Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliselt ühendatud valitseja pärisvaldus(t)ega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimulepürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei pea ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana. Juhul ku...
hajuvad. Samasugune hajuvus iseloomustab ka hüve mõistet, sest paljudel juhtudel see võib osutuda kahjulikuks. Mitmeid on varemgi hukutanud rikkus või vaprus. Seega tuleb niisuguste asjade puhul tuua välja tõde jämedalt, üldjoontes. On ju haritud inimesele omane otsida iga tegevusliigi puhul täpsust niivõrd, kuivõrd asja loomus seda võimaldab. (Nikom.eetika, 2007: 8,9) Igaüks otsustab õigesti just nendes asjades, milles ta on haridust saanud. Seetõttu pole noor mees poliitikateaduse jaoks sobiv kuulaja, kuna ta on elusündmustes kogenematu. Polegi tähtis, kas ta on aastatelt noor või kommetelt lapsik -- puudujääk ei seisne mitte ajas, vaid tunnete järgi elamises ja kõiges nende järgimises; niisugusel puhul osutub tunnetus tarbetuks, justnagu ohjeldamatute isikute juures. Neile, kelle toimingutes ja tegutsemistes -5-
Bacon suri 1626 aata aprillis suri ta loomulikku surma Looming Teosed eesti keeles Renessansi kirjanduse antoloogia, ER, Tallinn 1984, lk 474482: katkendeid "Uuest Atlantisest", tõlkinud Villem Alttoa, ning lühiesseed "Ilust", "Surmast" ja "Õpingutest", tõlkinud Arthur Hone; kommentaarid lk 691692 Esseid: "Armastusest", "Jultumusest", "Ateismist", "Õnnest". Tõlkinud ja kommenteerinud Ilmar Vene Looming 1987, nr 5, lk 649654 "Tekste poliitikateaduse klassikast" / Tartu Ülikool, filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja ühiskonnateaduste labor; koostanud, tõlkinud ja toimetanud Rein Toomla, Tartu 1990 "Uus Atlantis. Valik esseid". Tõlkinud Karin Suursalu; saatesõna: Enn Soosaar. Tallinn: Perioodika, LR 2004, nr 40, 56 lk; Kirjandus Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost II. Filosoofia uuestisünd: Bacon ja Spinoza". Tõlkinud Leo Anvelt. Sari Elav teadus, nr 61, EKS, Tartu 1937, 112 lk; 2
Niccolò Machiavelli oli poliitiline, mõtleja ja üks kaasaegse poliitikateaduse rajajaist; kirjanik ja dramaturg, Elu · Niccolò Machiavelli sündis Firenzes, Itaalias, isa Bernardo ja ema, Bartolomea Nelli kolmanda lapsena, õdede Primavera ja Margherita järel ning enne vend Tottot Suguvõsa hõbedasel vapil oleva sinist värvi risti igas nurgas on nael; chiavello tähendab itaalia keeles naela ja malchiavello "kurja naela", s.t naela, mis suudab enda eest seista. Aegade jooksul on nime edastatud erinevas kirjapildis,
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone
massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist,vaimukultuuri;demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; b)USA poliitikateaduse koolkond,mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel;poliitikas ideede,arvamuste,poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus monism-pluralismi vastand;diktatuur,absolutism ühiskonna jätkusuutlikkus-areng,mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused,seadmata ohtu
või perteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel.Partei e erakond-ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste orgaisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades.Pluralism-1)mitmekesisus,paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist,vaimukultuuri; demokaatrliku ühiskonna iseloomulik tunnus.2)USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid vaid võim jagatakse huvigruppide vahel.Poliitika- ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahedamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil.Polüarhia- kõrgeltarenenud,pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine
vajalikke teadmisi, väärtusi, oskusi, samaväärne mõistega poliitiline kultuur, kuigi rõhutab rohkem toimija ehk kodaniku aspekti. kodakondsuse saamise viisid;1)omandatakse sünniga; 2) saadakse naturalisatsiooni korras; 3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena pluralism;-1). Mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaelt pole nüüdisemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. identiteet;- samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. integratsioon;- ehk lõiming on kooskõlastamine, ühiskonna või regiooni nt euroopa kujundamine tervikuks, arvestades osapoolte huve ja säilitades nende omanäolisus.
