IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus)
rahva osalus valimistel vaba ja madal 2. erakondadevaheline poriloopimine; 4) arenenud demokraatiaga riikides on avalikus sektoris hõivatuid ca' 20%, Eestis ca' 30%; sisuliselt on märgata endise diktatuuririigi mõjusid, kus avalik sektor kontrollis kogu ühiskonda. Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond) · Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. (Keskerakond) Kas Eesti on õhuke või paks riik? Eesti on õhuke riik: 1) Eestis on liberaalne turumajandus, riigipoolne suhtumine majandusellu on vähene; 2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile. Erinevad ühiskonnatüübid: Ürgühiskond
Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsus. Parempoolsus. 1.Baasideoloodiaks sotsiaaldemokraatia 1...konservatism, liberalism,kristlik demokraatia (A.Merkeli partei) 2.Esindab vähekindlustatud elanikkonna kihtide huvisid. 2
Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemiga, majandus: vabaturumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine, sotsiaalpoliitika: vabadus, konkurents ja individualism, riik ei tegele kulukate sotsiaalprogrammidega vaid motiveerib inimesi rohkem töötama, suhtumine riiki: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut, sihtrühm: ettevõtjad · Konservatism- väärtused: traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, pooldavad
suhe. Klassikaline näide sellest on ümarlaud, leidub ka foorumeid ja virtuaalseid võrgustikke. Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. (õ. lk 47) 4. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist. Igaüks on oma õnne sepp, st pole õigust karistada rikkamaid kõrgemate maksudega. Liberaalse heaolumudeli etaloniks on USA, Suurbritannia. Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne
Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) · Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile · Aeglased reformid · Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik · Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel · Riik ei peaks majandusse sekkuma · Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse · Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve · Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Liberalism (tsentristid, Reformierakond) · Toetab isikuvabadust · Kiired reformid · Pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge, minimaalset riigi sekkumist
Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile Aeglased reformid Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel Riik ei peaks majandusse sekkuma Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Liberalism (tsentristid, Reformierakond) Toetab isikuvabadust Kiired reformid
puudutab. Nt tööandjate ning ametiühingute kaasamine Võrgustik tööandjate ja ametnike kooslus, kõigil on üks ja sama eesmärk. POLIITILISED IDEOLOOGIAD 1. Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 2. Vasakpoolsed ideoloogiad sarnasused Parempoolsed ideoloogiad Liberalism ülim väärtus Inimeste heaolu Vabaturumajandus, indiviidi vabadus. heaoluriik konkurents Maksimaalne Ei ole õiglane rikkaid tegevusvabadus, vabaduse karistada kõrgete maksudega kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi Liberalism abil. Konservatism ühiskond
sotsiaalset ehitust, parteistumist. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele. Näiteks Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias ● ühiskondlikud liikumised, ● huvi- ehk survegrupid, ● erakonnad ehk parteid. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms) Nimetatakse ebasoovitatavaid, kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majandusliku edendamist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali. Heaoluriik. Riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete
· NÕUDEV ALGATUS tahe mõjutada avalikku võimu toimima soovitud moel · TOETAV ALGATUS Koostöö avaliku võimuga oma soovide realiseerimiseks · ALTRUISTLIK ALGATUS- soovitud eesmärgid saavutatakse ilma avaliku võime poole pöördumatta Huvide realiseerimise kanalid Ühiskondlikud Huvi- ehk Erakonnad ehk liikumised survegrupid parteid Põhiseadus 1.Millal on EV Loodud 2. Millele on rajatud EV 3. millal on vastu võetud präegune põhiseadus? 4.Mille alusel võib väita, et EV on loodud kui rahvusriik? 1.EV on loodud 24 veebruar 1918 2. EV on rajatud õiglusele, vabadusele ja õigusele 3. Präegune põhiseadus on vastuvõetud 1992. aastal 28 juuni 4. Selle alusel et kõrgemavõimu kandjaks on rahvas SLAIDIDELT 1.Õigus vabadusele 2
taunitavateks. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühikonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahedada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigeb erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Need aga kelle jaoks on tähtsad avalik sektor ja võrdsus ühiskonnas on vasakpoolsed (pahempoolsed). Parempoolsed ideoloogiad 1) Liberalism - Näide: Reformierakond. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema nii kujundatud, et luua maksimaalne vabadus indiviidi tegutsemiseks. Riigi rolli näevad liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide
*üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid *Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud *Pehmendab turukonkurentsi *Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/vanadusest) tulenevaid riske *Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õigusele. Liberaalid(parempoolsed) leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest. Sotsiaaldemokraadid(vasakpoolsed) leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt).
