Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal (0)

Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal
Pagulane on riigist põgenik, kes on põgenenud riigist poliitilistel põhjustel ja ei saa sinna riiki tagasi minna, sest kardab piinamist, sõda või konflikti. Teine maailmasõda sundis kümneid miljoneid inimesi oma elupaigast lahkuma ja võõrsile ümber asuma.
Teise maailmasõja ’’põgenemine’’ algas Eestis 1939 aastal, kui osa eestlasi lahkusid kodumaalt koos sakslastega ümberasumise korras. Sellele järgnes ka teine järelümberasumine, kus lahkus Eestist rohkem eestlasi kui sakslasi. Põgenemine jätkus . 1944 aasta suvel ja sügisel põgenes punaarmee eest läände u 80 000 inimest, kellest suur osa olid nooremas eas täiskasvanud ja lapsed. Suur osa põgenikest oli pärit Eesti rannikualadelt, saartelt ja suurtematest linnadest. Põgeneti mitut erinavat viisi – kalapaadiga, rongiga, autoga , hobusevankriga, jalgrattaga , isegi jala jne. Põgenemine läände kujunes väga ohtlikuks ja ohvrirohkeks, sest ilmselgelt käis lahingutegevus. Üle mere põgenenutel oli oht, et allvee laevad avastavad neid, sest toimus ka allveesõda, lisaks oli meri veel täis ka miine.
http://g2.nh.ee/images/pix/900x585/9eb92066/pogenemine-eestist-1988-sumboliseerib-kogu-angi-mida-kodust-meritsi-lahkumine-68485837.jpg
Maismaal pommitati lennukitelt ronge ja karavane. Sellest 80 000-dest inimesest hukkus 6-9%. Inimesed põgenesid kõige rohkem Saksamaale, Rootsi ja Soome. Mõne aasta möödudes läksid põgenikud üle maailma. Kõige rohkem mindi – USA-sse, kanada , suurbritannia ja austraalia . Põgenikel ei olnud ka ’’lust ja lillepidu ’’ jõudes näiteks USA-sse või suurbritannia, neid ohustas repatrieerimine. Nimelt loodeti lahendada paguluse probleem luues 1943. aastal  rahvusvaheline organisatsioon Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Taastamisvalitsus (United Nations Relief and Rehabilitation Administration, lüh UNRRA). Sõlmiti kokkulepe NSV ja USA vahel ning NSV ja Suurbritannia vahel, mille kohaselt oleksid pidanud need riigid Eesti NSV põgenikke aitama Nõukogude liitu tagasi pöördumisel. Saksamaal oli sundrepatriseerimine (UNRRA survestamisel) , ehk NSV-st põgenikud anti Nõukogude liidule välja või tehti nende viibimine riigis võimalikult ebamugavaks, et nad ise lahkuksid. Näiteks ei lastud neil olla ühes põgenike laagris kaua, et nad ei harjuks või kohaneks ühe kohaga. Pagulasi liigutati laagrist laagrisse .
http://www.crommelin.org/history/Biographies/1914Edward/UnrraScrapbook/UnrraDPcentre.jpg
Kuna UNRRA ei andnud tulemusi mida NSV lootis, siis otsustas nõukogude liit ise propagandamasina tööle panna. Laagritesse saadeti plakateid, saateid, raadiolindistusi jne mis ülistasid nõukogude liitu. Lisaks sunniti ka Eestis mahajäänuid kirjutama lähedastele põgenikele kirju, et neid oodatakse koju tagasi ja riigis on väga hea olla. Laagrites käisid isegi kõrged NSV ametnikud põgenikega rääkimas kui hea ja tore on nõukogude liidus olla (valetasid, propageerisid). Kokkuvõttes repatrieerus aastatel 1945-1952 ligi 21 500 eestlast, kellest umbes pooled olid endised sõjaväelased.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/67/Fotothek_df_pk_0000195_003.jpg/250px-Fotothek_df_pk_0000195_003.jpg
Emadepäev Saksamaa laagris
Kasutatud Materjal:
http://www.estonica.org/et/Repatrieerimine/
http://www.estonica.org/et/1944_a_suur_p%C3%B5genemine_l%C3%A4%C3%A4nde/
http://en.wikipedia.org/wiki/Refugee