Teine maailmasõda : eestis (0)

Teine maailmasõda : eestis

• 21 juunil ründas saksamaa nõukogude liitu, nõukogude lennuarmee pommitati kahe esimese päevaga puruks.
  
• Saksa väed liikusid edasi kiiresti, ja juuli alguseks jõudsid lõuna Eestisse .
  
• Nõukogude võimud tegutsed : moodustati hävituspataljonid, kelle ülesandeks oli tööstushoonete, sildade, õhkulaskmine ja metsavendade püüdmine . metsavendi kätte ei saadud, kuid selleest põletati talusi ja tapeti külaelanikke
  
• Tuntuimaks metsavendade krupiks oli Erna ! See moodustati soome põgenenud eesti meestest ja saadeti juuli algul tagasi eestisse kolga lahte. Nad liikusid Järvamaale kautlasse, ja sellega Erna retk ja andsid saksa vägedele teateid punaarmee liikumistest Tallinn narva ja Tallinn tartu maanteel . Punavõimud jõudsid korraldada üldmobilisatsiooni
  
• 21 juulil , alustasid saksa väed pealetungi.
  
• 28 august marssisid saksa väed tallinna, tallinnast põgenesid punased laevadega ja väga kspaljud laevad leidsid ka märja haua.
  

Saksa okupatsioon :

Majandus allutati saksa vajadustele, eriti tunti huvi põlevkivi ja tselluloosi vastu. Taludele pandi peale müüginormid. Linnadesse pandi esmatarbe kaubad kaardile. Linnarahvas käis maal asju toidu vastu vahetamas. Koolides hakati rohkem õpetama saksa keelt. Saksa võimud ehitasid eestisse koondus ja vangilaagreid.

Eestlased saksa sõjaväes:

Sakslased kasutasid kohalikke mehi, nõukogude langevarjurite püüdmiseks. Vabatahtlikest moodustati 10000-12k meest . Nad tahtsid võidelda nõukogude liidu ja kommunismi vastu, 1942 hakkasid saksa väed lüüa saama, ja seepärast hakati värbama mehi okupeeritud aladelt . Kuulutati välja mobilisatsioon eesti leegioni . Millest moodustati pataljon narva . Mida kasutati võitlustel Ukrainas . Osad mehed ei soovinud astuda saksa väkke, vaid põgenesid soome neist moodustati JR200. 1941 mobiliseeriti 33tuhat meest . Küüditati 10tuhat, arreteeriti 9tuhat ja äraviidud sõdureid oli kuskil 6tuhat. Ametnikud 2tuhat. Kokku 60tuhat