Keevkiht keemiatehnika alused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Keemiatehnika Instituut
Keevkihi hüdrodünaamika
Laboratoorne töö õppeaines
Keemiatehnika
Õppejõud: Jelena Veressinina,
Keemiatehnika õppetool
lektor
Sisukord
Töö ülesanne 3
Katseseadme skeem 4
Katseandmed ja arvutused 5
Kokkuvõte 12
Töö ülesanne

Tutvuda keevkihi seadme ehituse ning töötamise põhimõttega.

Määrata katseliselt õhu kriitiline kiirus, hõljumise kiirus ja pneumotranspordi kiirus antud materjali kasutamisel .

Võrrelda katsest saadud tulemusi kirjanduses toodud arvutusvalemite kasutamisel saadud tulemustega.

Esitada grafiliselt kihi poorsuse , kõrguse ja takistuse sõltuvused õhu kiirusest aparaadi vabas ristlõikepinnas.
Katseseadme skeem
(1) – kolonn, (2) – rest , (3) – luuk, (4) – ventilaator , (5) – diafragma, (6,7) – diferentsiaalmanomeetrid, (8) – sagedusmuundur , (9) – ventilaatori mootor, (10) – hüdrotsüklon, (11,12) – diferentsiaalmanomeetrid, (13) – manomeeter , (14) – ventilaator, (15) – diferentsiaalmanomeeter, (16) . manomeeter, (17) siiber.
Katseandmed ja arvutused
Tabel 1 Tühja resti takistuse määramine
Nr
Diferentsiaalmanomeetri näit mmH20
Õhu kiirus ωõhk m/s
Resti takistus ∆prest mmH20
näit
Tulemus
(-0,5*0,4)
näit
Tulemus
(-0,6*0,4)
5
0,7
0,08
0,011668
0,7
0,04
10
0,75
0,1
0,013232
0,75
0,06
15
2,2
0,68
0,057954
0,9
0,12
20
3,5
1,2
0,097043
1,05
0,18
25
5,2
1,88
0,146751
1,3
0,28
30
7,3
2,72
0,206005
1,5
0,36
35
9,8
3,72
0,27354
1,8
0,48
40
12,2
4,68
0,335406
2,1
0,6
45
15,1
5,84
0,406433
2,4
0,72
50
18,1
7,04
0,475807
2,9
0,92
55
8,4
0,549646
3,15
1,02
60
9,4
0,600864
3,5
1,16
65
10,5
0,654353
3,8
1,28
70
11,2
0,686907
4,15
1,42
Diferentsiaalmanomeetrite näidud teisendasime vastavalt, et lahutasime maha nullnäidu, milleks oli 0,5 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4. Resti takistuse näitudest lahutasime vastavalt maha nullnäidu 0,6 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4.
Õhu kiiruse leiame võrrandist:
y = 0,0054 + 0,0785x – 0,0018x2 + 0,00002x3, kus x-ks on diferentsiaalmanomeetri tulemus mmH20 ja y – õhukiirus. Sama teeme ka tabelis nr 2.
Tabel 2 Materjaliga resti takistuse määramine
Nr
Diferentsiaal- manomeetri näit mmH20
Õhu kiirus ωõhk m/s
Resti takistus ∆prest mmH20
Kihi kõrgus h,m
Kihi poorsus ,
Kihi iseloomustus
näit
Tulemus
(-0,5*0,4)
näit
Tulemus
(-0,8*0,4)
5
0,5
0
0,0054
0,9
0,04
0,042
0,142281
seisab
10
0,55
0,02
0,006969
1,4
0,24
0,045
0,199462
seisab
15
0,65
0,06
0,010104
2,2
0,56
0,045
0,199462
seisab
20
0,85
0,14
0,016355
3,5
1,08
0,045
0,199462
seisab
25
1,1
0,24
0,024137
5
1,68
0,046
0,216865
liiguvad
30
1,5
0,4
0,036513
7
2,48
0,046
0,216865
liiguvad
35
4,5
1,6
0,126474
6,9
2,44
0,055
0,345014
keeb
40
7,1
2,64
0,200463
7,4
2,64
0,06
0,399597
keeb
45
10
3,8
0,278805
7,8
2,8
0,07
0,485368
keeb
50
13
5
0,3554
9,1
3,32
0,09
0,599731
hõljuvad
55
16,4
6,36
0,436996
8,5
3,08
0,10
0,639758
hõlju/ lainetus
60
7,7
0,512259
8,8
3,2
0,10
0,639758
hõlju/lainetus
65
8,7
0,565278
9,2
3,36
0,11
0,672507
hõlju/lainetus
70
10
0,6304
9,4
3,44
0,12
0,699798
hõlju/lainetus
Materjal: rapsiseemned
Materjali kaal: 250ml = 181g
Materjali

