Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Politeia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
platon, haridus, politeia, koopas, juhtima, dialoog, selgub, harjunud, maailmapilt, pöörama, toppama, kogeks, püüelda, heale, valitseda, valitsema, filosoofidanalüüsides jõuaksid inimesed ühele ja samale arvamusele. Otsustus on seotud mõtlemisega, kus aistingutest ja kogemustest tekib mõttevorm. Otsustus on mõttevorm, mis seob loogilist subjekti loogilise predikaadiga. Predikaat on see, mida väidetatakse millegi kohta. Subjekt on see, mille kohta midagi väidetakse näiteks: munad on mädad. Vormiliselt eristatakse üld- ja osaotsustusi, sisuliselt seletavaid ja avardavaid otsustusi. Platon Filosoof erineb Jumalatest/tarkadest selle poolest, et Jumalad on juba targad ning nad ei pea enam selle poole püüdlema. Filosoofidel aga see omadus täies mahus puudub ning seega nad püüdlevad selle poole. Filosoof erineb lihtinimesest/võhikust aga selle poolest, et ta püüdleb tarkuse poole, võhik aga isegi ei püüdle, sest ta arvab, et teab elust juba kõike , kuigi tegelikult ei tea. Mina mõistan seda nii, et filosoof on alati keegi, kes on jumala ja lihtinimese vahepeal. Seda
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu. 2) Kuidas kirjeldab Platon koopast lahkuma sunnitud vangi suhtumist oma kaasvangidesse ja mida need allegooriad võiksid tähendada?
Politeia Platon Platoni dialoog Politeia arutleb meie ühiskonna ning riigikorralduse üle. Selleks kasutab autor koopavõrdpilti. Vangistatud inimesed seal pildil kujutavad lihtrahvast, kes proovivad välja lugeda võimalikult palju koopaseinte varjudelt. See on nende ainus infoallikas. Nagu ühiskonnas näeb lihtrahvas valitsejate tegevust, kui puudub võimalus lähikontaktiks. Nii püüame kõik välja lugeda sellelt infot, mis meile paistab. Rahvas ei talu kiireid muutusi. Need on meile vastumeelsed. Isegi kui need on meie endi
Platon ,,Politeia"(teksti analüüs) Platon peab ühiskonda kuuluvaid inimesi vangideks, kes on ahelais ning pole seetõttu kunagi maailma näinud. Ta väärtustab filosoofide kui täiuslike valitsejate rolli, kelle töö on inimesi harida, kaitsta ja ühtsusele manitseda. Autori meelest on ühiskonnas elavad inimesed kui vangid koopas. Nad on lapsest saadik ahelates olnud ja näevad vaid enda ette. Ainuke valgus, mis neile paistab on nende selja taga, mistõttu vangid näevad endid ja teisi vaid varjudena koopaseinal. Varjud on vangide ainsaks maailmapildiks ja ettekujutuseks reaalsusest. Platoni arvates ei ole lihtne seda vangidele nii tuttavaks saanud maailmapilti muuta. Esimeseks põhjuseks on tõsiasi, et kui keegi ka vabastaks inimesed nende ahelatest ja
psühhoteraapia suundades. Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid.
