Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Poola esmasektor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maaleht, poland, metsandus, mööbli, kogutoodang, undp, maamajandus, talunik, metsad, kalandus, kalast, forelli, tsehhi, territoorium, vähenenud, unemployment, rate, kuival, taimekasvatus, estemb, entsüklopeedia, köide, eksport, päevaleht, karpkala, eesnimi, perekonnanimi, esmasektor, lõunastna, kaliningradi, läänemeri, 3014, lipp, vapppoole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa (lõunaosa asub Slovakkias), läänes Põhja-Sudeedid. Paljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest, Wieprz - Krzna, on 140 km pikk. Poola maastikus domineerivad põllud, aasad, puuviljaaiad, metsad ja järved. Kliima on parasvöötmeline, küllalt sarnane Eestile (madalikel on erinevalt meist külmim jaanuar, keskmisega paar kraadi alla nulli, juulis on temperatuur pisut soojem kui Eestis, (keskmine +18 kraadi C), sarnane on ka sademete hulk ja jaotus. 3. VAATAMISVÄÄRSUSED Poola pealinn Varssavi sai II Maailmasõjas tugevalt kannatada ja hävis 80 protsendi ulatuses ning 1945. a oli Varssavi purustatud ja mahapõletatud. Pärast sõda
Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola piiri kogupikkus on 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km ning rannajoone pikkus on 524 km. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Poola pindala on 322 577 km², maismaa pindala on 311 904 km² koos siseveekogudega, mis teeb temast pindalalt 7. riigi Euroopas. Poola jaotub 16 vojevoodkonnaks. (Estonian Embassy in Poland 2011) Poola riigi rahvaarv on 38,6 miljonit, mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on 31 miljonit. Rahvaarvult on Poola Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus on 122,9 ininimest ruutkilomeetri kohta ja 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 miljonit poolakat elab väljaspool Poolat. Kõige suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 miljonit), Sõltumatute Riikide Ühenduses (2,5 miljonit), Prantsusmaal (1 miljon) ja Saksamaal (0,8 miljonit)
rahvastik. Majandus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Hästi arenenud on kalandus nii Läänemeres kui ka Atlandi ookeanis. See-eest peab aga teravilju importima, sest vähestel farmidel on olemas piisava tootmise jaoks vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim maavara. Suurimad kaevandused asuvad Üla-Sileesia söevarude juures. Poola on söetootmise poolest 4
Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo
läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid. Suvel toovad need õhumassid endaga 7 kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Taimestik Ukrainas algsesse taimestikku kuulusid stepid. Need on praeguseks haritud põldudeks. Vaid Karpaatides ja mõnes kohas riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad. Nendes metsades kasvavad pöögid, kuused ja männid. Parasvöötme rohtlale on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega hakkama saamiseks keeravad nad oma lehed rulli, et vähendada aurustumist. Väga omapärased on rohtlates levivad nõndanimetatud "kompasstaimed". Avamaastiku kuivades tingimustes on sellistel taimedel lehed pöördunud serviti põhja-lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav
Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu metssiga, hirv, nirk, mäger, kobras, põder, metskits, hunt ja rebane. Varem Saksamaa metsades elanud karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad on hävinud. Üle 20 aasta kestnud ökovõitluse tulemusena otsustas Saksamaa valitsus 1998. aastal sulgeda kõik tuumajõujaamad, et vältida võimalikke keskkonnakahjustusi. Ka üllatas mind see, et Saksamaal on vanurite osakaal üsna suur- vanureid on rohkem kui noori inimesi. Metsad katavad peaaegu kolmandiku Saksamaa pindalast. Mägedes ja nõmmedel domineerivad kuused, nulud ja männid, samuti leidub pöögisalusid. Põhja- Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks .Tööstustoodangu mahult jääb Saksamaa maha vaid USA-st ja Jaapanist. ,,Tööstus annab umbes 40% SKP-st ja seal on rakendatuse leidnud umbes 30% töövõimelisest elanikkonnast."
HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus-
.......................................................................10 3.2 Looduslikud tingimused.....................................................................10 3.3 Majanduslikud tegurid.......................................................................11 3.4 Põllumajanduse spetsialieerumine.........................................................11 3.5 Põllumajandustoodete eksport.............................................................11 3.6 Metsandus ja metsatööstus..................................................................11 3.7 Põllumajandus.................................................................................12 3.8 Kalandus........................................................................................12 1. RIIGIÜLDANDMED Riik: Taani Kuningriik Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Elanike arv: 5 447 100 (2007) Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia.
kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, aga mõned üksikud ka Läänemere vesikonda. Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Prut, Prõpjats, Rossi, Samara, Seimi, Sireti, Sos, Sudost ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla. Taimestik Ukrainas algsesse taimestikku kuulusid stepid. Need on praeguseks haritud põldudeks. Vaid Karpaatides ja mõnes kohas riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad. Nendes metsades kasvavad pöögid, kuused ja männid.Parasvöötme rohtlale on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega hakkama saamiseks keeravad nad oma lehed rulli, et vähendada aurustumist. Väga omapärased on rohtlates levivad nõndanimetatud "kompasstaimed". Avamaastiku kuivades tingimustes on sellistel taimedel lehed pöördunud serviti põhja-lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas,
Kool ROOTSI Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Koht, aeg 2 ROOTSI...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.1. Rahvaarvu muutused:...................................................................................................5 2. Arengutase.............................................................................................................................. 7 2.1. Hinnaindeksid: ............................................................................................................ 8 3. Linnastumine...........................................................................................................................9 4. Energia...........................
settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad. Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid ehitusmaterjale). Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask, plii, vismut, koobalt) ning rauamaagi leiukohad on ammendunud
kogutoodangu numbreid. Argentiinas on samas väga suur osa vaest elanikkonda ning väga väike osa äärmiselt rikkaid inimesi, kes tõenäoliselt annavad väga suure panuse kõrgemasse SKTsse. Ugandas selline edukam kiht inimesi puudub ning sealsed vaesed on tõenäoliselt ka palju vaesemad kui Argentiinas elavad vaesed inimesed. Argentiina on osa näitajate poolest Eestist ja ka Suurbritanniast arenenum. Luksemburgi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta aga ületab Suurbritannia SKTd umbes kaks ja pool korda. Samas teised Luksemburgi arengutaseme näitajad on suhteliselt sarnased Suurbritanniaga. See näitab, et Suurbritannia pole ainulaadne riik kõrge arengutaseme poolest. Tegelikult on enamik Lääne-Euroopa riike väga kõrgelt arenenud. Eesti on Suurbritanniast arengu poolest mahajäänum Euroopa Liidu piirkond. Eestis on suhteliselt madal keskmine oodatav eluiga ja madalam SKT. Tegelikult on Eesti kõigi näitajate poolest
Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Hästi arenenud on kalandus nii Läänemeres kui ka Atlandi ookeanis. See-eest peab aga teravilju importima, sest vähestel farmidel on olemas piisava tootmise jaoks vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele. Nii metalli kui ka energiatööstus sõltub kivisöest, mis on Poola tähtsaim maavara. Poola majandus Masinatööstusest saadakse mitmesuguseid tooteid, nendeks on
sisserännanute tööhõivet. Jälgides demograafilist arengut on järgmiste aastakümnete jooksul oodata tööturult väljajääjate hulga märkimisväärset suurenemist. See toob omakorda endaga kaasa avaliku sektoriga seotud kulude kasvu ja vajaduse tööjõu sissetoomise järele. 16 Majandusharud Kuigi 65% Taani kogupindalast kasutatakse põllumajanduslikul otstarbel ja põllumajanduse kogutoodang katab kolmekordselt Taani siseturu vajadused, ületab tööstuskaupade, masinate ja seadmete eksport põllumajandustoodangu väljaveo kümneid kordi. Lisaks tööstusele omavad Taani majanduses tähtsat kohta energeetika ja teenused. Üle 80% Taani ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega. Suurimaks korporatsiooniks on A.P. Møller - Mærsk, mis tegutseb merelaevanduses, gaasi- ja naftatööstuses ja kaubanduses. Eestis on A.P. Møller - Mærsk Loksa Laevatehase omanik.