- tänapäeval tuginevad kõik parteid, samuti enamik ühiskonnaliikumisi mingile ideoloogiale, on nende tegevuse lähtealus - asub alati mingil kindlal positsioonil, pole kunagi neutraalne ( ühte pooldab, teist taunib) - täidab kahte funktsiooni: a.) annab hinnangu eksisteerivale olukorrale õigustab ja mõistab hukka b.) loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas on vasakpoolsed. LIBERALISM parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust. Põhiseisukohad: - ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Üksikisik on olulisem kui kollektiiv või riik tervikuna. Inimõigused, humanism, sallivus - usuti mõistuse ja teadmiste kõikvõimsusesse valitsejad ei peaks vanadest traditsioonidest kinni hoidma, ühiskonda tuleb julgelt reformida.
alamkoda Rahvuskoguks (l'Assamblée Nationale) ja ülemkoda Senatiks (le Sénat). Kahekojalise parlamendi suur pluss on see, et ebaõnnestunud või puuduliku seaduse puhul ei tule seda kohe ellu rakendada. Uue seaduse puudusi saab ülemkojas veel pikalt lahata. Kõik poliitilised otsused sünnivad alamkojas, ülemkoda üksnes kinnitab alamkojas vastu võetud seaduse või saadab seaduse alamkotta täiendusteks tagasi. Eesti riik on liialt väike, et veel üht parlamendikoda üleval pidada, mistõttu meil allkirjastab seaduse või saadab selle parlamenti tagasi vabariigi president. Meie kodumaal tekiks vajadus parlamendi ülemkoja järele üksnes siis, kui presidendi praegune funktsioon peaks muutuma. Eesti Vabariigi Riigikogu (parlament) Toompeal. 5 Igal riigil on oma põhiseadus e
Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism)
Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Konföderatsioon (Euroopa Liit) Riikide liit ühtse, tavaliselt valis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism) Keskparteid
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise
Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. nn kolmas tee ehk vasaktsenter selge klassiorientatsioon puudub: tegu on kodanikuideoloogiaga; pooldab uut segamajandust nt MTÜ-d) ja kosmopoliitilist rahvuslust, eeldab, et riik oleks aktiivse kodanikuosalusega demokraatia ning soovib luua ühiskonnas b) Parempoolsed ideoloogiad Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi. Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Liberalismi iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus
Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid. Nt mis motiveerib isiksust tegutsema: vanus (mida vanem, seda vasakpoolsem), haridus (mida haritum, seda parempoolsem, kuid oleneb haridusest), etnilisus (vähemusrahvused vasakpoolsemad), sugu (naised kalduvad vasakpoolsusesse, kuna tahavad õiglust), religioon (mida tõsiusklikum, seda parempoolsem). vasakpoolsed parempoolsed Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku teooria väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku
opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe.
Reform: Thomas Jefferson Abraham Lincoln Woodrow Wilson Praegu: Andrus Ansip- reform Mari Kiviniemi- Soomest Konservatism Kujunes 18. saj liberalismi vastandina. Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku, riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa, naabruskond, kirik, seltsid) ja alles siis riik.
valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki
Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihitus ja põhiväärtused. Klassikalisele valijate suhtlemisele oma rahvasaadikuga on tänapäeval lisandunud mitmeid poliitika mõjutamise kanaleid. Uusimad neist on seotud e-demokraatiaga – nii saab interneti vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1. Demokraatia kui rahva võim Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and
Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete- seaduste täitmist. Riigi 4 roll on tagada indiviidide kaitse teiste indiviidide eest. Kõik teised vastutusvaldkonnad tuleb anda suveräänsete indiviidide kätte. Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg- majanduslik liberalism (vaba turg ja kaubandus). Adam Smith pidas majandust turuks. Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile- toimib iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Vaba turu ideede kõrgpunktiks on laissez-faire (lase minna või lase olla) doktriin. Selle järgi ei tohi riigil olla mitte mingisugust majanduslikku rolli. Varaste liberaalide usk
Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: - Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu suveräänne. - riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad - riik omab kontrolli kindla territooriumi üle - riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest 4 Riigivõimu tunnused, mistõttu riigivõim on teiste võimude suhtes ülimuslik(lk.46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse · ainuõigus kasutada vägivalda · otsuse on kohustuslikud · omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada teda rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk
Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid
n. Valitsus on parlamendi- seadusloomega parlamendi poolt väliselt ning ei tegeleb parlament. ametisse ole parlamendi nimetatud ja ees parlamendi ees aruandekohustus aruandekohustus -lik. -lik. Nt Lõuna- Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Nt Katar, Saudi Aafrika, Ühendriigid, Tai Araabia, Mongoolia, Eesti Indoneesia Vatikan Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp organisatsioon, mis soovib poliitikat vaid mõjutada, mitte teostada. Kategooriakaitse grupp organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit) Edendamisgrupp eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve) Mõjutamiseviisid: surve puudub otsene kontakt o Protestid, miitingud
otsused. Probleemiks ka reformide ebaühtlane tempo, põhiseaduse ja valimiste reformid kiired, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt. o Heaoluriik RIIK, MIS SEKKUB TURUMAJANDUSSE NING TULUDE JAOTUMISSE, ET LEEVENDADA SOTSIAALSETE TEENUSTE JA VÄLJAMAKSETE ABIL TURURISKIDE MÕJU INIMESTE TOIMETULEKULE. Heaoluriigid tekkisid kahe ühiskonnamuutuse tõttu: · Tööstusrevolutsioon tegi valitsevaks vabrikutöö, mistõttu muutus leibkonnamudel, üksi jäid vanurid ja lapsed, kes vajasid riigi abi varem, agraarühiskonnas kandsid sotisaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kkohustusi kirik, perekond ja kogukond, nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste
3. •Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused 4. Proportsionaalsed valimised- Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga. Valituks osutub igas ringkonnas 1 isik, kes kogub maksimumi. Kui keegi enamust ei kogu, korraldatakse uus valimisvoor 2-he enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast esinduskogusse valitakse 1 esindaja. PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE: Hääli antakse üleriigilisele nimekirjale, mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt antud häälte arvule. See valimissüteem aitab
2) Eesti Vabariigi kultuurielu põhijooni 1934-1940. Loodi kaasaegne kultuur ja teadus. Korraldati ringi haridussüsteem. Õppekeeleks oli eesti keel. Algkool oli kohustuslik, kus õpetati vähemalt 2 võõrkeelt (peamiselt saksa ja inglise). Hakati rõhku panema kutseharidusele, sest spetsialistide puudus tekkis. Koolisüsteemis võeti eeskuju Lääne-Euroopast. 1919 avati TÜ esmakordselt eesti ülikoolina. Väga oluline oli eesti keele teaduskeele loomine, mistõttu muutus eesti keel kultuurkeeleks. Hüppeliselt täienes trükiste arv, mis olid tõlgitud väliskeelest eesti keelde ja ilmusid eesti keeles, lisaks ajakirjad ja ajalehed. Kogu maa oli kaetud seltside, rahvamajade, raamatukogudega. Tihedalt külastati kino ja teatrit. Eesti levis Lääne- Euroopa mood ja teised mõjud. Iga 5 aasta tagant peeti üldlaulupidu. Soome tasemel raadiod(mis mõttes Soome tasemel?). 7. 1) Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Poliitilised ideoloogiad.
demokraatlikud. Selles, mismoodi ja kuivõrd demokraatlikke ideaale tegelikkuses järgitakse, on aga suur vahe. Ükski kommunistlik riik ei olnud hoolimata nende põhiseaduses väidetust demokraatlik. Sama kehtib praeguseni Hiina Rahvavabariigi, Kuuba Vabariigi, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ja Vietnami Vabariigi kohta. Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. Neis on riigipead koondanud enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus 3 gruppi: Madala arengutasemega riigid suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses primaarsektor Keskmise tasemega riigid enamus inimesi on seotud töötava sektoriga sekundaarsektor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
