Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal
Pagulane on riigist põgenik, kes on põgenenud riigist poliitilistel põhjustel ja ei saa sinna riiki tagasi minna, sest kardab piinamist, sõda või konflikti. Teine maailmasõda sundis kümneid miljoneid inimesi oma elupaigast lahkuma ja võõrsile ümber asuma.
Teise maailmasõja ’’põgenemine’’ algas Eestis 1939 aastal, kui osa eestlasi lahkusid kodumaalt koos sakslastega ümberasumise korras. Sellele järgnes ka teine järelümberasumine, kus lahkus Eestist rohkem eestlasi kui sakslasi. Põgenemine jätkus . 1944 aasta suvel ja sügisel põgenes punaarmee eest läände u 80 000 inimest, kellest suur osa olid nooremas eas täiskasvanud ja lapsed. Suur osa põgenikest oli pärit Eesti rannikualadelt, saartelt ja suurtematest linnadest. Põgeneti mitut erinavat viisi – kalapaadiga, rongiga, autoga , hobusevankriga, jalgrattaga , isegi jala jne. Põgenemine läände kujunes väga ohtlikuks ja ohvrirohkeks, sest ilmselgelt käis lahingutegevus. Üle mere põgenenutel oli oht, et allvee laevad avastavad neid, sest toimus ka allveesõda, lisaks oli meri veel täis ka miine.
http://g2.nh.ee/images/pix/900x585/9eb92066/pogenemine-eestist-1988-sumboliseerib-kogu-angi-mida-kodust-meritsi-lahkumine-68485837.jpg
Maismaal pommitati lennukitelt ronge ja karavane. Sellest 80 000-dest inimesest hukkus 6-9%. Inimesed põgenesid kõige rohkem Saksamaale, Rootsi ja Soome. Mõne aasta möödudes läksid põgenikud üle maailma. Kõige rohkem mindi – USA-sse, kanada , suurbritannia ja austraalia . Põgenikel ei olnud ka ’’lust ja lillepidu ’’ jõudes näiteks USA-sse või suurbritannia, neid ohustas repatrieerimine. Nimelt loodeti lahendada paguluse probleem luues 1943. aastal  rahvusvaheline organisatsioon Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Taastamisvalitsus (United Nations Relief and Rehabilitation Administration, lüh UNRRA). Sõlmiti kokkulepe NSV ja USA vahel ning NSV ja Suurbritannia vahel, mille kohaselt oleksid pidanud need riigid Eesti NSV põgenikke aitama Nõukogude liitu tagasi pöördumisel. Saksamaal oli sundrepatriseerimine (UNRRA survestamisel) , ehk NSV-st põgenikud anti Nõukogude liidule välja või tehti nende viibimine riigis võimalikult ebamugavaks, et nad ise lahkuksid. Näiteks ei lastud neil olla ühes põgenike laagris kaua, et nad ei harjuks või kohaneks ühe kohaga. Pagulasi liigutati laagrist laagrisse .
http://www.crommelin.org/history/Biographies/1914Edward/UnrraScrapbook/UnrraDPcentre.jpg
Kuna UNRRA ei andnud tulemusi mida NSV lootis, siis otsustas nõukogude liit ise propagandamasina tööle panna. Laagritesse saadeti plakateid, saateid, raadiolindistusi jne mis ülistasid nõukogude liitu. Lisaks sunniti ka Eestis mahajäänuid kirjutama lähedastele põgenikele kirju, et neid oodatakse koju tagasi ja riigis on väga hea olla. Laagrites käisid isegi kõrged NSV ametnikud põgenikega rääkimas kui hea ja tore on nõukogude liidus olla (valetasid, propageerisid). Kokkuvõttes repatrieerus aastatel 1945-1952 ligi 21 500 eestlast, kellest umbes pooled olid endised sõjaväelased.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/67/Fotothek_df_pk_0000195_003.jpg/250px-Fotothek_df_pk_0000195_003.jpg
Emadepäev Saksamaa laagris
Kasutatud Materjal:
http://www.estonica.org/et/Repatrieerimine/
http://www.estonica.org/et/1944_a_suur_p%C3%B5genemine_l%C3%A4%C3%A4nde/
http://en.wikipedia.org/wiki/Refugee
Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal #1 Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal #2 Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GregoryM Õppematerjali autor
Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal.
Pagulane on riigist põgenik, kes on põgenenud riigist poliitilistel põhjustel ja ei saa sinna riiki tagasi minna, sest kardab piinamist, sõda või konflikti. Teine maailmasõda sundis kümneid miljoneid inimesi oma elupaigast lahkuma ja võõrsile ümber asuma.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Balti DP laagritest-Saksmaal peale II maailmasõda
5
docx

Balti DP laagritest-Saksmaal peale II maailmasõda

peale II maailmasõda. Sissejuhatus. Sõjad panevad liikuma põgenikevooge, peetagu siis sõdu mõõkade või rakettidega vahet ei ole. Ka teine maailmasõda tõi endaga kaasa suured muutused maailmas, millest ei jäänud puutumata ka Balti riigid, nende seas ka Eesti. Toimunud relvakonflikti tõttu oli suur hulk eestlastest sunnitud oma kodud ja kodumaa jätma, ning ühel või teisel põhjusel võõrsile asuma. Teise maailmasõja aegset eestlaste väljarännet läände on alates selle toimumisest, kuni tänaseni käsitletud põgenemisena: Wikepeedia: Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks (sest mindi ju peamiselt meritsi, paatidega) ja põgenenuid paadipõgenikeks. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus 6–9%. Põgenemise põhjus oli hirm, –

Balti riikide poliitiline ajalugu
Eesti pagejad
2
odt

Eesti pagejad

Eesti pagejad Lahkumine Eestis sai alguse juba 1939, kui osa eestlasi koos sakslastega ümberasus läände. 1941. aastal lahkus veel eestlasi ja sakslasi. Kõige enam põgenes Eestist inimesi ära aastal 1944, kui Eesti aladele tungiva Punaarmee eest põgenes umbes 80000 inimest läände. Põhjus selliseks suureks põgenemiseks oli see, et Eestis oli väga palju inimesi arreteeritud, hukatud ja mitmeid tuhandeid inimesi oli küüditatud juba selleks ajaks. Seda suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks, kuna põgeneti peamiselt paatidega. Väga paljud eestlased põgenesid Rootis. Mindi paatidega Soome ja sealt edasi Rootsi. Soomlased aitasid sinna saabunuid Eesti põgenikke ja kuna eestlased ei saanud seal olla, sest NSV Liit nõudis põgenenud eestlasi tagasi.

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun