Vaadeldav materjal Katsetulemus Tootjapoolsed andmed Katsete ning ülal oleva graafiku põhjal saab järeldada, et saadud tulemused on suhteliselt sarnased tootjate poolt välja toodud tehnilistele andmetele. 7. KÜSIMUSED - VASTUSED 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja teada, et saada informatsiooni ehitusmaterjali iseloomulike omaduste kohta. Kuna absoluutse tiheduse määramiseks on vaja poorideta ja tühikuteta materjali, siis jahvatatakse materjal kindla terasuuruseni. Absoluutse tiheduse kaudu saame teada, mis on ehitusmaterjali mass ilma poorideta ja tühikutega. Absoluutse tiheduse abil on võimalik arvutada materjali poorsuse protsent. Tihedus on üks informatiivsemaid materjali iseloomulikke näitajaid. Tihedus näitab
telliste suurem poorsus ja veeimavus. · Valged laigud on põhjustatud ilmselt auru difusioonist läbi seinte, sellega on kristalliseerunud välja soolad, mis võivad sisalduvad savis (SO42- ) · Teine põhjus valgetele laikudele võib olla leelis ja leelismuldmetallide suur sisaldus savis, millest tellised on valmistatud. Põletamisel tekivad tellise pinnale valged laigud. Korrosiooni eemaldamine · Telliste pinnatöötlus katetega, mis vähendaksid lahtist poorsust ja sellega suurendaksid siis ka külmakindlust. · Katta maja fassaad osaliselt või terviklikult uute fassaadimaterjalidega koos lisasoojustusega. · Valgeid laike peaks saama eemaldada soolhappe lahusega
ALLOTROOPIA nhtus, kus ks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. TEEMANT kige kvem looduslik mineraal, krge sulamistemperatuuriga (3500 kraadi), vrvuseta kristallivres on ssiniku aatomid vrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. sellega on seletatav teemanti suur kvadus. BRILJANT korraprase kujuga lihvitud teemant ssiniku aatomid paiknevad kuursnurga tippudes. AKTIIVSSI saadakse, kui puidusest juhitakse lbi veeauru. see suurendab se poorsust ja vimet siduda mitmeid hendeid. TAHM kige puhtam ssinik, koosneb vikestest grafiidi kristallidest. kasutatakse trkivrvid, lhkeained, kummitstus. VINGUGAAS tekib ktuse mittetielikul pletamisel 2C + O2 = 2CO. vrvuseta, lhnata, mrgine gaas. tekitab peavalu, oksendamist , pearinglust, surma. vingugaas reageerib veres oleva hemoglobiiniga, tekib mrgine hend, mis takistab hapniku kandumist organismi. ESMAABI vrske hk, ngu ja rind klmaks, nuuskpiiritust, kange tee. SSIHAPPEGAAS
Mördi tugevus mikrotasandil suureneb mitme sajandi jooksul keskmiselt 50% . Pikemaajaline plastne olek on soodne selle poolest, et koormused sättuvad sobivas asendis, vähendades süsteemi jäikusest tingitud sisepingeid ja seega pragunemise tõenäosust. Mõõdukas koormus mõjub hästi ka mördi kivistumisprotsessi tulemustele . Karboneerudes tõmbub lubjapasta kokku ligikaudu 0,35% ulatuses. Kokkutõmbumise vältimiseks on vaja lisada lubjale täiteainet, mis suurendab ka poorsust, kergendades niiviisi gaasivahetust ja kiirendades seega karboneerumist [7,17]. Seda täiteainet nimetatakse ka agregaadiks või inertseks täidiseks. Viimast väljendit ei peeta aga korrektseks, sest mingil määral see reaktsioonides siiski osaleb [19]. Poorsus on ajaloolistel lubimörtidel reeglina 3045%, seejuures on pooride suurus vahemikus 0,1100m. Tsementmördil on see tavaliselt vastavalt 2025% ja < 0,1m. Laagerdunud augulubja
Ka poorsuse arvutuste järgi võib öelda, et katse tuli välja. Silikaattellis on tõesti poorsem (24%) ja imab kergemini endasse vett kui graniit (2%). Suure tihedusega ehitusmaterjalid on tugevamad, seetõttu on neid parem kasutada tugikonstruktsioonides. Väikese tihedusega materjale kasutatakse enamasti soojustusmaterjalidena. 7. Vastused küsimustele 1) Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus võib antud ehitusmaterjali kasutada, mis otstarbel ja milistes tingimustes. Näiteks suure poorsusega materjali ei pane väga niiskesse keskkonda, see tõmbab kogu niiskuse endasse ja siis pole enam kasutuskõlblik. 2) Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konktreetseid näiteid materjali omaduste
Grafiit juhib eleketrit Süsiniku aatomid paiknevad kuusnurga tippudes ja kuusnurgad paiknevad kihtidena. Kihtide vaheline kaugus on suurem kui vahemaa kuusnurga süsiniku aautmote vahel, see töttu on grafiit pehme. Kasutamine: pliiatsisüdamikud, elektroodid (?) Fullereenid koosnevad kerakujulistest ainult süsinikku sisaldavatest molekulidest. Süsi ja tahm Aktiivsüsi saadakse kui puidusöest juhitakse läbi veeauru, see suurendab sõe poorsust ja võimet siduda mitmeid aineid Kasutatakse: meditsiinis, sõjaväes Tahm on kõigep uhtam süsinik ja koosneb grafiidi kristallidest Kasutus: trükivärvid, llõhkeained, kummitööstus Süsiniku tähtsamad ühendid Vingugaas tekib kütuse mitte täielikul põlemisel 2c + o2 = 2co Füüsiline: värvuseta, lõhnata, mürgine gaas Tekitab peavalu, oksendamist, pea ringlemist Vingugaas reageerib veresoleva hemoglobiiniga, tekib mürgine ühend, mis takistab hapnikukandumist organismi
