Koer ei näinud oma koerustükki sugugi kahetsevat, sest ta kargas, ratas suus, kui päris narr ringi, aga tütarlapse nägu läks tõsiseks; ta astus Jaanuse ette ja küsis osavõtlikult, kas see vahest viga ep ole saanud. 16 Jaanus kogeles tema meelest imeilusat tütarlast silmitsedes midagi nagu «pole viga ühti». «See oli tore,» naeris väike noorsand ja patsutas Tarapita selga, mis nagu uss ta käte all keerles. «Häbi sulle, Oodo!» manitses aulise tõsidusega väike preili. «Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?» «Ilus ja mehine!» kilkas Oodo. «Paras niisugusele pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle laua-hunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!» Nüüd läks Jaanusel kops üle maksa. «See on kõlvatu temp, koeri võõra peale ässitada,» pahvatas ta vihaselt. «Sina oled rumal poiss ja muud midagi.» Nende sõnadega võttis ta jälle istet, pani käed rinnale risti ja vahtis kulmu kortsutades kõrvale
kui kirikut ehitatud, vajunud imelikul viisil igal ööl see osa maa alla, mis päeva jooksul üles ehitada jõutud. Ehitajad olnud meeleheitel, ei teadnud, mida teha. Üks vanaeit andnud nõu: toodagu kolm Mardi nimelist meest, joodetagu need viinaga purju ja müüritagu need elusalt kiriku müüri sisse. Tehtudki selle nõu järgi. Sissemüürimise kohad märgiti ära ristidega. Nüüd olnud ka kuri võidetud ja ehitus viidud ilma vahejuhtumiteta lõpule. Selle sündmuse järgi olevat Martna endale ka nime saanud. Ennemuiste olnud Martna kirik tornita. Ajad möödunud ja kirikule hakatud torni peale ehitama
Mari- isepäine, noor, lapselik, Prilupi endise naise õde, seob kohusetunne. Prillup- mõtlematu, ahne, kahetsus. Peamine teema on naise roll ühiskonnas (prostitutsioon). Tegevuse käivitab tehing- Prillup saab Mäeküla piimad endale, Mari hakkab mõisas käima, kuigi alguses oli täiesti vastu. Lõpuks on Mari nõus, sest ta saab vihaseks, kui Prillup kogu aeg sellest räägib. Külas Mari maine langeb, kuid see suhtumine on variserlik- pärast Prillupi surma tahavad paljud kosja tulla. Kuid Mari näeb neid läbi ja läheb linna elama. Mari on Kitzbergi Tiina hingesugulane, ka Eeva Marland- nad jäävad iseendaks. Vilde on üks viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed koosnevad 33 köitest. Eduard Vilde on esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik. 8. Fjodor Dostojevski (1821-1881) Sündis Moskvas vaestehaigla arsti perekonnas, kus oli 9 last, isa pärines põlisaadlist, kuid oli vaesunud. Ta kasvas üles rangelt patriarhaalses ja
tüli esimese ettejuhtuva poisiga. Õpetaja, tõsine vanem mees, segas end vahele; kui ta siis selja keeras, tutistas Tom järgmises pingis istuvat poissi, oli aga oma raamatusse süvenenud, kui poiss ümber pöördus. Siis torkas ta teist poissi nõelaga, et kuulda, kuidas see «ai!» ütleb, ja sai jälle õpetajalt noomida. Kogu Tomi klass oli justkui ühe vitsaga löödud: rahutu, kärarikas ja tülikas. Kui neil tuli vastata, siis ei teadnud keegi oma salme hästi ja kogu aeg pidid teised ette ütlema. Siiski rühiti kuidagi läbi, ja igaüks sai oma tasu väikeste siniste piletite näol, millele olid trükitud pühakirjasõnad; iga kähe päheõpitud salmi 30 eest sai ühe sinise pileti. Kümme sinist piletit võrdusid ühe punasega ja need võis selle vastu vahetada; kümme punast piletit võrdusid ühe küllasega; kümne kollase pileti eest andis
Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene naeratus. ,,Mis on, noormees
PERENAINE. Kust see niisugune siis õige pärit oli? PEREMEES. Kes teda teab! Meie kiriku kirjas ta ei olla seisnud. Olla kihelkonna teisel piiril kuskil laanes poolest saadik koopas elanud. Inimesi käinud ikka kaugelt tema juures abi otsimas. Olla saanud ka. Üks vanamees jutustas ise, et kui uss tema ära nõelanud ja paistetus südameni jõudnud... Räägiti teisest ikka head ja kurja, mõlemat. Kes teab, kust ta siia oli tulnud ja saanud - õieti ei teadnud seda keegi. JAANUS (vähe aja pärast). Tal oli laps ka. See oli ka sinna toodud pealt vaatama, kui ema pekstakse. Kes teab, kust nad ta kinni olid saanud. Kätkenud ja narmetanud, nälginud ja kõvaks külmanud! Ju ta sestsaadik, 4 kui ema kinni viidi, hulkumas oli. Kes nõia last ikka tulihoone katuse alla laseb... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole.
