30. detsembri 2003. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16. jaanuaril 1997. a poolte vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 2 045 900 krooni. Juhul kui nimetatud nõue jääb rahuldamata, palus hageja kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende nimiväärtuse, mis oli 4100 krooni aktsia kohta. Aktsiate müügihinnaks oli seega 2 045 900 krooni. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja aktsiad välja ostma viie tööpäeva jooksul alates päevast, mil hagejale kuulub 100% AS Satwo aktsiaid, kuid mitte hiljem kui 1. mail 1998. a.
tingimustel. Puhkuse liikideks on põhipuhkus (sealhulgas pikendatud puhkus) ja lisapuhkus. Puhkeaeg: Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevadevaheline ja iganädalane. Puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad ja puhkused. Palk: on rahaline või aineline tasu, mida töö andja maksab töö tegijale töö eest vastavalt töölepingule , samuti muudel seadusega või pooltevahelise lepinguga kokku lepitud juhtudel. Palka võib arvestada ja välja maksta mingi perioodi (tund, päev, kuu,aasta) tasuna. Palgamäär ja selle arvestamise alused määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Hea raamatupidamistava: Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega,
vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole. 4. VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi? Põhjenda. Poolte vahel pole praktikat, millest võiks lugeda välja, et nad on sõlminud lepingu. Esimest korda parkis. Tavapäratu olukord. 5. Kui lugeda poolte vahel leping sõlmituks ja 1000 krooni parkimiskorra eest lepingutingimuseks, kas sellisel juhul on tegemist ebamõistliku tüüptingimusega? See summa on ebamõistlik (võrreldes teiste hindadega) ja ebatavaliselt kõrge. Kui
edastatud pakkumisega. Ofert jõustub siis, kui adressaat selle kätte saab. Oferti saab tühistada oferendi teatega, tingimusel, et adressaat saab teate kätte enne või vähemalt ofertiga samal ajal. Nii saab tühistada ka tagasivõtmatut ofertit. Nõuded aktseptile Aktsept on oferti adressaadi avaldus või muu tegevus, mis väljendab nõusolekut. Selle muu tegevuse all mõistetakse näiteks kauba saatmist, arve tasumist, mis toimus oferti jõul või pooltevahelise varasema praktika alusel. Tellimiskiri loetakse aktseptiks. Aktsept ei ole aktseptandi vaikimine Seega: aktsept jõustub sel hetkel, kui oferent on adressaadilt nõusoleku kätte saanud. Sel pole jõudu, kui oferent ei saa aktsepti määratud tähtajaks kätte. Oferti esitamine Kuigi selleks, et müügileping oferti ja aktsepti vormis oleks juriidiliselt sõlmitud, piisab, kui ära näidata oferti saaja(d), kaup
tähtajaline tööleping, kuni saavutatakse teatud soovitud tulemus. Töötajaga tuleb kokku leppida töötegemise ajas. Oluline on et arvestusperioodilõpuks ei ületaks kokkulepitud tööaega. Öötöö konfisent on 1,25 Töötegemise koht tuleb kokkuleppida tööandjaga, kuna see võib kaasa tuua täiendavaid kulusid nii rahas kui ajas. Reeglina lepitakse kokku koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, kuid seda on võimalik kokku leppida ka kitsamalt või laiemalt. Pooltevahelise kookuleppe puudumisel loetakse töö tegemise kohaks tööandja tegevust-, elu-, või asukoht mis on töösuhtega kõige enam seotud. 2. Firma autojuhilt võeti ära juhiload, sest ta rikkus jämedalt liikluseeskirju sõites puhkepäeval oma isikliku autoga. Mida peaks tööandja tegema.? Sinu vastus: Kui töötaja töö tegemise eelduseks on vajalikud autojuhi load, siis nende puudumine takistab töötajal teha oma tööd. Mis tähendab et töötaja pole võimeline oma
kokkulepped on just kui kriidiga jääle kirjutatud. Mida ,,mustalt" töötamise all mõista? Kuhu pöörduda või mida saab ette võtta inimene, kes on ,,mustalt" tööle läinud ega saa oma palka kätte? Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Seega tuleb saamata jäänud töötasuga töötajal pöörduda asukoha järgsesse töövaidluskomisjoni või kohtusse, kus esmalt tuleks nõuda pooltevahelise töösuhte olemasolu tunnistamist. Et väidetav tööandja ei teeks suuri silmi ega kuulutaks, et näeb töötajat esimest korda, tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas oma tegelikku töötamist tõendada. Kuid vaidlus võib tekkida ka tasu suuruse üle: töötaja kinnitab üht, tööandja aga soostub ainult alamtasu tunnistama. Kokkulepitud töötasu nõudes tuleb lähtuda sättest, et kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada (puudub kirjalik dokument),
vastavalt arbitraazikohtu reglemendile. 9.3. Arbitraazikohtu otsus on lõplik ja pooltele siduv. 10. TEADETE EDASTAMINE Kõik pooltevahelised teated seoses lepingu muutmisega esitatakse teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis poolte poolt lepingus näidatud aadressidel või mõnel muul aadressil, millise üks pool on teisele poolele kirjalikult teatavaks teinud. 11. LÕPPSÄTTED 11.1. Lepingu üleandmine kolmandatele isikutele ilma pooltevahelise kirjaliku kokkuleppeta on keelatud. 11.2. Kõik lepingu muudatused tuleb vormistada kirjalikult ning need jõustuvad pärast allkirjastamist mõlema Poole poolt või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 11.3. Leping on koostatud kahes identses ning võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki pool saab ühe. 12. Poolte andmed: Käsundiandja: ..................................... Agent: ......................
