Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põlvevigastused ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põlv, liiges, vigastus, põlveliiges, põletik, säär, operatsioon, kõõlus, ortoos, säärel, põletikud, sääreluu, rebend, spordialad, turse, põletikuvastased, kõhre, valulik, operatiivne, paiksed, geelid, taastusravi, meniski, operatsioonijärgne, trenni, reieluu, vigastatud, plastika, taastumine, osalise, soovitav, schlatter, sirutusOrtopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi
Kroonilist põskkoopa põletikku võib käsitleda kui üht koldeinfektsioonidest, mis mõjutab füüsilist ja sportlikku arengut. Ägeda põskkoopa põletiku tunnused. Köha, nohu, ninakinnisus, peavalu, näo lokaalne valu või hellus, survetunne põskede, otsmiku piirkonnas. Harvem halvalõhnaline hingeõhk, silmalaugude või silmaümbruse turse. Lisauuringud- röntgenuuring, (ultarheliuuring). Täielik vabastus treeningutest 3- 4 nädalat. Äge kurgumandlite põletik. Tekitaja streptokokk .Tugev kurguvalu, eriti neelamisel- katud kurgumandlitel- lümfisõlmede suurenemine kaelal- peavalu. Täielik vabastus sportlikust tegevusest 2-4 nädalat. Krooniline kurgumandlite põletik. Halb hingeõhk, halb ‘’maitse ‘’ suus- püsiv lümfisõlmede suurenemine kaelal- kurgumandlid krüptidega, vajutades mädane eritis, sidekoestumine- töövõime langus, kaebused väsimusele, valule südame piirkonnas, liigeskaebused, südamerütmihäired kui tüsistused
tehnoloogiat, mis võimaldab kogu protseduuri aja jäisel veel ringluses olla. Võimalik on samaaegselt valida erinevaid kompressiooni astmeid. Reguleeritav surve aitab kehal paistetust alandada ja haiget või valusat kohta hapnikurikka verega varustada. Tõhus ja ühtlane jahutamine aitab leevendada paistetust, lihaskrampe ja valu. (www.gameready.com) Õlaliiges Õla artroskoopia Õla kapsli ja laabriumi parandus Rangluu murru operatsioon Murru fikseerimine Valuvaigistamine Rotaatori manseti kõõluste parandamine Õla liigese puhatsus Õla liigese vahetus Slap rebendi parandus Murrud, venitused, rebendid C-T selg Degeneratiivsed lülisamba kahjustused Vahetult pärast lülisamba vigastust Ületreeningu vigastused (ägedad kaela nihestused ja venitused) valuvaigistamine Seljaaju operatsioon (skolioos, diski asendus)
Uurimistöö autor on ise sulgpalliga tegelenud juba 6 aastat, kuid nii , nagu iga spordialaga, kaasnevad ka sulgpalliga vigastused. Väiksemaid vigastusi ületreenitusest tingituna, oli autoril olnud, kuid esimese raskema vigastuse sai ta 2008.a. Arsti juurde minnes selgus, et vigastatud oli vasaku jala meniskit, see oli rebenenud ja tuli minna operatsioonile. Kuna see ei pidanud olema eriti keeruline operatsioon, see on üks lihtsamatest põlve vigastustest, siis autor lootis, et peale operatsiooni on edaspidi kõik korras. 6 Mängides peale operatsiooni Viimsi Valla meistrivõistlustel, jäi paraku see uurimistöö autoril viimaseks võistluseks, sest astudes samal moel, kui eelmisel korral meniski rebenedes, oli ta sunnitud võistlused katkestama. Õnneks sellel korral valu taandus ja sai
Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või
