Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põhjenda muutusi põllumajanduses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
harida, põllumaa, jätkus, adramaad, põhjenda, omandanud, perioodidel, omistatakse, aegadestegelenud, nöörkeraamika, kitsi, lambaid, sigu, neilt, otraulus, rannikualadel, mullakiht, masinad, nooremal, valitsema, eelroomaalud, ülikud, mullad, elatusala, põlluharimine, karjakasvatus, adramaades, adraga, kaheväljasüsteem, kolmeväljasüsteemSurnud asetati külili, kägarasendis ja üks või mõlemad käed pea all. Mõne tugevasti kägardatud luustiku puhul arvatakse, et surnu võis olla kinni seotud. Surnuid hakati kartma. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULAD kindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt. Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring,
Kääpad Keskmisel rauaajal ja viikingiajal levisid esmajoones Kagu-Eesti idaosas liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhtelisest väheste panustega. Maakond Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad. Adramaa adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Mitmeväljasüsteem muinasaja lõpul tuli Eestisse kolmeviljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas jäi kesaks. Hiis eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. Animism hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (taevas, maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 2
Sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tuli aeg-ajalt ette ka tülisid. Seleta mõisted: Kammkeraamika – arheoloogiline kultuur, milles olid kasutusel paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Maalinn (too näiteid) – ringvall-linnus, nt Varbola, Valjala. Adramaa – sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Arheoloogia – ehk muinasteadus on ajalooteaduste haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Muinasaeg II rida 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse? Esiajaks ehk muinasajaks nim esimeste inimeste saabumist kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul. Muinasaeg koosneb mesoliitikumist, neoliitikumist, pronksiajast ja rauaajast. Muinasaega uuritakse arheoloogiliste väljakaevamiste kaudu.
ise rüüsteretki vastu · Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid. Eestlased muinasaja lõpul · umbes 150 000 inimest (13.sajandi alguses) · Elatusaladeks olid: maaharimine, korilus, küttimine, kalapüük, käsitöö, metsmesindus · Võeti kasutusele kolmeväljasüsteem hakati talivilja kasvatama ( rukist ) · Adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga · Loomapidamine veised, hobused, sead, lambad, kitsed · Käsitöö tööriistad ja tarbeesemed valmistati ise v.a metallesemed ja keerulisemad ehted, selleks olid olemas rauatootmiskeskused Kaubandus · 11.sajandist lülituti üha enam rahvusvahelisse kaubandusse · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega.
savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele. Surnus asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja olid kõvasti kinni seotus, sest surnuid hakati kartma. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100eKr). Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, puu sai maha raiuda 3korda kiiremini
kirvest. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad; katsed näitasid, et pronkskirvega sai puu maha raiuda isegi kolm korda kiiremini kui kivikirvega. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe ja üksikud metallesemed olid ilmselt rohkem uhkustamiseks. Siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed esialgu kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu pole imestada, et vanemal pronksiajal jätkus Eestis kivikirveste valmistamine. Paljud teisedki esemed tehti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Vahel püüti sarves või luus vähemalt väliselt jäljendada mujal levinud pronksesemeid, esmajoones ehteid. Vanemat pronksiaega tuntakse meil veel lünklikult, sest kinnismuistiseid teatakse vähe ja neid pole arheoloogiliselt põhjalikumalt uuritud. 2.1.ASULAD