õiglane tänu osavõtule õigluse ideest ja on ühtlasi tõeselt ja universaalse kehtivusega hinnatav ühel või teisel määral õiglasena. Järelikult kehtib see ka polis`e kohta. Platoni poliitilist õpetust on tavaks nimetada õpetuseks “ideaalsest polis`est” (Platon ise küll ei kasuta niisugust terminit), ja seda selles tähenduses, et siin on eelkõige käsitluse all idee-pärane polis ja mitte niivõrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Platon ei tegele – oma ontoloogiast ja epistemoloogiast tulenevalt – mitte uurimisega, mis toetuks faktiliselt eksisteerivate ühiskondade vaatlustele, vaid mõistustunnetusega selle kohta, milline on polis oma olemuse kohaselt. Idee-pärane on tema käsituse kohaselt selline polis, mida valitsetakse juhindudes kesksete poliitiliste väärtuste olemusteadmisest. Kuid ”nähtavas maailmas” faktiliselt eksisteerivad nähtused, mille hulka kuuluvad ka
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on
orienteerumiseks. Veel enam meeleliselt tajutav maailm peaks oma muutlikkuse tttu ilmselt ka muudetav olema, iseranis kui soovitakse teda muuta sarnasemaks tema olemusphjustele. Meeltega tajutava maailma mberkorraldamine eeldaks aga teadmise omamist ideede-tasandi kohta. Platoni epistemoloogia petabki, et see teadmine, ehkki raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise- potentsiaal hinges. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele eeldustele on selleks nutav ka haridus, mis kujundaks inimeses ige hoiaku orientatsiooni mistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kigil inimestel, ja ka neil, kes seda potentsiaali siiski omavad, mitte samal mral. Seetttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda meeltetunnetuse kaudu kujunenud arvamustele toetudes. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed kige suhtes, mis vljendub samade asjade kohta kujunevate arvamuste paljususes ja vastandlikkuses. Niisuguste inimeste maailmamistmise
PLATON Essee Annika Vesselov 12c Miks ma esse teemaks Platoni valisin? Alguses oli põhjus lihtne Platon oli esimene nimi mis mulle sõnaga filosoofia meelde tuli. Otsustasin siis tema kohta natukene uurida. Nüüd on mul hea meel, et just Platoni valisin, sest minu arvates on tal väga huvitavad arusaamad erinevatest asjadest. Lugesin veidi tema elulugu, kõnesid ja ideid. Üritan siis kirjutada kuidas mina tema õpetusest aru sain... Platoni elust: Platon (427-347 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese kõige kuulsam õpilane
esisele koopaseinale heidab. Et vangid on eluaeg aheldatud olnud ega ole kunagi näinud maailma väljaspool koobast, siis nad arvavadki, et varjud ongi reaalsed esemed. Vari on tõelisus- nende jaoks. Vangid istuvad ja arutavad nähtu üle; tunnustavad seda, kes ära arvab, missugune vari järgneb nt. kannu varjule, teevad järeldusi nähtust ja järgnevustest. Kummaline vaatepilt ja kummalised on ka need aheldatud vangid... jah sama kummalised kui meie, tõdeb Platon Sokratese suu läbi. Sest sama moondunud nagu varjupildid, mida näevad koopasse aheldatud vangid, on ka meie teadmised, mis põhinevad meeltetajul. Reaalsust meeltega tunnetades me tõeliselt olevani ei jõua- jõuame vaid varjuni. Tuleb tungida muljete ja näiliste nähtuste taha (- veeklaasis "murdunud" lusikas, Jürgen Veberi trikid- me saame nad lahti seletada või veel: seisad paigal, aga tegelikult tiirled tohutu kiirusega ümber Päikese). See nõuab mõistust
Tunnetus, mis ühe või teise valdkonna kohta välja kujundatakse, peegeldab endas antud valdkonna karakteristikuid. Kuna ideed kujutavad endast nähtuste olemusi ja põhjuseid, siis on teadmine neist mõistagi niisugune teadmine nähtuste olemustest, mis seletab nähtusi põhjuslikult. Ainult selline kõnelemine, mis suudab nähtuse juures esile tuua olemuslikku ning anda sellele põhjuslikku seletust, võib Platoni käsituse kohaselt pretendeerida ranges mõttes teadmise staatusele. Platon iseloomustas ideid ühtsete, paljudele üksikutele nähtustele ühiste/üldiste olemustena, seetõttu on teadmine, mis käib ideede kohta, universaalne teadmine, st. see ütleb midagi mitte pelgalt mõne üksiku asja kohta kindlal ajal ja kohas, vaid fikseerib seda, mis kehtib kõigi antud liiki kuuluvate asjade kohta igalpool ja igal ajal. Nii nagu ideed on tekkimatud, hävimatud ja muutumatud, nii on ka teadmine nenda kohta paratamatu teadmine, st.
üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks". Kindlasti üha suuremat elujõudu koguvatena on kultuuri arengu suhteliselt hilises staadiumis tekkinud nt moe-, spordi-, reklaami- jm filosoofiad. Kui teaduses on uurimistöö vektor suunatud ettepoole, siis filosoofias on loomulik, et mingi aktuaalse probleemi lahendamisse kaasatakse filosoofiaajalooline arsenal. Platon, Aristoteles, Descartes, Locke, Kant, Hegel, Russell, Wittgenstein jt mõttekorüfeed pole vananenud, nad, täpsemalt nende pakutud lahendusskeemid peamises sisus vähemuutuvatele põhiküsimustele, on tänases filosoofias täisosalised. Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega. Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös.
