Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põlvkonadevahelised suhted ja vanamete roll lapse elus.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
isad, vanaemad, toeks, onud, noorukid, läbisaamine, omavahelised, ajaga, sekkuvad, arvavad, tehta, eluteed, peresuhted, tavalises, inimsuhted, lapseeas, tunta, taheta, suuremaks, saades, selga, valdavad, koguni, kasvatajad, kasuema, hooldaja, vanemaks, sugulasi, raskel, hullem, vist, raskeim, hoolitsus, reaalsusPõlvkondadevahelised suhted Arvan, et inimestevahelised suhted on ajaga tunduvalt muutunud ja teevad seda ka edaspidi. Need küll muutuvad, kuid mis siis küll saaks, kui me omavahel ei suhtleks. Suhtlemine on kõige alus. Poleks head ega halba, puuduks nii armastus, sõprus kui ka vaen ja me ei teaks, mida tähendab õnn. Peresuhted on aluseks uute, väljakutsuvamate suhete loomiseks. Aja möödudes inimeste mõttemaailm muutub, kas koos sellega ka vanemate tähtsus? Mida tähendab meile perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole?
( 2003). Autori seisukohalt on lapse materiaalsed vajadused lastekodus täidetud, soe toit kolm korda päevas, kaasaegse mööbliga tuba, riided, mis tulevad lastekodu laost, õpivahendid, mille muretseb lastekodu-ühesõnaga materiaalselt on kõik olemas. Puudu jääb usaldusest, tähelepanust, hellusest ja mõistmisest, sest kasvatajaid/hooldajaid on palju ja usalduslikku kontakti on seega nende vahel raske ning laste omavahelised suhted ei pruugi toimida. Eelpool välja toodud probleemi kinnitab ka Kristi Kõivu väide, et lastekodu kui kasvukeskkonda iseloomustavateks joonteks ei ole niivõrd laste lahusolek bioloogilistest vanematest ja mitme hooldaja kasvatusviis, vaid personali stabiilsuse puudumine (tööjõu voolavus), mis välistab lähisuhete tekkimise lapse ja püsiva hooldaja vahel (2003). 15 Kasvataja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt.
See, mis on normiks täna, ei pruugi seda olla viiekümne aasta pärast ning seega on mõistlik igal perel ise otsustada, mis on parim nende pere jaoks. Pere lisa saamine on paljudse laste jaoks traumeeriv kogemus. Laps, kellel varem oli kogu vanemate tähelepanu, peab nüüd õppima seda jagama väikese õe või vennaga, ta peab õppima jagama ka kõike muud. Lapsed elavad läbi tõelisi tundeelamusi, sest nad samaaegselt ei salli, aga samas ka armastavad uut beebit. Paljud lapsed arvavad, et nendest ei piisanud vanemale ja et oli vaja muretseda uus laps. Seda teades, mõistame ka, miks paljud nooremad lapsed peres tunnevad ennast erakordselt enesekindlalt. Nemad ei ole pidanud kunagi tundma seda, et neid on asendatud kellegagi nooremaga. Õdede-vendade olemasolu on ka muidugi suur õnn. Neil on alati üksteisele seltsi pakkuda, kui vanemad on hõvatud millegi muuga. Kuna õed ja vennad on kursis peres toimuvaga, siis nad mõistavad ja kuulavad kõiki detaile
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?.