Põhjavesi Mis on põhjavesi? · Põhjavesi on kivimite ja setete poorides ja lõhedes olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel järjest sügavamale. 1. Pinnase veemahutavus Pinnase poorsus · Kivimis või settes on osakeste vahel tühikud e poorid, mis võivad veega täituda. · Poorsus näitab, kui suure osa kogumahust moodustavad osakestevahelised tühikud (poorid). · Poorsust mõõdetakse: suhtarvuna või protsentides. Poorsus võib olla isegi üle 50% pinnase mahust. Pinnase veemahutavus · Pinnase veemahutavus on pinnase võime mahutada ja kinni pidada teatud hulk vett. · Mida väiksem on kivimit moodustavate osakeste suurus, seda suurem on nende eripind (osakesed korrapärase kujuga) ja seda suurem võib olla veemahutavus. Erinevate kivimite ja setete poorsus · liivakivid ja lubjakivid 10-20% · kruus 24-36% · liiv 31-46%
kg/m3). Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes jääb silma, et mida tihedam on aine, seda väiksem poorsus. Seda võiski eeldada, kuna poorsus on pooride esinemine tahkes kehas ning poorid (õhuvahed aines) vähendavad tihedust. 9 Küsimuste vastused [1] 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide tihedust, mahumassi ja poorsust? Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja selleks, et otsustada kus, mis otstarbel ja millistes tingimustes antud materjali kasutada. Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused(mass, soojusjuhtivus jne) 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende tihedusest, mahumassist või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest.
Seejärel valmistatakse taigen 60 g jahu, 25 ml soolalahust 2,5%, lahustatud presspärm. Segatud taigen asetatakse termostaadis soojendatud vormidesse. Tulemus: 1,5 tunni jooksul rukkikroovjahust proov kerkis mõned millimeetrid. Seega omab pärmi lisamine minimaalselt mõju toote kerkimisele. 6. Leiva poorsuse hindamine Poorsuse all mõistetakse leivasisu pooride ja leivasisu üldise mahu suhet protsentides. Töö käik: valitakse 4 erinevat leiva/saiaviilu ning hinnatakse poorsust visuaalselt, kasutades portatiivset mikroskoopi. Svamm Kuldne Must leib Ruks 7. Leiva organoleptiliste omaduste hindamine
Arvutustulemustel saadud tulemus on 1888 kg/m3, tegelikkuses on silikaattellise tiheduseks 1850-1950 kg/m3 (Silikaattellised, n.d.). Silikaattellise keskmiseks poorsuseks saadi 26,73 millele kinnitust ei leitud. Graniidi keskmiseks tiheduseks saadi 2589,4 kg/m3, mis on ligilähedane graniidi tegelikkusele tihedusele, milleks on 2550-2700 kg/m3. (wikipedia, n.d.) 7. Kordamisküsimused Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Materjali absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja ehitusmaterjali valikul. Need näitajad määravad ära materjali füüsikalised omadused, mis on abiks sobiliku materjali valimisel. Tihedus näitab materjali raskust vastavalt ruumalale ja poorsus näitab vee imavust, tugevuse ja külma kindluse. 11
Suure tihedusega ehitusmaterjalid on tugevamad, seetõttu on neid parem kasutada tugikonstruktsioonides. Väikese tihedusega materjale kasutatakse enamasti soojustusmaterjalidena. Neil on suurem poorsus, seega nad juhivad soojust paremini. Kokkuvõtteks võib öelda, et katse tulemused olid usutavad. 11 Küsimuste vastused: 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide tihedust, mahumassi ja poorsust? Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja selleks, et teada kus võib antud materjale kasutada, mis otstarbel ja millistes tingimustes. Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende tihedusest, mahumassist või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest.
tihedus interneti andmete baasil on 2550...2700 kg/m³, see tähendab, et kõik arvutused on tehtud õigesti. Keskmine graniiti poorsus gruppis on 5,4%. Keskmine silikaattellise tihedus gruppi andmete baasil on 2101,9 kg/m3, keskmine silikaattellise tihedus interneti andmete baasil on 1850...1950 kg/m³, mis näitab õiget arvutust. Keskmine silikaattellise poorsus on 20,7%. 6. Kordamisküsimused 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada kus, mis otstarbel ja millistes tingimustes on võimalik antud materjali kasutada. Tihedus on vajalik konstruktsiooni püsivuse arvutustes, et määrata konstr. reaalne kaal. Poorsus ja tihedus mõjutavad ehitusmaterjalide omadustele. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid.
