Keevkiht keemiatehnika alused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Keemiatehnika Instituut
Keevkihi hüdrodünaamika
Laboratoorne töö õppeaines
Keemiatehnika
Õppejõud: Jelena Veressinina,
Keemiatehnika õppetool
lektor
Sisukord
Töö ülesanne 3
Katseseadme skeem 4
Katseandmed ja arvutused 5
Kokkuvõte 12
Töö ülesanne

Tutvuda keevkihi seadme ehituse ning töötamise põhimõttega.

Määrata katseliselt õhu kriitiline kiirus, hõljumise kiirus ja pneumotranspordi kiirus antud materjali kasutamisel .

Võrrelda katsest saadud tulemusi kirjanduses toodud arvutusvalemite kasutamisel saadud tulemustega.

Esitada grafiliselt kihi poorsuse , kõrguse ja takistuse sõltuvused õhu kiirusest aparaadi vabas ristlõikepinnas.
Katseseadme skeem
(1) – kolonn, (2) – rest , (3) – luuk, (4) – ventilaator , (5) – diafragma, (6,7) – diferentsiaalmanomeetrid, (8) – sagedusmuundur , (9) – ventilaatori mootor, (10) – hüdrotsüklon, (11,12) – diferentsiaalmanomeetrid, (13) – manomeeter , (14) – ventilaator, (15) – diferentsiaalmanomeeter, (16) . manomeeter, (17) siiber.
Katseandmed ja arvutused
Tabel 1 Tühja resti takistuse määramine
Nr
Diferentsiaalmanomeetri näit mmH20
Õhu kiirus ωõhk m/s
Resti takistus ∆prest mmH20
näit
Tulemus
(-0,5*0,4)
näit
Tulemus
(-0,6*0,4)
5
0,7
0,08
0,011668
0,7
0,04
10
0,75
0,1
0,013232
0,75
0,06
15
2,2
0,68
0,057954
0,9
0,12
20
3,5
1,2
0,097043
1,05
0,18
25
5,2
1,88
0,146751
1,3
0,28
30
7,3
2,72
0,206005
1,5
0,36
35
9,8
3,72
0,27354
1,8
0,48
40
12,2
4,68
0,335406
2,1
0,6
45
15,1
5,84
0,406433
2,4
0,72
50
18,1
7,04
0,475807
2,9
0,92
55
8,4
0,549646
3,15
1,02
60
9,4
0,600864
3,5
1,16
65
10,5
0,654353
3,8
1,28
70
11,2
0,686907
4,15
1,42
Diferentsiaalmanomeetrite näidud teisendasime vastavalt, et lahutasime maha nullnäidu, milleks oli 0,5 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4. Resti takistuse näitudest lahutasime vastavalt maha nullnäidu 0,6 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4.
Õhu kiiruse leiame võrrandist:
y = 0,0054 + 0,0785x – 0,0018x2 + 0,00002x3, kus x-ks on diferentsiaalmanomeetri tulemus mmH20 ja y – õhukiirus. Sama teeme ka tabelis nr 2.
Tabel 2 Materjaliga resti takistuse määramine
Nr
Diferentsiaal- manomeetri näit mmH20
Õhu kiirus ωõhk m/s
Resti takistus ∆prest mmH20
Kihi kõrgus h,m
Kihi poorsus ,
Kihi iseloomustus
näit
Tulemus
(-0,5*0,4)
näit
Tulemus
(-0,8*0,4)
5
0,5
0
0,0054
0,9
0,04
0,042
0,142281
seisab
10
0,55
0,02
0,006969
1,4
0,24
0,045
0,199462
seisab
15
0,65
0,06
0,010104
2,2
0,56
0,045
0,199462
seisab
20
0,85
0,14
0,016355
3,5
1,08
0,045
0,199462
seisab
25
1,1
0,24
0,024137
5
1,68
0,046
0,216865
liiguvad
30
1,5
0,4
0,036513
7
2,48
0,046
0,216865
liiguvad
35
4,5
1,6
0,126474
6,9
2,44
0,055
0,345014
keeb
40
7,1
2,64
0,200463
7,4
2,64
0,06
0,399597
keeb
45
10
3,8
0,278805
7,8
2,8
0,07
0,485368
keeb
50
13
5
0,3554
9,1
3,32
0,09
0,599731
hõljuvad
55
16,4
6,36
0,436996
8,5
3,08
0,10
0,639758
hõlju/ lainetus
60
7,7
0,512259
8,8
3,2
0,10
0,639758
hõlju/lainetus
65
8,7