siis tagab see nende suhetes rahu ja armastuse ning dünaamisise arengu (Gray 1993: 269). Kuna kasvatus algab kodust, siis eriti suur vastutus lasub vanematel ning kodul. Kodus tegemata jäetut või valesti tehtut ei saa hiljem alati parandada. Kasvatuslik mõju ei avaldu üksnes siis, kui vanemad lapsi otseselt õpetavad, vaid last mõjutab rohkem see, mida vanemad teevad ja kuidas käituvad. Tähtsal kohal on vanemate omavahelised suhted. Kui perekonna suhted on neurootilised, kaldub see neurootilisus ka lapsele (Saarma 1994: 16). Kooselu nõuab pidevat psühholoogilist valmidust püüda mõista teist nii nagu iseennast, mis aga tähendab teiselt poolt seda, et nii mees kui ka naine on valmis teineteisele avaldama oma ootusi, mõtteid, tundeid (Kelam 1989: 67) Head suhted nõuavad tööd. Naised tajuvad intuitiivselt, et heade suhete loomiseks tuleb tööd teha
......4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE .............................................................................................. 9 3.1
ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Pärast lahutust võib lapsevanemate suhe muutuda mõnikord väga pikka aega kestvaks ja inetuks teineteise süüdistamiseks, kus mõlemad vanemad on liiga hõivatud oma probleemide ja emotsioonidega, ega märka oma lapse tundeid. Mitte hoolimatusest, vaid kurnavate tunnete tõttu
mõtlemiste paik, kus kõik pereliikmed teevad pidevat koostööd ainult siis igatsetakse sinna ka aastate pärast tagasi. (Niiberg 2007: 3 ). 1.1. Kodu kolm mõõdet Kodu on eelkõige psühholoogiline fenomen, millel on kolm mõõdet. · Füüsiline. Üksnes füüsilist mõõdet omav kodu on lihtsalt maja või korter, kus käiakse magamas nn ,,peremagala". · Psüühiline ehk hingeline. Psüühilise mõõtme kujundajaks on pereliikmete omavahelised suhted ning kodune mikrokliima. · Vaimne ehk sotsiaalne. Vaimsuse määrab see teadmiste ja oskuste pagas, mille laps laia maailma võtab kodust kaasa, oskamaks olla tulevikus täisväärtuslik ilmakodanik (Niiberg&Linnas 2007:12). 5 1.2. Mitu põlvkonda koos Lapsed vajavad vanavanemaid, nende vaikset tasakaalukust, elutarkust, nende aega ja tähelepanu, soojust hellust ja armastust
Elu kaare teooria Levinson (1996) Üleminekud-ebaselguse kogemine- (kreatiivse) töö kogemus oluline, et täita vajadusi ja otsida fookust, töökogemus pakub stabiilsust üleminekuperioodil Dacey(1999) Mehed 30ndates –rõhk tööle (armuafäärid),40ndates perele keskendumine, naistelt oodatakse paindlikumat aja jagamist töö ja pere vahel, 40- 50 aastaselt uus eraldatus- nii tööalase kui perekonna areeni korrigeerimine, teine üleminek 60-65 aastaselt – vabadus ajaga seoses, soov olla produktiivne ja kasulik, loominguline töö Voydannoff(1990) elutsükli raha kitsikuse mõiste: perekonna majanduslikud vajadused on suhteliselt suured võrreldes ressurssidega- kaks perioodi elukaare jooksul: varjane täiskasvanu ja hiline täiskasvanu (noorukid, lapsed) Kiindumus määrab ära ka suhete ja seksuaalkäitumise kvaliteedi: turvaline vs ebaturvaline. Vaba aeg vanematega on tähtis inimestele.
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-1
....................................................................7 Lähedus.........................................................................7 Konflikt...........................................................................7 Võim...............................................................................7 KOKKUVÕTE................................................................8 SISSEJUHATUS Viimase paari aastakümne jooksul on isad laiendanud isaduse mõistet, näidates suurenevat soovi siduda end paljude tegevustega, mida on tüüpiliselt peetud emade pärusmaaks. Isal on perekonnas mängida mitmeid rolle- kaaslane, hooldaja, abikaasa, kaitsja, moraalne tugi, õpetaja, toitja. Suur osa uurimusi tegeleb isa- lapse otsese suhtlemisega ja selle mõjuga lapsele. Siia käib hoolitsemine, õpetamine, mängimine. Kuid isa mõjutab lapse arengut läbi oma mitmete rollide perekonnas ka kaudselt.
............................................................. 12 3.4. Vastsündinu hindamine.............................................................................. 13 4. KASVATUS JA INIMESTEVAHELISED SUHTED......................................................14 4.1. Kasvatus väljaspool kodu – lasteaed..........................................................14 4.3. inimestevahelised vahelised......................................................................15 4.3.1. Isad...................................................................................................... 15 4.3.2. Vanavanemad...................................................................................... 16 4.3.3. Õed ja vennad...................................................................................... 16 2 4.3.4. Eakaaslased...............................................................................