alati 9% ruumi, kui neid just kokku suruda ei saa. Praktililine armatuuri sisaldus on 65-70% Komposiidi tihedus=Esimese komponendi ruumala * tihedus + teise vastavad väärtused. Mass pindala ühiku kohta = mass / tihedus + teise komponendi omad Poorsus esineb alati reaalsetes komposiitides. Mullid või augud jäävad komposiiti ja nõrgestavad seda ja niiskus võib samuti laminaadi vahele pääseda. Poorsust võib esineda kuni 15% ja seda saab ka optiliselt teel määrata. Poorsust iseeenesest saab arvutada põhimõtteliselt vist teoreetilise ruumala ja tegeliku ruumala-massi vahest. Kui ühesõnaga õhumull sees on, siis on kas ruumala suurem või mass väiksem komposiidil. ROM rule of mixture, mille järgi saab arvutada Youngi mooduli, tiheduse ja soojuspaisumisteguri. Sigma l on pinge purunemise hetkel. Sigma t on tõmbetugevus
Graniidi poorsusn tuli välja 3,36%. Tellise poorsus on umbes 20% ja silikaattellise poorsus on umbes 27%. Mõned katse tegemisel saadud tulemused natukene ei klapi andmetega, mis on esitatud kirjanduses. Aga kuna vahe ei ole suur, võib öelda, et rühm sai hästi esimese laboritööga hakkama. Ebatäpsuse põhjus võib olla inimese faktor, ebatäpsed vahendid (kaalud, joonlaud), vanad katsekehad. 7 KÜSIMUSED 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja, et teada kus on mõistlik antud materjale kasutada, mis otstarbel ja millistes tingimustes. Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused ja mehaanilised omadused. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest.
tundlikud teraviljad, ristikud ja kanep. Mulda sattunud orgaaniline aine laguneb ja vabanevad taime toite elemendid. Õhurikkas mullas toimub see suhteliselt kiiresti. Fotosünteesi lähteproduktid vabanevad. Orgaanilise aine lagunemise käigus leiab aset mitmesuguste laguproduktide ja mikroobse valgu molekulide liikumine, tekib mulla orgaanilineaine - huumus. Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalismehhaanilis omadusi, suurendab mulla poorsust, vee mahutavust ja vähendab lasuvustihedust. Huumusest sõltub mullas elavate mikroorganismide bioloogiline aktiivsus. Huumus ained toimivad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena.
Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused, näiteks veeimavus. Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes võib järeleda tabelite järgi, et mida tihedam on aine,seda väiksem poorsus. Suure tihedusega materjalid on pigem need, mis kasutatakse kandekonstruktsiooniks nagu teras, madala tihedusega materjalid on peamiselt need mis kasutatakse isolatsiooniks. 5. KORDAMISKÜSIMUSED 5.1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus ja millistes tingimustes võib ehitusmaterjali kasutada. Näiteks suure poorsusega materjali ei sobi niiskesse keskkonda, see tõmbab kogu niiskuse, kandekonstruktsiooniks on otstarbekam kasutata suure tihdusega materjale, sest nende poorsuse protsent on väike ning seetõttu nad on tugevam kui väike tihedusega materjale 5.2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest,
tulemused langevad kokku ning suuresti sarnanevad nad ka kirjanduses viilja toodud vii[rtustega. Kuigi esinevad grupi andmetes mdningasi anomaaliaid, kuid need on suure tSeniiosusega, valesti arvutisse triikitud, kas siis valede komakohtade v6i arvudega. Seega erinevad keskmised tihedused veidi kirjanduses leiduvateg4 kuid see ei ole siiski pdhjuseks katseid eba6nnestunuiks lugeda. 7. Kordamiskiisimused l. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Materjalide tihedusi ja poorsust on vaja teada, et arvestada milliseid materjale sobib kasutada vastavates tingimustes (kas siis 6ues, toas, niiskuses v6i kuivuses). Kuna k6ikidel materjalidel on omadused erinevad, siis nendega tuleb suuresti ehituses arvestada, et tagada ehitisi vastupidavus ja efektiivsus. Nendest kolmest parameetrist sdltuvad ka k6ik teised materjalide omadused, nt mass. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sdltuvad nende absoluutsest tihedusest,
Lubjakivi 1700 – 2600 0,5 – 30 Marmor 2600 – 2900 0,5 - 20 • Poorsus sõltub materjali mahukaalust nii näiteks graniidil on p < 1%, mullplastidel aga p >90%. • Poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. • Materjali püsivuse ja külmakindluse seisukohalt on eriti tähtis, et materjal ei omaks suurt lahtist poorsust. Seega eristatakse kinnist ja lahtist poorsust. • Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur. • Pooride suuruse järgi jaotatakse: 1) Juhuslikud poorid 1-10mm 2) õhupoorid e. õõned >10m 3) kapillaarid sealjuures: ▪ makrokapillaarid >0,1 m toimub vee liikumine poorides; ▪ keskmised kapillaarid 0,02…0,1 m (vee liikumine poorides kapillaarjõudude mõjul)
silikaattellisel 1925,5 kg/m3, on katse kõigil õnnestunud. Kokkuvõtteks võib öelda, et nii minu kui ka grupi sooritatud tiheduse määramise katsed olid õnnestunud, kuna nad langevad kokku kirjanduses toodud andmetega. 9 7. Kordamisküsimused 7.1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus võib antud ehitusmaterjali kasutada, mis otstarbel ja millistes tingimustes, et tagada ehitise vastupidavus ja efektiivsus. Näiteks suure poorsusega materjali ei pane väga niiskesse keskkonda, kuna see tõmbab kogu niiskuse endasse ja siis pole enam kasutuskõlblik. 7.2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste
5. Vältida vihmavee sattumist puitpindadele. Mõned ohustatud kohad kaetakse plekiga. 6. Kõikide liidete teasosad tsinkida või valmistada roostevaba terasest. PUIDU KEEMILINE KAITSE 1. Värvkatete kasutamine pindadel 2. Keemiline töötlemine immutusvahenditega 3. Antiseptikutega võõpamine (kresoot, ligno, pinotex, donoliit) 4. Materjali sügavimmutus 5. Renoveerimisel ka termiline töötlemine, steriliseerimine kuivatuse abil 6. Katta pindu poorsust vähendavate ainetega KONSTRUKTIIVSED VEAD 1. Sarikate või talade otste ebapiisav isolatsioon kivimüürides 2. Katuse läbijooks, mille põhjus võib peituda nii esialgses valmistamises 3. Niiskeõhu sissepääs konstruktsioonidesse 4. Torude leke 5. Ehitusniiskus, puitelemendid ja konstruktsioonid on niiskunud ehitusplatsil 6. Niiskete ruumide halb ventilatsioon 7. Siseõhu niiskumine, mis on seotud inimese elutegevusega 8
Graniidi poorsus jäi lubatud piiridesse (0,5 5%). Keraamilise tellise poorsus ei jäänud lubatud piiridesse ( 15 25%).Kõige väiksema tihedusega on silikaattellis, millel on ka kõige suurem poorsus. Silikaattellise poorsus ei jäänud lubatud piiridesse (25 - 35 %). Eelnevast saab järeldada seda, et tihedus ja poorsus on pöördvõrdelises seoses. 8.Kordamisküsimuste vastused Milleks on tarvis teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on tarvis teada selleks, et oleks võimalik kasutada õiget materjali õiges kohas. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest ja poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Absoluutsest tihedusest, tihedusest ja poorsusest sõltuvad paljud materjali füüsikalised omadused
Puudub soomuldadel. Tundlikult: kanep, ristik ja teraviljad. Orgaaniline aine mullas Mulda sattudes laguneb ja vabanevad taime toitelemendid. Õhurikkas mullas toimub kiiresti. Fotosünteesi lähteproduktid C2, H2O ja mineraalsoolad vabanevad. Orgaanilise lagunemise käigus leiab aset mitmesuguliste laguproduktide ja mikroobse valgu molekulide liitumine. Tekkib mulla orgaaniline aine Huumus. Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalismehhaanilisi omadusi: suurendab mulla poorsust, vähendab vee .... ja vee läbilaskvust. Väetised. Ained, mis parandevad taimede tootmis tingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatus toodangud või parandavad selle kvaliteeti. Väetistega viialse taime kasvukeskonda taimedele vajalike toitained või parandatakse mulla füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi. Väetistena kasutatakse ainete rohkus ja mitmepalgelisus raskendavad nende jaotust. Jaotatakse: 1) päritolult ja tekelaadilt. Esiteks päritolult ja tekelaadilt jaot
keemilised protsessid tavametallurgiaga võrreldes, nagu gaaside ja metalli vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. - Keevisvanni ümbritsev külm põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahtumist, mistõttu paljud keemilised reaktsioonid ei kulge lõpuni. - Sulakeevisvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua alati lahustunud gaasid ja räbu tõusta õmbluse pinnale enne metalli tardumist, põhjustades nõnda poorsust ja räbupesasid. Keevituse termotsükkel ja seos termomõju tsooniga Keevitamisel ühe läbimiga liigub soojusallikas piki keevisõmblust ja koos temaga teda ümbritsev temperatuuriväli. Temperatuur keevistoote erinevates punktides muutub pidevalt. Algul temperatuur kasvab ja saavutab maksimaalse väärtuse ja seejärel langeb. Keevituse termotsükliks nimetatakse keevistoote mingi keevisõmbluse lähiala punkti temperatuuri sõltuvust ajast.
toimuks pneumotransport me ei saavutanud. Ainult üksikud hüljuvad osakesed tekkisid. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused on suurusjärgus, kuid siiski erinevad. Kirjanduse järgi ωkr = 0,4598 m/s. Kirjanduse andmetel peaks kaasakande kiirus võrduma poorsuse ja kiiruse sõltuvuse graafikul väärtusega, kus graafik läbib poorsuse punkti 1,0. Konkreetne katseandmete põhjal koostatud graafik poorsust 1 ei saavuta ning nii nagu silmaga nägime, siis meie katses õhu kiirus ei olnud piisavalt kõrge, et hakkaks toimuma kaasakanne. Kaasakande kiiruseks ωkk = 6,18 m/s . 12
olekus täita valuvorm. See omadus on eriti oluline Martin Raba õhukeseseinaliste valandite tootmisel. Rauasulamitest on parim vedelvoolavus malmidel. Valukahanemine on valusulamite omadus vedelast olekust tardudes ja ümbritseva keskkonna temperatuurini jahtudes mahult väheneda. Kahanemist mõjustab põhiliselt sulami keemiline koostis. Joonkahanemine on hallmalmil 0,9...1,3%, terastel 2...2,4%, Al-sulamitel 0,5...1,5%. Kahanemine põhjustab kahanemistühikuid ja -poorsust, samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde. Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse. Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite
P0=G/V0 Antakse kg/m3;t/m3 · V0-loomuliku struktuuriga materjali ruumala · G-materjali mass Näiteks:portlandtsemendi tihedus on 1200-1300 kg/m3 Terasel aga 7850kg/m3 Mahumass materjal tihedus,kg/m3 · Kergebetoon 500-1800 · Mullbetoon 300-900 · Mullplast 15-200 · Puit (mänd,kuusk)400-600 · Vask 8900 · Vesi 1000 · Jää 900 Poorsus · Poorsus on pooride maht tahkes kehas. · Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi.selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali. · poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust,külmakindlust,tugevust. Veeimavus · veeimavus (W);on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. · Materjali niiskus on materjali kapillaarijõudude toimel ilmendunud vee hulk,sinna hulka ei loeta keemiliselt ühenditesse seaotud vett.