Kirjanik elas tagasihoidlikult, vaeselt ja teda kimbutasid rahamured. 1880 suri Flaubert ajurabandusse. ,,Madam Bovary,,- tema abikaasa oli Charles Bovary, kellega ta kohtus kui too tema isa kais ravimas, sest ta oli väga haige. Madam Bavary elas priiskavat elu, tõmbas teiste meestega ringi ning ei hoolinud oma lapsest. Võttis ka palju laene mõtlemata seda kuidas ta need tagasi suudab maksta. Tema armukesteks olid Rodolphe ja Leon. Emma ei olnud õnnelik, ta ei teadnud lõpuks enam ise ka mida ta tahab või mida ta ei taha. Inimene peaks olema õnnelik ja rahul sellega mist al olemas on. Bovarysm- vaimuseisund e. inimesed kes püüavad ennast näha teistsugustena kui nad tegelikult on. Kirjanik on öelnud ,,Madam Bovary- see olen mina'' e. siis kirjanik käitus oma elas samamoodi nagu tema teose peategelane. Oma kangelannas nuhtleb autor iseenda pattusid. 19)P.Merimee looming. (1803-1870)
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
«Alustage silmapilk!» kiunus skolaar. «Maha Jupiter ja Bourboni kardinal!» üürgas Robin Poussepain ja ka teised skolaarid ülal aknalaual. «Andke moralitee!» kordas rahvahulk. «Silmapilk! Jalamaid! Komödiandid ja kardinal maha ja nöör kaela!» 1 0 Vaene ehmunud ja nõutu Jupiter kahvatas oma punase mingi all, laskis välgu maha kukkuda, võttis kätte oma mütsi, kummardus ja kogeles hirmust värisedes: «Tema eminents... suursaadikud... madam Flandria Marguerite... » Ta ei teadnud, mis öelda. Tõeliselt tundis ta hirmu, et teda üles puuakse, ja nimelt rahva poolt sellepärast, et ta rahvast oodata laseb, kardinali poolt sellepärast, et ta kardinali tulekut ei läbe oodata. Kummalgi juhul ähvardas teda kuristik, õigemini võllapuu. Õnneks tuli keegi, kes ta kitsikusest päästis ja vastutuse tema õlgadelt enesele võttis. 20 Üks inimene seisis teisel pool balustraadi, ruumis, mis marmorlaua ümber vabaks oli
lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle. Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina sai seal tuttavaks kunstnikuperega, kelle lastega ta käis mängimas ja õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it.