ja ennustamatu (nt. raske haigus, puue, füüsiline või seksuaalne vägivald, sotsiaalne alandamine, töö/teenistuse kaotus, lahutus ja lahusolek, raske kaotus, tegelik või võimalik õnnetusjuhtum jt.) (Brewin, Dalgleish, & Joseph, 1996). Ajaliselt võib traumad jagada kahte tüüpi: ühekordne episood ja korduv trauma. Põlvetrauma on spordis üldiselt üks sagedasemaid vigastusi. Seda eelkõige suure koormuse tõttu, mis põlveliigesele langeb. Põlveliiges moodustub reieluu ja sääreluu ühinemisest ning nad liigestuvad üksteisega kahe kõhrelise meniski abil. Põlveliigese mehaanilise kaitse ja reie nelipealihase kõõluse ning põlveliigese luuliste struktuuride vahelise hõõrumise vähendamise tagab põlvekeder, mis asub põlveliigese ees reie nelipealihase kõõluses, ning kaitseb liigest. Põlveliigese peamisteks stabiliseerijateks on liigessidemed ja reielihased. Suuremaid liigessidemeid on neli: 1) mediaalne kollateraalside,
3. vigastatud põlve hoidmine külmaaplikatsioonide ajal südame tasapinnast kõrgemal (nt. kahel padjal) 4. mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarvitamine (nt. ibuprofeen, aspiriin). Sümptomite kadumisel eelpool mainitud ravivõtete kasutamisel on soovitav alustada ravivõimlemisega. Ravivõimlemise eesmärgiks on reielihaste (nelipealihas, hamstringid) jõu ja põlveliigese liikuvuse taastamine täisulatuses. Sümptomite püsimisel eelpool mainitud ravivõtete foonil on näidustatud operatsioon. Operatsioon on vältimatu ka lukustunud põlve puhul, kui rebenud mensikiosa kiilub reieluu ja sääreluu vahele ning takistab põlve sirutamist. Meniskivigastusi opereeritakse artroskoopiliselt. Operatsioonil on kaks varianti: meniski õmblus või katkise meniskiosa eemaldamine. Võimalusel püütakse alati meniskit õmmelda. Taastamise järgselt 6 nädala jooksul: · Esimese 2-3 päeva jooksul peale operatsiooni aseta 3-4x päevas põlvele külmakott 20-
küünarnukiga, on suure tõenäosusega tegu kõõlusevaluga. Liigese- ning kõõlusevalu puhul tuleb kohe pöörduda arsti juurde. 3. Valu tüüp: kas valu on terav ja torkav või laiahaardeline ning ühtlane? Esimese korral tuleb jällegi kohe arsti juurde pöörduda. 4. Haav: lõhkised kohad tuleb antiseptikuga puhastada ning vajadusel plaastriga katta. Võimlejate puhul saab väga suure koormuse põlv. Põlv töötab nagu auto amortisaator, andes hüpates vajaliku tõuke ning pehmendades maandumist. Samas väsib põlv väga kiiresti ära ning tekkida võivad mikrotraumad või tõsisemad kõõlusetraumad. Samuti võib tekkida Osgood-Schlatteri haigus. Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas. Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluu ülaossa
Spordivigastusi jagatakse kahte leeri: primaarsed spordivigastused ja sekundaarsed vigastused. Primaarsete spordivigastuste alla käivad ülekoormus, kokkupõrkest teise inimesega või spordiriistaga, kukkumised jne. Sekundaarsed vigastused tulenevad varasematest paranemata vigastusteks. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad tekivad erinevatel põhjustel. Pealmiselt tekivad välised vigastused. Sisemised vigastused kutsub esile välimine vigastus, kui kutsub. Vahel võib olla ka vastupidi. 1. Treeningute ja võistluste halb organiseerimine. Näiteks, kui võistlus on venitatud liiga pikaks või kõiki ohutusnõudeid ei ole täidetud, eriti ekstreemspordis, kus võib lõpmata palju asju halvasti minna. 2. Sportliku tegevuse koha, varustuse, inventari korrastamatus, jalanõude ja riietuse mittevastavus. See käib nii spordiklubide kui ka sportlaste enda kohta. 3
Riina Kohvrit. 1. Spordivigastuste üldiseloomustus Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu.
