koguma, et üldse saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle kogunud hääli parteid riigikokku ei pääse. 5. Valimiste põhimõtted. Otsene-valimistulemuse määravad valijate hääled, mitte miski muu. Salajane-igaüks hääletab eraldatud valimiskabiini ning teistel pole õigust tema valikut teada saada. Ühetaolised- iga kodaniku häälel on võrdne kaal ja pole priviligeeritud kodanikke, kellel on mingil põhjusel mitu häält. Regulaarsed- valimised toimuvad kindla ajavahemiku, harilikult iga 4-6 aasta järel. Vaba- kõik valimisõiguslikud kodanikud saavad neil osaleda hääletades või ise kandideerides Ausad ja võrdsed- kõigil kandideeritavatele poliitilistele jõududele kehtivad ühesugused reeglid ning võimulolijad ei painuta neid enda kasuks, et saada ebaausal teel eeliseid konkurentide ees. 6. Piirangud riigikogusse kandideerimisel.
Igal valitud ametiisikul tuleb leppida ohuga, et nad võidakse ametist maha hääletada. Ainsaks erandiks on kohtunikud, nende erapooletuse tagamiseks määratakse neid ametisse tavaliselt kogu eluks ning neid võib tagandada vaid tõsise seaduserikkumise tõttu. Massilisus Kodaniku ja valija määratlus peab olema nii lai, et see hõlmaks suuremat osa täiskasvanud elanikest. See pole demokraatia ajaloo vältel mitte kogu aeg nii olnud. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel vara-omanikest meestel. Varanduslik tsensus kadus XIX sajandi algul, naised said valimis-õiguse riigi esindusorganisse valimisel alles XX sajandil või veidi varem (Uus-Meremaal 1893. aastal, Soomes 1906. aastal, Norras 1907. aastal, Eestis 1920. aastal) Siiski esineb ka tänapäeval mitmeid piiranguid: vanus 11 paiksus teovõimelisus keeleoskus mõnel maal ka kirjaoskus jne
3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega;
Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei ja järelikult on ka valimised vaid n-ö poliitiline tsirkus. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem
Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteerutakse eelkõige töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma kogu ülalpeetavate pereliikmete vajadused. 2) Töötaja, kes maksnud suuremaid makse, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat hüvitist. 3) Vanamoodne suhtumine naistesse: Naine pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. 4) Näidisriigid: Saksamaa, Prantsusmaa Liberaalne heaolumudel: 1) Põhimõtteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik 2) Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine. 3) Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub nende rahakoti paksusest. 4) Madalad maksud! 5) Näidisriigid: USA, Suurbritannia ........................................................................................................................................................... .............
Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale otseselt vaid valimistega. · Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. · Elitaardemokraatia- võimule saab vähemus ehk eliit, oskus arvestada rahva huvide ja olulisemad ellu viia. 6. Millised on demokraatia ohud? · Inimsed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi · 51% türannia, enamuspõhimõte · Riigimees või poliitik? 7. Vabade valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi · Hariv funktsioon · Rahva usalduse heaks indikaatoriks 8. Vabade valimiste põhimõtted · Üldised- hääleõigust omavad pea kõik täiskasvanud elanikud, v-a kriminaal karistust kandvad ja teovõimetud isikud.
Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. · Peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust
Saksamaal. Orienteerutakse eelkõige töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Töötaja, kes maksnud suuremaid makse, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat hüvitist. Vanamoodne suhtumine naistesse: naine pigem koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Näidisriigid: Saksamaa, Prantsusmaa Liberaalne heaolumudel: Põhimõtteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine. Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub nende rahakoti paksusest. Madalad maksud! Näidisriigid: USA, Suurbritannia Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeühiskonnale iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus.