teised kunsti ja teadust, aga sina, roomlane, valitse rahvaste üle" (ütleb A-se isa). VII laul kohtub latiinide hõimu kuninga Latiniusega, tütar Lavinia, kel peig Turnus.. Oli ka vaenulikke hõime. VIII laul A ja tema poolehoidjad vs vaenulikud hõimud. A sai Vulcanuselt relvad (kilbil tulevik kirjas). IX-XII laul võitlused ja õnnetused. Lõpus sai A valitsejaks, Turnus ettepanekuga, et tema ja A võitlema. Turnus saab kahevõitluses surma ning A saab Turnuse pruudi endale. Iuno lepib sel tingimusel, et A ja temaga tulnud segunevad latiinidega ja võtavad omaks keele ning kombed. Kõik on ette määratud. 6. A. H. TAMMSAARE ELU JA LOOMING, ÜHE ARTIKLI ANALÜÜS 30.JAAN 1878-1.MÄRTS 1940 Sündis Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus (naabertalu Tammsaare-Lõuna) 4. Lapsena jaan-s 1878. Vanemad polnud seal paiksed olnud, olid sinna kolinud üsna abielu alguses, sest kuna isal (Peeter Hansen) oli vanemaid vendi, siis ta talu ei pärinud
Upitage ta tagasi oma apelsinivärvi hobuse selga ja saatke ta minema!» «Mitte enne, kui olen su tapnud, argpüks!» hüüdis d'Artagnan, kaitses ennast nii hästi kui suutis ega taganenud 14 mitte sammugi kolme vaenlase ees, kes teda materdasid. «Hoopleb nagu gaskoonlane kunagi,» pomises aadlik. «Jumala eest, need gaskoonlased on täiesti parandamatud! Jätkake siis tantsu, kuna ta seda tingimata soovib. Kui ta ära väsib, küll ta siis ise ütleb.» Kuid tundmatu ei teadnud, mis liiki kangekaelsusega tal on tegemist: d'Artagnan ei olnud mees, kes võiks iialgi armu paluda. Nii jätkus võitlus veel mõned hetked. Lõpuks, olles täiesti kurnatud, laskis d'Artagnan kukkuda mõõgal, mille kepihoop oli pooleks murdnud. Teine hoop tabas teda otsaette ja paiskas ta ühtaegu täiesti verisena ja peaaegu meelemärkusetult maha. Just sel hetke! joosti igalt poolt sündmuspaigale kokku. Kartes skandaali, viis
mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea aga ei näe ta sellel tegevusel enam mõtet. Teose lõpu poole saab ta teate, et nad on elus ning sellest Ernstile täiesti piisab. Ta armastab südamest Elisabethi. Graeber hukkub teose lõpus. Elisabeth Kruse Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma naise isa saatuse kohta teadlik oli, see teadmine suri aga koos Ernstiga. Hermann Böttcher puhkusel viibiv sõdur, kes otsib taga oma kadunud naist. Ta nõustub
,,Kuningas Oidipus" on antiiktragöödia, sest see vastab kõigile tragöödiaks olemise kriteeriumitele. (Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend). Kõige täiuslikumaks tragöödiaks on peetud Sophoklese "Kuningas Oidipust". Oidipus püüdis vältida kuritegusid, mida Delfi oraakel oli talle kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine,
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust
hetkel ägedate pulmade pidamist. Ja nii oligi, kõik oli lõbus ja eufoorliline, teose õnne tipphetk . Hiie, Leemet, Mõmmi ja Salme olid kõik joobes ja tantsimas kui juhtus kõige hullem mis võis juhtuda. Hiilis põõsast välja vattine hunt ja ründas murdes maha Hiie ja ta ema, emalt oli ta hammustanud ema ja oma verelombis vandus ta, et haldjad maksid kätte Hiie raiumises. Kõik olid totaalses šokis, Leemet oli hiiglaslikus meele segaduses ja ei teadnud teha midagi targemat kui kõndida, vaid kõndida. Lõpuks tuli tal mõistus jälle tagasi ja ta läks tagasi pulma pidamise paikka kus kõik külalise kohal olid, Hiie ja ta ema oldi pandud puu vastu lebama, Leemet lausus, et las nad olla seal ja kukkus pikkali kaotades teadvuse. Depressioonis põdes Leemet mitu kuud, ei olnud tahet ega mõttet paremaks saada. Siiski lõpuks tõusis voodist, palus emal mitte suur asja sellest teha ja teda vaid rahule