sõiduki sellele alale parkis, siis oli ta tingimustega nõus ning tegi omapoolse pakkumuse sõlmida leping. Kostja parkimine hageja kinnistule oli nõusolekuks sõlmida leping ja kuna hageja oli kehtestanud tingimused tema kinnistule parkimiseks ning võimaldas kõigil seal parkida, siis väljendas ta sellega nõusolekut sõlmida leping. VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi? Põhjenda. Jah, hageja on selgelt väljendanud huvi teha leping, kuna parklasse sissesõidu juures on teade, et parkimine on tasuline. Hageja aktseptiks on tegevusetus, milleks ongi parkimise võimaldamine antud kinnistul. Samas on lepingupoolte vahel olemas kokkulepe, kuna parkimistingimused olid määratud. Parkides antud alale, nõustus Kostja antud tingimustega. Hageja väljendab kokkuleppe tahet parkimise võimaldamisega
(iv) puudused, millest ei ole Tarnijat Lepingus sätestatud tähtajal kirjalikult teavitatud; (v) puudused, mis on tekkinud loodusõnnetuse või muu õnnetusjuhtumi tagajärjel või võlaõigusseaduse kohaselt vääramatu jõuna käsitletavate asjaolude esinemise tagajärjel. 5. Lepingu muutmine 5.1 Lepingut võib muuta ainult Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. 6. Konfidentsiaalsus 6.1 Lepingut, selle tingimusi ning Lepingu täitmise käigus saadavat informatsiooni teise Poole ja/või Lepingu sisu kohta hoiavad Pooled konfidentsiaalsena. Sellise informatsiooni avaldamine toimub ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. 7. Vaidluste lahendamine 7.1 Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel
nõusolekuta; (iv) puudused, millest ei ole Tarnijat Lepingus sätestatud tähtajal kirjalikult teavitatud; (v) puudused, mis on tekkinud loodusõnnetuse või muu õnnetusjuhtumi tagajärjel või võlaõigusseaduse kohaselt vääramatu jõuna käsitletavate asjaolude esinemise tagajärjel. 5. Lepingu muutmine 5.1 Lepingut võib muuta ainult Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. 6. Konfidentsiaalsus 6.1 Lepingut, selle tingimusi ning Lepingu täitmise käigus saadavat informatsiooni teise Poole ja/või Lepingu sisu kohta hoiavad Pooled konfidentsiaalsena. Sellise informatsiooni avaldamine toimub ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. 7. Vaidluste lahendamine 7.1 Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel
osutamise puudustest tuleneva Käsundiandja varalise kahju eest täies ulatuses. 7. Konfidentsiaalsus 7.1 Lepingut, selle tingimusi ning Lepingu täitmise käigus saadavat informatsiooni teise Poole või Lepingu sisu kohta hoiavad Pooled konfidentsiaalsena. Sellise informatsiooni avaldamine toimub ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. 8. Lepingu muutmine 8.1 Lepingut võib muuta ainult Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. 9. Vaidluste lahendamine 9.1 Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10. Teated 10
osutamise puudustest tuleneva Käsundiandja varalise kahju eest täies ulatuses. 7. Konfidentsiaalsus 7.1 Lepingut, selle tingimusi ning Lepingu täitmise käigus saadavat informatsiooni teise Poole või Lepingu sisu kohta hoiavad Pooled konfidentsiaalsena. Sellise informatsiooni avaldamine toimub ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. 8. Lepingu muutmine 8.1 Lepingut võib muuta ainult Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. 9. Vaidluste lahendamine 9.1 Lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 10. Teated 10
1, 7 ja 5.2. Ülejäänud pp. jõustamine võidakse volitada valitsusele või pädevale valitsusasutusele (ministeeriumile) 8.2. Kui see sätestatakse seaduse täitmiseks valitsuse määrusega. 8.3. Kui see sätestatakse seaduse või valitsuse määruse täitmiseks volitatud ametiisiku (ministri) määrusega. 8.4. Kui see sätestatakse omavalitsuse määrusega selle võimkonnas. 8.5. Kui see sätestatakse mistahes muu juriidilise isikupoolt- tema võimkonnas. 8.6. Kui see sätestatakse pooltevahelise lepinguga lepingu piires. 9. Nõukogu jätab endale õiguse mitte tunnistada heaks ehitustavaks (üldtunnustatud ehitusreegliteks) mistahes nõuete, reeglite, normide, juhendite jne. tüüpi teavet, mis kas praktiliselt ei taga nõuete p. 1.2. 3 täitmist või ei taga ehitiste üldtunnustatud tarbeomadusi või mille täitmine ei ole praktiliselt kontrollitav. 10. Kõigil subjektidel on vabadus formuleerida head ehitustava (üldtunnustatud
kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? VASTUS: Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole. VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi? Põhjenda. VASTUS: Poolte vahel pole praktikat, millest võiks lugeda välja, et nad on sõlminud lepingu. Esimest korda parkis. Tavapäratu olukord. Kui lugeda poolte vahel leping sõlmituks ja 100 EUROT parkimiskorra eest lepingutingimuseks, kas sellisel juhul on tegemist ebamõistliku tüüptingimusega? VASTUS: See summa on ebamõistlik (võrreldes teiste hindadega) ja ebatavaliselt kõrge. Kui
Kroon võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal ja see kehtis 31.detsembrini 2010. 1. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro. Pankades vahetatakse kroone eurodeks 2013. aasta lõpuni, pärast seda vahetab neid ainult Eesti Pank. Palk Palk on rahaline või aineline tasu, mida töö andja maksab töö tegijale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seadusega või pooltevahelise lepinguga kokku lepitud juhtudel. Palka võib arvestada ja välja maksta mingi perioodi (tund, päev, kuu, aasta) tasuna. Palgamäär ja selle arvestamise alused määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Vastavalt kehtivale seadusandlusele arvestatakse palgast maha tulumaks, mis laekub riigile. Tulumaksu maksmise kohustus võib olla kas palga maksjal või palga saajal. Palga suuruse
hindadega kindlal ajahetkel. Pakkumine -Pakkumine on võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Palk -Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu. Palk on tasu mida tööandja maksab töövõtjale töö eest vastavalt temaga sõlmitud suulisele või kirjalikule töölepingule, samuti muudel seadusega või pooltevahelise lepinguga kokku lepitud juhtudel ühe tööühiku (tööpäeva, töökuu, töödeldud tooriku, osutatud teenuse jne) eest rahas või natuuras. Pankrot -Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus, millel on õiguslik tähtsus. Projekt -on kavandatud tegevuste kogum ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Personal -kogu organisatsiooni liikmeskond töötajad juhid ja alluvad, ka omanikud, kui nad ise selles
Vastasel korral on oht, et seda võidakse mõista kui avanssi. Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saanud lepingupool nõuab talle lepingu täitmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvituse katteks. (A. Kiris jt 2007, lk 156). Käsirahaks saab olla vaid ja ainult rahasumma. VÕS ei kehtesta käsiraha summale ülem- ega alampiiri, käsiraha summa suurus on pooltevahelise kokkuleppe küsimus. Kuigi käsiraha sarnaneb leppetrahviga, on see võlausaldajale soodsam põhilepingu täitmise tagatis, kuna käsiraha on võlausaldaja käsutuses juba enne võimalikku põhilepingu rikkumist. Käsiraha on justkui ette makstud leppetrahv. 9 6. GARANTII Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes
6. Võlgniku surm või lõppemine. 4 KÄSIRAHA Käsiraha andmine ja võtmine oli enne VÕS jõustumist reguleeritud tsiviilkoodeksis. Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma (VÕS § 156 lg 1). Käsirahaks saab olla vaid ja ainult rahasumma. VÕS ei kehtesta käsiraha summale ülem- ega alampiiri, st käsiraha summa suurus on pooltevahelise kokkuleppe element. Kuigi käsiraha sarnaneb leppetrahviga, on see võlausaldajale soodsam põhilepingu täitmise tagatis, kuna käsiraha on võlausaldaja käsutuses juba enne võimalikku põhilepingu rikkumist. Käsiraha on justkui ette makstud leppetrahv. VÕS ei kehtesta käsirahalepingule kohustuslikku vorminõuet. Käsiraha peetakse võlausaldaja tagatiseks juhul kui võlgnik rikub põhilepingut. Käsirahalepingu kohustuslik vorm tuleneb põhilepingu kehtestatud kohustuslikust vormist