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseisev demokraat
7. Sotsiaalne kihistumine Ühiskonnas võib inimene klassifitseerida erinevate näitajatega. Valdavaks on majanduslik sissetulek (palk, rikas, vaene jne) 8. Sotsiaalne liikumine vertikaalselt ja horisontaalselt Horisontaalne- liikumine sarnase positsiooniga (staatusega) sotsiaalsete gruppide vahel (nt. kolimine maalt linna või vastupidi) Vertikaalne- liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel (spetsialistist juhiks saamine) 9. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdse kohtlemise seadus Võrdse kohtlemise seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning eeldada naise ja mehe võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust. 10. Iseloomusta agraar- , tööstus-ja infoühiskonda
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
inimesel tuleb Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks täita rida tingimusi. Näiteks peab tundma kohalikku kultuuri ja oskama kohalikku keelt. Kuid alla 15-aastastel on võimalik taotleda Eesti kodakondsust lihtsustatud korras. Siiski, minuarust kodakondsuse saamine ei pruugi olla välismaalasele kerge. Ainuüksi keele ja kultuuri õppimine võib osutuda suureks raskuseks. Milline peab kodanik siiski olema? Ainult kodanikuks olemisest ei piisa. Iga riik vajab kodanikke, kuid häid kodanikke. Seepärast tulebki kodakondsuse taotlemisel täita rida tingimusi. Igal kodanikul ja ka mitte kodanikul on võrdsed kohustused, vabadused ja õigused, mis on sätestatud põhiseaduses. Näiteks on riik kohustatud andma meditsiinilist abi ka kodakondsuseta inimesele. Inimesest teeb väärt kodaniku ka juba see, kui ta teeb oma igapäevast tööd korralikult ning kohusetundlikult. Töö tegemisega suurendab inimene riigi majandust ning sellest sõltub riigi areng
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- p
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
a) Mitte mingite b) Poliitiliste c) Usuliste 54. Mille alusel tohib piirata õigusi ja vabadusi? a) Ainult kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega b) Kooskõlas mis tahes seadusega c) Ei tohi üldse piirata 55. Kellel on Eestis õigus riigi ja seaduse kaitsele? a) Kõigil Eestis olevatel inimestel/igaühel b) Ainult Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga isikutel c) Üksnes Eesti kodanikel 56. Keda kaitseb Eesti riik välismaal? a) Ainult Eesti kodanikke b) Nii Eesti kodanikke kui ka Eesti elamisloaga inimesi c) Iga inimest, kes kaitset vajab 57. Kellel on Eestis õigus vabale eneseteostusele? a) Kõigil Eestis olevatel inimestel/Igaühel b) Ainult Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga isikutel c) Üksnes Eesti kodanikel 58. Kellel on Eestis õigus vabadusele ja isikupuutumatusele? a) Kõigil Eestis olevatel inimestel/Igaühel b) Ainult Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga inimestel c) Üksnes Eesti kodanikel 59
Majandus: vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turud, riigi minimaalne sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus Vabariigi taotlemine Ettevõtlus, konkurents, turumajandus, vabakaubandus (Reformierakond) Tavamaailmas liberaalide ja konservatiivide vaated hakkavad kokku saama. Reform: Thomas Jefferson Abraham Lincoln Woodrow Wilson Praegu: Andrus Ansip- reform Mari Kiviniemi- Soomest Konservatism Kujunes 18. saj liberalismi vastandina. Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1
Kodanikupäev Kodanikupäeva tunnustus LISA: Aasta kodanik Kultuuriministeerium kuulutab igal aastal välja aasta kodaniku konkursi. Tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ja kandidaate saavad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost kodanikupäeva motoga, mis on igal aastal erinev. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Vaadake ka varasemalt aasta kodaniku aunimetuse saanud inimesi ja kodanikuaasta varasemaid motosid. Riik ja kodanik LISA: Riik koosneb mitmetest inimestest, mis teeb rahva. Eesti on demokraatlik Vabariik, mis tähendab, et rahval on otsustusvõime, et valida valitsus, mis peab rahvast teenima. Valitsus saab võimu rahvalt, ning teda piiravad inimõigused. Kodanik ja tema õigused LISA: Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kodanikul on õigus: hääletada kohaliku omavalitsuse val
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välis
Tunnused: o Ressursside ülekandmine o Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Mudel Konservatiivne Sotsiaal Liberaalne demokraatlik Tunnused Suunatud töötavale Kehtib võrduse, Oluline on inimeste inimesele. solidaarsuse vabadus ja Palk sõltub inimese põhimõte. võrdõiguslikkus. isiklikust panusest. Palk ei sõltu inimese Riigi ülesanne on Tugev koostöö isiklikust panusest. tagada kõrge ametiühingute ja Riik on peamine tööhõive ning see tööandjate vahel. sotsiaalteenuse tegeleb majandusega. Ühiskond on pakkuja (hoolitseb Teenus e kvaliteet