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustes
klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEGA midagi halba ei juhtu. Pahad asjad juhtuvad teistega. Samuti katsetatakse käitumisi, mida peetakse täiskasvanu staatuse juurde käivaks ja mille käigus võib juhtuda purjuspäi liiklusõnnetusi, kehavigastusi ja suguhaigusi, eriti HIV-d. Teismeliste rasedus on alati olnud probleem. Füüsilise küpsemise vanus on noorenenud, samas majandusliku küpsemise vanus just suurenenud. Tartus 1890. a. tehtud uuringuga võrreldes on tol ajal nende vanuste vahe olnud 7
Tüdrukute hinnangud oma eluga rahulolule on kriitilisemad kui poistel ja kõikides maades seotud majandusliku jõukuse tasemega (suurem rahulolu seostub perekonna parema majandusliku olukorraga). Lääne- Euroopa ja Põhjamaade lapsed Ida- ja Kesk-Euroopa lastega võrreldes on rohkem eluga rahul, kusjuures Eesti laste hinnangud on siirderiikide esindajate hulgas ühed kõrgemad. Euroopa kõige rahulolevamad 1518-aastased noorukid elasid 2004. aasta uuringu andmetel Sveitsis, Soomes ja Rootsis. Näiteks Norra on saavutamas eesmärki, mille kohaselt kõigil lastel peab olema võimalik käia lasteaias. Täielik lasteaiakohtadega varustatus on oluline väikelaste vanemate tööelus osalemise seisukohast ja on üks põhjuseid, miks Norra sündimusnäitajad püsivad Euroopa riikide kõrgemate seas. 2009. aastal astusid Norra võimud järjekordse sammu lasteaias käivate
koduseid tegevusi, mis lapsel tuleks ära teha koos vanemaga. Paljud lapsed vajavad hädasti vanemate tähelepanu, kuid sageli on vanemad oma töö ja koduste tegemistega nii hõivatud, et kvaliteetaega lastega koos olemiseks ei leitagi. Perekond kui kasvukeskkond toimib suhete kaudu. Peresüsteemi sisene tasakaal tuleneb vastastikustest suhetest. Ühelt poolt avaldavad lapsele mõju tema enda suhted teiste pereliikmetega, teiselt poolt mõjutavad teda ka teiste pereliikmete omavahelised suhted. Kõne abil õpib laps suunama ja reguleerima teiste käitumist ja tegevust, looma suhteid ja neid hoidma. Paraku ei anta suhtlemisoskust sündides kaasa, vaid seda tuleb õppida. Lapse arengukeskkondadeks on üldjuhul perekond, kaaslaste rühm, elukeskkond, sh ka lasteaed ja massikommunikatsioon. Lapse eneseväärikuse ja –kindluse arendamisel etendab rolli efektiivne suhtlemisoskus. Üsna suure tõenäosusega kujuneb lapsel välja positiivne enesehinnang kui temaga arvestatakse ja
................................12 KOKKUVÕTE....................................................................................................14 ALLIKAD...........................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uuritud isade rolli perekonnas, kuidas on see muutunud võrreldes vanade aegadega, isarolli muutumist peale lahutust (kuidas muutuvad isad jäädes perekonnast välja), millised on isa-tüübid, kuidas nad omavahel erinevad ning milline isatüüp on lapsele kõige parem. 3 1. TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS Tavaliselt peetakse ühiskondades tavapäraseks perekonda, milles on ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel elas perekonnas veel vanaisa ja vanaema. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad
elukoha sobimatust (elamukvartalis puudub lastel mängukoht) ja passiivseks lapse hooletussejätmist (Ibid,15). Iga eelnev definitsioon sisaldab endas nii kahju kui ka vastutust tekitatud kahju eest. Praktiline definitsioon võib varieeruda olenevalt sellest, milline on sekkumise eesmärk. Seepärast ei tohiks üllatada, et politseinikud, meditsiiniõed, arstid ja sotsiaaltöötajad kasutavad erinevaid väärkohtlemise definitsioone, sest nad sekkuvad juhumisse erineval tasandil ja viisil (Gough 2001, 18) Tartu laste tugikeskuse töötajad R. Soonetsi juhtimisel avaldasid 1997. aastal ülevaatliku kogumiku Laste väärkohtlemine. Autorid jagavad laste väärkohtlemise kolme rühma: Lapsele suunatud vägivallateod; Lapse hooletussejätmine ehk lapse vajaduste rahuldamata jätmine; Lapse ülehooldamine. (Soonets, 1997: 92) Nii on väärkohtlemine laiem mõiste kui vägivald, sest näiteks lapse
