamine, treenimine, lõpetamineajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Eelnevalt toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. ****slaid MÄLU STRUKTUUR Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidugi igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et
See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid
MÄLU Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund pool minutit. Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut). Et seda suurendada, pakitakse info kokku suuremateks mõtestatud ühikuteks känkideks. Too näide!
Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim. tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: 1. Materjali säilimise aja alusel 2. Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel 3. Teadvustatuse taseme alusel I Materjali säilimise aeg: · Sensoorne mälu (SM) lühike kestvus (kuni 3 sek), kõrge täpsus · Lühiajaline mälu (STM) · Pikaajaline mälu (LTM) II Erinevat tüüpi oskused ja teadmised: · Semantiline mälu üldised faktilised teadmised maailma kohta, materjal pole seotud isiklike mälestustega. (Nt. Ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn) · Episoodiline mälu mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, selge subjektiivne ajaline mõõde. (Nt. Mida sõin täna hommikul? Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) · Protseduuriline mälu oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja tegevuste peale mõelda. (Nt
tegelikkusega seostada. Pikaajalist mälu on ka võimalik treenida, korrates informatsiooni, mida tuleb ka väga korralikult analüüsida ja lahti mõtestada, et oleks kergem seoseid luua. Meetodeid kuidas oma pikaajalist mälu pikendada nimetatakse mnemoonilisteks tehnikateks. Viimase 45 aasta jooksul tehtud uurimused on näidanud, et mälu saab veel eristada semantiliseks, episoodiliseks ja protseduuriliseks. Selle mälusüsteemiga tuli päevavalgele Endel Tulving, kes on eesti päritolu ja Petseris sündinud Kanada eksperimentaalpsühholoog. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta ning ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Saaremaa pealinn on Kuressaare ja Eesti pealinn on Tallinn. Isegi kui sa oled konkreetses paigas ise viibinud ei ole selle mäletamine seotud sinuga. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ning neil on selge subjektiivne ajamõõde
sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1.katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info. ·Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek / ·kuulmises nn kajamälu kestvus 2-3 sek. Kokkuvõttes: EI ole tähtis (staadiumide) ajaline järgnevus ... vaid... pigem on sündmuste loogika selline: Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on eri süsteemides: protseduuriline, semantiline ja episoodiline mälu ·Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (ruutjuur 100-st on 10; Pariis on Prantsusmaa pealinn). ·Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajaline mõõde. (Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) ·Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (oskused noa ja kahvliga
kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimutatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. (Endel Tulving . Mälu . Tartu ülikooli kirjastus. Leh 37) Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi meeldejätmine (ehk salvestamine), meelespidamine (info säilitamine) ja meenutamine (info meeldetuletamine). Neid nimetakse mäluprotsessideks. ( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 110). 1.1 Meeldejätmine Meeldejätmine - võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektvivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine).
Selle käigus info lihtsustub, muutub isikupärasemaks. Meeles peetakse rohkem seda, mida arvatakse hiljem vaja minevat. Meenutamine- Salvestatud ehk meelespeetud info taasesitamine. Meenutamine vs ära tundmine (valikvastustega ja lahtised küsimused). Unustamine- salvestatud info meenutamine ei õnnestu või pole info korralikult salvestatud. Seoses vanusega unustamine suureneb - tähelepanuvõime alaneb. 9. Mäluprotsessid – salvestamine ehk kodeerimine. Kirjelda efektiivset (tunnetuspsühholoogia) eksamiks õppimist, kasutades järgmisi teemapunkte. a. Materjali töötlussügavus – kuidas mõjutab info salvestamist? Materjali sügavam ja põhjalikum töötlus tagab sellest arusaamise ja sellest tulenevalt meelespüsimise (seostub paremini eelnevate teadmistega) b. Tähelepanu ja kontekst kui meeldejätmist mõjutavad tegurid.
(sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist säilitamist ja nendega manipuleerimist Eestalsed mälu-uurijatena: o Endel Tulving (sünd: 1927) o E.Tulvingu mälu uurimus: MÄLU (raamat): Eksplitsiivne—semantiline, episoodiline Implitsiidne—protseduuriline, praiming Pikaajalise mälu liigid: o Semantiline mälu- jalgrattasõit, muusikariistade mängime (ei pea meenutama, kuidas seda teha), mälu teadmiste ja faktide kohta. Faktimälu. Mida oleme lugenud, kuulnud jne
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu
Seda amneesiavormi ei tingi ajukahjustus, vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud ka kaitseamneesiaks- s.t. mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv informatsioon [3]. Afektiivne mälulünk- Tugevas afektiseisundi korral aheneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas tekivad mälulüngad [3]. 8 4. MÄLU PROTSESSID Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meelde tuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid [3]. Toimiv mälu peab oskama mõlemat: säilitada ja seejärel kasutada säilitatud informatsiooni [2]. Meeldejätmine- Mälu töö algab informatsiooni omandamisest ehk meeldejätmisest. See, mis ja kuidas meelde jääb, sõltub mitmest asjaolust [3]. Tahtlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest,
ülejäänut.... Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. "Ammutada (reprodutseerida) saab ainult seda, mis on meelde jäetud, ja kuidas seda on võimalik ammutada, sõltub sellest, KUIDAS see oli meelde jäetud." E.Tulving (1973) Sündmused, mis toimuvad info esitamise ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse. Mälusüsteemid Semantiline mälu Üldised faktilised teadmised maailma kohta Ei ole seotud isklike mälestustega Näiteks: Prantsusmaa pealinn on Pariis Episoodiline mälu Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on subjektiivne ajamõõde Näiteks: Milline oli ilm kui te möödunud aastal Pariisis olles Eiffeli tornis Pariisi vaadet fotografeerisite Mälusüsteemid Anne-Ly Padrik HT-16 Protseduuriline mälu
Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid.................................................................... 7 1.3. Mäletamist soodustavad tegurid................................... 10 1.4. Mälu pärssivad tegurid ................................................. 12 2. UURIMUS .................................................................... 13 2.1. Lühimälu testi tulemused..............
Õppimisvõime 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon- olukord, kus stiimul on olemas, Hallutsinatsioon – tekib ilma sisendita, enim levinud kuulmishall. 19. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Motoorne, Emotsionaalne, Kujundiline, Sõnalis- loogiline Meelteinfo alusel? Kuulmismälu, Nägemismälu, Lõhnamälu, Maitsmismälu, Liigutusmälu Kestvuse alusel? Sensoorne mälu, Ikooniline, Kajaline, Lühimälu, Pikaajaline mälu 20. Kes on E. Tulving? Eesti mälu-uurija- Endel Tulving Sünd.1927- mälu koosneb süsteemidest, milledel on küll ühiseid omadusi, kuid mis on samas üksteisest oluliselt erinevad. Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Protsed mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (paelte sidumine jne) Epis. Mälu- sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete
o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu areneb hiljem kui semantiline o Aktiveerub aju EESOSA, täpsemalt ajukoore otsimikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa
· Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel? Jaotus mälu kestvuse alusel I · Sensoorne mälu Ikooniline Kajaline · Lühimälu Kestus Maht Jaotus mälu kestvuse alusel II · Pikaajaline mälu Kestus Maht Lapseea amneesia Meelteinfo alusel? · Kuulmismälu · Nägemismälu · Lõhnamälu · Maitsmismälu · Liigutusmälu Kes on E. Tulving? Eestlased mälu-uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline) · Mõned mõisted veel · Eideetiline e pildiline mälu · Välklambimälestus (flashbulb memory) · Praiming Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu ja pikaajaline mälu Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud
struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne kvaliteet Sensoorne intensiivsus Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria (Müller) 2. Mustriteooria Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli
treenida. Neile kes on otsustanud minna kooli või siis kursustele on mälu treenimine väga oluline. Selleks, et edasi õppida tuleb omandada info salvestamise oskus. Järgnev referaat loobki lugejale pildi , mis see mälu siis õigupoolest on ja kuidas on seda võimalik treenida. 2 ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut". ( Tulving 2002 : 33 ) Mis on mälu Üsna pealiskaudselt kõneledes on mälu elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi , harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. Kuigi mälu eri avaldustel on teatuid sarnasusi, erinevad nad suuresti selles, millist infot säilitatakse, viisis, kuidas seda infot säilitatakse, tegurites, mis määravad info säilimise või unustamise. Sellest lähtudes saab
sellega on otseselt seotud mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine ning täpsete tahtlike liigutuste sooritamine. Neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on mitu tugifunktsiooni, selle tähtsaimad ülesanded on närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon. Millised on mälu protsessid? Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid: salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Salvestamine on meeleorganite poolt väliskeskkonnast vastuvõetud andmete muutmine vaimseteks kujunditeks. Meelespidamine on mälusse kodeeritud informatsiooni salvestamine ja talletamine, ning meenutamine on varasemalt omandatud informatsiooni mälust välja toomine. Fregus Craik ja Robert Lockhart jõudsid 1972. aastal järeldusele, et mälu savestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali töötlussügavusel. See tähendab, et mida põhjalikumalt
Teiseks variandiks on ka materjali korrastatus näiteks konspekteerimine, mida loetakse subjektiivseks korrastamiseks. o Subjektiivse korrastamise vormiks on känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. o Inimese lühimälumaht on piiratud 7+-2 ühikuga. o Bioloogiliselt jõuab inimese mälu võimekuse tippu 25- 30 eluaasta paiku. o Meelespidamine ehk info säilitamine aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimub informatsiooniga muutused: Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine" Tekivad teatud lüngad Infos tõusevad esile uued teemad Info muutub isikupärasemaks Loogikavastane info ununeb Tekib juurde infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
Lühimälu on piltlikult öeldes taju pikendus. Mahuka numbri meeldejätmisel aitab materjali ümberorganiseerimine lihtsamateks ühikuteks. Seda nimetatakse känkimiseks (ing. chunking) Pikaajaline mälu. Iseloomustab pikaajaline kestus ja suur maht. Väidetakse, et maht on piiramatu. 7.3. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemi eristus põhineb sellel, millist tüüp materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving pakkus 1970 idee, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu sisaldab mälestusi isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (nt. oskus noa
saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsiooni komponendid: 1. Eelnev sündmus 2. Füsioloogiline reaktsioon EMOTSIOON 3. Regulatsioon Emotsiooni käitumise osad: 1. Emotsioone põhjustavad sündmused 2. Sündmuste kodeerimine 3. Hinnang 4. Füsioloogiline reaktsioon 5. Tegutsemisvalmidus 6. Emotsioonide avaldumine 7. Regulatsioon Emotsioonide väljendamine: 1. Hirm 2. Kurbus 3. Rõõm 4. Vastikus 5. Viha 6. Üllatus Teadvus Teadvuse seisundid: Normaalse ärkveloleku teadvusseisund - Unistamine - Teadvuse jaotamine (samaaegselt erireaalsuses n:auto juhtimine ja mõtlemine)
......................................................................................... Emotsionaalne ehk tundmusmälu......................................................................................... Mehaaniline mälu.................................................................................................................. Sõnalis-loogiline mälu.......................................................................................................... Meenutamine......................................................................................................................... Unustamine........................................................................................................................... Mälu kvaliteet........................................................................................................................... Mälu kvaliteeti kujundavad tegurid:.....................................................