Tegevus on mingi vajaduse rahuldamisele suunatud käitumisakt, mis tugineb (koos)tegutsejate vastastikustele ootustele ja toimuva tähenduse ühesugusele mõistmisele. Parsonsi tegutseja (ingl. actor) tahab rahuldada oma vajadusi ja jälgib seejuures, et ei satuks vastuollu keskkonnaga. Poliitikateadus Esimesena kasutas mõistet (science politique) Jean Bodin oma kuulsas ,,Kuuesraamatus vabariigi kohta" (1576). Politoloogia kodumaaks peetakse USA-d. Poliitikateaduse uurimisobjektiks on poliitika (mis omakorda on seotud võimu ja võimusuhetega). Mõiste poliitikateadus on eesti keeles suhteliselt uus. See tuli kasutusele alles 1990-ndatel aastatel. Eesti üleminekuaja politoloogia ei lange päriselt kokku sellega, mida poliitikateaduse all mõistetakse Läänes ning põhjuseks peetakse 'Teadusliku kommunismi pitserit'. Meil kiputakse kõiki ühiskonnateaduse harusid, mis mingil moel käsitlevad poliitikat, nimetama politoloogiaks. Säilinud on
Makroteooriad ja paradigmad n Teooria on tegelikkuse (empiiriliste andmete) süsteemne ja laialdane seletus n Näiteid teooriatest: pluralism, elitism, funktsionalism n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine n Näiteid paradigmadest: liberaaldemokraatia, konfliktiteooria, majandusautism Poliitikateaduse areng Kuni 19. sajand poliitikafilosoofia (Platon, Aquino Thomas, Hobbes, Locke) ja praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu) n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd: n Prantsuse ja Saksa ideoloogiate uurimine ja võimusotsioloogia (de Tracy, Comte, Michels, Pareto, Weber; 1871 Ecole Libre des Sciences Politiques Pariisis) n Ameerika poliitikateadus (Lippmann, Laski; Chicago koolkond; 1880
(Schutting, 2006: 22-23). Tema tähtsamaks teoseks on „Valitseja“. Raamat pidi peegeldama seda, mida valitsejad parasjagu teevad. Machiavelli lootis sellega võita valitseva Medicite dünastia soosingu (Donskis, 2010). Raamatus käsitles ta hetkeolukorda riigis. Selles leidus mitmeid põhimõtteid, kuidas olla hea valitseja (Schutting, 2006: 27-28). „Valitsejaga“ kirjutas Machiavelli end modernse poliitikateaduse isaks. Moderne poliitika peegeldas seda, mis ühiskonnas päriselt toimus. Teiseks teoseks on „Arutlusi Titus Liviuse esimesest dekaadist“, mis räägib samuti poliitilisest ajaloost ja filosoofiast. Samuti kritiseerib ta kirikut ja religiooni (Britannica, 2016). Tema teoste hulgas on tähtsal kohal veel näidend „Mandragora“, mis on „Valitseja“ tagapõhjaks (Schutting, 2006: 34). Veel kirjutas ta „Firenze ajaloo“ ning raamatu „Sõjakunstist“ (Britannica, 2016). Enne
Oma töö tõttu kirjutas ta palju diplomaatilisi sõnavõtte, dokumente ja muud selletaolist (Schutting, 2006: 22-23). Tema tähtsamaks teoseks on ,,Valitseja". Raamat pidi peegeldama seda, mida valitsejad parasjagu teevad. Machiavelli lootis sellega võita valitseva Medicite dünastia soosingu (Donskis, 2010). Raamatus käsitles ta hetkeolukorda riigis. Selles leidus mitmeid põhimõtteid, kuidas olla hea valitseja (Schutting, 2006: 27-28). ,,Valitsejaga" kirjutas Machiavelli end modernse poliitikateaduse isaks. Moderne poliitika peegeldas seda, mis ühiskonnas päriselt toimus. Teiseks teoseks on ,,Arutlusi Titus Liviuse esimesest dekaadist", mis räägib samuti poliitilisest ajaloost ja filosoofiast. Samuti kritiseerib ta kirikut ja religiooni (Britannica, 2016). Tema teoste hulgas on tähtsal kohal veel näidend ,,Mandragora", mis on ,,Valitseja" tagapõhjaks (Schutting, 2006: 34). Veel kirjutas ta ,,Firenze ajaloo" ning raamatu ,,Sõjakunstist" (Britannica, 2016). Enne
