Pooltoodete tabel Nimetus Lihaliik, Kuju, suurus, kaal, Kuumtöötlemine Serveerimine, jaotustükk suure-, portsjon- või eripära väiketükiline, paneerimine Rostbiif Veiseliha, sise- ja Tervelt(1-2kg Praadimine, 3 valmidusastet(rare, välisfilee tükkidena), seotakse küpsetamine medium, well done) Portsjoneeritakse 1- Praetud 1,5 paksusteks liharoogadele viiludeks, 2-3viilu sobivad lisandid portsjonis Suuretükiline Rulaad Veiseliha, ...
Poolto Lihaliik Suure- Paneerit Pooltoode/ Portsjon- Kuum- lisandid ode /Jaotust tükiline- ud tükelduskuj suurus töötlus ükk Portsjon- või u tükiline paneeri Väikese- mata tükiline Rostbii Veiselih Sisefilee - Portsjoneer 2-3 viilu Praetakse Praetud f a tervelt, itakse 1-1,5 portsjoni väheses liharooga välisfile välisfilee cm s, rasvas dele e, 1-2 kg paksusteks 3 ümberringi sobivad sisefilee tükkidena, viiludeks, valmidus lisandid. , seotakse astet reietüki d, sisemin e ...
27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel
Hankelogistika põhieesmärk: tootmisettevõtte materjali vajaduste (pooltoote, tooraine, tootmiskomponendi) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega. Hankelogistika saavutamiseks: Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine, täpse vastavuse kindlustamine hangitavate kaubapartiide suuruse ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel, materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll. Hankelogistika majanduslik efektiivsus: määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. Ühest allikast hankimine: võimaldab alandada kulusid, mida kannab tarnija, võimaldab alandada hinda, mida kehtestab tootmisettevõte ning tõsta kvaliteeti, millest on huvitatud mõlemad osapooled. Müügiketi loomist: tegemist on keerulise tootega; toote
1.Milleks kasutatakse metallide survetöötlust? Kirjeldage mõnda näidet survetöötluse meetoditest. Survega töötlemisel toimub pooltoodete vormimine tahkest metallist, kas külmalt või kuumalt. Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi martriitsiaa. Tõmbamine on külmsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. 2
kuuma vee või elektrilisel kontaktmeetodil kuumutamise toimel. Kihistusmargariin - spetsiaalne lisaainetega margariin erinevate taignate kihistamiseks. Kuivamiskadu - massi vähenemine osa vee aurustumise ja mõnede käärimisproduktide lendumise tõttu toodete jahtumisel ning hoidmisel, mis määratakse protsentides kuuma ja jahtunud toote masside vahe põhjal teatud ajavahemikus. Kuivikupuru - pooltoode, mis on saadud kuivatatud leiva või saia peenestamisel. Käärimiskadu - pooltoodete massi vähenemine süsivesikute käärimise, süsihappegaasi, oda piirituse ja lenduvate hapete eraldumise ning niiskuse aurustumise tõttu taigna käärimisel, segamisel, töötlemisel ning kerkimisel. Käärinud keet - pärmi toimel käärinud keet. Küpsemiskadu - taigna massi vähenemine osa vee aurustumise ja mõnede käärimisproduktide lendumise tõttu küpsetamisel, mis määratakse protsentides ahju mineva tainaku ja ahjust väljunud kuuma valmistoote masside vahe põhjal.
Sele 8.1 FMEA prototüüp................................................................................................... 10 Sele 9.1 Operatsiooni kaarti tühi vorm............................................................................... 11 Sele 9.2 Operatsioonikaarti täidetud vorm ......................................................................... 12 Sele 10.1 Teipimismasin OndaSpot ................................................................................... 13 Sele 11.1 Pooltoodete käru ................................................................................................. 14 Sele 11.2 Pakkimise abivahend .......................................................................................... 15 Sele 11.3 Juhtmelõikur ....................................................................................................... 15
võimalik ette broneerida. Valiku hulka kuuluvad saiakesed, batoonid, kolmnurksed leivad, salatid, küpsised, joogid jne. · Menüü koostas peakokk. · Messi menüüd vahetati iga nädal( vahetajaks: pea kokk) · Teiste söögikohtade menüüd olid laeval samad koguaeg. 1.2 Täidetud ülesannete kirjeldus Tegelesin praktikaperioodil ettevõttes toiduainete eeltöötlemisega, pooltoodete valmistamisega, toiduainete kuumtöötlemise ja serveerimisega. Samuti tuli mul ka teha mitmesuguseid jooksvaid köögitöid nagu näiteks köögi koristus. Praktika perioodil ettevõttes tegelesin toiduainete eeltöötlemisega nagu köögivilja pesemine, koorimine ja tükeldamine; kala puhastamine ning naha ja luude eemaldamine; liha tükeldamine, kontide eemaldamine, kamara eemaldamine, liha-kelmetest puhastamine; puuviljade pesemine, koorimine ja tükeldamine.
