vabatahtlikuna võideldes bolsevike vastu ühel öisel rünnakul Külvando küla juures Kose kihelkonnas. Sõjaliste auavalduste saatel maeti ta Tallinnasse Ziegeskoppeli surnuaeda. Hiljem on ta ümber maetud Viljandisse nn sakslaste surnuaeda. On huvitav teada, et neile kuulus üle 21 mõisa. Ajastu ja elu kohta Suure-Kõpu mõisas ei saa rääkida ilma Alfredi vanemaid iseloomustamata. Nad olid igatahes väga omapärased inimesed. Ema oli äärmiselt võimukas mitte ainult oma majas, vaid väljaspool majapidamistki. Ta oli väga tark naine, tohutu energiline, sihikindel, orienteerus hästi maailma asjades ja teda peetigi maailmatargaks. Oma elus püüdis ta selle poole, et viia kõik täide, mida ta oli eesmärgiks seadnud. Vaatamata headele suhetele nii kokkade, kammerteenrite kui ka teiste õukonnaliikmetega, oli tal täielik ülevaade kogu majapidamisest. Ta juhtis majapidamist kindla käega ja jälgis sedagi, et keegi midagi ei näppaks. Tal olid varutud suured
valla piirkonda, pere perelt läbi ja teinud teatavaks, et lastel 9-13 aasta vanuses tuleb kooli minna. Palju lapsi esimesel sügisel Nurtus koolipinki istus, pole teada. Oma tööd alustas kool parun B. Uexkülli nõusolekul juba aastaid tühjalt seisnud mõisahäärberis. Võib vist päris kindlalt öelda, et see oli kui mitte ainus, vaid üks vähestest juhustest Eestimaa koolide ajaloos, kus talupoegade lastel koolide algaastail õnnestus nii uhkes majas õppida. Mälestused sellest toredast majast on mõningased veel säilinud. Maja on olnud puust, arvukate akendega. Ustel ees vasksed käepidemed. Ei mäletata seda, kas laste käes olid kogu maja arvukad toad või osa. On siiski väheusutav, et kogu maja oli vaja kolme-neljakümnele õpilasele. Selles "uhkes" koolimajas said Nurtu lapsed koolis käia ligi 20 aastat. Kuna Vana-Vigala parunil enam mingeid väljavaateid Uue-Nurme mõisa
Konvent otsustas, et lapsed peavad edaspidi tooma igaüks naela küünlaid ja kütmiseks koorma puid. Otsustati veel, et koolimajale tuleb üks aken juurde ehitada, sest aken ei anna küllaldaselt valgust. (15) 19. sajandi algul töötas Vara koolis köster - koolmeister Kristjan Masing. (15) Koolimaja Varal ehitati 1806. aastal. Maja oli ehitatud seaduse järgi, oli ühe kambriga, akendega ja korstnaga, 15 ruutsülda (67,5 m2 ) suur. Kuid koolimaja asukoht oli halvasti valitud. Üksikud talud asusid koolist kaugel, lastel oli võimatu nii kaugelt koolis käia. Kirikuõpetaja manitsuste peale oli siiski väga hooletusse jäetud lapsi mõni nädal koolitatud. Kirikuõpetaja ettepaneku järgi jaotati lapsed kahte ossa: ühed käisid koolis ühel nädalal, 4 teised teisel. Eksamil näitasid lapsed üles suurt teadmatust
õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