kaasneb ka kodanike soov näidata oma osalust riigiasjades ja valimistel; 7. Kuivõrd Teie arvates 2007. a Eesti Vabariigi Riigikogu valimiste eel toimunud erakondade valimiskampaaniad mõjutasid valimisaktiivsust? (4 p) Tooge kaks näidet, mis näitavad, et kampaania mõju oli positiivne: valimiskampaaniatele kulutatud suured summad ja suured valmisreklaamid tekitasid paljudes ka pahameelt ja võisid seetõttu mõjutada neid kodanikke, kes tahtsid sellise kampaania vastu protesteerida; valimiskampaania mõju avaldus kindlasti ka erakondade valimistulemuses. Tooge kaks näidet, mis näitavad, et kampaania mõju oli negatiivne: valimiskampaania mõju avaldus kindlasti ka erakondade valimistulemuses. Ül 16. Kohalik võim ja valimised 1. Mille poolest erineb valijaskond Riigikogu valimistel ja kohalike omavalitsuste valimistel? Kohalike omavalitsuse volikogu valimise seadus:
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS;
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteerivast inimesest ja ühiskonna korraldusest
Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine elu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis · Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke · Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus · Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. RIIGI PÕHITUNNUSED · Territoorium · Rahvas Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c000000700000000000000000000000873b0000ed28000020
RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised eleme
Kodanikuks olemise võlu ja vaev Riigi põhitunnusteks peetakse territooriumi, rahvast ehk elanikkonda ning suveräänset riigivõimu. Seega on riigi oluline tunnus elanikkond, kes asub selle riigi maa-alal ning allub sealsetele seadustele. Elanikkonna suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, kuid lisaks neile võib riigis asuda ka välismaalasi, kelle riigis viibimise alused reguleeritakse vastavate seadustega. Eesti tähistab iga-aastaselt kodanikupäeva. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See aitab ühes iseseisvuspäeva ja võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Seda päeva tähistatakse 26. novembril. Ka see aasta pole erandiks ning tähtpäevani on jäänud vähe aega. Nagu ka varasematel aastatel, on nüüdki kuultuuriminister Laine Jänes välja kuulutanud konkursi kandidaatide leidmis
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonna
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,
Erakorralist olukorda peab iseloomustama neli põhitunnust: 1) peab territoriaalselt hõlmama kogu riiki; 2) oht peab olema nii suur, et seda ei saa kõrvaldada tavapärase vahenditega; 3) kriis peab olema ajutise iseloomuga; 4) erakorraline olukord peab olema välja kuulutatud ametlikult ning ajaliselt piiratud. Iga inimene vastutab oma õiguste kasutamise eest, st õiguste kasutamine ei tohi riivata teiste inimeste õigusi. Igal inimesel lasub isiklik vastutus oma tegude eest. Kõik inimesed peavad olema eelkõige seadusekuulekad. Igapäevaelus tuleb aga juhinduda kõigist normidest peale seaduste ka tavadest ja moraalinormidest. Kuigi seadusi ja määrusi on palju ning kõiki neid tunnevad üksnes juristid, ei vabasta seaduse mittetundmine siiski kedagi karistusest. Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused ,,Riigi Teatajas", mis on kättesaadav igas raamatukogus ning ka Internetis aadressil www.riigiteataja.ee.
Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal punktil – eesti kultuuri elujõulisus ; heaolu kasv ; ökoloogiine tasakaalustatus ; ühiskonna sidusus Jätkusuutlik VALITSEMINE- võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane ehk võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas Hea valitsemine on tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise tulemuslikkus näitabki kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Heaolu kasvab investeeringute pealt, s.t et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid panus heaolusse. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus on Eestis mureks, sest rahvastik väheneb ja vananeb. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kvaliteeti määravad inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda.
3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodanik 2. Saad kodakontsuse vastava õigusliku protseduuri läbimisel 3. Eriliste teenete eest riigi ees, vabariik annetab sulle kodakontsuse Kõik kodanikud on võrdsed, kuid Eesti presidentiks saab kandideerida üksnes sünnijärgne kodanik Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi riik kelletki võtta 4.Eesti väärtused- meil on vabadus, võrdõiguslikkus, sallivus, töökus, vägivalla hukkamõist ja ühiskonna hoogne areng 5.Riigi mõiste Põhitunnused- rahvastik (põhirahvas ja rahvavähemused), territoorium, iseseisev avalik võim(valitsus, parlament, kohtud jne), peab olema teiste riikide tunnustus Demokraatliku riigi võimuorganid 1. Valitsemine käib õiguste järgi 2. Kõik inimesed on võrdsed 3. Kehtib võimude lahusus 4. Võim on avalik jne 6.Erakonnad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