vahel.hiljem suhted vana-vene riigiga teravnesid. Kiievi vürst tegi 1030. Aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma nime Juri põhjal Jurjeviks.1030-1061-eestlased nurjasid venelaste tõsise vallutuskatse-võitlus vene vürstidega. Eestlased muinasaja lõpul: Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes.Elatusalad: Peamine tegevusala oli maaharimine.Levis enamasti talirukis.Maa suurust arvestati adramaades- põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Lisandus kolmeväljasüsteem- talivili,suvivili ja kesa.Lisaks tegeldi loomapidamisega- veised, lambad, kitsed, sead, kanad.Küttimine ja kalapüük-toidu hankimiseks. Metsamesindus. Käsitöö areng:igapäevaseid tööriistu valmistasid sepad, kes kasutasid eesti soomaagist saadud rauda. Kujunesid ka suuremad rauatootmiskeskused. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele.Hõbeehted
kivi-ja puukõblastega. Asulad paiknesid aladel kus leidus rohumaad loomadele ja kobedat mulda maaviljeluseks. Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud. Matmiskombed olid teistsugused. Kalmistud rajati asulatest veidi väljapoole kõrgematele küngastele. Surnud asetati haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all. Pronksiaeg tööriistad olid tunduvalt paremad kui kiviajal. Ometi jõudis neid Eestisse sel ajal väga vähe see tõttu jätkus ka vanemal pronksiajal Eestis kivikirveste valmistamine ning ka palju teisigi esemeid tehti kivist, sarvest või luust. Vanemat pronksiaega tuntakse siiski veel lünklikult. Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega. Mõned kindlustatud asulad ehitati Saaremal ja Põhja- Eesti rannikuvööndis. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, vaid neis elati püsivalt. Enamus elanikest elasid siiski avaasulates. Matmiskommetes rajati erilisi kivikirstkalmeid
veekogude läheduses * elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole * jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paranenud - tulekivist nooleotsad, moondekivimitest hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad * tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi kaasa möni noake, ehteid, luust kujukesi, merevaiku jms * kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid 3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt tehtud kivikirved * kultuur ulatus idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas pea Alpideni * tegeleti loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja maaviljelusega (oder, nisu, kaer), + kalastamine ja jaht * asulad paiknesid piirkondades, kus oli rohumaid ja hea muld * asulapaiku isel. õhuke kultuurkinht ja vähesed leiud * kalmistud
Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: 2. Peamine tegevusala oli maaharimine, mis oli oma aja kohta üsna kõrgel tasemel 3. Maa suurust arvestati adramaades.Seda nim sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga 4. Koos tali rukkisega tuli põlluharimisse nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks 5. Tegeldi ka loomapidamisega 6. Toitu hangiti ikka veel küttimise ja kalapüügiga Käsitöö areng 1. Paljud vajalikud töö ja tarberiistad valmistati igas peres oma jõududega 2. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang 3. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele 4
Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede järvede ääres. Arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused. Peamised elatusalad olid endiselt küttimine ja kalapüük, korilus. Eesti põllumajanduse algus. Tekib kõpla ja peenrapõllundus. Käsitöö sai alguse. Vanim haud pärineb neoliitikumist. Maeti magamisasendis asulasse maja lähedale, panused vähesed. Teine kultuur, mis neoliitikumi ajal tekkis 3000 eKr oli nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Seda aega on nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ka maaviljelus muutus tähtsaks. Nöörkeraamika elanikud paiknesid looma kasvatuseks soodsates kohtades. Läänemerest kuni kaug siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeeltest, olles tänepäevalgi omavahel suguluses. Meiele kõige lähedasemad sugulasrahvad on vadjalased.