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 8. teema: Platoni õpetus hingest ja voorustest. Liikumise allika probleem ja kosmose hing. Kreeka keeles tähendab sõna kinoumenon, esiteks, midagi sellist, mis on liikumise seisundis, ning teiseks, midagi sellist, mida liikuma pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles, et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud. Selline eeldus ei ole enesestmõistetavalt ainuvõimalik. Uusaegne füüsika näiteks lähtus eeldusest, et iga keha, mis asub ühetaolises ja sirgjoonelises liikumises, ka säilitab sellise liikumise, vajamata selleks mingit eraldi põhjust. Kui aga kõik, mis liigub, peab olema millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liikuma
jumalad on loonud maailma ja jumalad on ülimad. Hakati tasapisi taipama, et maailma teke on seotud ja kooskõlas loodusega. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leides kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Niisugune maailmapilt oli omane ka muistsetel kreeklastel. Samas aga lõi Kreeka tsivilisatsioonmaailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale sellise uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemisest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Jumaliku tahte olemasolu ei esitatud, ent selles hakati üsna rohkem nägema vaid maailmakorralduse üldist alust, mitte niivõrd konkreetsete nähtuste ja sündmuste põhjustajat
poliitilise tegevuse raskeks. Kolmekümne türanni hirmuvalitsuse ajal 403-404 (türannide hulka kuulus ka Platoni sugulasi ja tuttavaid) tõmbus ta peagi poliitikast tagasi ja pühendus filosoofiale. Kui türannide valitsus kukutati, lootis ta, et demokraatide juhtimisel olud paranevad, kuid ta pettus sügavalt ka demokraatides, kui nad mõistsid Sokratese, "tolle aja õiglasima mehe", surma. Kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, oli Platon olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Kohtupidamist Sokratese üle jälgis Platon kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal "Sokratese apoloogia". Mälestuse õpetajast jäädvustas ta oma teostes. Pärast Sokratese surma tegi Platon pikki reise. Ta peatus mõnda aega Megaras Eukleidese, Sokratese ühe kõige ammusema õpilase juures, viibis tõenäoliselt mitu korda Egiptuses ja käis mitu korda Lõuna-Itaalias, kus ta kohtus pütaagorlaste
oma arvamus kõige kohta: teadmise ning tegelikkuse olemuse, poliitika, eetika, matemaatika, majanduse, ideaalse linna ülesehituse ja paljude teiste asjade kohta. Oma referaadis teen ülevaate Platoni elust ja loomingust ning analüüsin moraalifilosoofiat ja eetikat. 3 1 ELULUGU Platon (427 - 347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Platon oli kasvanud mugavuses ja rikkuses. Ta oli kaunis ja tugev noormees, oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna Istmose mängudel (Olümpia mängudega sarnastel ülekreekalistel võistlusmängudel muistses Kreekas), mida peeti iga kahe aasta tagant Istmosel Korintose maakitsusel. (2 lk 34) Kahekümneaastase noormehena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni õpetaja surmani. Platoni kohtumine Sokratesega oli pöördepunktiks ta elus. Kui Sokrates suri, oli
...........................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide..................................................................................................9 5. ARISTOTELES..........................................................................................................................10 5.1 Aristotele filosoofiamõtte näide..............................................
Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et peab ka peale looduse uurima ka inimesehinge ja tundma iseenast
peegeldused, siis toimub mõttetu kahekordistamine- kui meil on üldine inimese idee, siis meil läheb ju tarvis ka iga üksiku inimese ideed eraldi, sest inimesed on erinevad (niisiis peaks inimeses peegelduma üldine inimese idee ja veel üks idee, mis on see konkreetne tema erinevusi üldisest inimese ideest rõhutav idee, kuid see viib lõppkokkuvõttes absurdini) ja veel võib välja tuua etteheite, et Platon vastandab ja eraldab ideedemaailma ja meile tajutava maailma rangelt kaheks, et selle vahele jääb ületamatu kuristik, aga asja tõeline olemus ei saa ju olla lahus asjast enesest! ,, Vaatamata kriitilisele suhtumisele jäi A. alati oma õpetaja suureks siiraks austajaks ja pealegi pärinevad vastupidist teadustavad andmed autoreilt, kes ise suhtuvad A.-sse mitte eriti sõbralikult" (E. Salumaa ,,Antiikfilosoofia" lk. 90) 343.a kutsub Makedoonia kuningas Philippos ringi rändava A
2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Shakespear loeb iluks midagi ebamaist, mis siit maailmast ei pärine, näiteks Julia ilu (Romeo ja Julias). Ilu on alati olnud mingi iha objekt. Eriti teiste ilu näiteks seks partneri ilu. On olemas kahte sorti ilu: objektiivne ilu ja subjektiivne ilu. Subjektiivse ilu all mõistetakse midagi sellist, mis kuulub vaatlejale. Objektiivset ilu kirjeldab kõige paremini Platon. Platoni jaoks tähendab ilu asjade omadust olla sarnane asjade arhetüüpidele. Nende kaudu näitavad nad ise ennast arhetüüpidena ehk presentsus teeb asju ilusaks. Ilusateks asjadeks loetakse ka asju, mis 6 matkivad kosmost. Kuna kosmos on harmooniline seega ilusad asjad on kõik harmoonilised. Ilus võib peituda ka matemaatikas ja numbrites kuna need on enamjaolt sümmeetrilised.
süsteemi valikul on kaugeleulatuvad tagajärjed. Näiteks on sageli väidetud, et Hitler sai Saksamaal võimule tulla ainult seepärast, et Saksamaal kehtis proportsionaalse esindatuse süsteem. Kuid filosoofilisemast vaatevinklist on pakilisteks ülesanneteks eeskätt selgeks teha, mida demokraatia all mõeldakse ja miks seda tuleks pidada väärtuslikuks. Nende ülesannete lahendamise esimese katsena võtame vaatluse alla ühe kõige võimsama demokraatiavastase argumendi selle, mille esitab Platon oma Riigis. Uurides Platoni skeptilist rünnakut demokraatia väärtuse vastu hakkame nägema, kas viimane väärib kiitust, mille osaliseks ta nii sageli saab. Platon demokraatia vastu Oletame, et laeva või laevade pardal valitseb järgmine olukord. Kapten on suurem ja tugevam kui keegi teine meeskonnas, kuid veidi halva kuulmisega ja lühinägelik, ning ka meresõiduoskustes samamoodi piiratud
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena
* Ilu on lõpmatuse lõplik vorm, selle sümboolne väljendus. Mõtteid subjektiivse ilu määratluse kohta: * Ilu eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb. * Ilu on inimese hingeseisund, meeleolu. 3) Just nagu ilu puhul, saab ka kunsti määratlemisel rääkida objektiivsest ja subjektiivsest lähenemisest. Objektiivselt saab kunsti määratleda imitatsiooni kaudu ehk kui hästi või mil moel ta jäljendab olemasolevat. Platon on öelnud: „Kunstiteos on koopia looduses leiduvast, mis on omakorda koopia ideest.“ See peab olema tehtud korralikult ja hästi. Subjektiivselt on kunstiteos mingi mõtte, idee, objektiivse või kehatu subjektiivne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. 11 4) Kunstiteose autori rolli võib mõista mitmeti. Platon leidis, et kunstnik on läbi oma ande
Platoni tunnetusteooria kohaselt rääkida küll, kuid tunnetus ei lähtu neis kogetust. · inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist. Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede (eidoste) erinevus selles, et · meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud. · meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming. Ei, Platoni arvates on ideed inimestest sõltumatud. Platon ei pidanud silmas ideesid igapäevases tähenduses. · meelelise maailma asjad muutuvad aeglaselt, ideed aga tekivad kiiresti. Ei, Platoni arvates on ideed igavesed, st nad ei teki. Platon ei pidanud silmas ideesid tänapäeval tavapärases tähenduses. Platoni arvates on olemas näiteks · inimese-idee, kolmnurga-idee, laua-idee. · õigluse-idee, mehisuse-idee, arguse-idee. · juuste-idee, riigi-idee, pori-idee
Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Kaotatud hüved toovad endaga kaasa mõne muu ebamugavuse (nt tervise halvenemine). Kodumaa, laste ja vanemate ohtusattumist ei saa pealt vaadata, seetõttu häirib ja masendab see rumalat inimest. Kirjas LXXIV väidab, et targa inimese teod on enesega kooskõlas ja sobivuses. Ta on harjunud ning rahulik mõeldes enda surmale, sest see tuleb ju paratamatult, seetõttu ei suhtu ta traagiliselt ka teiste surma. Lähedaste surma taludes on tema hingeseisund sama, mis enda surma oodates, sest ta valitseb ennast ning näeb maailma üldisemalt. Mina arvan, et lähedase kaotus mõjutab ja masendab igat inimest, samas ei oska ma öelda, kas Seneca poolt esitatud väited on õiged või mitte. Arvamusi on väga palju, kindlasti olid Seneca põhjendused tema jaoks tõde
AKADEEMIA 9/1997, lk 18191828 POLITEIA (VII raamat 514a-521 b) Platon Tõlkinud Marju Lepajõe ,,Pärast seda nüüd," ütlesin, ,,võrdle meie loomust harituse [] ja harimatuse seisukohalt selli- se kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed
Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid.