- halb jooksutehnika - halvad jooksujalanõud Allikas: J. Roschinsky 2003, H.Lemberg jt. Jooksja tarkvara. 2004. Rein Jalak. Tervise treening. 2006 Jooksja olulisemad vigastused Vaatamata põhjaliku soojendusele, koormuste mõõdukale suurendamisele ja ettevaatusabinõude jälgimisele, võib jooksjakarjääri jooskul siiski ette tulla mõni vigastus. Eelkõige tuleb siis säilitada rahu ja jälgida nelja olulist reeglit - puhkus, jää, kompress ja lamades vigastatud jala tõstmine kehatasandist kõrgemale. Võta endale piisavalt aega kosumiseks ning peatselt võib rajale tagasi jõuda varem, kui arvatagi oskad. Ning ära unusta tehtud vigadest õppust võtta. Järgnevalt käsitleme mõningaid jooksjate seas enimlevinud vigastusi, nendest hoidumise võimalusi ja ravi. Villid Jooksjate seas enimlevinud vigastuseks on villid
elavad esivanemad hakkasid paari miljoni aasta eest jooksma. Tänu sellele on meil , kellele hüveks, kellele nuhtluseks : pikad jalad, suured kannikad, karvatu keha, kalduvus higistada ning veel paar tosinat anatoomilist omapära. Sündinud maratonijooksjad. Nende kõigi eesmärk on aidata inimesel paremini pikki maid jooksujalu läbida. Volüümikas tagumik selleks, et tasakaalu hoida; higistamine ja karvanappus, et keha paremini jahutada; Achilleuse kõõlus annab sörgile samuti hoogu juurde, kuigi on kõndimisel kasutu jne. Me oleme sündinud maratonijooksjad. 2 1. JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus
.................................................................8 3.5. Füsioteraapia......................................................................................................9 2 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee). Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada
inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda.
luulised avaused, millest väljuvad närvijuured ja tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ja valulikuks. Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus. Valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Hommikuti tuntakse ennast paremini. Esinevad nn. stardivalud liikuma hakkamisel. Haigestunud liiges moondub aeglaselt. Ligi 43% juhtudest on tegemist puusaliigese haaratusega. Algstaadiumis esinevad puusaliigeses tuimad valud, mis võivad kiirguda kubeme ja põlve piirkonda. Valu tekib pärast käimist või trepist laskumisel. Ravi põhimõtted: Liigeskõhre taandarenemise pidurdamine, sealhulgas riskitegurite kõrvaldamine. Koormuse vähendamine valulikult liigeselt pidurdab liigese edasist kahjustumist. Eelista
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
metoodikaid ka närvi- ja lihashaiguste diagnostikas. Elektriravi vastunäidustused: · Pahaloomulised kasvajad; · Voolu talumatus; · Metallvõõrkehad toime piirkonnas; · Rasedus; · Ebaselge diagnoos; · Kardistimulaator; · Hüpertooniatõbi; · Kroonilised südame- ja veresoonkonna haigused. 10 Teipimine Teipimine on meetod, mis võimaldab sportlasel asuda treenima enne, kui vigastus on täielikult paranenud või kui on oht vigastatud piirkonda uuesti traumeerida. Teipimine kujutab endast plaastriribade asetamist kehaosadele spetsiaalse metoodikaga. Teipimisel piiratakse teatud kindlasuunalisi liigutusi, kuid teistes suundades on liikumine vaba. Samas avaldatakse survet lihasgrupile, vältimaks selle maksimaalse kontraktsiooni (võttes ära osa koormusest). Teipimise eesmärgid:
..........................................................................17 3. VIGASTATUD TANTSIJA.......................................................................................................19 3.1 Igapäevased toimingud ja kehakasutus...............................................................................20 3.2 Tagasipöördumine normtegevuse ja koormuse juurde........................................................22 4. MIDA ANNAB VIGASTUS TANTSIJA ELUKUTSELE ....................................................23 INTERVJUUDE ANALÜÜS........................................................................................................23 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................26 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................28 LISAD......................