elu lisaks tajule ja mõtlemisele. Mälu on asjad ja tegevused jms mis on meie ajus talletunud Millised mälu liigid Lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu erinevad juba ÕO7, L7 erinevad ajalise nime pärast aga lühiajalise mälu info ununeb kui seda ei kestvuse alusel? Mis korrata ja ei talletata pikaajalisse mällu. Nagu näiteks seda tõendab? mingi numbri meelespidamine tööl kui vajad seda ainult hetke siis ei talleta seda pikalt. Millest lähtuvalt mälu 1.Sensoorne mälu säilitab meelte poolt kogutud info ÕO7, L7 liigitatakse (nimeta kolm hetkeks tajukujundi tekkimiseks. Siin algab unustamine võimalust)? kohe pärast info saamist. 2-Lühiajaline mälu piiratud aja ja mahuga: kindel ühikute arv (7 2)
ESSEE Üks suurimaid müsteeriumeid Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving (Tulving, 2002) on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mötlemine on kaks ülejäänut... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Tulving sõnastab küll mälu tähenduse päris huvitavalt ja asjakohaselt, aga tavapärane mälu
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Mälu liigid Referaat Tartu 2015 Sisukord 1.2. Mäluprotsessid......................................................................................... 5 1.3. Meeldejätmine.......................................................................................... 5 2. Mälu liigid....................................................................................................... 7 3. Sensoorne mälu.............................................................................................. 8 3.1. Ikooniline mälu......................................................................................... 8 3.2. Kajamälu.................................................................................................. 8 4. Lühiajaline mälu............................................................................................. 9 5. Pikaajaline
meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Info talletumist organismis seletatakse närvisüsteemi füsioloogiliste ja biokeemiliste muutustega. Mälu mehhanisme uurivad mitmed teadused. Mälu tähtsamad omadused on mälu maht ja kestus. (5: 498) On erisuguseid mäluliike. Mõnel inimesel on hea liikumismälu, teisel aga nägemis- või kuulmismälu. Mälu saab harjutamisega parandada. (1: 27) 2.1 Mälu protsessid Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. (3: 95) 2.1.1 Meeldejätmine Mälu töö algab informatsiooni omandamisest ehk meeldejätmisest. Teatud juhtudel võib materjal jääda meelde iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niiviisi omandatakse väga palju informatsiooni ning sageli kauaks ajaks. Meeldejäetud materjal on
kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et psüühiliste nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus.(jätkumine,lõpetamine,lähedus,samasus) 2. Nimeta mälu struktuuri ja mäluprotseduuride osad ja nende peamised iseärasused? Mälu struktuurid -1. lühiajaline mälu.püsib meeles 1-30 sek;maht piiratud 7±2 ühikut. Känkimine e. materjali organiseerimine lihtsamateks tuttavamateks ühikuteks. 2. pikaajaline mälu e. püsimälu. Pikem ajaline kestus;väga suur maht. Mäluprotsessid meeldejätmine(aluseks on psüühilisestegevuses tekkivad ajutised v. püsivad närviseosed ja nende assotsiatsioonid), säilitamine(uue lisamise ja vana taandamise protsess),meenutamine(äratundmine, meenumine,mäletamine,meenutamine). 2
1)Kas saame rääkida mälust kui kindlapiirilisest ja eraldiseisvast psühholoogilisest protsessist? Miks? 2) Kuidas on võimalik mälu liigitada? Tooge välja erinevate jaotuste alaosad ja võrrelge neid. Millised tõendid viitavad sellele, et mälu liike on rohkem kui üks? Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: · Motoorne ehk liikumismälu : seda iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Seda liiki mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja ,,mihklid" iga töö peale; nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. · Emotsionaalne mälu : selle mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmustega seotud info. Selle
häbitunde esile kutsus. d) Kujundiline mälu soodustab nägude, looduspiltide, olukordade, meloodiate, lõhnade ja maitsete meeldejätmist ning reprodutseerimist. Mälu jaotatakse kestvuse alusel: Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu) Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu. Kognitiivpsühholoogia katsete kõrval on Tulving viimastel aastatel üha rohkem osalenud kognitiivse neuroteaduse meetodeid kasutavates mälu-uuringutes ning kaasa rääkinud ka teadvuse probleemi lahkamisel
ruumiliste ja verbaalsete koodide seostumisel pikaajalises mälus oleva informatsiooni. Millest koosneb fonoloogiline ring ning milleks see vajalik on? Ülesandks on hoida ajuiselt aktiivsena erinevatest meeltest saabunud infot, mis on ümber kodeeritud verbaalseks. Aitab keelt õppida. Milles seisneb fonoloogilise sarnasuse efekt? Meeldejäetud sarnase kõlaga infot on kerulisem meenutada. Sõnade kohene meenutamine on raskendatud kui sõnad olid sarnased või nende hääldused täpsemini Milles seisneb sõna pikkuse efekt? Töömälu maht sõltub sõnade hääldamise kiirusest. Lühikesed sõnad jäävad paremini meelde. Millist infot annab artikulatoorne allasurumine töömälu funktsioneerimise kohta? Töömälu fonoloogiline hoidla on häiritud kui oleme sunnitud ütlema valjult midagi irrelevantset. See tähendab et kui kasutame artikulatsiooniprotsessi on fonoloogilise hoidla kasutamine häiritud.
annaabi.ee 