· Aristoteles tuli Ateena barbaarseks peetud põhjalast. Iga õige otsus peegeldab seega olemissuhteid. · Platoni vanaks saades tekkis pingeid: · SÜLLOGISTIKA: · Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure." · Väide (deduktiivne järeldus) · Alamväide (induktiivne järeldus) · Platon: "Õpilane on nagu varss, kes lööb oma ema pärast · Järeldus seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud." · Kõik inimesed on surelikud. · Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles · Sokrates on inimene. Akadeemiast. · Järelikult on Sokrates surelik. · 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja · Kõik inimesed on mõistusega.
>> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. 01st of March 17:25 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, >> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus b. milles ei ole inetust c. mida peetakse ilusaks 01st of March 17:25 matis Platoni koopamüüdi kohaselt a. on tõde peidus müütilises koopas. b. elavad rumalad inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega. >> c. on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nähakse vaid varjusid. 01st of March 17:27 matis Millistest huvidest lähtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi seisused? valitsejad -- riigi kui terviku huvidest sõjamehed -- riigi kui terviku huvidest rahvas (käsitöölised) -- isiklikest huvidest 01st of March 17:27 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on inetud need asjad, a. milles keegi ei oska ilu näha. b. milles on kehastunud inetus. >> c
>> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. 01st of March 17:25 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, >> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus b. milles ei ole inetust c. mida peetakse ilusaks 01st of March 17:25 matis Platoni koopamüüdi kohaselt a. on tõde peidus müütilises koopas. b. elavad rumalad inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega. >> c. on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nähakse vaid varjusid. 01st of March 17:27 matis Millistest huvidest lähtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi seisused? valitsejad -- riigi kui terviku huvidest sõjamehed -- riigi kui terviku huvidest rahvas (käsitöölised) -- isiklikest huvidest 01st of March 17:27 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on inetud need asjad, a. milles keegi ei oska ilu näha. b. milles on kehastunud inetus. >> c
>> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. 01st of March 17:25 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, >> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus b. milles ei ole inetust c. mida peetakse ilusaks 01st of March 17:25 matis Platoni koopamüüdi kohaselt a. on tõde peidus müütilises koopas. b. elavad rumalad inimesed kui koopas oma piiratud maailmavaatega. >> c. on meeleltega tajutav maailm kui koobas, kus nähakse vaid varjusid. 01st of March 17:27 matis Millistest huvidest lähtuvad oma tegudes Platoni ideaalse riigi seisused? valitsejad -- riigi kui terviku huvidest sõjamehed -- riigi kui terviku huvidest rahvas (käsitöölised) -- isiklikest huvidest 01st of March 17:27 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on inetud need asjad, a. milles keegi ei oska ilu näha. b. milles on kehastunud inetus. >> c
Tooge näiteid. Tõeline olemine on see, kui miski mitte kunagi ei hävi. Mittetõeline olemine olevat see, kui asjad saavad hävida. Mittetõelise olemise all pidas ta materiaalset maailma silmas. Inimene sõidab autoga, juhtub õnnetus ja hävib auto, halval juhul ka inimene. Auto ja inimene lakkavad mittetõeliselt eksisteerimast, samas kui auto ja inimese ideed säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi. 10. Selgitage Platoni koopamüüti. Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises maailmas olevate ideede varjud, mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev valgus koopa seinale. 11
annaabi.ee 