Südame isheemiatõve üks sagedamini avalduv vorm on rinnaangiin, mille korral Tunneme ängistavat valu rinnaku taga. Valu kiirgub selga, kaela, valdavalt paremasse õlga, ülakõhtu. Mõni valu ei tunneta ja rinnus on lihtsalt vaevav või ahistav tunne. Rinnaangiini korral tunneme iiveldust ja nõrkust, higistame, hingeldame ja võib ka minestada. See tekib väga tugeval kehalisel koormusel, psüühilisel ärritusel, täis kõhuga, külma ja tuulise ilmaga. Südamelihase põletik tekib viirusinfektsiooni ajal või järgselt. Südamelihase töövõime ja koormustaluvus langeb, tekib väsimus. Taastumine võtab aega mitmeid kuid ja koormus on sel ajal vastunäidustatud. Ennetamiseks tuleb haigena mitte treenida, taastuda korralikult kroonilistest haigustest ja ravida välja kroonilised koldeinfektsioonid. Veresoonte haigustest on levinuimad veresoonte laienemine ja ahenemine. Veenikomud on aienenud veenid, eriti säärtel ja reitel
vahendid, psühholoogiline ettevalmistus. Massaaz, saun, seks, teater, kontserdid tagavad kiire taastumise. 4 Taastumist tagava treeningu ülesehitus variaablus koormuse ülesehitamisel, vahendite ja meetodite variaablus. 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra. Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada. Paranemine võib võtta aega umbes 2 kuud kuni pool aastat
o Kateetrite, infusioonide funktsioneerimine ja paigalpüsimine 3 o Hinnatakse urineerimise, roojamise, oksendamise ja higistamise eritiste hulka, iseloomu ja välimust. o Jälgitakse opereeritud jäseme värvi, asendit ja liikuvust, turse esinemist. Vererõhku ja pulsisagedust mõõdetakse tihedamini, kui on haavavoolus, suur operatsioon ja pikaajaline anesteesia, suurenenud verejooksuoht. Hinnatakse hapnikusaturatsiooni, normaalne üle 90%. Kontrollitakse kehatemperatuuri, verevalumite imendumistemperatuur on 38° C, saehambuline palavikukõver ilma lokaalsete sümptomiteta viitab komplikatsioonile. Hingamisfunktsiooni hõlbustab hingamisteede puhastamine limast köhimis- ja hingamisharjutuste abil. (Mustajoki jt 2001.) Postoperatiivse valu adekvaatne ravi
paranemise kiirust oleks võimalik ravimisega kiirendada. Uuringud näitavad, et 50%-l juhtudest möödub seljavalu 2 nädalaga, 75-90%-l juhtudest 4 nädalaga. Sama kehtib ka diski prolapsi ja protrusiooni kohta, kus paranemise aeg on küll pikem (ca6-8 nädalat) kuid paranemine toimub iseeneslikult. Teiste sõnadega: sõltumata valitud ravimeetodist saab 90% haigetest terveks 4 nädala möödudes. Kirurgiline selja operatsioon õnnestub tavaliselt paremini patsientidel, kes on positiivse eluhoiakuga. Arstid tunnistavad juba täna, et pidev närvipinge ei mõju seljale hästi. Kroonilise valuravi kompleksi kuulub tihti ka depressiooniravi, sest pidev stressiolek võib kroonilisi seljavalusid süvendada. Miks seda ei osata seletada. Rootsis, kus sotsiaal- ja tervishoiu korraldus on üks edukamaid euroopas, läbi viidud uuring
3)Mille põhjal võib spordiarst sportlasele öelda, et ta on noorpõlves treeninud mitmekülgselt ja arendanud vastupidavust? Puhkeolekus on treenitud sportlase südame löögisagedus hästi madal, vastupidavusaladel võib see olla vahemikus 30-50 lööki/min. 4) Kus on soovitatav sõudjatel läbi viia koormusproov? 5) Millised on peamised vastunäidustused spordiga tegelemiseks? Rasked organismi üldhaigused, sealhulgas ortopeedilised ja reumaatilised Südamelihase põletik Raske südame pärgarterite patoloogia, rinnaangiin 5 Rasked südamerütmi häired Rasked südameklappihäired Äge haigestumine - palavikuga kulgevad nakkushaigused, värsked embooliad jm Raske suhkruhaigus, kilpnäärmehaigused ... Sagedasemad haigused spordis 1) Mida peab tegema eluohtlike seisundite ennetamiseks spordis?
