Eesti rahva valikud ja võimalused II maailmasõjas (0)

Eesti rahva valikud ja võimalused II maailmasõjas
II Maailmasõda algas 1. september 1939. Sõda sai teoks, kuna Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmisid MRP lepingu( Molotov -Ribbentropi Pakt). MRP salaprotokollide alusel, jäid Eesti, Läti ja Soome ,Venemaa huvisfääri. Kuigi Eesti oli kuulutanud ennast II maailmasõja suhtes erapooletuks, toimus Eesti aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuivõrd oli Eestil antud võimalusi valikuid teha?
1939. aasta 23. augustil sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi Pakti(MRP lepingu). Selle lepingu alusel jagasid omavahel maailma ära Saksamaa ja Nõukogude Liit ning see läping oli ka nende kahe riigi vaheline mittekallaletungi leping. MRP alusel jäid Eesti alad Nõukogude Liidu huvisfääri. Kuna MRP leping oli sellel ajal salajane, siis loomulikult ei olnud mitte ühelgi riigil võimalust sellist vaidlustada. Seega, mitte kellegil polnud mingisuguseid võimalusi.
Alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni II maailmasõjani oli Eesti riigis väga palju muutunud. Eesti demokraatlikust vabariigist oli saanud autoritaarse diktatuuriga riik, mida juhtis Konstantin Päts. Kuna eestlastel ei olnud võimalik midagi otsustada ja K.Päts pidas eestlasi heigeteks inimesteks, kes ei suuda enda eest otsustada, siis 1939. aastal sõlmisid Eesti ja Nõukogude Liit omavahel Baaside lepingu, ehk Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigu vaheline vastastikuse abisamise pakti. Kuna Eesti ei olnud enam demokraatlik vabariik, siis seega ei olnud rahval mingit õigust otsustada selle üle, kas see leping saab alkirjastatud või mitte. Kõige üle otsustas K. Päts. Kui eestlastele oleks antud rohkem võimalusi selle üle otsustada, siis arvatavasti oleksid eestlased võidelnud selle eest, et seda lepingut poleks alkirjastatud. Tänu Baaside lepingule tõi Nõukogude liit Eestisse sisse oma baasid.
17. juuni varahommikul aastal 1940 tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Eestis algas Nõukogude okupatsioon . Kuna Eestis olid juba varasemalt sees Nõukogude armee baasid, siis ei oleks olnud Eestlastel mittemingisugust mõtet neile vastu hakata, kuna eestlasi oleks vallanud tohutud kaotused ja seda ei oleks mõistagi keegi tahtnud. 21.juunil astus Päts oma kohalt tagasi ja juhiks sai Johannes Vares- Barbarus ja 21.juulil kuulutati välja Nõukogude Eesti Sotsialistlik Vabariik
Aastal 1941, 14. juunil toimus Eestis Juuniküüditamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse ja teistesse piirkondadesse, et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potensiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliiikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda juba eos igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest. Kõiki sündmusi arvestades toimus loomulikult ka väljaränne eestist. Inimestel, kel oli selleks võimalus, rändasid Eestist välja selleks, et põgeneda Nõukogude okupatsiooni eest. Need inimesed, kel polnud võimalust Eestist välja rännata, hakkasid tegelema metsavendlusega. Kuna metsavendlus oli nende inimeste viis oma riigi eest seista, siis ei saa neile midagi ette heita. Kahjuks oli neid inimesi vähe kes said riigist välja rännata ning inimesi, kes jäid ellu metsavendadena oli veelvähem. Eestlastel ei olnud valida kas nad tahavad, et neid küüditatakse või mitte. Kõik otsused tehti nende eest. Veidi valikuid oli vaid inimestel, kellel oli selleks piisavalt ressursse.
1941. aasta 7. juulil ületasid esimesed saksa väed Eesti piirid. Aastal 1941 8. juulil algas Eestis suvesõda. Saksa armee sõdis Nõukogude liidu vägede vastu. Seda nimetatakse Suvesõjaks. Eesti pinnal toimuvas Suvesõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad . Kõigi soov oli taastada taas iseseisev Eesti vabariik ja selle nimel nähti ka vaeva. 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest. Eestlased võtsid sakslasi vastu kui vabastajaid, kes toovad Eesti riigile tagasi iseseisvuse, kuid eestlased pidid selles pettuma. Algas Saksa okupatsioon. Kuna Saksamaa kasutas Eestit ära enda heaolude nimel, siis selle tõttu aitas Saksamaa ka Eesti majanduses veidi korda luua. Näiteks pidi Eesti majandus saksa sõjaväge ja tsiviilelanikke varustama. Nagu Nõukogude okupatsiooni ajal oli ka Saksa okupatsiooni ajal kaotusi eestlaste elanikkonna hulgas. Hukati paljusid eestlasi. Saksa okupatsiooni ajal toimus mitmeid lahinguid sakslaste ja venelaste vahel. Saksa sõjavägedes oli ka Eesti inimesi, kuid peamiselt selleks, et võidelda enda riigi eest, mitte sakslaste eest. Lahingute käigus kõige rohkem kahjustusi saanud linn oli Narva, mis pommitati täiesti maha. Saksa okupatsioon Eestis kestis kuni 1944. aastani.
1944. aastal suutsid venemaa armeed uuesti Eesti alad enda kätesse saada ja Eestis jätkus nõukogude okupatsioon. Kuna eestlaste unistuseks oli ikkagist iseseisev Eesti Vabariik, toimus 1944 aasta septembris Eestis taasiseseisvumiskatse. See katse kahjuks luhtus ja iseseivat eestit ei kujunenud välja pikka aega. Eestlased leppisid Nõukogude okupatsiooniga.
Kõige põhjal mis toimus Eesti aladel II maailmasõja ajal, võib järeldada, et eestlastel ei olnud erilisi valikuid ega võimalusi. Kõike otsustati nende eest ja nemad pidid sellega leppima või siis vastutama oma erimeelsuste eest. MRP alusel sai Nõukogude Liit oma tahtmise ja Eesti alad olid nende võimuses II maailmasõja lõpuks.