objektide ebaühtlastest gabariitidest (kulunud nurgad, killud väljas, mõrad), samuti ebaideaalsetest tingimustest laboris (vibratsioon, õhu liikumine, jne). Olenemata ebatäpsustest, on katse õnnestunud ning umbkaudsed tiheduse väärtused on leitud, mis kirjeldavad konkreetsete ehitusmaterjalide füüsikalis-mehaanilisi omadusi. 4. Küsimused 1. Ehitusmaterjalide tihedust, absoluutset tihedust ning poorsust on vaja teada, et osata arvestada teatavate materjali omadustega, mis kaasnevad nende parameetritega, ning mängivad olulist rolli ehituses. Suur tihedus viitab sellele, et suure rõhu korral on materjal kokkusurutav, mis võib olla ohtlik näiteks kandvate konstruktsioonide korral ehitistes. Sama kehtib ka suure poorsuse korral. Mida suurem on poorsus, seda suurem on keha võime endasse tõtta vedelikke ning gaase (poore täitma) ning
g/cm3. ·Näivtihedus loomuliku struktuuriga terade tihedus (ei arvestata tera pooridega). ·Tihedus loomuliku struktuuriga materjali mahu ühiku mass (ei arvestata poore). Tihedusest sõltub: soojajuhtivus, tugevus, poorsus, detaili mass jm. Materjal kuivatatakse püsiva massini. Puistematerjalide puhul arvestatakse ka teradevahelisi tühimikke. ·Poorsus pooride maht tahkes kehas. Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning jaotatakse pooride suuruse järgi. p=pooride ruumala / materjali ruumala x 100%. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Lahtise poorsuse korral ei ole püsiv ega külmakindel. Kinnise poorsuse korral on soojusisolatsioon suur. Juhuslikud õõned (1-10mm), õhupoorid (10m-1mm), kapillaarid (10-1000nm), mikropoorid (0,001-0,02m). Määramiseks kasut. : lämmastik-, elavhõbeporomeetria ja
on väike suureneb vaid poorsus, mille tulemusel suureneb ka vee juurdevoo. Tulemuseks on külmakelisuse suurenemine. Lubja raksioon savika pinnasega on aeglane, mistõttu soovitud tulemus ei selgu 10 nädalat. Kavartspeenpinnased koos mõõduke savisisaldusega on sobivad tsementabiliseerimiseks 6-8 % tsement väldivad täiesti jääläätsede tekkimise, külmakrkeohu ja tugevuse langemise niiskuse toimel. Stabiliseerimisel eelduseks on pinnase sujuv terakoostis mis vähendab pinnase poorsust. Bituumenstabiliseerimise toime siisneb pinnaseosakeste kaitsmise vee eest. Bituumenit kasutatakse tavaliselt kas emulsioonina või vahtbituumenina. On leitud, et kattekontruksiooni tavalne külmakerge ei mõjuta oluliselt katte tasasust ja eluiga juhul, kui katte üldine keskmin ei ületa järgnevaid tabalis toodud suurusi. 1. püsikatend- 4cm 2. kergkatend- 6cm 3. Siirdekatend- 10cm 4. Pinnatud kruusakatted- 6cm Geosünteetide kasutamine.
Paksu soomusterase kvaliteetseks ja tootlikuks keevitamiseks tuleb kasutada Select one: a. MIG/MAG - keevitust b. TIG - keevitust c. käsikaarkeevitust d. elektronkeevitust Question 34 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitamisel tekkivad sisepinged põhjustavad: Select one: a. keevismetalli karastumist b. detailide mõõtmete vähenemist (kahanemist) ja kuju moondumist e. nurkdeformatsioone c. keevismetalli poorsust d. keevismetalli rafineerimist Question 35 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Vesinik- e. külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: Select one: a. kasutatakse detailide ettekuumutamist b. jahutatakse tooted kiiresti pärast keevitamist c. lõõmutatakse tooted pärast keevitamist d. enne keevitamist kaetakse liitepinnad õliga Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
5 x pH2 1.5 Kuna gaaside maht võrrandi paremal pool on väiksem kui vasakul, siis ammoniaagi saagis kasvab kõrgematel rõhkudel. Temperatuuri tõus mõjutab tasakaalu vastupidiselt, ent suurendab reaktsiooni KIIRUST märgatavalt ! Suurem kiirus tähendab väiksemat ja odavamataparatuuri. On katsetatud väga erinevaid katalüsaatoreid, aga praegu kasutavad tehased metalset RAUDA, millele on lisatud kiirendajatena alumiiniumi, tsirkooniumi või räni (ca 3%). Nad tõstavad katalüsaatori poorsust. Puudus: raud katalüsaator kaotab oma aktiivsuse kiiresti kui nende temperatuur tõuseb üle520°C. Ta passiveerub ka kontakti korral vase, fosfori, arseeni ja CO-ga. Ammoniaagi tootmine koosneb 6 astmest: 6. Ammoniaagi Tehnoloogilised skeemid· Sünteesgaasi tootmine·Gaasi puhastus ·Komprimeerimine·Katalüütiline reaktsioon· Ammoniaagi eraldus · Ärareageerimata gaasisegu retsirkulatsioon. Toodetud ammoniaagi omahinda mõjutavad tugevalt kasutatud rõhk, temperatuur, katalüsaator ning
palju niiskust ja pahtlijäljed jäävad näha. Pahteldatud kohtades tapeet ei kinnitu korralikult, samas pole hiljem võimalik tapeeti kipsplaadi paberpinnalt hõlpsalt maha saada. Juhinduda võiks sellest, et tapeetimiskõlbulikule seinapinnale pritsitud veepiisk ei valgu põrandani, kuid ei imendu kohe ka seina. Seina pind ei tohi olla liiga poorne, kuid mitte ka liiga tihe. Pinna liigset tihedust saab vähendada soodaga pestes ja seejärel lihvides. Seina poorsust aga vähendab pinna katmine kruntvärvi või liimiga. Sein pintseldatakse tapeetimisel kasutatava liimiga üle ja lastakse enne tapeediga katmist kuivada. Värvimisega võrreldes on taolise eelliimimise probleemiks see, et kui töö tuleb vahepeal katkestada, siis on raske näha, kus jäi pooleli. Seevastu värvimise piir on selgelt näha. Alusvärv peab olema kvaliteetne ega tohi hakata tapeediliimi all “sulama”. Eriti oluliseks muutub kvaliteet siis, kui