Ka mitme avaga tsentraalveenikateetril on distaalne (kateetri tipp) ja proksimaalne ava. 2. Parem ja vasak pool kehtib alati patsiendi kohta. Kui näiteks on vaja panna veenikanüül parempoolsele randmele, siis tuleb see paigutada patsiendi paremale käele, mis asub erakorralise meditsiini tehniku poolt vaadates vasakul. Tähtsamad anatoomilised nimetused: abdomen Kõht crus säär antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud
Refluksi mõõtmiseks manomeetria ja pH monitooring Ravi: Asümptomaatiline libisev song ei vaja spetsiifilist ravi libisev song + sümptomid, mis ei allu täielikult PPI teraapiale = kirurgiline ravi Paraösofageaalne song reeglina kirurgiline ravi (pitsumise oht) Kirurgiline ravi: magu reponeerida, parandada suurenenud avaus ja teha fundoplikatsioon (reeglina täielik 360o Nisseni fundoplikatsioon). Operatsioon on laparoskoopiline. 2. Reflukshaigus ja selle tüsistused. L-A klassifikatsioon. Näidustus kirurgiliseks raviks ja meetodid. Gastroösofageaalrefluksi haigus ehk GERD on krooniline maosisu tagasivise söögitorru. See väljendub patsiendil kõrvetistena ning võib viia histopatoloogiliste muutusteni söögitorus. Põhiline põhjustaja on defektne alumine ösofageaalsfinkter ja soolhape liigsekretsioon. GERD on sage haigus, düspeptilised vaevused esinevad
LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI Nikastus Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Tunnused: Liigeses esineb valu, selle ümbruses valulikkus, turse ja verevalum. Nihestus Nihestuse korral väljub liigest moodustav luu ots oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigese kapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Tunnus: liigeses tekib valu, tursub, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas. Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Liigeste vigastustesse suhtume samuti nagu luumurdudesse- kannatanu ootab talle kõige mugavamas asendis kiirabi. Esmaabiks sellistel puhkudel kasutame külma. 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED Lülisamba või vaagna vigastus võib tekkida sukeldumisel pea ees vastu veekogu põhja,
sidekoe nõrkus, vaagna elundite põletikud, ka soolestikus, vähene liikumine, istuv eluviis, liigne kehakaal, kõhukinnisus, rasedus, kõhuõõne kasvajad jne. (enystol hea immuunsusele, c-vitamiin). Soovitame: kaaniravi, viirpuu marjad, õied, kibuvits, meliss, päraku küünlad(astelpaju, Inchiool, kasekäsnaga, mesilaspiim-apilac. Jahedad mähised, jääkuubikud, istumise alla rõngaspadi, kõhukinnisus kõrvaldamine, vaja op-ravi. Veresoone seina põletik ja seonduvad patoloogiad (nimetused)? Aneürüsm: vs seina väljasopistus,eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel. Põhjuseks arteri seina defekt. Võib esineda ajus, südames, kopsus, neerus. Lõhkemine verejooks, sageli surm. Põletiku üldised tunnused? Aneemia erinevad tüübid? ANEEMIA: kõige sagedasem punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütotsüütide ja või Hgb sisaldus veres noormaalsest madalam. N: 118-150g/L, ER 4-5 . 10x10/l
purunenud; haavapõhi on valkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega; puutetundlikkus on alanenud; kapillaarreaktsioon on negatiivne; paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilinud epiteliaalelementide arvelt; võib jätta paranedes armi; haava epiteliseerumine (uue epiteeliga katmine) toimub 10-12 päevaks. Villide infitseerumisel tekib visalt paranev põletik ja järele jäävad armid. III astme põletus – dermaalne põletus (combustio escharotica): nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka sügavamad epiteliaalelemendid; haav on pruunika või valkja värvusega, tuhm, nahkjas; nahaalune kude on ödematoosne; võib esineda hemorraagilise sisuga ville; valutundlikkus puudub; soodsad tingimused mikroobide arenguks, mistõttu tekib sageli ka mäda.