protseduurilised mehhanismid ning võimuvahekordade areng pikemaajalises perspektiivis. Neid probleeme käsitleb poliitikateadus mitmes valdkonnas (aspektis).Niisugusteks valdkondadeks on näiteks poliitilised ideed, ideoloogiad ja teooriad; poliitilised huvid ning nende vahekorrad; poliitilised institutsioonid (liik, parteid, kohalik valitsus), riiklik administratsioon; poliitilised protsessid, reziimid ja muu, mis on nendega seotud. Poliitilised ideed ja teooriad on poliitikateaduse osa, mis tegeleb ühiskonna- ja riigielu korralduse põhimõtete ja arusaamadega. Ajaloos võib eristada 4 olulisemat kultuuri tüüpi.Neist igaühel on oma arusaamad võimust, selle kasutamise meetoditest ja eesmärkidest. Need oleksid vanade Idamaade, Vana-India, Vana-Hiina kultuur ning antiikkultuur Vana-Kreekas ja Roomas.Viimase pärijaks oleme ka meie.Seetõttu vaatleme järgnevalt ainult antiikkultuuri pinnalt kasvanud euroopalikule kultuurile omaseid poliitilisiideid ja teooriaid. 1
Poliitiline eesmärk: jagusaamine feodaalsest killustatusest, Itaalia ühendamine ühtseks riigiks. Machiavelli oli realist. Esmatähtis on võim. Mitte ausus ja halastatus, vaid salakavalus, valelikkus ja vihavaen kujunevad poliitiku tunnusjooneks. Võimu nimel on kõik vahendid lubatud. Eesmärk pühitseb abinõu. Poliitika on seaduse ja jõu kokkupõrge. Jõu kasutamine on põhjendatud kui jutt on valitseja võimu kindlustamisest. Machiavellist alates poliitikateaduse keskne mõiste on riik (valitsemis- ja alluvussuhteid, mis on rajatud seadustele ja korrapärasele õigusmõistmisele). 4.Marksism ja Lenin poliitikast? Marxi väitel on poliitika klassivõitlus, mis on paratamatu ning viib ühe klassi diktatuurini teise klassi üle. Selle diktatuuri vahendiks on riik. Kõrgemat huvi klassihuvist ei ole olemas. Lõppastmes peab proletariaadi diktatuur läbi eraomandi ja kodanluse kui klassi likvideerimise jõudma klassideta ühiskonda,
Poliitiline tegevus toimub ühiskondlike institusioonide raames (maj, pol, kultuurilised). Poliitiline protsess on võimusuhete kujundamine, millele avaldavad mõju: kodanike sotsiaalsed huvid, pol institutsioonide omadused(valimissüsteem, pol parteide arv jne). Tavakodanik osaleb protsessis selleks, et kasutada võimumehhanisme oma isiklike probleemide lahendamiseks. POLIITILISED IDEED JA TEOORIAD Poliitilised ideed ja teooriad on poliitikateaduse osa, mis tegeleb ühiskonna-ja riigielu korralduse põhimõtete ja arusaamadega. Eri kultuuritüüpides esinevad need erinevalt, seega üleminek ühelt teisele ideele on seotud alati teatud raskustega. Tänapäevasete poliitiliste ideede ja põhimõtete tekkeaeg ulatub keskaegsesse Euroopasse. Poliitilised ideed keerlevad probleemide ümber: mõistlik ja õiglane ühiskonnakorraldus ja riik, inimese olemus ja koha määramine ühiskonnas, vahekorrad
Varustaja oli oluline töötaja. Toimus juhtimise detsentraliseerimine. 1965 a mindi jälle üle tsentraliseeritud juhtimisele. Kõik need saavutused imponeerisid läänele, NL autoriteet paranes. NL ise rikkus selle asja ära. 1968 a augustis viis väed Tsehhoslovakkiasse. Peatamaks reforme seal. 1)A.GIDDENS- inglane, juhib Londoni poliitika ja majanduse instituuti. Üle 30 raamatu. Tony Blair oli tema tuntud õpilane, enam tsiteeritud teadlane. Giddens sarnane Weberiga. Poliitikateaduse oluline esindaja. Ka väga kriitiline Tänäepäeva maailmas on kadunud selged piirjooned ideoloogiate vahel. Teine populism-üha rohkem tehakse populismi abil poliitikat, mis näitab ühelt poolt moraali allakäiku ja teiselt poolt rahava harimatust. Populismiga kaasneb demagoogia.Üha rohkem poliitikat tehakse populismi abil. Toob välja selle aastatuhande probleemid ühiskonnas 1) turufundalism- kõikidele probleemidele lähendetakse turu reeglite järgi.