Medeia aitas neid tagasiteel veel mitmetestki ohtudest välja. Kreekasse jõudes läksid argonaudid laiali. Iason ja Medeia viisid kuldvillaku Peliasele. Kuid vahepeal oli Pelias Iasoni isa enesetapule sundinud ja Iason tahtis kätte maksta. Ta kasutas Peliase tapmiseks taaskord Medeia abi. Medeiale ja Iasonile sündis kaks last. Iason aga otsustas abielluda hoopis Korintose kuninga tütrega. Medeia oli murtud, ta tappis Iasoni uue pruudi ja ka oma lapsed. Iason tahtis siis ise Medeiat tappa, ent viimane sai enne põgenema. PILET NR 12 DAIDALOS Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreeta saarel Minotaurusele labürindi ja kes õpetas Ariadnele, kuidas Theseus võib sellest välja pääseda. Kui kuningas Minos kuulis, et ateenlased olid leidnud labürindist tee välja, teadis ta, et nad ei oleks seda saanud teha ilma Daidalose abita. Kuningas Minos lasi Daidalose ja tema poja Ikarose vangi võtta ning paigutas nad labürinti
maareformikomisjonis. Neljakümne esimesel aastal lasti komisjoniliikmed vallamaja taga maha. Perekond: Isa oli hobusevaras ja suri vanglas. Surmapõhjus: lasti maha 4.6. E. Kõiva Sünnikoht: Harala Amet: arvatavasti sõdur, sest ta kasutab sõjatermineid; Välimus: küllap hea välimusega, kui tal nõnda palju naisi oli; Olemus: kiitleja; naistemees; sõjalise mõtlemisega Lugu: Tal oli palju naisi ja ta sigitas palju lapsi, aga ta ei suhelnud nendega hiljem, sest mees ei teadnud isegi, kui palju neist üleüldse ilmale tuli. 6 Perekond: Eeldatavasti oli oma suguseltsi viimane esindaja, sest ta oli mures selle nime kustumise pärast. 4.7. Alfred Pääsuke Sünnikoht: Harala Amet: rätsep Olemus: elupõletaja; ei hoolinud endast; Lugu: Ta nägi harva valget päeva, sest enamuse ajast oli ta kas liiga purjus või magas ennast välja. Temast jäi maha Singeri õmblusmasin, millele pärijat ei
"Anna andeks, Grete, anna andeks, Kristiina!" ütlesin mõttes. Kõigepealt võtsin Kristiina taskust uksevõtmed ja tegin ukse lahti, et pärast sealt välja pääseda. Ma võtsin kanistri lahti ja puistasin bensiini ruumis laiali. Kindluse mõttes keerasin baari ja tagaruumi vahelise ukse lukku. Läksin poolenisti uksest välja ja tõmbasin tikku. Viskasin tiku maha ja tuli levis kiiresti. Ma põgenesin ja keerasin ukse enda järelt lukku, viskasin võtmed prügikasti ja läksin ära. Ma ei teadnud, mida teha, kuna ma olin meeleheitel! Ma olin ju oma sõnadega tapnud Johni, preestri, Kristiina ja Greete! See oli katastroof!!! Ja nüüd see tulekahju, mis ma tegin!! Ma pean vist koju minema. Ma lonkisin koju. Oli juba pime. Ma olin juba kaua kodust ära olnud. Kui Stiiv-Maikel elutoast ukse kriiksu kuulis, jooksis ta ukse juurde. "Jasmiin, me ootasime sind! Miks sul nii kaua läks?" küsis ta murelikult. Ma ei öelnud kindluse mõttes midagi. Muidu jälle saadan kellegi surma
Kui tal on käes päris suur kitsikuse hetk, siis tuletab Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa, võrgutades Viktorine (enne seda laenab Vautrin Eugene´ile märkimisväärse summa raha, et oma plaani veelgi kinnitada). Vautrin, nähes oma edu lasebki tappa Viktorine´i venna, aga Eugene ei taha sellest enam midagi teada ja plaan jääb katki. Salapolitsei inspektor, kes on juba aastaid taga ajanud Vautrinit ehk "surmanarritaja" Collinit, räägib augu pähe preili Michonneau´le, et vanatüdruk Vautrini paljastaks. Delphine ja isa Goriot´ valmistavad Eugene´ile ette esmaklassilise poissmehekorteri, kuhu noormees koos Goriot´ga kolima peaks. Preili Michonneau paljastabki Vautrini. Vautrinile korraldatakse varitsus ja ta võetakse vahi alla. Isa Goriot jääb murest väga haigeks, sest ta tütardel on palju probleeme oma abikaasade ja varaga. Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud. See ei ole normaalne, sest vanemad ja õed-vennad kodus muretsevad. Märku tuleks ikka alati endast anda. Noores eas, kui Hannes oli veel 15- aastane, siis oli tal silmarõõmuks Suureõue talu Niida. Kuna tüdruk käis linnas koolis, siis oli võimalus neil kohtuda ainult vaheaegadel. Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis
Ei suuda ta asuda kandidaadiväitekirja kirjutama, ega 20 Ka teosed ,,Vihm peatus" "The Rain Stopped" (Yaðýþ Ksdi), "Opportunity" (Macal), "I've Come to You" (Sizi Deyib Glmiþm), "Without You" (Sizsiz), "Summer Days of the City" (Þ h rin Yay Günl ri), "Hotel Room" (Otel Otaðý), and "Me, You, Him and the Telephone" (Mn, Sn, O v Telefon). meelepärasega abielluda. Vanemad mõjutavad teda: näiteks lubab isa talle Firängjiziga abiellumise korral osta ,,Volga" ning väitekirja saavat ka pruudi isa instituudis kergemini ära kaitsta. Ent alguses tahab Zaur elada oma tõekspidamiste järgi. Ta järgneb armastuse kutsele, lahkudes kodunt, järgneda Tähminäle Moskvasse, kus too osales ühe saate tegemises. Moskvas puhkevad noorte tunded õitsele. Pärast Moskvast tagasijõudmist lahutab Tähminä enda abielu ning noored asuvad koos elama (nad elavad vabaabielu). Algul lähebki kõik nagu õlitatult. Mõlemad saavad aru, et on teieteise jaoks justkui loodud
Ares oli Zeusi jaoks ebameeldiv, tal olid titaanlikud jooned (ta oli hiiglane ja oli komme peksa saada. Nt Athena ja Hera käest). Ares ja Hephaistos olid seotud, sh ka Aphrodite abikaasana. Heral oli lapsi, kes teda rüngasid. Nt gigant Eurymedion ja sealt sündis Prometheus. Tol oli seos Hephaistosega, kes ju valitses tuld. Ixion oli Arese poeg või pojapoeg, kes abiellus Diaga. Ixion maksis äiale Deioneusele pruudiluna, aga see jäi maksmata, kuna too kaevas augu, kuhu see sisse kukkus. Nö esmane hõimlasetapp. Ixion nillis Herat seega Zeus valmistas Hera kujulise pilve Nephele, kus tema ja Ixiono vahel sündis kentaur, ilmselt Cheiron, kes on omakorda seotud Heraklese, Hera, Prometheusega jpm. Herakles oli nö Hera teener. Ta on Zeusi poeg, tema ema oli Alkmene, kellel oli abikaasa Amphitryon, neil oli juba poeg Eurystheus. Alkmenet nikerdasid mõlemad (Zeus ja Amphitryon) samal ööl ja sealt sündisid siis kaksikvennad Herakles ja Iphikles
ületamist. Ka renesanss sättis esikohale isiksuse omadused. Ka selles näidendis võidab julge noor tegelane. Määravaks saab inimese enda tahe, enda elu kvaliteet see tagab võidukuse. ,,Lamba allikas" - näidendi aluseks ajaloolised sündmused, Vana-Hispaania kroonika põhjal. Tegevus 15.sajandi lõpul. Küla senjööriks on üks väga isepäine ja türanlik rüütliordu tüüp senjöör Fernando kohtleb küla talupoegi vägivaldselt. Talupoegadel viskab üle, kui Fernando röövib pruudi peigmehe rüpest. Talupojad haaravad relvad ja tungivad temale ja ta teenritele kallale tapavad kõik maha. Ühel teenril õnnestub pääseda ja põgeneda, viib sõnumi kuningale. Kohtunik saadetakse sinna külla, et süüdlased välja selgitada, et neid karistada. Kuningas võtab selle küla oma otseseks alluvaks, küla pääseb rõhuvast peremeheks. Õnnelik lõpp. Jällegi tegemist auküsimusega aukompleksi kandjaks terve küla. Kuningas liidus