Kui rasvaine on liiga külm tuleb ta soojendada toatemperatuurini,vastasel juhul ei vahustu mass normaalselt. Sama kehtib ka liialt sooja rasvaine kohta.Munad tuleb lisada või-suhkru segule järk järgult. Valmistamine: Pehmendatud või ja suhkur vahustatakse 15-20 minutit,seejärel lisatakse ükshaaval munad vahustamist jätkates kuni mass muutunud heledaks ja pole suhkrukristalle.lõpuks segatakse sõelutud jahu ja vormitakse koheselt. Võibiskviittaignast pooltoodete vormimine-üksikute kookide põhjad saadakse pritsimise teel ,üleplaadikookide põhjad saadakse määrimise teel ja tortide põhjad saadakse määrimise ja pritsimise teel. Küpsetatakse väiksed keeksid 200-210 c juures 15-20 minutit ,poolekilosed ja suuremad 160-180 c ja 60-80 minutit. Küpsiste valmistamiseks kasutatakse pritskotti ja tüllet.küpsetatakse 200-250C juures 3-8 min. Suhkruline taigen Piim 33% Muna 0,8% Suhkur 33% Jahu 33%
Seejärel lisada veel nii palju mune, et taigen tuleks paraja konsistentsiga Keedutaigna valmistamisel tuleb kasutada munakollast ja munavalget koos!!! Toorainet tuleb kaaluda täpselt retsepti järgi!!! Massi segamine munamassiga Saadud mass jahutatakse 60-70 kraadini Lisatakse järk-järgult monad Segatakse 10-15 min. NB! Kui taigen on enne munade lisamist liiga kuum, siis muna hüübib ning tooted jäävad madalad. Keedutaignast pooltoodete vormimine Valmistatakse: Pooltooteid tortidele Pooltooteid kookidele Pooltooteid küpsistele Rasvaküpsetisi Pritsitakse erinevaid kujusid: torukesi, rõnga-, kukli-, kringli-, sarve- või mõne muu kujulised. Pritsitakse läbi ümmarguse või sakilise tulle nr 12-14 küpsetuspaberile, rasvainega määritud küpsetusplaadile või silikoonist matile Keedutaigen paisub küpsemisel palju
Niiõpitakse oma firmat põhjalikult tundma; Otsuseid tehakse rühmas. Rõhkasetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele; Jaapani organisatsioonikultuurieesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid , mida võiks grupeerida järgmiselt: • Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine (Ennetähtaegne varumine nõuab täiendavalt käibevahendeid ning suurendab ladustamisega seotud kulusid, Varustamisega hilinemine seab aga ohtu tootmisprogrammivõi kutsub esile soovimatuid muutusi). • Täpse vastavuse kindlustamine hangitavate kaubapartiide suuruse ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel (Vajadust suuremad või väiksemad kaubapartiid põhjustavad samu tagajärgi nagu ostutähtaegadest mittekinnipdamine).
inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, rida ülesandeid , mida võiks kasutada odavate kaupade õige hinnaga, õiges koguses, õige grupeerida järgmiselt: transportimiseks; kvaliteediga, õige informatsiooni • Materjalide ja komplekteeritavate • kaubasaatjal ja vastuvõtjal peab alusel. pooltoodete ostutähtaegadest olema konteineri tõstmiseks vajalik kinnipidamine (Ennetähtaegne tehnika (siirdetõstukid, jms. Logistika arenguetapid 1960- varumine nõuab täiendavalt seadmed); 2000a ja tegurid,mis kiirendasid käibevahendeid ning suurendab • konteinerites ei tasu transportida
eraldamine · Kontide eraldamine lihast · Kõõluste eraldamine lihast · Kalade fileerimine (nahaga või nahata fileeks) · Prepareerimine (ka näiteks maksa kile eemaldamine jne. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Tükeldamine (tükelduskujud) · Toodete vormimine lk.92 · Toote sidumine lk.93, 95 · Pikkimine Võtted mis muudavad toiduainete kvaliteeti · Vahustamine · Hakkliha valmistamine · Pooltoodete paneerimine lk.94 Võtted, mis kiirendavad kuumtöötlemist ja muudavad maits. · Toiduainete leotamine ( kruubid, herned, oad, soolaseened, soolaliha ) · Marineerimine (märg, kuiv)lk.93 · Pikkimine
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Martin Raba Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia Iseseisevtöö Helmo Hainsoo TARTU 2012 Martin Raba Sissejuhatus Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on:
usaldusväärsuse, tootmislogistika kontseptsiooni ja logistilise süsteemiga vastavuse tagamine) Vajalike materjalide kohaletoimetamine ja sellega kaasnevad teenused (lepingute sõlmimine, tellimuste juhtimine, tarnsport, materjalide käsitsemine, ladustamine, säilitamine) Tarne kontroll (järjepidev juhtimistegevus – hõlmab kohaletoimetamise aega, materjalide kogust, kvaliteedi ja sortimendi kontrollimist) Tootmiseks vajaliku tooraine, pooltoodete jm efektiivne teisaldamine lähtekohast tootmiskohta Hankelogistika prioriteedid arenenud riikides: - Tarnijate konkurentsivõime; - Nende poolt pakutavad hinnasoodustused (pikaajaliste lepingute puhul); - Tarnete vastavus firma logistika strateegiale; - Maksimaalne kulude vähendamine; - Pikaajalised koostöövõimalused tarnijatega. TARNIJA VALIMINE Tarnija valimine on tähtis: - Strateegiliste, rahulolematusest või ebaefektiivsusest tingitud muudatuste
väikseimate kogukuludega ja suurima kasumiga. 14.Mida tuleb teha Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? (aeg, kogus kvaliteet) tuleb lahenda rida ülesandeid, mida võiks grupeerida järgmiselt a) materjalide ja komplekteeritavate poltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine b) täppse vastavuse kindlustamine, hangitavate kaubapartiide suurus ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vael c) materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll 15. Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus? ... on määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete, tootekomponentide ostmise leidmise ja otsimisea õigel ajal, õigeskohas ja minimaalsete kuludega. 16.Milliseid põhimõtteid soovitakse jälgida suheldes tarnijatega? a) tarnijatega tuleb käituda nagu firma klientidega b) tuleb rõhutada ning töösjärgida kummagipoole üiseid huvesid
kasumlikkus kliendile ja osanikule. Väärtusahel - moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. 8. Logistika funktsioonid Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis- või töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- või töötlemisprotsessi käigus organisatsiooni sees. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 1. Klienditeenindus ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlaks
Ääred vajutatakse korralikult kinni Rullitakse taigen ligikaudu 1 cm paksuseks, kihistatakse 2x3 ja 2x4. Iga kihistus tuuri vahel lastakse taignal seista külmas 15-20 minutit ning hea oleks kui enne toodete vormimist seisaks taigen külmas 5-6 tundi. taigen 2)Kui valmistatakse taigen küpsetusseguga siis segatakse omavahel · jahu · küpsetussegug · külmvesi ning kihistatakse 2x3 ja 2x4 POOLTOODETE VORMIMINE LEHTTAIGNAST 1) Lõikekookidele Lehttaigen rullitakse 4-5mm paksuseks tükeldatakse teravanoaga soovitud suuruse tükkideks. Tõstetakse küpsetusplaadile, tehakse sisse lõiked, et küpsetamisel tekkiv aur vabalt välja pääseks ning küpsetatakse 2200 2300 C juures 12-15 minutit. 2) Üksikult valmistavate kookidele lüüakse põhjad välja metallvormidega. 3) Lehttaigna torukese valmistamiseks tükeldatakse taigna ribad. Keeratakse ümber
13. Külmtöötlemise meetodid. · Külmutatud toitude sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. · Sorteerimine- suuruse, küpsuse ja kvaliteedi järgi. · Pesemine. · Koorimine. · Tapaloomade seedeelundkondade eraldamine. · Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. · Kalade soomustest ja sisikonna eraldamine. · Kontide jakõõluste eemaldamine lihast. · Kalade fileerimine. · Toiduainete ja pooltoodete kuju andmine. · Tükeldamine. · Leotamine. · Marineerimine e. Prepareerimine. · Vahustamine. · Hakkmassi valmistamine. · Paneerimine- pooltoodete ümbritsemine jahu, muna ja riivsaiaga. Säilib mahlasus. 14. Kirjelda süldi valmistamist. Süldimaterjal asetatakse eelmisel päeval külmaveega likku või kupatatakse enne süldi keetmist. Ettevalmistatud subprodukdid asetatakse külmaveega keema. Liha