4. Paberi grammkaal e. pinnakaal (pinnamass)- paberi pinnakaal on mõõt, mis näitab mitu grammi kaalub paber 1x1m=1m2. Näiteks 80 grammiline paber tähendab seda, üks paberileht, suurusega 1 ruutmeeter, kaalub 80 grammi. 5. Paksus - paberi paksust mõõdetakse mikromeetrites ( m ) = tuhandikes millimeetrites. 6. Erikaal e. mahulisus - paberi erikaal on mõõt, mis näitab paberi poorsust või mahulisust. 23. Loetlege ja iseloomustage erinevaid paberi liike Jõupaber (kraft paper, UG-paper) Tugev paber suurte koguste pakkimiseks, pinnamassiga 70-180 g/m2. Talub hästi lööke, on nii pleegitatud kui pleegitamata jõupaberit. Toiduainete pakkimisel kasutatakse peamiselt pleegitatud jõupaberit piima- ja lõssipulbri või riisi pakkimiseks. Rasvakindlad paberid Taimne pärgament (vegetable parchment) saadakse tselluloospaberi lühiajalisel
Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest Nisuvalkudel on omadus veega segamisel paisuda ja siis moodustab liimvalk, on väga tähtis pagaritööstuses. Rukki- ja odravalgud moodustavad nõrga, raskesti väljapestava liimvalgu. Kaera-, riisi- ja maisivalgud liimvalku ie moodusta. Liimvalgul on tähtis osa leiva- ja makaronitoodete valmistamisel: leivas põhjustab poorsust ning makaronides tugevust ja murdumatust. Teravilja toiteväärtus Teraviljad sisaldavad keskmiselt: o 75% süsivesikuid, o 10-15% valku, o 2% rasva o 10-15% vett. Hirss (Panicum miliaceum) Hirss on väikeseteraline soojalembeline teravili, mis on suure tähtsusega kuivades ja vaestes Hiina, India, Aafrika ja Venemaa piirkondades. Umbes 85% maailma hirsitoodangust kasutatakse inimtoiduks. Kuna hirss
Erinevate materjalide tihedus kõigub palju suuremates piirides, kui erimass. Mõned näited: klaasvill- 30…50, puit- 400…600, tellis- 1800…2000 kg/m³. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p 0 100(%) Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-des kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused (tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne ).
..500 °C, tugevamad terasvalandid temperatuurini jahtudes mahult väheneda. Kahanemist temperatuurini 500...700 °C. mõjustab põhiliselt sulami keemiline koostis. Joonkahanemine Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite on hallmalmil 0,9...1,3%, terastel 2...2,4%, Al-sulamitel 0,5... järeltöötlemine valukanalite ja pinnadefektide eemaldamine, 1,5%. Kahanemine põhjustab kahanemistühikuid ja -poorsust, juga- või trummelpuhastus. samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde (sele 2.2). Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse.Peale
Näiteks gaaside ja metallide vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. Keevituskaare piirkonnas aurustatakse, oksüdeeritakse ja desoksüdeeritakse märgatavaid metallikoguseid. Keevisvanni ümbritsev põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahtumist, mistõttu ei kulge paljud keemilised reaktsioonid lõpuni. Sula keevisvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua lahustunud gaasid ja räbu tõusta alati õmbluse pinnale enne metalli tardumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid. Kaarkeevitusel eristatakse reaktsioone tahke, vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgnevad protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis b) keemiliste elemntide väljapõlemine c) sula keevismetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga d) õmblusmetalli rafineerimine Sulas keevisvannis reageerib raudoksiid süsiniku, mangaani ja räniga, mille tulemusena nende elementide sisaldus õmblusmetallis väheneb.
bituumenemulsioonid ( BE 50R, BE 50, BE 60 jt) ja vedeldatud bituumenid N5uded valamisel: valamiseks kasutatav masin peab olema puhas (mahuti, voolikud, duusid) valada tuleb nii vahe kui v5imalik, kuid pind peab olema uhtlaselt kaetudVaikeste ebatasasuste launtimisel ja kitsastes tingimustes kruntimisel on otstarbekas kasutada kasipihusteid, liimaine doseerimisel tuleb jalgida: krunditava aluspinna karedust ja poorsust aluse iilakihis oleva sideaine kogust ja seisundit paigaldatava segu sideainesisaldust paigaldatava segu poorsust Soovitatav liimaine kogus kruntimisel bituumenemulsioonidega 0,1 kuni 0,3 liitrit ruutmeetrile s51tuvalt toodeldava pinna omadustest. Küllmfreesitud pinnad nõuavad üldjuhul suuremat kulunormi valada tuleb kuni ehirusriba servani, kusjuures k6rvalasuvaid ehitisi (rennid,äärekivid) peab kaitsma kinnikatmise v6i kaitsekilpide kasutamise tee!