Varustaja oli oluline töötaja. Toimus juhtimise detsentraliseerimine. 1965 a mindi jälle üle tsentraliseeritud juhtimisele. Kõik need saavutused imponeerisid läänele, NL autoriteet paranes. NL ise rikkus selle asja ära. 1968 a augustis viis väed Tšehhoslovakkiasse. Peatamaks reforme seal. 1)A.GIDDENS- inglane, juhib Londoni poliitika ja majanduse instituuti. Üle 30 raamatu. Tony Blair oli tema tuntud õpilane, enam tsiteeritud teadlane. Giddens sarnane Weberiga. Poliitikateaduse oluline esindaja. Ka väga kriitiline Tänäepäeva maailmas on kadunud selged piirjooned ideoloogiate vahel. Teine –populism-üha rohkem tehakse populismi abil poliitikat, mis näitab ühelt poolt moraali allakäiku ja teiselt poolt rahava harimatust. Populismiga kaasneb demagoogia.Üha rohkem poliitikat tehakse populismi abil. Toob välja selle aastatuhande probleemid ühiskonnas 1) turufundalism- kõikidele probleemidele lähendetakse turu reeglite järgi.
kohta portfelli-investeering väärtpaberite ost, mille eesmärk on teenida väärtpaberite hinna muutustest; tavaliselt omandatakse portfelli-investeeringu käigus alla 10 protsenti ettevõtte aktsiatest; vt ka otseinvesteering pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel; vt ka polüarhia 6 poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil
5. Nimeta ja selgita kolme Sinu arvates kõige olulisemat valitsemise rolli. Ressurside jagamine – kes saab, mida, kuidas ja millal Piirangute ja õiguste määratlemine – mida võib ja mida mitte Huvide realiseerimine – kui üks sotsiaalne grupp suudab teistele oma tahet peale suruda. 6. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse ja valitsemisteaduste põhivaldkonnad ja põhisuunad? Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat. Kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus, õigusteadus jne, siis just nendest ongi ta välja kujunenud. 1 Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana
Poliitika tegemineon poliitika küsimuste igapäevane lahendamine:koostöö ja konflikt. Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäevane poliitika tegemine.Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 1 Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? 1 Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? 2 Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. 3 Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. 4 Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. (2) ... (3) Poliitiline inimene
selle soovitud ideaaliga. Empiiriline ehk positivistlik lähenemine - lähtub kogutavate andmete tõlgendamisest -> mitmekesised tõendid, et leida põhjuslikke seoseid keerukate sotsiaalsete nähtuste seletamiseks Toimija-struktuuri dilemma - Inimese ja ühiskonnastruktuuride seotus ning nende tasakaal erinevates riigiteaduste teooriates. Toimija on antud juhul poliitikas olev üksikindiviid ja struktuur poliitikaga tegelev institusioon Biheivorism - positivistliku poliitikateaduse üks põhivool, mis tekkis USA's Chicago koolkonna ja nende järgijate ideedest. Nende põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi ehk üksikisiku käitumise põhjal. Oli oluline inimeste hoiakud, uskumused ja poliitiline käitumine - poliitika formaalsed struktuurid olid teisejärgulised. Biheivoristid pooldasid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. NB! Oli iseloomulik 1960-1970; "toimija on kõik,
mõtlemine, poliitikateadus, politoloogia, poliitikateooria, riigiteadused, võrdlev poliitika, valitsemisteadus. Süvenemata ajalooliselt kujunenud ja kohati kindlasti ebajärjekindlasse keelekasutusse, piiritleme skemaatiliselt meie kursuse sõnakasutuse. Poliitiline mõtlemine kajastab kõige laiemat konteksti, nii akadeemilisel kui argitasandil harrastatavat mõtlemist poliitika üle, mis on ükskõikne arvamuste kirevuse ja põhjendatud teadmise eristamise suhtes. Poliitikateaduse põhilisteks valdkondadeks on poliitikateooria (tihedalt seotud poliitikafilosoofiaga), võrdlev poliitika ja rahvusvahelised suhted. Poliitikateaduse tähistamiseks kasutatakse eesti keeles ka väljendit politoloogia (õpetust poliitikast), kuid see on tulnud vene keelest ning seda kasutatakse viimasel ajal üha vähem. Riigiteadused hõlmavad nii politics´it käsitlevat poliitikateadust kui ka policy´it käsitlevat valitsemisteadust.