7.) Töötlemisega seotud kaod. 8.) Operatsioonidega seotud kaod. 13. Mis on hankelogistika põhieesmärk? Hankelogistika põhieesmärk on tootmisettevõtte materjalivajaduste (tooraine, pooltooted, tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega. 14. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid: 1.) Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine. 2.) Täpse vastavuse kindlustamine hangitavate kaubapartiide suuruse ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel. 3.) Materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll. 15. Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus? Hankelogistika majanduslik efektiivsus on määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. 16
7.) Töötlemisega seotud kaod. 8.) Operatsioonidega seotud kaod. 13. Mis on hankelogistika põhieesmärk? Hankelogistika põhieesmärk on tootmisettevõtte materjalivajaduste (tooraine, pooltooted, tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega. 14. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid: 1.) Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine. 2.) Täpse vastavuse kindlustamine hangitavate kaubapartiide suuruse ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel. 3.) Materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll. 15. Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus? Hankelogistika majanduslik efektiivsus on määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. 16
ainult lihtsakoelistes, vähenõudlikes ning pikapeale väljasurevates rollides. Töökorraldus masinatööstuses e. kooperatsioon Tänapäeval valmib suurem osa masinaid paljude firmade (sageli rahvusvaheliste) koostöös. Kogu tööprotsessi võib kõige üldisemalt jaotada neljaks järguks: Tööprotsess algab toote leiutamisest (uuendamisest) ja tootmise kavandamisest ehk tootearendusest. Seda kutsutakse ka uurimis ja arendustegevuseks. Edasi järgneb detailide, pooltoodete ja abimaterjalide valmistamine, mis on koostööpartnerite vahel ära jagatud. Detaile tootvad ettevõtted võivad paikneda erinevates riikides, sõltuvalt sellest, kas neil on odavat või oskustööjõudu, või hoopis toormaterjali. Kolmandaks etapiks on masinate monteerimine või lõppviimistlemine. Siin on eriti oluline odav tööjõud. Masinad on vaja tarbijatele ka maha müüa ja edaspidi nende eest hoolt kanda. Sellega tegelevad turustus ning müügijärgse hoolduse firmad
1956. aastal paigaldatakse esimene purgipesemis- ja etiketimasin. Nüüd ei pea enam käsitsi etikette purkidele peale kleepima. 1966. aastal valmis uus tootmishoone ja toodi Ungarist esimene imikutoitude liin ja alustati imikutoodete tootmist 11 tootenimetusega, millest tänaseni on tootmises: hõrk õunapüree, mannaga kõrvitsapüree ja porgandimehu. Toodeti esimesed lastekonservid Eestis. 1973. aasta alguseks moodustati uus, iseseisev tootmisüksus- pooltoodete tsehh. Tsehhi töötajaskonna hooleks oli puuvilja-marjamahlade ja püreede tootmine, kurkide soolamine ja kapsa hapendamine. Sel perioodil juurutati mahlade aseptilise säilitamise tehnoloogia. 1977. aastal töötati välja ja kinnitati UUS KAUBAMÄRK 1981. aastal anti Tartu Konservitehas üle toiduainetööstuse ministeeriumi alluvusest vastloodud aiandusministeeriumile. Sama aasta augustis liideti tehasega osa seni Tartu
Iga perioodi lõpul tuleb varude nimekiri üle vaadata ja kindlaks teha objektid, mille hind on langenud madalamale soetusmaksumusest. Sellistel asjaolude tõttu tuleks varude hindasid alandada: Riknenud või kahjustada saanud varud Varuobjektide turuhind on langenud Kui teatud varusid ei suudeta müüa ega kasutada mõistliku aja vältel (vähelikviidsed varud) Varude arvestussüsteem Varude arvestuse all mõistetakse kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete ja valmistoodangu arvestus. Kogu ressurss kas kasutatakse ära perioodi jooksul või jääb perioodi lõpuks varude jääk. Varud mida ära ei kasutata kajastatakse bilansis varadena ja varud mis on perioodi ajal müüdud on majandusüksuse jaoks kulud. Inventeerimine Teostatakse aasta lõpus. Inventuuri eesmärgiks on varade kindlaks tegemine. Hindamise aluseks on füüsile inventuur. Selle eesmärk on teha kindlaks varude kõlblikus, kogus, kvaliteet, kasutusiga
Ladude tüübid ladude tüübid 1 Tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid: 1. Tootmisettevõtete laod Materjali- ja toorainelaod- neis hoiustatakse töötlemata toorainet ja töödeldud materjale. ladude tüübid 2 Pooltoodete laod- hoiustatakse tehase oma tootmises valmistatud tooteid, mis kuuluvad edasisele töötlemisele. Puhverlaod- tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine- ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. ladude tüübid 3 Hoolduslaod- tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks. Valmistoodangu laod- hoiustatakse valmistoodangut. Tootmisettevõtetes ei ole