MATERJALIDE OMADUSTE JÄRGI · mahukaalu järgi · tulekindluse järgi · akustiliste omaduste järgi FÜÜSIKALISED OMADUSED ERIMASS · erimass (või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poolideta). · Materjali tihedus on loomuliku struktuusiga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. POORSUS · Poorsus on pooride maht tahkes kehas · eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi. Selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka · poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on VEEIMAVUS · veeimavus (w); on kapilaaridejõudude toimel materjalisse imendunud vee holk. · Materjali niiskuse on materjali kapillaarjõudude toimel imendunud vee hulk, sinna hulka ei loeta keemiliste ühenditesse seotud vett. SURVETUGEVUS
13. Buldooseri tööorgani valiku põhimõtted. Üldine põhimõte on – lähtudes töö liigist, masina töötingimustest, töödeldavast materjalist ja tööde sooritamiseks etteantud ajast tuleb sobitada omavahel baasmasin ja tööorgani = hõlma tüüp. Selleks tuleb lähtuda kahest põhiobjektist: 1) töödeldava materjali omadused, tuleb arvestada a) tugevuslikke parameetreid b) terastikulist koostist ja terade kuju c) tihedust ja poorsust d) niiskusesisaldust 2) baasmasina võimalused, parameetritest tuleb esmajoones arvestada a) massi b) mootori võimsust c) veojõudu. 14. Buldooseri hõlma töövõime parameetrid ja nende arvutus. Buldooseri hõlma töövõimet iseloomustatakse peamiselt kahe parameetriga: a) süvistumisvõimega, mida iseloomustatakse kontsentratsiooniga lõiketera lõikeserval, kW/m. SV=Pm/LB, milles Pm- mootori nimivõimsus kW,
Puistematerjalide tiheduseks (ka puistetihedus), bulk density Puistematerjali tiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab peale materjalis leiduvate pooride ka materjali terade vahel olevaid tühikuid. 1.5.3.4.Poorsus. Poorsus on pooride maht tahkes kehas Poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. Pooride jaotamise ühtlus nende suletus või avatus ning pooride suurus (läbimõõt). 1. Poorsust jaotatakse kinniseks ja lahtiseks: ·Lahtine poorsus on seega materjali seesolev pooride võrgustik, mis on seotud väliskeskkonnaga. · Kinnine poorsus on materjali sees olevate pooride ruumala, mis ei ole omavahel ega väliskeskkonnaga ühendatud 2. Poorsust jaotatakse ka pooride suuruse järgi: Juhuslikud õõned läbimõõduga 1-10mm Õhupoorid läbimõõduga >10m -1mm; Kapillaarides toimub vee
Temp. Külg. Üles. Alla 80 50 150 - 140 150 250 50 350 500 600 250 600 1000 1200 1000 P.2.3 Pottsepatöös kasutatavad kivimaterjalid ja mördid, materjalide arvutamine. Põletatud savitellis. Kasutatakse ahjude, pliitide ja korstnate ehitamiseks, mis ei pea kannatama kõrget kuumust. Samott tellis. Seda kasutatakse kohtades, kus ulatab tuli, kolle ja esimene lõõr. Põletatud savi segatakse uuesti toor saviga ja pannakse uuesti ahju. Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust. Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha. See kivi hakkab kuuma käes lagunema. Pigi ja lubi reageerivad. Looduslikud kivid. Paekivi, graniit - välikaminad, korstnapitsid Tehiskivi, tsementkivi, kolumbia kivi, betoonkivi Ahjupotid, täitekivi. Pottahjudel Mördid. Savimört ahjude seinad Samott segu. Samott tellistele. Tulekindel plaadisegu. Villa paigaldamiseks, tuharuumi ukse kinnitamiseks, Ustele. Valumassid
Need proovid olid vajalikud liimmonoliitide valmistamiseks. Selleks, et täpsemalt uurida mullastiku seisundit, mõõdeti igast horisondist pH taset indikaatoriga, siis testiti keemise olemasolu, 10%-se HCl-ga, kogu sügavkaeve ulatuses. Huumuse% määrati ära silmaga, värvuse järgi hinnates. Mulla lõimis saadi teada sõrmeptrooviga. Lisaks uuriti torkides ja silmaga struktuursust, horisontide väljakujunemist, kivisust, tihedust ja raskust, poorsust, faunat ja taimestikku, sidusust, kleepuvust, plastilisust, üleminekut. 4 4.Uurimisalade iseloomustus Kõik kaeved teostati Lääne-Virumaal, Kadrina vallas. Kõik kolm kaevet jäid üksteisest umbes 5km raadiusesse, aga tulemused tulid väga erinevad. 4.1 Rohumaakaeve. Esimene kaeve teostati Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja aleviku lääne poolse sissesõidu kõrval 50 meetrit teelt paremale
> G materjali mass Näiteks: Portselandtsemendi tihedus on 12001300k g/m3 Mahumass Materjali tihedus, k g/m 3 > Tavaline raskbetoon 18002500 > Mullplast 15200 > Graniit 25002700 > Jää 900 > Harilik tellis 16001800 > Puit (mänd, kuusk) 400600 > Vesi 1000 > Silikaadtellis 17001900 > Graniit 25002700 Poorsus > Poorsus on pooride maht tahkes kehas. > Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi. Selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali > Poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on p < 1%, mullplastidel aga >90% > Poorsus mõjutab materjalide soojusjuhitavust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. > Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väiksem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus
KIUDBETOONID tsementsideaine baasil betoonid v mördid, mis on armeeritud sünteetilste v teraskiududega. Kiudarmeering võib olla sekundaarne v põhi. Eesmärgiks vastu võtta tekkivad sisepinged, mis tekivad kahanemisel SÜNTEETILISED KIUD sünteetilistekiudude lisamine betoonile v mördile annab neile suurema vastupanu plastilisest kahanemisest ja plastilisest vajumisest tingitud pragude tekkele Ei paranda kandevõimet, küll aga tõstab betooni tihedust, vähendab poorsust ja vee läbilaskvust BETOONILE LISATAVAD KIUDUDE KOGUSED Sünteteeilised kiud 0,6..3 kg/m3 Teraskiud 20..60 kg/m3 TERASKIUDBETOONI EELISED betooni paindetõmbetugevuse suurenemine Parem vastupanu mahukahanemisele Pragunemiskindlus Betooni llöögikindluse suurenemine Konstruktsiooni servade ja nurkade efektiivne armeermine Armeermisvigade elimineeerimine Plastsete vajumispraegude tekke elimineerimine
Sulametalli vanni kõrge temp. tõttu ativeerivad paljud füüsikalis- keemilised protsessid, näit. Gaaside ja metallide vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. Keevitusvanni ümbritsev põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahutamist, mistõttu ei kulge paljud keemilised reaktsioonid lõpuni. Sula keevitusvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua lahustanud gaasid ja räbu tõusta alasi õmbluse pinnale enne metalli tasdumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid. Kaarkeevitusel eristatakse reaktsiooni toime vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgmised protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis., b) keemilise elementide väljapõlemine, c) sula keevitusmetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga, d) õmblusmetalli rafineerimine HAPNIKU MÕJU. Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise jäärel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus
13. Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Kiirusühik: m/d, m/s. Meetodid: 1)laborkatsetega - Darcy toru: rikutud struktuuriga proovid, rikkumata struktuuriga proovid 2)emiiriliste meetoditega - empiirilised valemid võtavad arvesse tavaliselt pinnase lõimist, poorsust ja teisi pinnase füüsikalisi omadusi 3)välikatsetel - ekspress määrangud, rühmpumpamised, reziimivaatlused: looduslik reziim, pilootkatsed 14. Elu areng mesosoikumis. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad. Maismaal oli roomajate kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal
*(8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Kiirusühik, m/d, m/s,Meetodid: 1) laborkatsetega - Darcy toru: rikutud struktuuriga proovid, rikkumata struktuuriga proovid 2) emiiriliste meetoditega - empiirilised valemid võtavad arvesse tavaliselt pinnase lõimist, poorsust ja teisi pinnase füüsikalisi omadusi 3) välikatsetel - ekspress määrangud, rühmpumpamised, reziimivaatlused: looduslik reziim, pilootkatsed *(8) Elu areng mesosoikumis Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad. Maismaal oli roomajate kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud
(käigu ja jõupiiranguga) 12. Loetlege valtsitud sordimetalli põhiliigid. Liigitatakse: ristlõike kuju, ristlõikemõõtmete ja valtsimistehnoloogia järgi 13. Milliste survetöötlusmeetoditega toodetakse ümar- ja kuuskantprofiile (nii raua- kui mitterauasulamitest)? Valtsimine, 14. Millise survetöötlusmeetod on sobivaim väga suure massiga (üle 1000 kg) tükktoodete tootmiseks? Sepistamine, Valutehnoloogia 15. Milliseid valudefekte võib põhjustada valumetalli suur kahanemine? Poorsust, kahanemistühikuid, valandite kaardumist, pragunemist. 16. Milliseid valudefekte võib põhjustada suur gaaside lahustuvus ja/või valuvormi ebapiisav gaasiläbilaskvus? Gaasitühikuid, 17. Milliseid jahtumistingimusi on vaja valandi peeneteralise struktuuri saamiseks? Jahtumine peab erinevates valandi osades toimuma üheaegselt, piisavalt kiirelt ja ühtlaselt. 18. Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite, massiga 1 tonn tootmiseks? Liivvormvalu 19
LAGUNEMINE AGROÖKOSÜSTEEMIS • Lagundatavate ainete hulk ja lagundamise kiirus sõltub kliimast, mullatüübist, taimekooslusest, maaviljelusviisist • Lagunemisprotsessi käigus muudetakse toitained uuesti taimedele kättesaadavaks • Huumuse moodustumisega aeglustub aineringe PÕLLUMAJANDUSTEGEVUSE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE • Mullaharimine – mõjutab mullavett, õhustatust, tihedust, poorsust, temperatuuri; suurendab vee- ja tuuleerosiooni ohtu; vähendab oluliselt mullaelustiku mitmekesisust • Kultuuride valik ja külvikord – vähendab taimehaigusi ja kahjurite levikut; vähendab tuuleerosiooni; parandab mulla veereziimi • Karjatamine – taimede kahjustamine, tallamine; sõnniku mõju; veterinaarravimid • Pestitsiidid – valikuline negatiivne mõju
annaabi.ee 