Paleoliitikumi perioodil oli Eesti aladel jääaeg ja seetõttu pole siit leitud ka paleoliitilisi leide. Rauaaeg nagu ka kiviaeg koosnes 3-est väiksemast perioodist: eel-Rooma,- Rooma,- ja keskmisest rauaajast. Eraldi osana tuuakse välja ka viikingiaeg.Elamisstiil, elatusalad, oskused ja inimesed muutusid aastate jooksul ja muutuvad praegugi. Milline oli inimeste elamisviiside, oskuste areng aga muinasajal? Kas see oli sama kiire kui areng tänapäeval? Elatusalad olid kõigil perioodidel põhiliselt samad, kuid tekkis ka juurde uusi. Keskmisel kiviajal ehk mesoliitikumi ajal(u 9000-5000 a eKr) olid elatusaladeks kalastamine, küttimine ja korilus. Sama oli ka nooremal kiviajal ehk neoliitikumil(u 5000-1800 a eKr). Kuid selle perioodi arenguks oli algelise maaviljelus, mis eelnevas perioodis puudus. Samuti hakati kasvatama ka loomi. Pronksiajal(u 1800-500 a eKr) ei toimunud elatusalades suurt muutust, algelisest maaviljelusest arenes edasi põlluharimine
sisepinnale kõrbenud orgaanilise materjali kiht. Keraamiliste nõude väärtusest annavad aimu leiud, mis näitavad, et vahel on püütud vigasaanud esemeid parandada. Nöörkeraamika kultuur - Asustus polnud enam veekogudega otseselt seotud: asulad nihkusid põllumaade juurde. Asustus nihkus veekogudest eemale, samas jäädes tihti siiski seotuks jõgedega. Eelkõige paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli tollaste meetoditega lihtsam harida. Tööriistadena hakati uuesti laialdaselt valmistama lihvitud venekirveid. Pildil venekirve otsad. Nöörkeraamika kultuuri nõud olid peekritaolised, sageli väljapoole laienevate servadega, mille valmistamise savi koostisesse oli segatud peent liiva ning põletus oli parem kui varasemal keraamikal. Nõude põhi oli kas lame või nõrgalt kumer. Ornament esines nõude ülaosas. Nöörikujuline ornament saadi, kui nöör mässiti enne põletamist märjast savist nõu ümber
Jahiriistad: Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud.Rannarahva tegevusala hülgekütmine ja veel loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. 3. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULADkindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt.Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest
Kivikirveid kasutati tol ajajärgul siiski rohkem, kui pronkskirveid. Eksperimentaalarheoloogia on ka osutanud, et töövahendina on korralik kivikirves efektiivsem, kui suhteliselt pehmest pronkist valmistatud kirves. Putkkirved 1 Asulad Nöörkeraamika ajal ja ka pronksiajal paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli kergem tollaste vahenditega üles harida. Hiljem jäeti need põllud sageli maha või kurnati välja ning kasutati edaspidi karja- ja heinamaana. Kõige sagedamini elati looduslikult hästi kaitstud siseveekogude kallastel. Arvatavasti just selle perioodi jooksul hääbusid lõplikult püügimajandusega seotud asulakohad. Noorema pronksiaja asulad on juba selgelt põllumaadega seotud. NOOREM PRONKSIAEG (1000/1100500 ema) Alles nüüd ilmnevad murrangulised muutused. Ilmuvad kivikalmed, varaseimad
2. Neolitikum (u. 5000-1800 eKr) Elanikke umbes 2000. Keraamika kasutuselevõtt. Jätkuvalt rändlev eluviis. a. Kammerkeraamika kultuur (u. 4000 eKr): · Savinõud ilustatud kammitaolise riista abil. · Paremini töödeldud (lihvitud) tarbeesemed. · Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. · Kunstitase: luust väikeloomade ja inimeste kujukesed, millele omistati maagilist mõju. b. Nöörkeraamika kultuur (u. 3000 eKr) · Nöörijäljendiga savinõud. · Vene kirved paati ehk venet meenutavad lihvitud kivikirved. · Omapärased matmiskombed maeti asulast välja külili kägarasendis. · Algeline loomakasvatus ja põllundus. 3. Eesti rahva kujunemine Euroopas on vähe rahvaid, kelle otsesed esivanemad on elanud ühes kohas nii kaua - 5000 aasta Vanem teooria meie esivanemate kujunemisloost kolme suurema rändena kiviajal: a
2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua näiteid, mis tõestaksid, et iga järgnev antud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika ehk kultuur venekirveskultuur Dateering Mesoliitikum, Neoliitikum 9000 aastat eKr Umbes 4000.a eKr Umbes 3000.a eKr Nime saamine Kundast avastati Savinõude välispinda Nimetus tuli sellest, esimesed selleaegsed kaunistati kammi kuidas nõusid kaunis-
Visla ja Dnestrini). Sealt edasi kaugematele aladele. Vanimatel Euroopa põlluharijatel (Kreeka, Kreeta, Balkan) terve rida ühisjooni. Kõik kasutasid algul segamajandust, st lisaks viljelusmajandusele ka jaht ja korilus. Asulad paiksed. Hooneid ehitati kuivatatud savist tellistest, tekkisid Lähis-Ida tell-asulaid meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m. Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus (kitsed, lambad). Varasem maaviljelus baseerus aletamisel. Puuader, kõplad. Lambad, kitsed, viljaliigid jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa vahendusel. Viljelusmajandusega seotud esemed: tulekivist v luust jahvekivid, lõikusnoad, sirbid. Tulekivitöötluses tipp. Valmistati tulekiviesemeid laiemale ringile. Keraamika säilitamiseks. Valmistamine eeldab paikset või poolpaikset eluviisi. Arenes kiiresti, tähtsaks muutus ornament
meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus). Tegeldi küttimise ja kalastamisega. Töö-ja tarberiistade valmistamisoskused olid varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Surnud maeti asula territooriumile, isegi elamu põranda alla. Surnule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. b)Venekirveste kultuur e nöörkeraamika Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel nöörjäljenditega savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid).