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
paljudele mõtetele, ideedele), tahavad arutleda(vanemad kahjuks tihti lõikavad need arutlused ära). Kui noorukitega tööle hakkate, siis peate kiirgama seda, et mind tõesti huvitab, mida sa räägid. Nooruk tahab rääkida. Paljusid asju räägib selleks, et lihtsalt välja rääkida. Noorukitega suheldes peab võtma aega, kui tahad tulemusi. Noorukiea romantilised suhted Peab kuidagi kontsupleerima armastuse tähenduse, kui noorukitega tööle hakkate. Noorukid usuvad armastusse, nende jaoks on see hoopis teine konstrukt, kui teie jaoks. Need on kõige olulisem üldse. Õpetades pead ise siiralt armastusse uskuma ja oskama seda ka ise idealiseerima, nooruk ei oota, et sa ainult kohustustest räägid, nooruk peab aru saama, et see töötab, noorukid võivad teha suuri rumalusi armastuse pärast (kool pooleli, erinevad mõnuained- destruktiivne käitumine, emotsioonide sulgemine, Armastuse teoreetiline tähendus pereuurimustes ning sümbolid kultuuris
majanduslikult hoolitseb selle eest, et perel ja lapsel oleks kõik olemas, raskusi lapsega emotsionaalse kontakti saavutamisel. Lapse täisväärtusliku arengu seisukohalt on väga oluline, et tal oleks olemas psühholoogiline isa mees kellele saab alati kindel olla, kellega suhelda, keda armastada ja kelle poolt armastatud olla. Jouni Kempe on raamatus Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest refereerinud doktor Jouko Huttuneni, kes on psühholoogilist isadust uurides jaotanud isad neljaks erinevaks tüübiks: 1. Eemalolev isa ei pruugi olla füüsiliselt lapsest eemal viibiv isa küll aga psühholoogiliselt eemalolev. Tema jaoks ei ole isadus psühholoogiliselt oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Selline mees ei pea isaks olemist mehelikkuse osaks, ta on lapse suhtes jahe ja tõrjuv. 2. Traditsiooniline "vanaaegne" isa, kes hoolitseb oma perekonna eest suurniku moel.
Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. MILLEST TEKIB STRESS?
reguleerida varajasest lapseeast keskmisesse lapseikka. Põhimõtteliselt tähendab see tegevuse ajal valjult rääkimist, räägitakse, et mida ma parasjagu teen ja kuidas jne.. alles lapseeas suudetakse seda oma mõtetes teha. Kaasaegsed lähenemised Tittedel on maailmast palju naiivseid teooriaid. Habituatsioon ehk äraharjumine. OPERATSIOONIDE-EELSE STAADIUMI IDEED TÄNAPÄEVAL Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. Lapsed püüavad avastada (üritavad ära arvata), mida täiskasvanu küsimusega tegelikult mõtleb ja millist vastust ta ootab. Jäävusprobleemidest. Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem
lapse saamine toimuda suhteliselt varakult, kus ema pühendub rohkem hariduse saamisele või käib tööl väljaspool kodu kuna muidu ei tule lihtsalt toime nii jääb aga lapse jaoks liiga vähe aega. Päris ilmne on ka see, et noorte meeste täiskasvanuks saamine on muutunud raskemaks. See on võib-olla tingitud sellest, et poisina on lahutuse tagajärjel jäänud ta ilma isalikust nõust ning tema kasvatamisega on tegelenud ainult ema. Ema aga ei suuda täita isa kohustusi ega rolli. Isad tahavad olla oma poegadele autoriteet ning kodukahjustusega lapse suhtes on nad tõrjuvad ja vägivaldsed ning tahavad, et laps oleks neile alandlik. Sellele viitab see, st peale füüsilist vägivalda ei võeta last kunagi sülle ega püüta leida lepitust vaid nuttev poiss jäetakse sinna kus ta on. Kui last lüüakse tõmbub ta küüru, kui seda tehakse sageli tõmbub ta küüru juba eelnevalt, seda mitte löökide kartuses vaid alandusest. Alati ei