Diktaatorlikes v vähearenenud riikides ("banaanivabariikides") on suur osa jõukusest koondunud kõrgklassi kätte, millele vastanduvad vaesed rahvamassid. Inimgruppide eristumise alused Varanduslikud Regionaalsed Rahvuslikud Ideoloogilised, sh usulised Huvid Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ük sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; dem ük iseloomulik tunnus; 2)USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vadi võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib v peaks eksiteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada vaid ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsioonilises ja ideoloogilises praktikas.
kõikehõlmavast loomutäiusest. Seadus käsib elada vastavuses iga loomutäiusega ja keelab toimimast lähtuvalt mistahes rikutud loomusest. Kõikehõlmava loomutäiuse loovad asjad, mida seadus ette kirjutab seoses kasvatusega üldsuse huvides. Üksikisiku kasvatuse puhul tuleb hiljem määratleda, kas see, mis teeb ta üldiselt tubliks meheks, kuulub poliitikateaduse või mingi muu valdkonna alla. Pole ju üks ja sama, olla igas suhtes hea inimene ja kodanik173. Osalise õiguse üheks avalduseks seal, kus selle järgimine on õiglane, on au, raha või muu osasaamine jagamisest neil, kes ühiselt riigielust osa võtavad: nende puhul võib üks saada teise suhtes ebavõrdse või võrdse osa. Teiseks on see, mis vastastikuseid suhteid korrastab, ja see jaguneb kaheks: osa vastastikustest
organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat, kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus, õigusteadus, siis just nendest ongi ta välja kujunenud eriteadusharuna. Poliitikat uurivad teadused on erinevate rahvaste/rahvuste hulgas jagunenud erinevalt: angloameeriklased on eristanud poliitikateadust e
mõistusesse, selle tähtsusele ühiskonnaelu korraldamisel. Kujunesid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad, kiriku osa absoluutse õiguse vahendamisel ühiskonnas taandus ja selle koha täitis riik. Reformatsiooni järel tekkisid Euroopasse tsentraliseeritud riigid, 17. sajandil kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Samal ajal toimusid ususõjad. 4 Selle ajastu üks tuntumaid teoreetikuid on itaallane Niccoló Machiavelli. Sellest alates on poliitikateaduse keskseks mõisteks "riik". Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas
6 vastu monismile - veendumusele, et on või peaks olema ainult üks asi. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühe substantsi või printsiibi abil. Samamoodi tunnistab ja väärtustab poliitiline pluralism erisust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralistliku poliitikateaduse intellektuaalsel algupäral on viis olulist tunnust. Pluralism sai alguse kui rünnakuna riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides. Pluralistid hindavad grupi- ja organisatsioonilist autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust. Nõustuvad nad sellega, et teravate grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond.
Tekkis arusaam, mis tugines usule inimese mõistusesse, selle tähtsusele ühiskonnaelu korraldamisel. Kujunesid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad, kiriku osa absoluutse õiguse vahendamisel ühiskonnas taandus ja selle koha täitis riik. Reformatsiooni järel tekkisid Euroopasse tsentraliseeritud riigid, 17. sajandil kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Samal ajal toimusid ususõjad Selle ajastu üks tuntumaid teoreetikuid on itaallane Niccoló Machiavelli. Sellest alates on poliitikateaduse keskseks mõisteks "riik". Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18
Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika. Kõik muu - sõjakunst, majandus, ühiskond, religioon, ajalugu jne - on olulised vaid niipalju, kuivõrd puutuvad kokku poliitikaga. Ka sellepärast nimetatakse Machiavellit kaasaegse poliitikateaduse isaks, lisaks sellele, et Machiavelli võttis kasutusele uue arusaama moraalist poliitikas või poliitilisest eetikast. Religioon Religioosne moraal pole eesmärk omaette, mida järgida, kuid religioonil on kindlasti roll poliitikas, kui seda õieti ära kasutada... Religioon pole halb iseeneses. Titus Livius: Machiavelli aga eelistab antiikreligioone kristlusele, sest need ülistavad inimlikke voorusi, füüsilist tugevust ja
Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika. Kõik muu - sõjakunst, majandus, ühiskond, religioon, ajalugu jne - on olulised vaid niipalju, kuivõrd puutuvad kokku poliitikaga. Ka sellepärast nimetatakse Machiavellit kaasaegse poliitikateaduse isaks, lisaks sellele, et Machiavelli võttis kasutusele uue arusaama moraalist poliitikas või poliitilisest eetikast. 22 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Religioon. Religioosne moraal pole eesmärk omaette, mida järgida, kuid religioonil on kindlasti roll poliitikas, kui seda õieti ära kasutada..
annaabi.ee 