Teisendamine Tootenimetus PORGANDITORT TOORJUUSTUKREEMIGA Tootekogus 10 kg Pooltoodete / Originaalretsept Originaalretsept Tooteretsept, kg-des Toorainenimetus (dl, ml, sl, tl jne.) Kg-des 100 tk / 10 kg-le Biskviit Jahu 4 dl. 0,240 kg. 2,400 kg. Küpsetuspulber 2 tl. 0,008 kg. 0,080 kg. Suhkur 2,2 dl. 0,200 kg. 2 kg. Vanillisuhkur 2 tl. 0,006 kg. 0,060 kg. Õli 1,1 dl. 0,100 kg
Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga
tootmine, mikroelektroonika, biomeditsiin jt) o Seotud suurte riskide ja muutustega o Seotud sõjandusega o Tootmises osalevad riikide valitsused o Põhinevad uusimatel teadussaavutustel o Kapitalimahukad o Oskuslik tööjõud Autotööstus 1. Tootmiskorraldus (4 etappi) · Uurimis- ja arendustegevus oskuslik tööjõud, koondus teadusparkidesse, liiderfirma etapp · Detailide ja pooltoodete valmistamine paikneb hajali, jagatud allhankijate vahel · Masinate monteerimine odav tööjõud, paikneb tarbijate läheduses · Turundus ja hooldus paikneb hajali, haritud tööjõud 2. Fordism ja Toyotism Fordism Toyotism Detailide hankimine Paljudest juhuslikest ettevõtetest Kindlad partnerid, asuvad lähedal Laoseisud Suured Minimaalsed
1. Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis-(töötlemis-)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid
kohanemise eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste ülekandminevälisturgudele koos mõningase kohandumisega - erilomaste kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu. Standardiseerimine ja ühtsed tegevusmudelid - globaalne 2. Pane vastavusse välisriikides toodetakse samu tooteid kui koduriigis - horisontaalne välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine ja muud tootmiseelsed etapid. Koduriigis järgnevad kokkupanek, müük, arendustöö ja uuringud - vertikaalne 3. Milline teooria vastab millisele kirjeldusele? olulised on sotsiaalsed küsimused, nagu heaolu, sotsiaalmajanduslikud küsimused, rahvatulu üldine areng - normatiivne uurimise all on valuutakursside, hinnataseme, inflatsiooni mõju ja majanduse analüütika üldise rahateooria kontekstis - monitaarne
............................................................................... 28 37.3. Instrumentide paigutus CNC pingis ................................................................................... 28 37.4. CNC pinkide eripärad ........................................................................................................ 29 3 1. Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: • rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; • mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on:
igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Eristatakse: - käsitsi sepistamine ehk käsisepistamine väikesed sepised, peamiselt remonditöödel; - masinsepistamine suured sepised, mille mass ulatub sadade tonnideni: a) sepistamine sepistusvasaratel, b) sepistamine sepistuspressidel. Sepistamise kasutusvaldkonnad: 1. sepistamine on ainsaks survetöötlusmeetodiks eriti suurte pooltoodete (massiga sadadest kg-dest sadade tonnideni) tootmiseks. Väiksemaid tooteid ja pooltooteid (kuni sadakond kg) saab valmistada nii sepistamisega kui ka saritootmisel vormstantsimisega. 2. kuigi stantsimisel on sepistamisega võrreldes rida eeliseid (suurem tootlikkus ja toodete suurem täpsus), on üksik- ja väikesaritootmisel on sepistamine majanduslikult kasulikum, kuna kallite stantside asemel kasutatakse odavamaid universaalseid tööriistu. 3
LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus,
lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest. materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi käigus. jaotuslogistika - valmistoodete toimetamine klientideni neile sobival ajal ja moel. 3) Logistika tekkimise ja arengu tegurid (loengumaterjalidest)
* Mugav lipp laev on registreeritud ja sõidab selle riigi lipu all, kus on odavad maksud. * Transiitteenus ühest riigist viiakse kaupa teise riiki läbi kolmanda riigi territooriumi. Logistika * Logistika tegeleb veoste viimine täpselt vajalikul ajal minimaalsete kuludega tarbijale vajalikku kohta. -) Suurendab: müügimahtu, turuosa, toodete ja teenuste sortimenti, kliendi rahulolu. -) Vähendab: tooraine ja pooltoodete varude mahtu ning nende laokulu, transpordikulu, tööjõukulu, juhtimiskulu. * Kolm etappi: -) Hankimine ehk tooraine ja pooltoodete omandamine ning õiges koguses, õigel ajal ja sobiva hinnaga töötleispaika toimetamine. -) Tootmine ehk sisseostetud tooraine juhtmine tootmis- või töötlemisprotsessis ettevõttes kuni valmistoodangu ladustamiseni. -) Jaotamine ehk toodangu või teenuse tarbijani toimetamine neid rahuldaval moel ja ajal ning sobiva hinnaga.
TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid ja üksteisega seotud logistilisi tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine
· käsitöö-metod, mille puhul tööriistade kasutamine ei ole alati vajalik( eripära:tooded ainulaadsed,tootmine võtab palju aega,hind on kõrgem-sõltub kvaliteedist) · masstootmine-tooteid valmistatakse suures mahus,iga tootmistsükkel lisab vähesel määral lisa väärtust ning tsükkli pikkused on minimeeritud. Eduka tootmise aluseks on tootmisliin-tooteliikumine on määratud kindlate tsüklitena (eripära:tooted on standarditud,maht on suur,protsess on kiire,omahind madal,suured pooltoodete ja lao varud · seeria tootmine-tooted valmistatakse seeriatena (eripära: kvaliteedi kõikumine puudub, toormaterjali sisend ühele seeriale on sama) · tellimuse alusel (MTO)-tootmine algab kliendi tellimusega (tõmbemeetod).tüüptooded: autod,kõrgtenoloogilised tooted · teelimusel kokkupanek-eelnevalt valmistatud komponendidja tarnijalt lattu tellitud. Kui klinent esitab tellimuse,koostatakse lõpptööde tellimuse alusel.tellija võib klientidele pakkuda võimalust valida talle
saavutada kompromisse. Arukas ja initsiatiivi üles näitav töötajaskond saab töö käigus igapäevaselt mõjutada mõlemat ülejäänud komponenti. Ladude tüübid Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutusotstarbe järgi Tegevusvaldkonna ja/või kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid järgmiselt: · Tootmisettevõtete laod Materjali- ja toorainelaod Neis hoiustatakse töötlemata toorainet ja töödeldud materjale ning komponente. Pooltoodete laod Pooltoodete ladudes on tehase oma tootmises valmistatud komponendid ja tooted, mis kuuluvad tehases edasisele töötlemisele või kasutamisele koostamisel. Puhverlaod Puhverlaod on tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine- ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. Ollakse seisukohal, et puhverladusid ei tohiks tootmisettevõtetes olla. Kui need on siiski katkematu tootmise tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed
ringlusaja vähendamisele. Ettevõttel peab olema selge nägemus jaotuskanalitest, kus ta on osaline. Tootmisprotsess tuleb ka organiseerida tarbija huve silmas pidades. See peab olema võimalikult painduv ja võimeline kiiresti reageerima tarbija muutuvatele vajadustele. Ettevõte peab mõistma kliendi kõiki vajadusi. Väljastpoolt ostetavate ja enda poolt tehtavate teenuste ning pooltoodete suhe tuleb võimalikult õiges proportsioonis kindlaks määrata. Operatiivjuhtimisel saavad tähtsaks mittefüüsilised tegurid, nagu näiteks klienditeenindus ja sellega liituvad lisaväärtused, toodete tellimisprotsess ja turuprognoos. Ka infovoo tähtsus ettevõtte logistilises süsteemis on tõusnud. Läbivoolupõhimõte on tähtsam kui ladustamine. Informatsiooni siirdamine reaalajas kogu logistilises ketis loob aluse uuele
tootearenduses. Jaapanlased panid auto kokku kolm korda kiiremini, kaks korda väiksemal pinnal ja kaks korda väiksema arvu tööseisakutega kui ameeriklased. Kogu tehas töötab ühtse meeskonnana. Ühtlasi rakendasid Jaapani firmad kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis võimaldas isikustada tööoperatsioonid ja välja selgitada praagi tootjad. Autotööstus on jagatud 4. tootmisetapiks 1) uurimis-ja arendustegevus 2) detailide ja pooltoodete valmistamine 3) masinate monteerimine 4) teenindus ja hooldus Toote elutsükkel ajavahemik toote väljamõtlemisest kuni tootmise lõpetamiseni; lühenenud tänu infotehnoloogia arengule. Maailma autotootmise geograafia jätkuvalt koondunud arenenud tööstusmaadesse. Varasemate P-Ameerika ja Euroopa tootjate kõrvale on tulnud ennekõike Aasia riigid: Jaapan, L-Korea, Hiina jne... KÕRGTEHNOLOOGILINE TOOTMINE (KTT)