0,565278
9,2
3,36
0,11
0,672507
hõlju/lainetus
70
10
0,6304
9,4
3,44
0,12
0,699798
hõlju/lainetus
Materjal: rapsiseemned
Materjali kaal: 250ml = 181g
Materjali tihedus: 1207 kg/m3
M. keskmine diameeter : 0,00159 m
Materjali keskmise diameetri leiame järgnevalt:
n – osakeste arv (5)
di – i-nda osa diameeter, m (1.5, 1.8, 1.35, 1.75, 1.55 mm)
Määrame osakese tiheduse
ρos ja ρkk – osakeste tihedus ja kihi tihedus (nn puistetihedus) kg/m3 ning materjali poorsuseks võtame Ɛ = 0,4. ρkk = 0,181kg/0,00025m3 = 724 kg/m3. ρos = ρkk / (1- Ɛ ) = 724/(1-0,4) = 1207 kg/m3
Materjalikihi poorsuse hõljuvas olekus arvutame järgnevalt:
Vos, Vkk – tahkete osakeste maht ja keeva kihi kogumaht, m3
Vos = 250ml = 0,00025 m3
Keeva kihi mahu leiame Vkk = πr2*h (silindri pindala valem), kus h on mõõdetud kihi kõrgus ning r on kolonni raadius. Kolonni d = 94 mm, r = 47 mm = 0,047 m.
Järgnevalt konstrueerisime vastavalt saadud ja arvutatud tulemuste andmetest graafikud . Joonisel nr 1 on resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest ∆prest = f(ωõhk) (alumine joon) ning materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest ∆prest+mat = f(ωõhk) (ülemine joon). Joonisel nr 2 on materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest ∆pmat = f(ωõhk), kusjuures ∆pmat = ∆pmat+rest - ∆prest , kus ∆pmat+rest ning ∆prest väärtused kindla õhu kiiruse ωõhk jaoks saadakse vastavalt sõltuvuselt joonisel 1. Joonisel 3 on esitatud graafiliselt keeva kihi kõrguse (h) sõltuvus õhu kiirusest ning joonisel 4 on esitatud graafiliselt kihi poorsuse (Ɛ) sõltuvus õhu kiirusest.
Joonis 1 Tühja resti takistuse ja materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest
Joonis 2 Materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest
Joonis 3 Keeva kihi kõrguse sõltuvus õhu kiirusest
Joonis 4 Keeva kihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest
Kirjanduses toodud kriteriaalvõrrandite arvutused
de = 0,00159 m
ρk = 1,1835 kg/m3 (õhu tihedus 25°C juures)
ρ = 1207 kg/m3 (osakese tihedus)
g = 9,81
μk = 1,848*10-5 (õhu dünaamiline viskoossus 25°C juures)
m/s
Kokkuvõte
Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega . Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse ωkr = 0,126474 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Esimesed osakesed hakkasid kaasa hõljuma 0,3554 m/s juures. Kuid kaaskandekiirust, kus kiht hakkaks vähenema ja toimuks pneumotransport me ei saavutanud. Ainult üksikud hüljuvad osakesed tekkisid.
Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused on suurusjärgus, kuid siiski erinevad. Kirjanduse järgi ωkr =
m/s. Kirjanduse andmetel peaks kaasakande kiirus võrduma poorsuse ja kiiruse sõltuvuse graafikul väärtusega, kus graafik läbib poorsuse punkti 1,0. Konkreetne katseandmete põhjal koostatud graafik poorsust 1 ei saavuta ning nii nagu silmaga nägime, siis meie katses õhu kiirus ei olnud piisavalt kõrge, et hakkaks toimuma kaasakanne. Kaasakande kiiruseks ωkk = .
Tallinn
2014

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 50 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vi4uha Õppematerjali autor

Korralikult tehtud ja kaitstud protokoll aines "keemiatehnika alused" koos lahenduste ja tabelitega

rest õhu kiirus sõltuvus takistuse sõltuvus Keevkiht keemiatehnika alused

Sarnased õppematerjalid

docx

KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA Õpilased: Õppejõud: Õpperühm: Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse ehk keevakihti, on vaja selle

Gaaside ja vedelike voolamine

xlsx

Keevkihi arvututsed

Tühi rest Keevkihikoonni diafragma: y=0,0054+0,0785x-0,0018x^2+0,00002^3 Resti takistus, Manomeetri sagedus näit, mmH2O delta P, mmH2O Õhu kiirus Resti takistuse s 0,0 0,0 0 0,0054 6 5,2 0,0 0 0,0054 4 prest 10,0 0,8 0,4 0,0671 2 15,3 2,8 0,8 0,2115 0 20,3 5,0 1,2

Gaaside ja vedelike voolamine

xlsx

Keevkihi hüdrodünaamika Exceli fail

Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiiruses Resti Manomee takistus, manomee takistus, tri näit, delta P, tri näit, õhu kiirus, delta p, mmH2O Õhu kiirus mmH2O mmH2O m/s mmH2O 0,0 0,0054 1,2 0 0,0054 1,6 0,8 0,0671 1,6 0 0,0054 2,4 3,6 0,2656 2 0 0,0054 4,8 7,6 0,5068 2,4 0,4 0,036513 8,8 13,2 0,7740 2,8 1,2 0,097043 14 20,8 1,0394

Keemiatehnika

doc

Katlatehnika eksami vastused

Õhku antakse kütusekihti altpoolt resti. Õhu kiiruse liigsel tõusul tekib oht, et kütusetükke võidakse põlemisõhuga restilt ärakanda. Seetõttu annab kihispõlemise puhul paremaid tulemusi sorteeritud kütuse kasutamine. Joonis 9-3. Liikuvrest Joonis 9-4. Rest liigutatavate ja liikumatute restilülidega Poolmehaanilises (poolautomatiseeritud) koldes põlevkivi põletada ei tasu, tuhk ummistab. 12. Ke evkihtkold e d Mulliline ehk traditsiooniline keevkiht Keevkiht on võimalikult ühtlase tüki suurusega peeneteralise materjali kiht, milles materjaliosakesed hõljuvad kihist läbijuhitava keskkonna (katla puhul õhu) kineetilise energia mõjul. Kõige suurem keevkihi pluss on võimalus põletada aeglaselt, 800- 900°C juures, tänu millele tekib palju vähem NOx-e. Põlevkivi puhul aitab aeglane põletamine kustutama lubjal (absorbendil, mis juba põlevkivi sees olemas) väävlit siduda, nii et ka väävliheitmed on pea olematud

Katlatehnika

212

pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

7.3.2 Tuulikute vähemlevinud tehnilised lahendused..............................................................................83 7.4 PÄIKESEELEKTRIJAAMAD..............................................................................................................................83 8 TUUMAELEKTRIJAAMAD...........................................................................................................................86 9 ENERGIASÜSTEEMID JA NENDE TOIMIMISE MAJANDUSLIKUD ALUSED.................................91 9.1 KAUGKÜTTESÜSTEEMID................................................................................................................................91 9.2 ELEKTRIVARUSTUSE ENERGIASÜSTEEMID....................................................................................................93 9.2.1 Eesti elektrisüsteem........................................................................................................................94

Energia ja keskkond

pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrreldes pindalaga võ

Bioloogiline füüsika

151

pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika

Rohkem sarnaseid