Teatud liiki seente (dermatofüütide) poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi. Kõige levinum nahaseenhaiguse vorm üle maailma ja üks levinumaid nahahaigusi üldse. Esineb rohkem soojades ja niisketes tingimustes (sageli näiteks kaevuritel ja sportlastel). Teadaolevalt on arenenud riikides esinemissagedus 15-30%, Eestis võib-olla veelgi rohkem. Pärmseened (Candida) esinevad normaalselt inimeste nahal ja limaskestadel, kuid nende liigse vohamise tulemusel tekib põletik kandidiaas. Haiguse tekitajad dermatofüüdid kasvavad üksnes sarvestunud struktuurides (nahk, küüned, juuksed) ja nende pinnal. Seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dussiruumide vaipades ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen, higistamine, organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade verevarustuse häired ja rohke antibiootikumide tarvitamine.
6. Sidumisvahendid Materjaliks võivad olla apteegist saadavad sidumisvahendid (steriilsed rullsidemed), aga ka muud käepärased vahendid. 7. Sidumisel tuleb meeles pidada Ei tohi · jätta haava korralikult puhastamata · haava käega puudutada · panna haavale vatti või kleepuvat kilet · haava töötlemisel kasutada liiga tugevaid desinfitseerivaid vahendeid · ise eemaldada haavast seal kinniolevaid esemeid, nt nuga, raudora, puupilbas; need tuleb fikseerida kindlalt, et vigastus enne arstiabi suuremaks ei muutuks · eemaldada haavale pandud side liiga vara või seda liiga sageli vahetada (parem lisada sidemekihte juurde, kui see on haavavedelikku või verd läbi lasknud) · töödelda haava joodilahusega (tohib puhastada ainult haava servi, kui ei ole joodiallergiat) 8. Haavapõletik Haavapõletikku põhjustavad haava sattunud bakterid või muud haigustekitajad. Põletiku tunnusteks on punetus, turse, kuumamine ja valu, millele hiljem võib lisanduda mädane eritis.
Ägenemistel ka viirused, mükoplasmad. Röntgen: Tüsistumata bronhiidi korral leiuta. Väikesed laik- ja vöötvarjustused on põletikulise infiltratsiooni tunnuseks. Veri: ägenemisel SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos. Kopsupõletiku määratlus, tekkepõhjused ja kaks peamist avaldumisvormi (lobaarne ja koldeline kopsupõletik). Kopsupõletik on kopsukoe nakkuslikku päritolu põletik. Etioloogia: Streptococcus pneumoniae (sagedasim) Staphylococcus aureus Haemophilus influenzae Klebsiella Mycoplasma pneumoniae Chlamydia pneumoniae Proteus, E. coli Viirused – gripiviirus, adenovirus, respiratoorne viirus jt. Patogeensed seened Tekitaja satub tavaliselt kopsu bronhogeenselt õhust ja ninaneelust. Harva hematogeenselt või aspiratsiooni teel. Soodustab: Külmetus
Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Millised on PCI-ga kaasuvad probleemid? 1. neuroloogilise kontrolli häired; 2. sensoorika ja taju häired; 3. gastrointestinaalsed probleemid (nt oksendamine, kõhukinnisus); 4. nägemus – ja kuulmishäired; 5. oraalmotoorika probleemid; 6. märgatavalt vähenenud luumass; 7. vaimse tervise häired; 8. krambid; 9
Mõisted Õnnetus – ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis tekitab või mis on potensiaalselt võimeline tekitama vigastust. Õnnetusjuhtum – tahtmatu, ettekavatsemata ja äkilise toimega jõud või tegevus, mis toob endaga kaasa isiku vigastused. Vigastus – inimese organismi kahjustus, mis tekib mingi energiahulga akuutsest ülekandmisest organismile, järsust soojuse, hapniku puudusest või mürgiste ainete sattumisest organismi. Trauma – vigastus, mis on tekkinud väliskkeskkona mehaanilise, füüsilise, lokaalse toimega keemilise või psüühilise iseloomuga tegurite toime tagajärjel. Õnnestused, vigastused, traumad Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib (akuutse) mehaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete
annaabi.ee 