ressurssidest, kuludest ja üldisest tootmise tõhususest. Tootmislogistika- Tootmisettevõttes teostatavad logistikatoimingud vahetult enne tootmist, tootmise käigus ja vahetult pärast tootmist kuni toodete paigutamiseni toodangu lattu. Tüüpilisteks tootmislogistika osadeks on materjalijuhtimine, tootmise planeerimine, tootmisega seotud info liikumise korraldamine, materjali ja komponentide optimaalsete varude suuruse ja paiknemise tuvastamine tootmisprotsessis, samuti materjali- ja pooltoodete pakendamine ning tootmisallüksuste vahelise sisetranspordi korraldamine. Tootmisressursside planeerimine-Teise generatsiooni MRP-süsteem, arvutipõhine infosüsteem, mis liidab MRP-funktsioone (nt turundus ja finants) ning lisab tagasisidele funktsionaalsust. Tootmistellimus-Tellimus, millega volitatakse tootma kindlaksmääratud kogust tooteartiklit või rühma tooteartikleid. Tootmistellimus sisaldab tootmise alustamise ja lõpetamise tähtaega ja dokumenteerib kasutatavate
............................................................ lk 10 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................... lk 11 VIITED ................................................................................................................................................. lk 12 2 SISSEJUHATUS Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispuntki liikumine, ladustamine ning sellega seotud informatsiooni plaeneerimine, läbiviimine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. Liikumises olevaid materjale ja kaupu nimetatakse logistikas voogudeks, seisvaid aga varudeks. Õige varu aitab hoida tarneahela efektiivses toimimises. Logistika tegeleb transporti, laomajanduse, varude hoiustamise, info töötlemise, juhtimise, pakkimise, korje, kaupade laialijagamise ning kontrollimisega
1. Mis on hankelogistika? Eesmärgiks on laia sortimenditooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmise (töötlemise) paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Sisendlogistikat nimetatakse ka hankelogistikaks, mille eesmärgiks on laia sortimendi tooraine, materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: · · Materjali nõudluse prognoosimine; · · Materjalide otsimine ja omandamine; · · Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; · · Hangete monitooring (kontroll) · 2. Mis on jaotuslogistika?
1. Mis on hankelogistika? Eesmärgiks on laia sortimenditooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmise (töötlemise) paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Sisendlogistikat nimetatakse ka hankelogistikaks, mille eesmärgiks on laia sortimendi tooraine, materjalide, pooltoodete või omandamine ning tootmispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. Hankelogistika peamised ülesanded on: ← • Materjali nõudluse prognoosimine; ← • Materjalide otsimine ja omandamine; ← • Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; ← • Hangete monitooring (kontroll) ← 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3
peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi. Kuluarvestust ettevõttes on vaja: 1) juhtidele, et saada majanduslikku tagasisidet ettevõtte protsesside efektiivsuse kohta; (pidev info vajalikkus) 2) mitmesuguste toodete, teenuste jne. tegevuste maksumuse kalkuleerimiseks; 3) valmis- ja pooltoodete maksumuse määramiseks ning realiseeritud toodete kulude kindlaks tegemiseks ja ka finantsarvestuse aruannete koostamiseks. Kulude objektiivne kajastamine on aluseks ettevõtte majandustulemuste õigele ja õiglasele kajastamisele ettevõtte bilansis ja kasumiaruandes. Kulude funktsionaalne liigitamine: · Tootmiskulud seotud toote, teenuse valmistamisega · Mittetootmiskulud müügi-, administreerimise-, äri, finantseerimise jt kulud Tootmiskulud:
• Tööetapid, mida ei ole võimalik mehhaniseerida, võtavad aega. Käsitsi tööd on palju eeltöötluses, nt kartulite silmastamine, kala rookimine ja fileerimine, masside vormimine. Ka puhastustööde seas on palju käsitsi tööd. • Seadme või töövahendi võimsus ehk siis kui palju tööd on võimalik seadmega korraga või teatud aja jooksul teha. • Töö mitmeetapilisus. • Käsitletavate toorainete hulk. • Tooraine valmidusaste. Pooltoodete hulk vähendab eeltöödeks kuluvat aega. Aga ka valmistoode või pooltoode vajab tööd: pakendite avamine, kuumutamine, maitse viimistlemine jne • Töötajate tööga harjumine. • Töökeskkond ja selle tingimused. Igaks tööetapiks kulub rohkem aega köögis, kus töökoha korraldamine ja efektiivse töömeetodi järgimine/kasutamine on raskendatud. Toiduvalmistamise ajastamine Roa valmistamise ajastamise lähtekohaks on väljastamise aeg. Kui toiduvalmistamine
ebapiisava laovaru kulud. Kui suurendatakse ladude aru, tuuakse nad lähemale klientidele, mistõttu vähenevad vahemaad ja veokulu. Suurema ladude arvu puhul on kaubad paremini kättesaadavad ja ebapiisava laovaru kulu väheneb. Lao, jaotuskeskuse asukoht Lao asukoha määramisel on kolm kriteeriumi: kas ladu asub tootmise lähedal, tarbimiselähedal või tal on vahepealne asukoht. Tootmisest lähtuvalt peaks ladu asuma tarneallikate või tootmisrajatiste lähedal. Laod on tooraine või pooltoodete kogumiskohad mitmele tehasele. Turust lähtuvalt peaks ladu paiknema lõpptarbijale soodsalt. Asukoha on eriti juures maksimeeritakse kliendi teenidustase ja säästetakse transpordikuludes tehasest või tooraineallikast lattu. Lao varustus ja selle hooldus See puudutab eelkõige ladude mahhaniseerimist. Kuna laovarustuse kohta on piisavalt erialast kirjandust, siis selle siin ei peatuta Töötajate ohutus Ohutus oleneb laovarustusest ja on eriti tervistkahjustavate kaupade korral.
Millest sõltub käibesagedus? 81. Meretraspordi eeslised ja puudused. kauba kättesaamiseni *Tootmistsükli pikkusest- mida pikem ts, seda rohkem raha varudes kinni E: *väga suur veovõime *Ökonoomne suurte veomahtude ja kauguste 61. Laotegevusega seotud jaotusstrateegiad. *Toormaterjali ja pooltoodete hankesagedus- hankekoht, lao seisukord, puhul 1)Otselähetamine- tarnijad lähetavad kauba otse kauplusse (sobib kui usaldusväärne majandus jne. P: *aeglane *Lühike navigatsiooniaeg (jää) *Piiratud võimalus
Menüü analüüs: Menüü on tehakse 1 nädal uus. Uue menüü teeb peakokk neljapäeval, 2 korda nädalas on supp, kord nädalas on kala. Köögitöö iseloomustus: Köögitöö korralduse vaatlemine: Toitu säilitatakse külmkapis ja kui saab siis antakse õpetajatele toitu kaasa, mis on lõunaks sööklas tehtud. Köögitöö korraldused on seal paigas, kõik teavad mida nad homme teevad, nad räägivad õhtul läbi, mis homme söökiks on koolis. Tooraine, pooltoodete ja valmistoodangu liikumise skeemi kindlaks tegemine: Abikokk teeb tooraine eeltöötluse ja viib peakokale kes on kuumköögis või külmköögis kus valmistab toidu ja paneb kaussidesse. Töökorraldus köögis: Köögis on meeskonna töö paigas, kokad oskavad planeerida oma aega ja oskavad järjestada oma toiminguid. Peakokk arvestab teise kokaga kui kiiresti nõudepesust tuleb nõud. 7
Innovatsioon on seevastu esimene katse seesugust uut ideed praktikas rakendada. 2. Millised on innovatsiooni peamised liigid? (näiteks võiks teada Schumpeteri liigitust) Tooteinnovatsioon Protsessiinnovatsioon Turundusinnovatsioon organisatsiooniinnovatsioon Schumpeter’i innovatsiooniliigitus: Uue toote juurutamine Uue tootmismeetodi juurutamine Uue turu avamine Uue toorainete või pooltoodete hankeallika hõivamine Mistahes tegevusharu uudse organiseerimise läbiviimine Innovatsiooni eriliigid: Finantsinnovatsioon Tarneahela innovatsioon Ärimudeli innovatsioon Oluline innovatsioon Täiendinnovatsioon Läbimurdeline innovatsioon 3. Kust saadakse ideid innovatsioonideks? Millised on innovatsiooni allikad? (vt. slaide CIS kohta) vt ka T.R 4.3
annaabi.ee 