liiga kõrge. 49. Nõudlus - seos hüvise/kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja on võimelised ostma. 50. Pakkumine - seos hüvise/kauba hinna ja mingi konkreetse koguse vahel, mida müüjad (tootjad, tarnijad) soovivad ja suudavad antud ajaperioodil turul müüa. 51. Palk - tasu mida tööandja maksab töövõtjale töö eest vastavalt temaga sõlmitud suulisele või kirjalikule töölepingule, samuti muudel seadusega või pooltevahelise lepinguga kokku lepitud juhtudel ühe tööühiku (tööpäeva, töökuu, töödeldud tooriku, osutatud teenuse jne) eest rahas või natuuras. 52. Pankrot - võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus, millel on õiguslik tähtsus. 53. Projekt - konkreetse eesmärgi tähtaegseks saavutamiseks kavandatud tegevuste kogum, mille elluviimisel on ajalised ja rahalised piirangud. (Projekti all mõistetakse
3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust; 4) perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat lasterikka pere toetust seitset või enamat last kasvatavale perele; 5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi; 6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 101; 7) perehüvitiste seaduse alusel makstavat ealtisabi; 8) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust. Töö ja tööga võrdsustatud tegevuseks loetakse: 1) töötamine töölepingu alusel või avalikus teenistuses Eestis või Eestist lähetatud töötajana välisriigis; 2) töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja 10
osanike ringi, on otstarbekas sõlmida juhatuse liikme leping, millega nähakse ette eelkõige kompensatsioonid ja tagatised juhatuse liikme tagasikutsumise puhuks. Juhatuse õigused, kohustused ja vastutuse alused sätestab äriseadustik. Juhatuse liikmega sõlmitavas lepingus lepitakse eelkõige praktikas kokku need küsimused, mida äriseadustik ei reguleeri. Kui ei äriseadustiku, osaühingu põhikirja, osanike otsuse ega ka pooltevahelise lepinguga ei ole vaidlusalust küsimust reguleeritud, saab juhinduda võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätetest. Suhetes osaühinguga on juhatusel positsioon, mis väga paljus sarnaneb käsundisaaja omaga. Juhatuse liikmega lepingu sõlmimise ja selle lepingu tingimused, samuti nende tingimuste muutmise peavad otsustama osanikud (ÄS § 168 lg 1 p 4), vt ka punkt 2.1. juhatuse liikme lojaalsuskohustus.
eelneval nõusolekul Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Vähim päevaraha on ka määratud. 31. Mis on töötasu? Selle suuruse kindlaksmääramine. Vastus: Palk on rahaline või aineline tasu, mida töö andja maksab töö tegijale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seadusega või pooltevahelise lepinguga kokku lepitud juhtudel. Palka võib arvestada ja välja maksta mingi perioodi (tund, päev, kuu, aasta) tasuna. Palgamäär ja selle arvestamise alused määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Teistele isikutele tööandjaks olemine toob kaasa mitmesuguseid kohustusi. Tööandja peab sõlmimatöövõtjaga (töötajaga) töölepingu, pidama personali ja tööaja arvestust, maksma palka, kinni
küsimustega: - - kuidas tekib omand ehk kellele kuuluvad asjad? - - missugused õigused on isikutel asjade suhtes? - - kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? 16. Omandi sisu tekkimine ja liigid - Omandi tekkimise aluseks võib nii kinnis- kui vallasasjade puhul olla kas seadus või tehing. - Omandi tehingulise üleandmise korral läheb omand seniselt omanikult uuele omanikule üle pooltevahelise kokkuleppe alusel, millele lisaks tuleb omandi üleminek seaduses ettenähtud viisil avalikustada. - Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtutes asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud.