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kohe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua
Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale
- Kui mõtlen vanaisast lapsena, kujutlen teda mustvalgena. - Pime vaatas telekast, kuidas tumm rääkis kurdile, et kiilakas käis juuksuris. - "Ma löön sulle jalaga näkku!" ütleb jalutu. "Tahaks näha," vastab pime. - Ma ei roomanud koju. Ma snorgeldasin kuival maal. - See oli fantastiline õudusfilm. Ekstrahirmus. Soovitan kõigil kuulama minna. - Mida tahtsid poliitikud teha kohe, kui nad kuulsid osooniaugu probleemist? Kinni mätsida. - Kas teeks täna keskööl minu juures midagi romantilist? Natuke imemist ja hammustamist. Vasta mu kirjale kohe kui selle kätte saad. Sind siiralt armastav hr. Sääsk. - Otsisin armastust, leidsin sõpruse. Otsisin iha, leidsin lootuse. Otsisin reaalsust, leidsin unistused. Otsisin ahvi ja leidsin sinu. ARMSAD Ma ei pruugi mäletada täpselt, mida sa ütlesid, või tegid, aga ma ei unusta kunagi, kuidas ma ennast koos sinuga tundsin..
(jämekoomika).* 2. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" SOPHOKLES(496-406) Sophoklese tragöödiates on esiplaanil tugeva indiviidi traagiline saatus. Kõige täiuslikumaks tragöödiaks on peetud Sophoklese "Kuningas Oidipust". Ainestik pärineb Teeba linnaga seotud müütidest. Oidipus püüdis vältida kuritegusid, mida Delfi oraakel oli talle kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus sai jagu linna hirmu all hoidnud sfinksist, valiti kuningaks ja talle anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see
jooxul, M on vanem ja hea eesti keele tundja, P on noor, äkiline, pretensioonitu (ei mingeid komromisse, demonstratiivselt matsitruu), 2 eri viisi kuidas rahvast armastada, põlvkondade konflikt; "Klio silma all""P öördtooli tund": tekitas palju vastukaja, peateg. Jannseni poeg, kes üritab kaitsta oma nime (J.t süüdistati müüdavuses). "4 monoloogi Püha Jüri asjus": trügijax Michel Sittow, takistusex saab tsunftisüsteem, teistest üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta, tahab teha pühast Jürist skulptuuri, mis kujutax teda ennast. Monoloogid Sittow, pruut, võõrasisa, tsunftimees. "Kolmandad mäed": peategelasex Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. K maalib Tln.sse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modellix tlp, kes on sadistlik edasipürgija. K.le osutud see probleemix ja asja leevendamisex paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist,
Saksa armee kannul tungisid edasi julgeolekupolitsei ja SD liikmetest koosnevad mobiilsed eriüksused, viies läbi kommunistliku juhtkonna ning alguses ka juudi meeste suureulatuslikke hukkamisi. See laienes varsti kogu juudi elanikkonna massiliseks mõrvamiseks. Ei ole teada otseseid käske, kuid enamiku uurijate järgi toimus see nihe täieulatusliku genotsiidi suunas 1941. aasta suvel või sügisel. Lõpliku käsu puudumine ei tõenda, et 18 Hitler poleks teadnud, mis toimus või et genotsiidi poleks olnud, nagu mõnikord pakuvad välja mõned revisionistid. Tolleaegsetes dokumentides on piisavalt tõendeid, et Hitler oli keskne kuju holokausti otsuste tegemisel, isegi kui kohalikud võimumehed näitasid üles olulist initsiatiivi ja viisid massimõrvad läbi nii kiiresti ja efektiivselt, nagu nad suutsid. Massimõrvu sooritati mahalaskmise teel, hiljem töötas julgeolekupolitsei välja mobiilsed gaasifurgoonid kui efektiivsema mooduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