Viinamarju, meloneid, tomateid, virsikuid, apelsine jt puu- ja köögivilju eksporditakse Euroopa Liitu, see moodustab 33,6% ekspordist. Vein on paljulubav ekapordiartikkel ning valitsus on tungivalt soovitanud viinamarjaistanduste omanikel toota kõrgema kvaliteediga veine, et suurendada nende populaarsust rahvusvahelisel turul. Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus. Hoolimata sellest, et Hellas on rikkaliku ajalooga mereriik, ei ole kalandus riigi majandusele hädavajalik. Ülepüük on vähendanud kalapüügist saadavat tulu ning Vahemere saastatus on samuti tööstusele halvasti mõjunud. Loomad ja loomakasvatus moodustavad olulise osa Kreeka põllumajandustoodangust. Kitse- ja lambaliha ning piim on populaarsed ning moodustavad umbes 6 protsenti põllumajandustoodangust. Eriti tähtis on lambapiim, mida kasutatakse tuntud Kreeka fetajuustu tegemisel. Põllumajanduses on esindatud ka sead, veised, kanad, küülikud,
mittealkohoolsed joogid. Enim imporditakse nisu, sigarette, kanaliha, päevalilleõli ja suhkrut. Keskkonnaprobleemid on joogivee ebapiisavad varud ja mullareostus, mille on põhjustanud mürgised kemikaalid (väetised). 12 9. METSAMAJANDUS Metsandus moodustab riigi pindalast 39,3% ehk umbes 27392 km². Märkimisväärsed on Kolhida laialehelised ronitaimede metsad, kus kasvavad igihaljad puud ja põõsad. Lisaks ka massiivsed männimetsad pitsunda mändidega Pitsundas, Kaukaasia mändidega Borjomi orus ja eldari mändidega Ida-Gruusias. Lääne-Gruusias on peamiselt heitlehised puud, mis kasvavad seal madalamal kui 600 m merepinnast nagu näiteks tamm, valgepöök, pöök, jalakas, saar ja kastan. Paljudel aladel võib leida ka igihaljaid puid nagu pukspuu. Abhaasias on subtroopilised laialehelised metsad. 600-1000 m kõrgusel merepinnast
................................................. 19 Energiamajandus.............................................................................................................................. 20 Põllumajandus................................................................................................................................. 20 Peamised põllukultuurid............................................................................................................... 20 Metsandus......................................................................................................................................... 22 Probleemid.................................................................................................................................... 22 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................. 23
100 000 inimese kohta on 368 arsti ja 660 haiglakohta (2003). Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Asustus on tihe ka Reini jõe org tänu maalilisele loodusele ning sajandipikkusele veinivalmistamistraditsioonile. Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Seal asuvad Alpid. Kesk- ja Ida- Saksamaa on on samuti hõredama asustusega, kuna seal on tihedad metsad ja mägine. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Sündimus ja suremus Lapsi ühe naise kohta on 1,4. Sündimus on aastatega järjest vähenenud. Põhjuseks on pühendumine ametile ja karjäärile - noored eelistavad perekonna rajamisele ametiedu. Pere soetamine jäetakse küpsemasse ikka. Paljud perekonnad piirduvad vaid ühe lapsega ja
...............................................................4 ....................................................................................................................................................5 2. Esmasektor..............................................................................................................................6 2.1 Põllumajandus ..................................................................................................................6 2.2 Metsandus......................................................................................................................... 6 2.3 Kalandus............................................................................................................................6 3. Töötlev tööstus........................................................................................................................7 3.1 Metallitööstus ja masinaehitus.....................................................
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
arengutega maailmaturul (tekstiilikaubanduse liberaliseerimine, väiksemate tootmiskuludega maade toodangu pealetung). Möödunud aastal vähenes tootmine 4,4% - nahktoodete ja kingade tootmine vähenes 6,5% ning rõivaste toodang 11%. Suurim tekstiilitööstuse ettevõte Inditex S.A (Zara). Hispaania rõivatööstuse tuntuimad kaubamärgid Zara ja Mango on esindatud ka Eestis. 4.5.5 Põllumajandus, kalandus ja metsandus Hispaanias kasvatatakse peamiselt teravilja, köögivilju, oliive, viinamarju, suhkrupeeti, puuvilju, veiseid, sigu, kodulinde, kala. 2007. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 5,3% SKP-st ning seal töötas 5% tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang
toodang ulatus 2005. aastal 3 200 tonnini. Metsad katavad 29% Bulgaaria territooriumist. Umbes 80% kogu metsamaa pindalast on metsastatud metsamaad. Puuliikidest on 34% okaspuu-ja 66% lehtpuud ning metsi on rohkem kõrgematel aladel. Üle poole metsade Bulgaaria asuvad nõlvadel üle 20 °, muutes koristamise ja metsa uuendamise väga keeruliseks. Peamised raiepiirkonnad on Rila ja Lääne Rhodope Mountains edelasse ja Põhja nõlvadel Balkani mägede keskel. Metsandus ja metsatööstus moodustab ligikaudu 2% SKPst. Metsanduse eksport aastal 2000 oli $ 99 100 000, peamiselt Türkki, Kreekasse, Itaaliasse, Makedooniasse ja Egiptusesse. Tähtsal kohal on majanduse seisukohalt ka turismitööstus. Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel külastas Bulgaariat 2008 aastal 8,9 miljonit turisti. Turistid kolmest riigist - Kreekast, Rumeeniast ja Türgist - moodustavad 40% külastajatest. Uut tüüpi turism,
India rannajoone pikkus on 7000 km. Riik asub selliste laiuskraadide vahel nagu 20°00 N ja 77°00 E. Pealinna geograafilised koordinaadid on aga 28°37 N ja 77°17 E. Linnulennult on Eestist Indiasse 5905 km. Naaberriikideks on Bangladesh, Bhutan, Birma, Hiina, Nepal, Pakistan. Ajavööndilt on India Eestist 2,5 tundi ees. (3;5;7;8) 1.3. Looduslikud tingimused India kliima varieerub troopilisest mussoonist lõunas parasvöötmeni põhjas. Põhja-Indias on nii kuivad mäed kui ka järved ja metsad. Läänes asuvad India parimad rannad ning kasvavad lopsakad vihmametsad. India poolsaare tipus kohtuvad kolm ookeani. Lõunas on kõrged lavamaad (Dekaani kiltmaa); põhjas Himaalaja, mis eraldab India Hiinast. India kõrgeim punkt on Kanchenjunga (8,598 m). Kuumal aastaajal võib temperatuur tõusta riigi põhjaosas kuni 40 °C- ni. Mussoonvihmad algavad juunis ja lõppevad septembris või oktoobris. Jahedal aastaajal on keskmine temperatuur põhjaosas 10-15 °C ja ilm põhiliselt kuiv
Maavarad Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 8 Majandus Taani kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse majanduslike liitudesse (nt.WTO ja EL). Erakordselt oluline on väliskaubandus. Välja veetakse üle poole põllumajandus ja kolmandik tööstustoodangust. Tegeletakse ka taimede kasvatamisega (seda kasvuhoonetes).
Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi- põletavate tööstustega. Maakasutus Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega
Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. 9 Saksa metsad on saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või vääveldioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. 10 3. MAJANDUS ,,Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal."4 Söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille pindala on üle 0,5
ning loomalihast 2/3. 8.4.3Milliseid tooteid ekspordib? Jaapan ei ekspordi mingeid põllumajandustooteid 8.4.4. Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? Kuna Jaapan ei ekspordi põllumajandustooteis, siis ei kuulu ta kuhugi maailma esimeste eksportijate hulka. 9.5. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Jaapanis esinevad suured üleujutused, mis võivad saagi rikkuda. 9. Metsamajandus ja metsatööstus 9.1 Kui suurel pindalal kasvavad metsad Jaapanis. Jaapanis on metsamaa all 67%. See on väga suur protsent, kui veel arvestada, et Jaapan on väike saareriik. Kõige suurem metsamaa protsent on Soomel 76%, siis tuleb Rootsi 68% ning siis ongi Jaapan oma 67%. 9.2 Mis tüüpi on Jaapanis kasvavad metsad ja millised on peamised puuliigid? Jaapanis on kolm erinevat tüüpi metsi. On parasvöötme okasmets ja segamets ning niisked lähistroopilised metsad. Puuliikidest on levinumad bambused, seedrid, küpressid, männid,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel. 2 Läänemerel toimub 15% kogu kaubaliikumisest, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Igal ajahetkel viibib seal umbes 2000 laeva, mis näitab, et meretransport on Läänemereäärsete riikide jaoks ülimalt oluline. Antud referaat annab ülevaate Lä�
osas konarlikud. Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida. Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda. Arvan, et referaat on piisav Brasiilia majanduse kohta teabe saamiseks. 3 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Brasiilia pindala on 8 511 965 km²
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Anastasia Margarita Kolossova 10HB BRASIILIA METSANDUS, KALANDUS JA PÕLLUMAJANDUS Referaat Juhendaja: Reet Sai, Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas (8'511'960 km2), hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ning selle rannajoon on üle 7367 kilomeetri. Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus
looduslikke resursse jääb selle tõttu aina vähemaks . 7 Majandus Üldiselt Kuni aastani 1800 oli Maltal väga vähe tööstusi, ühed vähestest olid puuvilla- ja tubakatööstus. Sõja ajal hakkas Malta majandus õitsema oma hea asukoha tõttu, eriti kasulik oli see kaupmeestele. Suessi kanali avamine tõi Malta majandusele veel suurema tõusu, edenama hakkas laevanud ja sadamate ehitus. Malta majanduse kogutoodang aastal 2005 oli ligikaudu 3,6 miljonit dollarit, Maalilma Panga andmetel teeb see keskmiselt ühe inimese kohta 9260 dollarit. Suurt rolli mängib Maltas põllumajandus. Kogutoodangust umbes 28 protsenti eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Eksport toob Maltale kasumit, igaastaselt, umbes 175 miljonit dollarit, mille alla kuulub ka rõivaste, transpordivahendite, eriti laevade eksport. Põhilised põllutoodangud,
Tartu: Fontes. Truve, Erkki jt 2008. Kuidas hinnata GMOde mõju inimestele ja loodusele. Tallinn: Keskkonnaministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool. INTERNETI ALLIKAD Geenmuundatud organism. Vikipeedia- vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Geenmuundatud_organism 27.11.2009 GMO-vaba Eesti. http://www.eko.org.ee/gmo/index.phpoption=com_frontpage&Itemid=38 27.11.2009 Savi, Toomas 2008. GMO võib lõpetada näljahäda.- Maaleht. http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/gmo-voib-lopetada-naljahada.d? id=23957679 30.11.2009
annaabi.ee 