Ainuomand – ühe isiku omand Ühine omand – üheaegselt mitme isiku omand: - Kaasomand – kindlaks määratud erinevatele omanikele kuuluvad mõttelised osad väljendatuna murdosana asjast, mis ei ol piiritletud reaalsuses - Ühisomand – ei ole ühiste omanike osad kindlaks määratud. Omandi tekkimise aluseks on kas seadus või tehing. Omandi tehingulisel üleandimisel läheb omand seniselt omanikult teisele pooltevahelise kokkuleppe alusel, millele liseks tuleb omandi üleminek seaduses ettenähtud viisil avalikustada. Omandi seadusjärgsete tekkealuste puhul saab isik omanikuks, kui täisetus on seaduses ettenähtud faktilised eeldused. 7) Perekonna õiguse põhimõtted. Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid. Perekond on ühiskondlik nähtus, mille sisu tuleneb sotsiaalsest tegelikkusest, ja
majandusliku olukorra muutumisega otsustas AS juhatus uut tootearendusejuhi kohta siiski mitte luua ning K.-l pole vaja 2. mail tööle tulla. Kas K. saab nõuda enda tööle lubamist? Mis tähendus on konkursi võitmisel töölepingu sõlmimiseks? Millisest hetkest on tööleping sõlmitud? 8 - Tööleping on sõlmitud pooltevahelise kokkuleppe olemasolul, kui üks teeb pakkumuse, teine annab nõustumuse ja mõlemad on tingimustega nõus. On küsimus, kas käsitleda konkurssi kui pakkumust või kui ettepanekut teha pakkumus. Võiks öelda, et K tegi kandideerimisega pakkumuse ja AS andis tema võitjaks valimisega nõustumuse. Sellisel juhul on leping sõlmitud ja K saab nõuda enda tööle võtmist. 2. Millises vormis tuleb tööleping sõlmida TLS §-de 4-6 järgi? Kuidas on TLS § 5 lg-tes 2-4
Sellised tõsteaasad tuleb paigaldada süvistatult nii, et mahalõikamispind oleks 20 mm betoonipinnast sügavamal ja süvend tsementmördiga täita. 16 3.1.7 Markeering Elementide markeerimisel peavad olema tema nähtaval pinnal näidatud tootemark, tootja, kuupäev, partii ja mass. Iga toote kohta tuleb vastava pooltevahelise kokkuleppe korral lisada loetelu elemendi mõõtehälvete kohta, mis peab jõudma ehitusplatsile enne toote paigaldamist. Lisaks markeeringule peavad tootele olema kantud tootejoonisel näidatud orientatsioonimärgid. 3.1.8 Täiendavad tööd Valujäägid, servade ebatasasused, kraadid ja külmasillad, mis on tekkinud tootmisel ja mis mõjuvad elemendi kasutamisel ebasoodsalt, lubamatult või rikuvad väljanägemist, tuleb tehsas tootja poolt kõrvaldada.
Ringkonnakohus ei tuvastanud, et hageja väljendas oma nõusolekut sõlmida leping otsese tahteavalduse või mingi teoga. Seega ei ole asjas kindlaks tehtud VÕS § 20 lg 1 kohaldamise eeldus.Ringkonnakohus luges lepingu sõlmimiseks vajalikuks hageja aktseptiks tegevusetuse (parkimise võimaldamine). Samas ei nähtu aga ringkonnakohtu otsusest VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. 3-2-1-101-11 p 12(vaikimine majandus-kutsetegevuses) Nimetatud kuupäeval saatis hageja kostjale e-kirja, milles avaldas valmisolekut teha pooltevahelise vaidluse lõpetamiseks esialgsest arvest (nr 798) 15% soodustust. E-kirjale oli lisatud soodustuse võrra vähendatud arve.Ringkonnakohus on võtnud seisukoha vaid hageja teise tahteavalduse kohta,
juhtumite grupid)? Kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või see langeb hiljem ära, siis õiguslik alus puudub. Kohustuse puudumine tuleb kõne alla siis, kui sooritus tehakse valele isikule või tehakse ekslikult topelt sooritus või liiga suures ulatuses. Võimalik ka see, et isik peab end ekslikult kohustatuks sooritust tegema, kuigi ta tegelikult seda ei ole. Kohustust ei teki – tühiste ja tühistatud lepingute sõlmimise juhtumid. Kohustus langeb hiljem ära näiteks pooltevahelise kokkuleppe alusel, kui sooritus tehakse pärast äratuntava tingimuse saabumist või kohustuse täitmise lõpptähtpäeva saabumist. 53. Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust ning muuta kinnistusraamatu kandeid? SK tähendus ilmnebki kõige vahetumalt juhtumitel, kus kehtiva käsutustehingu tõttu on soorituse tegija ehk VU kaotanud oma omandiõiguse ja ei saa nõuda seda tagasi vindikatsioonihagiga. Just SK võimaldab muuta kinnistusraamatu kannet. 54