Sel ajal pannakse alus täiskasvanuea võimetele. Nende arenguks, vajab laps oma fantaasiarikkuse väljaelamiseks vaba ja spontaanset mängu. Kuid teleri ette tardunud laps ei saa maailmast reaalseid teadmisi, mistõttu areneb tal väiksem lugemisvõime, piiratum võime eristada tegelikkust fantaasiast, kesisem kujutlusvõime, pelglik maailmanägemus ning suurem rahutus ja agressiivsus. Praksisele tuginedes toob Teeäär välja, et võrreldes 20 aasta taguse ajaga on tänastel lastel oluliselt nõrgenenud suutlikkus jälgida kõnet ja etteloetavat teksti. Kraav nendib ekspertintervjuus, et väga palju räägitakse tänapäeva lapse keskendumisvõime vähenemisest ja enamasti peetakse selle põhjuseks kasvatusvigu. (Oja, 2011, 14.) Tema arvates ,,üks viga on täiesti kindlasti see, et last õpetatakse väiksest peale 8 ennast välja lülitama
· EVOLUTSIOONITEOORIA Darwin kirjutas selle teooria, ta selekteeris looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks. · Sotsioloogiline teooria ennustab sümbiootilise altruistliku ja iseka käitumise segu, mida me vaatleme loomade ühiskondades. · EVOLUTSIOONI ARENGUPSÜHHOLOOGIA uus elu evolutsiooni arengupsühholoogia distsipliin rakendab paljusid neid evolutsiooni teooria ideid inim- ja lastearengu uurimises. Teoreetikud arvavad, et paljud lapseeas etapid valmistavad inimest ette täiskasvanu eks. · EVOLUTSIOONI KÄSITLUSE KRIITIKA evoutsioonilise mõtlemise probleem on see, et inimkäitumise ülesehituses paistab olevat isegi paindlikum kui teiste arenenud imetajate oma. · SOTSIAALKONSTRUKTSIONISTLIKUD KÄSITLUSED lapsepõlv on sotsiaalne konstruktsioon, mis on rohkem seotud sellega, kuidas inimesed, seda defineerivad. Inimeste hoiakuid lapsepõlve mõjutavad
kultuurimärkidena nagu sisemine üldine haridus (mis algab enamikes ühiskondades 67 aastaselt) ja aktiivne sekkumine ühiskonnaellu (see tuleb sageli ette 15 17 aasta vahel). Normatiivne ajaloolised muutused on bioloogiline ja ümbruskonnast tulenevad ühised muutused, mis toimuvad inimestes generatsiooni (põlvkonna)siseselt või eraldi (need kerkivad üles teatud ajaga ja mõjutuskohtade sees). Sellisteks mõjutusteks on näiteks majanduslangus 1930datel aastatel, I ja II Maailmasõda, küüditamised (1941, 1949), okupatsioonid, rahareformid ja inflatsiooniperioodid, ~1970 aastate Vietnami sõda, ~1980 aastate Afganistani ja ~2000 alguse sõjad EesAasias, suured Aafrika näljahädad jne. Mõjutused ühiskonna kultuurifaktorite poolt
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama.“ (lk62)Selle väitega ma nõus ei ole. Meie ühiskonnas on naisel ja mehel võrdsed õigused eneseväljenduseks, arutluseks ja probleemide lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu.
parimaid tulemusi vanaema hoolitsus). Kolmeaastased lasteaias hoiul viibivad lapsed said jätkuvalt vähem keelelist stimulatsiooni. Nende sõnavara oli kõige vähem arenenud, kuigi teiste keeleliste näitajate poolest nad ei erinenud. Kognitiivses arengus olulisi erinevusi ei olnud, kuid lasteaialastel oli koos teistega rohkem prosotsiaalseid käitumisviise, nagu jagamine, koostöö ja empaatia. Kaks peamist põhjust, miks isad osalevad vähem laste kasvatamises on - esiteks on isadel sageli rohkem töötunde. Teiseks hakkavad isad kergesti tundma end lapse eest hoolitsemisel vähetähtsana, emasid peetakse selle “ekspertideks”. Vanavanematel võib olla lastelaste käitumisele märkimisväärne mõju. Näiteks vanaema-imiku interaktsiooni mõjutavad viis, kuidas vanemaid on kasvatatud, ning lapsekasvatamise kogemused, mid vanemates on kujundanud nende vanem, s.t vanavanem.
Skandinaaviamaad). Kuid see raske ülesanne koolihariduse viimine otsustavalt teistele alustele jääb vist küll indigolaste kanda, kes olemasoleva süsteemiga enam ei lepi. Kas ei võiks siiski neid lapsi säästa ning teha midagi täiskasvanutele antud eelise terve mõistuse ja mõistmise abil? Selline on Tiiu Kuurme, kasvatusteaduste doktori arusaam indigolastest. (http://avatudmaailm.ee/?&sitemap). Kuid vaatame, mida arvavad asjast USA doktorid ning tervendajad ja terapeudid. Nemad alustavad definitsiooniga: Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud. Ega ka dokumenteeritud. Seda ,,mustrit" iseloomustavad unikaalsed omadused, mille tõttu kõigil, kes satuvad nende laste mõjuvõimu, on tasakaalu säilitamiseks soovitav muuta nii oma käitumist, kui ka kasvatusmeetoteid. Seda just eriti lapsevanematel. Kui
annaabi.ee 