Kr., mil algas atlantiline kliimaperiood. Tollases soojas ja niiskes kliimas valitsesid eelkõige laialehised puud, nagu praegu võib näha Saksamaal ja Poolas. Sellesse ajajärku jääb ka asustuse ja puisniiduilmelise maastiku laienemine. Ilmselt ei raiutud asulakohtade ümbrust päris lagedaks, vaid jäeti kasvama eri liiki puid, sest igaks otstarbeks kõlbab paremini teatud puuliik ning puude vedu kaugelt olnuks raske. Esimesed koduloomad – veis, siga, kits ja lammas – jõudsid siia nöörkeraamika kultuuri ajal subboreaalsel kliimaperioodil, alates umbes 3000 aastat e.Kr. Tollane kliima oli nüüdisaegsest jahedam ja kontinentaalsem, seetõttu oli hädavajalik varuda loomadele talvist lisasööta – lehisvihtu. Vihtade tegemiseks sobivaid oksi saab paremini hõredalt kasvavatelt puudelt ja põõsastelt, see soodustas omakorda puisniiduilmeliste maastike laienemist. Nüüdisaegse ilme omandasid niidud umbes 1500–2000 aastat tagasi, mil hakati
savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele. Surnus asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja olid kõvasti kinni seotus, sest surnuid hakati kartma. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100eKr). Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, puu sai maha raiuda 3korda kiiremini
valmistasid luust ja sarvest esemeid, kütid ja korilased, asulad asusid veekogude lähedal. Neoliitikum- põlluharimise ja karjakasvatuse arengut peetakse tunnuseks. Selle perioodi alguseks peavad arheoloogid kammkeraamika kultuuri teket, sel ajal kaunistati savinõusid. Nende asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres kus ukseavad olid alati veekogu poole. Veel vooliti luust ja vahel ka merevaigust väikseid loomakesi, ehteid. 3000.aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavaks tunnuseks olid paati meenutavad kivikirved. Inimesed tegelesid enamasti loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljelusel oli ka suurem tähtsus, kasvatati otra, nisu, kaera. Kalmistud rajati veidi kõrgematele küngastele. *Tartu Ülikool tartu valiti ülikooli asukohaks linna soodsa geograafilise asendi tõttu( Rootsi Baltikuimi valduste keskpunkt)
Oluliselt paranesid tööriistade valmistamisoskused: näiteks tulekivist nooleotsad polnud ainult ühest servast teritatud, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille mustrid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Matmiskombed: inimesi maeti asulatesse, arvatavasti tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits, ehteid. · Nöörkeraamika kultuur: Levis Eestis u.3000. aasta paiku eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Tööriistad: venet ehk paati meenutavad kivikirveid lihviti väga hoolikalt ja neil olid sissepuuritud silmaaugud. Paikne eluviis, karjakasvatus, põlluharimine, elatustaseme ja rahvaarvu kasv. Tekkisid üksikpered. Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele
Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 9. Varane rauaaeg 6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 10. Rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks
Enamik hieroglüüfe tähistas ühel ajal mõisteid ja häälikute kombinatsioone. Kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi. Mesopotaamia: Sumerite poolt kasutusele võetud kiilkiri. Sai nimetuse selle järgi, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Arenes piltkirjast, nagu hieroglüüfidki, kuid tegi aja jooksul läbi suurema muudatuse. Esmalt tähistasid pildid mõisteid ja seejärel osad neist ka silpe. Hardidus: Egiptus: Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides. ,,Kuninglike järglaste majas" õppisid tulevane vaarao ja kõrgeimate ülikute pojad. Oli veel mitmesuguseid templikoole. Mesopotaamia: Hariduse andmine oli preesterkonna hoole all ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist. Enamik Mesopotaamlasi jäi küll harimatuks. Kirjatarkusele lisaks sisaldas haridus ka matemaatikat, tähetarkusi ja religioosse sisuga kirjanduse tundmist. Teadus:
esimeste savinõudega, kuna Eesti maapind polnud piisavalt hea, et kohe põllupidamisega tegelema hakata. Väga suuri muutusi see kõik kaasa ei toonud, sest jätkuvalt elati samadest kohtades, tegeleti samade asjadega ning alles jäi ka aastaringne küla. -) Aastast 5000 eKr sai alguse Narva kultuur. -) Aastast 4000 eKr sai alguse Kammkeraamika kultuur ning Eesti aladel hakati marginaalselt tegelema ka põllumajandusega, täpsemalt teravilja kasvatamisega. -) Aastast 3000 eKr sai alguse Nöörkeraamika kultuur ning peamiseks elatusalaks hakkas muutuma põlluharimine ja loomakasvatus ning asustus hakkab kaugenema suurematest veekogudest ja tekkima hakkasid üksiktalud. -) Eesti aladelt matuseid leitud ei ole, kuid Lätis on leitud väga palju maahaudu. Leitud laibad olid asetatud sellili ning neile oli kaasa pandud erinevaid panuseid, ripatseid, tööriistu ja lastematustel oli peale pandud ka ookrimulda. Neo-liitukumi juures on leitud,
Siit nimetus-nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Selle kultuuri asutajateks loetakse lätlaste ja leedulaste eelkäijaid. Nooremal kiviajal hakati tegelema algelise maaviljelusega, karjakasvatusega. Asustus kaugeneb veekogudest. 3. Pronksiaeg (1800-500 e. Kr). Eestise toodi esimesed pronksesemed. Eestis pronksi ei toodetud kuna puudusid tina ja vask. Tekivad kindlustatud asulad, üksiktalud, põllumaa eraomand. Pronksiaja lõpupoole hakati asulaid ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kiviseintega. Oli kogunenud vara, mida vaenlastel põhjust himustada ja endal kaitsta. Ühe asukoha järgi Saaremaal kutsutakse kogu seda kultuuri Aslakultuuriks. 4. Rauaaeg (500 e. Kr-1200 p. Kr. ) Süveneb varanduslik ebavõrdsus. Tekib kohalik rauatootmine, arenevad kaubandus ja käsitöö, üleminek kolmeväljasüsteemile. Ehitatakse linnuseid. Kihelkonnad liituvad maakondadeks.
Põllumajandusmaa hõlamas ligi 4/5 riigi pindlalst. Valdav osa mast kuulus suurmaaomanikele(land-lordidele), kes seda rendivad(ligikaudu pooled farmeritest on rentnikud). Rahvuslikust siseproduktist annab põllumajandus siiski ülivähe, tema osa on ainult 1%ja põllumajandus annab tööd 2%-le töötajatest.Valdava osa toodangust annavad suurfarmid.Metsa on vaid 9% territooriumist, sega metsandusel eriti tähtsust pole. 6.6. Prantsusmaa majandus Tööstuse areng jätkus ka pärast sõda. 1920. aastateks kujunes Prantsusmaast industriaal-agraar- maa. Tööstuse tõus kestis kuni 1930. aastani. Tööstuse tõusu põhjused: · Prantsusmaa jaoks väga kasulikud Versailles' rahulepingu tingimused. Prantsusmaa sai tagasi Alsace'i ja Lorraine'i(tänu sellele suurenes Prantsusmaa metallurgia baasi võimsus) ning okupeeris Saari kivisöebasseini. · sõjajärgse tööstuse tõusu soodustasid ka Saksamaa reparatsioonid. Prantsusmaa sai
Talupoegade elu keskajal Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.