Seega selleks, et lepingupooled saaksid lepingus kokkulepida üürniku õiguste piiramises seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, tuleb üürileandja teavitada üürniku kõikidest asjaoludest, mis on setud asja mittevastavusega lepingutingimustele. ÜÜRILEPINGU POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED VÕS on sätestatud peamised üürilepingu poolte (üürniku ja üürileandja) õigused ja kohustused. Lepingupooled võivad VÕS tulenevaid õigusi ja kohustusi muuta ja täiendada pooltevahelise kokkuleppe kaudu. Seega võivad õigused ja kohustused tuleneda ka poolte vahel sõlmitud lepingust, mida VÕS-st tulenevad kohustused võivad täiendada. Nagu eelpool öeldud peavad lepingupooled lepingu sõlmimiseks kokkuleppele jõudma olulistes tingimustes, see tähendab ühtlasi ka kokkuleppe saavutamist olulistes kohustustes. Tulenevalt VÕS § 271 on üürileandja peamiseks kohustus anda üürniku kasutusse asi ja võimaldada asja kasutamist
Virumaa), riigi/riigid (Eesti, Saksamaa) või piirkonna (Euroopa). Töölepinguseadus ei piira seega poolte kokkuleppevabadust töö tegemise kohas. Töö tegemise koha kokkuleppimisel peab mõistagi lähtuma tehtava töö iseloomust, lepinguosaliste vastastikustest huvidest ja hea usu põhimõttest. Küsija kirjast selgub, et kokkulepet tööandjaga konkreetsel aadressil töötamise koha määramiseks ei ole võimalik saavutada. Pooltevahelise kokkuleppe puudumisel loetakse töö tegemise kohaks tööandja 7 tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Isiku tegevuskohaks loetakse tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Tegevuskoha väljaselgitamisel tuleb tuvastada, kus töötajad tavaliselt tööd teevad. Töölepinguseaduse § 5 lg 3 järgi on töötajal õigus igal
kokku leppida ka, et töötaja asub tööle osalise tööajaga 8) töö tegemise koht, see on töötaja jaoks väga oluline, sest see mängib tihti rolli töökoha valikul. Töö tegemise koht võib tuua kaasa täiendavaid kulusid nii rahas kui ajas ning selle muutmine eeldab kokkulepet. Reeglina lepitakse koht kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, aga seda on võimalik kokku leppida kas laiemalt või kitsamalt. Pooltevahelise kokkuleppe puudumisel loetakse töö tegemise kohaks tööandja tegevus-, elu- või asukoht, mis on töösuhtega kõige enam seotud. 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka tingimused, millal lisapuhkust saab.
Õiguskaitsevahendid: VÕS § 101. Lepingueelsete läbirääkimiste rikkumise nõude alus on VÕS § 115 (ka siis, kui lepinguni kunagi ei jõuta), abinormid VÕS § 14 ja § 15. TEEMA 4 LK 138-184 Kohustuse täitmine Kohustuse täitmine- sellise teo tegemine või sellest hoidumine, millega saavutatakse võlasuhte eesmärk Kohase täitmisega võlasuhe lõpeb. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (§76 lg 1), HUP ja mõistlikkuse põhimõte ( § 76 lg 2) ning pooltevahelise koostöö põhimõte. Lepingu täitmise viis määratakse reeglina ära lepingus, seaduses sätestatut kohaldatakse siis, kui lepingus vastav regulatsioon puudub või on lünlik. Seadus võib sisaldada ka impetaiivseid reegleid, millest pooled ei saa omavahelise kokkuleppega kõrvale kalduda. Kohustused peavad olema lepingus määratletud ja konkreetse sisuga, seega tuleb juba lepingu sõlmimisel arvestada võimalusega, et võib tekkida vajadus esitada teisele poolele kas täitmisnõue või
menetlus.P r o t s e s s i e s i m e s e s t a s t m e s t - m e n e t l u s i n i u r e - v õ t avad osa mõlemad pooled- hageja ja kostja - ningkohtuorg aniks olnud magistraat või preetor, asja ei arutata sisulise l t e g a t e h t t a k a o t s u s t , t e a t a v a t e protsessuaalsete vormelite (legis actio) võimalikult täpses täitmises, võtavad osa mõlemad pooled - eesmärgigapoolte taotluste kindlakstegemine - kostja kohaletoomine on hageja kohustus, Protsess lõppeb pooltevahelise õigustüli fikseerimisega.Hagiõiguse e. sobiva hagivormi leidmine - Hagivormide arv piiratud ei saa suvaliselt tõlgendada ega laiendada- h a g i v o rm i ko h u s t u s l i k ku s - p re e t o r i ko h u s k a s h a g i s s i s a l d u v n õ u e o n p i i s a v j a ko h a l d a t a v. M o r a a l j a õigusteadvus ei asenda hagivormi. 1.vormelite esitamises eksimine - kogu protsess kehtetu - eksinud pool ei saa rahulikult ja ilma vigutegemata midagi ülitäpselt lausuda. 2
