Kurt Vonnegut "Tapamaja korpus viis" (0)

Kort Vonnegut " Tapamaja korpus viis..."

Billy Pilgrimi elu enne sõda, vangilaagris ja peale sõda, ulmerännud trafalmadoresse

Billy Pilgrim sündis 1922. aastal Iliumis. Ta lõpetas Iliumi keskkooli, oma klassi parima kolmandiku hulgas ja käis ühe semestri Iliumi Optikakooli õhtukursustel kuni ta sõjaväkke värvati. Armees oli ta vaimuliku abi, Euroopasse sattus ta peale isa matuseid kui talle anti korraldused minna Luksemburgi vaimuliku abiks. Sinna jõudes oli Luksemburg peaaegu et maatasa tehutud. Ta võttis kampa kahe luuraja ja ühe teise mehega.
Teekond vangilaagrisse algas kui luurajad oli Billy ja Weary mahajätnud. Wearyil oli olnud lapsest saati probleeme oma temperamendiga ja nii ka seekord . Ta hakkas Billyit peksma, siis sattus neile peale kamp sakslasi kes nad vangi võtsid. Billy ja Weary toimetati kuskile teeristmikule mahajäetud onni, kus oli veelgi ameerika sõjavange. Varsti hakkas kolonn liikuma raudtee jaama suunas. Teepeal lisandus veel vange. Raudtee jaamas jagati mehed vagunitesse ja sõidutati laiali vangilaagritesse. Billy sattus vangilaagrisse mis oli algupäraselt mõeldud vene vangitele, aga kuna ameeriklasi polnud mujale panna viidi nad sinna. Vangilaagris ootas neid kuum dušš ja sõbralik vastuvõtt sealsete inglaste poolt. Neile pakuti süüja ja juua, ning mängiti isegi etendus maha. Etenduse ajal läks Billy hulluks ja ta viidi hospidali. Seal veetis ta paar päeva, kuniks ta jälle maha rahunes. Saabus aeg uuesti vagunitesse ronimiseks ja vangid viidi Dresdenisse tapamaja. Dresdenis veedeti kaunis mitu kuud, kuni see maatasa pommitati. Peale seda tegelesid vangid laibakaevandustes, kuni tuli saksa sõduritel aeg minna venelastega võitlema. Vangid lukustati äärelinna ühte talli . Ühel hommikul ärgates leitsid nad, et tall polegi enam lukus ja sellega lõppeski Billy vangilaagri elu.
Peale sõda tuli Billy tagasi koju, ta astus taas Iliumi Optikakooli. Viimasel aastal kihlus ta kooli asutaja ning omaniku tütrega, mille järel tal närvid kergelt üles ütlesid. Ta pandi sõjaveteranide haiglasse, raviti seal terveks ja lasti taas koju. Ta abiellus oma kihlatu Valenciaga.Ta lõpetas õpingud ja pandi äiapapa poolt ettevõttesse tööle. Billy sai rikkaks, tal oli kaks last, Barbara ja Robert. 1968. a. kevadtalvel üüris Billy koos rühma optikutega lennuki, et lennata optikute konverentsile Montrealis. Lennuks põrkas vastu Sugarbushi mäe tippu Vermontis, kõik peale Billy ja ühe piloodi said surma. Sel ajal, kui Billy haiglas toibus suri ta naine süsihappegaasi mürgitusse. Peale haiglast kojusaamist pööras Billy täitsa ära, ilma ettehoiatamatta lendas ta New Yorki , et seal rääkida trafalmadoorlastest ja lendavatest taldrikutest. Varsti sai sellest teada Billy tütar Barbara, kes ta tagasi Iliumisse toimetas. Taas kodus olles kirjutas Billy kirju ajalehtedesse oma rännakutest ja muust.
Trafalmadoorele sattus Billy oma tütre pulmade ajal. Trafalmadoorlased kasutasid mingisuguseid ajamuutmis seadmeid mille toimel sai Billy veeta trafalmadorel aastaid, maal aga oli möödund vaid mõni sekund. Trafalmadorel oli Billy nagu muuseumi eksponaat. Sealsed elanikud käisid teda vaatamas ja kupli peal olev trafalmadorlane seletas mida Billy tegi ja miks ta seda tegi. Talle toodi sinna kaaslane, endine filmistaar Montana Wildhack. Montana jäi Billyst rasedaks ja sai lapse. Billy rääkis Montanale kõigest, sõjast, oma elust ja ajarännakutest mis tal olid. Mõne aja möödudes sai Montana väga hästi aru, kui Billy jälle ajas rändamas käis ja küsis talt ikka ja jälle, et mida siis Billy seekord nägi.