4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoopis uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kommetega. Savinõusid kaunistati nüüd nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamikakultuuri nimetusele. Teine iseloomulik tunnus oli venekirves. Nöörkeraamika rahvastik tegeles loomakasvatuse ja maaviljelusega. 2.) Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks. Sõja põhjuseks oli see, et Rootsi muutus tänu oma võidukate lahingutega tugevaks suurriigiks, ning hakkas oma võimuga häirima teisi naaberriike
Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kirjandus Egüptoloogia- teadus, mis uurib Vana-Egiptuse ajalugu, keelt ja kutuuri. Kiri- kujunes umbes ühel ajal tsivilsatsiooni esletõusuga IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid on hieroglüüfid. Tõenäoliselt piltkirjast arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas ühel ajal mõisteid ja häälikute kombinatsioone. Kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi. Haridus- Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides. ,,Kuninglike järglaste majas" õppisid tulevane vaarao ja kõrgeimate ülikute pojad. Oli veel mitmesuguseid templikoole. Religioon- polüteism (mitme jumala austamine) Panteon: · Polüetistliku religiooni jumalate kodu e. Jumalkond. · Antiikajal kõigi jumalate tempel. Templid- maapeale rajatud kojad, kus inimesed saaksid Jumalate eest hoolt kanda. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks,
linnaks Eestis, jõudes peaaegu kandadele vanadele tööstuslinnadele Narvale ja Pärnule. 1938. aastal anti suurematele alevitele omavalitsusõigused ja nimetati samuti linnadeks. Seega kasvas ametlike linnade arv peaaegu kolm korda - 12-lt 35-ni. Ümbernimetatud alevid siiski tõelised linnad veel ei olnud. Teine oluline tegur, mis asustuse arengut mõjutas oli maareform. Maal riigistati mõisnike maavaldused ja osa mõisamaad jagati talupoegadele ja moonakatele. Jätkus ka talude arvu kasv, mõisatelt äravõetud maadele tekkis juurde palju üksiktalusid. Nii kujunes välja Eestile iseloomulik hajaasustus maapiirkondades. Seega oli majanduses toimunud muutuste ja maareformi tulemuseks Eesti asustuse ühtlasem kujunemine kogu riigi territooriumil. Linnarehvastiku osakaal jäi Lääne-Euroopa riikidega võrreldes madalaks - linnades elas Eesti iseseisvusperioodi lõpus vaid üks kolmandik elanikest.
o Peamiseks elatusalaks oli maaharimine- saavutas kõrge taseme. Eestlased olid kujunenud üheks kõige põhjapoolsemaks, põhiliselt maaviljelusest elatuvaks rahvaks. o Künnipõllundusele aitas kaasa rauast teraga ader VII-VIII saj paiku. o Kui varem kasvatati otra iis üha enam levis talirukkis. Nisu, kaera, herneste ja ubade jt osakaal oli väiksem. o Maa suurust arvestati adramaades ehk kui suurt maad saab harida ühe adraga. o Maa harimisel kasutati kaheväljasusteemi kus igalaastal oli vilja all üks osa pöllust teine osa kesa all. Talirukki kasvatusega hakkas levima täiuslik kolmeväljasüsteem, valitese XIX sajandini. o Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega- veised, hobused, lambad sead jne. o Teatud osa oli ka küttimisel ja kalapüügil. (põdrad, metssead, kitsed ja janesed npt)
annaabi.ee 