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vi4uha Õppematerjali autor

Korralikult tehtud ja kaitstud protokoll aines "keemiatehnika alused" koos lahenduste ja tabelitega

rest õhu kiirus sõltuvus takistuse sõltuvus Keevkiht keemiatehnika alused

Sarnased õppematerjalid

docx

KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA Õpilased: Õppejõud: Õpperühm: Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse ehk keevakihti, on vaja selle

Gaaside ja vedelike voolamine

xlsx

Keevkihi arvututsed

Tühi rest Keevkihikoonni diafragma: y=0,0054+0,0785x-0,0018x^2+0,00002^3 Resti takistus, Manomeetri sagedus näit, mmH2O delta P, mmH2O Õhu kiirus Resti takistuse s 0,0 0,0 0 0,0054 6 5,2 0,0 0 0,0054 4 prest 10,0 0,8 0,4 0,0671 2 15,3 2,8 0,8 0,2115 0 20,3 5,0 1,2

Gaaside ja vedelike voolamine

xlsx

Keevkihi hüdrodünaamika Exceli fail

Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiiruses Resti Manomee takistus, manomee takistus, tri näit, delta P, tri näit, õhu kiirus, delta p, mmH2O Õhu kiirus mmH2O mmH2O m/s mmH2O 0,0 0,0054 1,2 0 0,0054 1,6 0,8 0,0671 1,6 0 0,0054 2,4 3,6 0,2656 2 0 0,0054 4,8 7,6 0,5068 2,4 0,4 0,036513 8,8 13,2 0,7740 2,8 1,2 0,097043 14 20,8 1,0394

Keemiatehnika

doc

Katlatehnika eksami vastused

Õhku antakse kütusekihti altpoolt resti. Õhu kiiruse liigsel tõusul tekib oht, et kütusetükke võidakse põlemisõhuga restilt ärakanda. Seetõttu annab kihispõlemise puhul paremaid tulemusi sorteeritud kütuse kasutamine. Joonis 9-3. Liikuvrest Joonis 9-4. Rest liigutatavate ja liikumatute restilülidega Poolmehaanilises (poolautomatiseeritud) koldes põlevkivi põletada ei tasu, tuhk ummistab. 12. Ke evkihtkold e d Mulliline ehk traditsiooniline keevkiht Keevkiht on võimalikult ühtlase tüki suurusega peeneteralise materjali kiht, milles materjaliosakesed hõljuvad kihist läbijuhitava keskkonna (katla puhul õhu) kineetilise energia mõjul. Kõige suurem keevkihi pluss on võimalus põletada aeglaselt, 800- 900°C juures, tänu millele tekib palju vähem NOx-e. Põlevkivi puhul aitab aeglane põletamine kustutama lubjal (absorbendil, mis juba põlevkivi sees olemas) väävlit siduda, nii et ka väävliheitmed on pea olematud

Katlatehnika

212

pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

7.3.2 Tuulikute vähemlevinud tehnilised lahendused..............................................................................83 7.4 PÄIKESEELEKTRIJAAMAD..............................................................................................................................83 8 TUUMAELEKTRIJAAMAD...........................................................................................................................86 9 ENERGIASÜSTEEMID JA NENDE TOIMIMISE MAJANDUSLIKUD ALUSED.................................91 9.1 KAUGKÜTTESÜSTEEMID................................................................................................................................91 9.2 ELEKTRIVARUSTUSE ENERGIASÜSTEEMID....................................................................................................93 9.2.1 Eesti elektrisüsteem........................................................................................................................94

Energia ja keskkond

pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrreldes pindalaga võ

Bioloogiline füüsika

151

pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika

Rohkem sarnaseid