Teoorias väljatöötatud abistavad kusimused lepingu olemuse hindamiseks: kes korraldab ja juhib tööprotsessi? kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi? kellele kuuluvad töövahendid? kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk? kes saab tulu või kasumi? kas tööd tegeva isiku suhtes kohaldatakse töötaja kohta käivaid reegleid? Kusitav on lepingu olemuse hindamine: poolte tahte pooltevahelise lepingu sisu maksustamise viisi jmt alusel Töölepingu eeldamise põhimõte Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata uksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS § 1 lg 2). Juriidilise isiku organi liikme õiguslik seisund A) Äriuhingu juhatuse liige valitakse reeglina tähtajatult ametisse/ vajalik nõusolek võib sõltumata põhjusest tagasi kutsuda makstakse mõistlikku tasu
tegemise eest; 3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust; 4) perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat lasterikka pere toetust seitset või enamat last kasvatavale perele; 5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi; 6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 101; 7) perehüvitiste seaduse alusel makstavat ealtisabi; 8) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust. Töö ja tööga võrdsustatud tegevuseks loetakse: 1) töötamine töölepingu alusel või avalikus teenistuses Eestis või Eestist lähetatud töötajana välisriigis; 2) töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. (www.riigiteataja.ee VÕS) 20 Seadus ei määra töölepingu vormi, seega võib selle sõlmida mis tahes vormis: suuliselt, kirjalikult, notariaalselt, faksi, e-posti kaudu jt. Siit tuleneb, et vaidluse korral võib lepingu olemasolu tõendada ka tunnistaja ütlusega, pooltevahelise kirjavahetusega jne. Vaid üksikutel erijuhtudel on ette nähtud töövõtulepingu sõlmimine kirjalikus vormis (näiteks riigihangete korral). (ÕÕ 182) 172. Mis leping on maaklerileping? Maaklerleping on tsiiviilõiguslike lepingute rühma teenuste osutamise leping. (ise koostatud, võid vaadata üle ÕÕ 181) · VÕS § 658. Maaklerilepingu mõiste
sõltuvalt lepingu eesmärgist. Kui võlausaldaja esitab kahju hüvitamise nõude, siis on soorituskohustuse täpne sisu aluseks, et teha kindlaks, kas ja millises ulatuses on kahju tekkinud. Kohustuse täpne sisu võimaldab kindlaks teha ka seda, kas täitmine on toimunud ja kohustus lõppenud. Seega annab lepingus fikseeritud soorituse tegemine võimaluse esitada kohustuse lõppemise vastuväite. Lepinguliste kohustuste täitmise olulisemad põhimõtted on hea usu, mõistlikkuse ja pooltevahelise koostöö põhimõte. Lepingulistes suhetes on oluline osa ka vastastikuse usalduse põhimõttel. Usalduspõhimõte kohustuste täitmisel tähendab eelkõige võlasuhete hindamist sotsiaal-eetiliste kriteeriumite alusel, võttes arvesse vajadust kaitsta mõistlikku usaldust teise poole käitumise ja tahteavalduste suhtes. Usalduse põhimõte on seotud hea usu põhimõtte ja majandustegevuses tunnustatud ausa kauplemise ideega. Usaldussuhted panevad poolele kohustuse olla hoolikas teise
sõltuvalt lepingu eesmärgist. Kui võlausaldaja esitab kahju hüvitamise nõude, siis on soorituskohustuse täpne sisu aluseks, et teha kindlaks, kas ja millises ulatuses on kahju tekkinud. Kohustuse täpne sisu võimaldab kindlaks teha ka seda, kas täitmine on toimunud ja kohustus lõppenud. Seega annab lepingus fikseeritud soorituse tegemine võimaluse esitada kohustuse lõppemise vastuväite. Lepinguliste kohustuste täitmise olulisemad põhimõtted on hea usu, mõistlikkuse ja pooltevahelise koostöö põhimõte. Lepingulistes suhetes on oluline osa ka vastastikuse usalduse põhimõttel. Usalduspõhimõte kohustuste täitmisel tähendab eelkõige võlasuhete hindamist sotsiaal-eetiliste kriteeriumite alusel, võttes arvesse vajadust kaitsta mõistlikku usaldust teise poole käitumise ja tahteavalduste suhtes. Usalduse põhimõte on seotud hea usu põhimõtte ja majandustegevuses tunnustatud ausa kauplemise ideega. Usaldussuhted panevad poolele kohustuse olla hoolikas teise
kohta (3-2-1-3-05, 3-2-1-9-05, 3-2-1-41-11, 2-18- 6908 (2020)) (aeg, koht ja viis ja kui palju tööandja sekkub sellesse) - pealkiri ei ole määrav 1.2.2.7 lepingu tõlgendamine - õigussuhet ei ole võimalik tuvastada üksnes kirjalikult vormistatud lepingu pealkirja või selles kasutatud terminite alusel, lepingut tuleb tõlgendada lähtuvalt VÕS §-st 29 (2-18-6908 (2020)) - küsitav on lepingu olemust hinnata: o poolte tahte o pooltevahelise lepingu sisu o maksustamise viisi o jmt alusel - lepingu olemuse kindlakstegemiseks on võimalik mh arvestada: (viimane RK lahend (2-18-6908 (2020)) o kes korraldas ja juhtis tööprotsessi o kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest o kas töö eest maksti perioodilist tasu –
Ühe- poolselt, arvestades seaduses kehtestatud miinimumnõudeid, saab tööandja muuta töötin- gimusi, mida pooled ei ole pidanud vajalikuks omavahel kokku leppida. Näiteks kui tööandja muudab töökorralduse reeglites olevat infot seoses isikukaitsevahenditega, peab ta sellest 26 §6 T öölepingu sõlmimine 2. ptk töötajat ühe kuu jooksul teavitama ning seda juhul, kui töökorralduslik dokument ei ole pooltevahelise kokkuleppe üks osa. Kui töötaja ja tööandja on pidanud vajalikuks leppida eraldi kokku ka töökorralduse reeglites, tuleb reeglite muutmiseks saada töötaja nõusolek. Töölepingus ja selle juurde kuuluvates lisades muudatuste tegemisel on seega oluline eris- tada, kas muudetakse varasemat pooltevahelist kokkulepet või töötajale seaduse alusel teatavaks tehtud andmeid. 8. Töölepingu kirjaliku dokumendi säilitamise kohustus on tööandjal. Töölepingu säilitami-
mis annab aluse nõuda hoonestusõiguse kinnisasja omaniku nimele kandmist, tekkis alles 1. juulil 2003. a jõustunud seadusemuudatusega. Seega puudutas seadusemuudatus kinnisasja omaniku (hageja) nõudeõigust ning piiras oluliselt hoonestaja (kostja) õigusi, sätestades sellise aluse hoonestaja ilmajätmiseks hoonestusõigusest, mida ei olnud lepingurikkumise toimepaneku ajal. Kuivõrd kõnealuse lepingutingimuse rikkumine ei andnud ka pooltevahelise lepingu kohaselt hagejale õigust nõuda hoonestusõiguse enda nimele kandmist, ei saanud see asjaolu olla hagi rahuldamise aluseks. Riigikohtu otsus 3-2-1-66-16, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-18 Kui hoonestusõiguse omandab kinnisasja omanik, siis üldjuhul tuleb kinnisasja omaniku avalduse alusel hoonestusõigus kustutada. Tulenevalt märke muutmise vajadusest on hoonestusõiguse esemeks olevaid ehitisi üürinud üürnik ka KRS § 341 lg 2 p 6 mõttes
2 - osutatavate teenuste , teostatavate tööde nimekiri ja maksumus kroonides - lisa nr.3. 1.2.2. Seltsinglase BCD poolt teostatavate panuste nimekiri: - vara seltsingu omandisse üleandmise nimekiri (vara nimetused ja väärtus kroonides) - lisa nr.4; - vara kasutada andmise nimekiri (vara nimetused ja väärtus kroonides) - lisa nr.5; - osutatavate teenuste, teostatavate tööde nimekiri ja maksumus kroonides - lisa nr.6. 1.2.3. Pooltevahelise kulude ning tulude arvestamise ja jagamise ning seadusandluses ettenähtud maksude tasumise kord - lisa nr.7. 2. Lepingu eesmärgid. 2.1. Käesoleva lepingu eesmärgiks on seltsinglaste poolt liha- ja vorstitööstuse rajamine asukohaga: Võrumaa, Vastseliina vald, Vana-Saaluse küla, nimetatud tööstuse ekspluateerimine ning toodangu turustamine. 3. Poolte õigused ja kohustused. 3.1. Käesoleva lepingu järgi kohustuvad pooled lepingu eesmärgi saavutamiseks teostama
annaabi.ee 
