Pagulus Eestis II Maailmasõja AjalPagulane on riigist põgenik, kes on põgenenud riigist poliitilistel
põhjustel ja ei saa sinna riiki tagasi minna, sest
kardab piinamist,
sõda või konflikti. Teine
maailmasõda sundis kümneid
miljoneid inimesi oma elupaigast
lahkuma ja võõrsile ümber asuma.
Teise
maailmasõja ’’põgenemine’’ algas Eestis 1939 aastal, kui
osa eestlasi lahkusid
kodumaalt koos sakslastega ümberasumise
korras. Sellele järgnes ka teine järelümberasumine, kus lahkus
Eestist rohkem eestlasi kui sakslasi. Põgenemine
jätkus . 1944 aasta
suvel ja sügisel põgenes punaarmee eest läände u 80 000
inimest, kellest suur osa olid nooremas eas täiskasvanud ja lapsed.
Suur osa põgenikest oli pärit Eesti rannikualadelt, saartelt ja
suurtematest linnadest. Põgeneti mitut erinavat viisi –
kalapaadiga, rongiga,
autoga , hobusevankriga,
jalgrattaga , isegi jala
jne. Põgenemine läände kujunes väga ohtlikuks ja ohvrirohkeks,
sest ilmselgelt käis lahingutegevus. Üle mere põgenenutel oli oht,
et allvee laevad avastavad neid, sest toimus ka allveesõda, lisaks
oli meri veel täis ka miine.
http://g2.nh.ee/images/pix/900x585/9eb92066/pogenemine-eestist-1988-sumboliseerib-kogu-angi-mida-kodust-meritsi-lahkumine-68485837.jpg Maismaal
pommitati lennukitelt ronge ja karavane. Sellest 80 000-dest
inimesest hukkus 6-9%. Inimesed põgenesid kõige rohkem Saksamaale, Rootsi ja Soome. Mõne aasta
möödudes läksid põgenikud üle
maailma. Kõige rohkem
mindi – USA-sse,
kanada ,
suurbritannia ja
austraalia . Põgenikel ei olnud ka ’’lust ja
lillepidu ’’
jõudes näiteks USA-sse või suurbritannia, neid ohustas
repatrieerimine. Nimelt loodeti lahendada
paguluse probleem
luues 1943. aastal rahvusvaheline
organisatsioon Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Taastamisvalitsus
(United Nations Relief and Rehabilitation Administration,
lüh UNRRA). Sõlmiti kokkulepe NSV ja USA vahel ning NSV ja Suurbritannia
vahel, mille kohaselt oleksid pidanud need riigid Eesti NSV põgenikke
aitama Nõukogude liitu tagasi pöördumisel.
Saksamaal
oli sundrepatriseerimine (UNRRA survestamisel) , ehk NSV-st põgenikud
anti Nõukogude liidule välja või tehti nende
viibimine riigis
võimalikult ebamugavaks, et nad ise lahkuksid. Näiteks ei
lastud neil olla ühes põgenike
laagris kaua, et nad ei harjuks või
kohaneks ühe kohaga. Pagulasi liigutati laagrist
laagrisse .
http://www.crommelin.org/history/Biographies/1914Edward/UnrraScrapbook/UnrraDPcentre.jpg Kuna UNRRA ei andnud tulemusi
mida NSV lootis, siis otsustas nõukogude liit ise propagandamasina
tööle panna. Laagritesse saadeti plakateid, saateid,
raadiolindistusi jne mis ülistasid nõukogude liitu. Lisaks sunniti
ka Eestis mahajäänuid kirjutama lähedastele põgenikele kirju, et
neid
oodatakse koju tagasi ja riigis on väga hea olla. Laagrites
käisid isegi kõrged NSV ametnikud põgenikega rääkimas kui hea ja
tore on nõukogude liidus olla (valetasid, propageerisid).
Kokkuvõttes repatrieerus aastatel 1945-1952 ligi 21 500 eestlast,
kellest umbes pooled olid
endised sõjaväelased.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/67/Fotothek_df_pk_0000195_003.jpg/250px-Fotothek_df_pk_0000195_003.jpgEmadepäev Saksamaa laagris
Kasutatud
Materjal:
http://www.estonica.org/et/Repatrieerimine/ http://www.estonica.org/et/1944_a_suur_p%C3%B5genemine_l%C3%A4%C3%A4nde/ http://en.wikipedia.org/wiki/Refugee
Kõik kommentaarid