Liivi ja Põhjasõja tagajärjed Eestile Eestimaa on oma hea asukoha tõttu pakkunud huvi mitmetele teistele riikidele ja sellepärast jäänud ka mitmete sõdade keskmesse. Ühteteks murrangulistemateks sõdadeks Eesti jaoks olid kindlasti 1558-1583 toimunud Liivi sõda ja 1700-1721 toimunud Põhjasõda. Nii Liivi sõda kui ka Põhjasõda olid Eesti jaoks väga suure tähtsusega, kuna osaliste kavatsused ja valitsemisviisid olid täiesti erinevad. Seega olid mõlemad kokkupõrked Eestile erineva mõjuga . Kuid, mida siis tõid mõlemad sõjad Eestile kaasa ja millisteks osutusid nende tagajärjed? Liivi sõda tõi endaga kaasa Rootsi aja, mille jooksul Eesti haridus tegi üüratu hüppe edasi. Kuna sõdadest laastatud Eestis oli puudus pastoritest,
- 1695-1697 kogu Põhja Euroopat tabanud suur näljahäda. - Kuningas Karl XI surm 1697; troonile pääses tema alles 15 aastane ja valitsemisasjades veel vähe kogemusi omav poeg Karl XII. - Balti kubermangude aadli rahulolematus Rootsi poolt läbi viidud reduktsiooniga ning osa aadelkonna soov anda alad Poola kuninga valitsemise alla. 2. Sõjategevus Põhjasõja ajal: - Põhjasõda algas 1700 talvel, kui Saksi väed alustasid üle aasta kestnud edutut Riia linna piiramist. 1700 suveks sundis Rootsi vägede edu sõjast välja astuma Taani. - 1700 sügisel jõudis sõjategevus ka Eesti pinnale. Oktoobris alustati Vene vägede poolt Narva linna piiramist ning rüüstati Virumaad. Sellises olukorras maabus Rootsi kuningas oma ~10tuhande mehelise
Vene aeg :Eesti pärast Põhjasõda Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Venemaa poolt „akna raiumine Euroopasse“ maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Kui peale Põhjasõda oli eestlasi umbes 120- 140 000, siis XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel
Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärjed Eestile - sarnasused ja erinevused Liivi sõda ja Põhjasõda Eesti jaoks ajalooliselt kaks tähtsat sõda, leidsid aset 16. 17. sajandil. Aastatel 1558-1583 toimus Liivi sõda rootslaste, venelaste, Vana-Liivimaa ja eestlaste vahel. Sõda lõppes Pljussa vaherahuga. Aastatel 1700-1721 peeti Põhjasõda, kus Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksamaa. Sõda lõppes Uusikaupunki rahuga. Mõlema sõja põhjused olid suhteliselt sarnased. Liivi sõja algatamise põhjusteks on peetud Venemaa soovi allutada Läänemere idarannik ja sellega kaasnev vaba pääs Läänemere kaubateedele. Rootsi püüdlusi oma mõjuvõimu laiendada ka ida suunas ning nõrgendada Vana- Liivimaad nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Põhjasõja algatamise põhjusteks oli riikide rahulolematus
Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 2) Millal ja kuidas algas Põhjasõda? Kuidas puudutas sõja algus eesti talupoegi? Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu (Rootsi) liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda kallaletungiga Riia linnale. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool mõisavastased rahutused. Nad pidid minema Rootsi eest sõdima. 1710. a.jõudis Baltimaile suur katkulaine, katku suri umbes 200 000 eestlast. 3) Kirjeldage 1700. aasta Narva lahingut
Kas Balti erikord soodustas või takistas Eesti ala arengut? Põhjasõda oli tõeliseks murranguks eestlaste ajaloos, seda sellepärast, et nüüd oli Eesti Vene riigi koosseisus, mitte enam osa Rootsist. Kuid kuna Rootsi oli endiselt ohuks Venemaale, tuli läbi viia mõningad ümberkorraldused, mida nimetatakse Balti erikorraks. Esimesed uuendused võeti vastu 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra suureks eesmärgiks oli baltisaksa aadlike lepitamine vene võimudega, et nad oleksid nõus Rootsile vajaduse korral vastu astuma. Balti erikorraga jättis toonane Vene tsaar Peeter I baltisaksa aadlikele alles pea kõik nende eelised ja omavalitsuse. Toimus ka redutseeritud maade tagasiandmine aadlikele ehk restitutsioon, mis loomulikult oli baltisakslastele meele järgi, kuid eestlastest talupoegadele ei tulnud see sugugi kasuks
3. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja põhjusi ning osapooli. Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi leiate? · Põhjasõja põhjuseks Rootsi ülevõimu vastane liit Saksimaa ja Poola, Taani ning Venemaa · Liivi sõja põhjustas Vana-Liivimaa nõrkus ja killustatus tugevate naabrite keskel · Põhjasõja osapooled Venemaa, Rootsi, Taani ja Poola olid ka Liivi sõjas osalised · Liivi sõtta sekkusid teised riigid pärast Venemaa rünnakut, Põhjasõda algas kõigi liitlaste kallaletungiga Rootsile 4. Leidke näiteid Põhjasõja sündmustest, mis võisid süvendada ihalust ,,vana hea Rootsi aja" järele. · Vene vägede rüüsteretked Eesti alale 1701 suvest tsaari korraldus kõik hävitada · 1704 vallutatud alasid käsitles Venemaa kui ajutist saaki, jätkati laastavaid rüüsteretki · 1708 küüditati kõik Tartu kodanikud Venemaale ja linn lasti õhku · Küüditati ka Valga ja Narva elanikke 5
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus 18.sajandil · Eestlased Põhjasõjas · Asustus 18. sajandil · Talurahva olukord peale Põhjasõda · Usuelu · Rahvaharidus Eestlased Põhjasõjas Põhjasõja-aegsetes rahvapärimustes kajastuv selge rootsimeelsus ei jäta kahtlustki, kummale poole siinsed elanikud hoidsid. 15 000 eesti meest, kes maamiilitsas Rootsi poolel sõdisid, polnud aga eriliti vastupanuvõimelised, kuna neil puudus vajalik väljaõpe ning nende kasutada olid vaid venelastelt sõjasaagina saadud mõõgad ning vanad püssiloksud. Olles
Lugema Viiburi. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter 1714 oli vallutanud. põhjasõjas. PEETER I oli venemaa väejuht kes alistas rootsi pühjasõjas. õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks BALTI ERIKORD oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev KATARIINA II oli venemaa keisrinna kes lõpetas balti erikorra. GEORGE VON lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides BRAUNE oli Katariina II poolt määratud eesti kuberner. ANTON THOR HELLE poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Peale Põhjasõja lõppu tõlkis eesti keelde piibli
Põhjasõja järel olid veel tavalised puust, õlgkatusega mõisahooned, lihtne maavillane riietus ja liiklemiseks kõlbas veel lihtne talupojavanker. Sajandi keskpaiku jõudsid ka Eestisse Versailles´ maitsed ja euroopalikud eluviisid. Kerkisid uhked härrastemajad, mida rahvas lossideks kutsuma hakkas Palmse, Sagadi jt. 7. Katariina II kuus asehalduskorraldust- Katariina teostas rea reforme, mille eesmärk oli Venemaad tsiviliseerida. Balti erikorra suhtes oli Katariina kriitiline. Euroopast tulnuna ei tundnud ta mingit aukartust Balti parunite kommete, keele ega hariduse ees. Kuid ta ei olnud ka Baltimaade vaenlane. Kui Venemaal teostas kubermangureform, millega kubermangude valitsemist ühtlustati, siis seadis Katariina eesmärgiks, et reform laineks ka Balti kubermangudele. 1782 aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir
Varauusaeg 1.Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale?(2p) Tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum vahendajaks Lääne- ja ida-Euroopa vahel. Liivimaa naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes üha enam huvitusid oma mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Maha ei jäänud ka Taani ja Rootsi, kes mite vähem olid sellest piirkonnast huvitatud. 2. Liivi sõjas osalejad. Milliste tulemstuga lõppes liivi sõda?(6p) Poola-oli pikemat aega konkurentsis ülevõimu pärast Liivimaal, kuid lõpuks jäi kaotaja rolli. Venemaa-sõja alguses oli väga edukas, kuid ei saanud vastupanu osutada Rootsi pealetungile. Rootsi- kasutas ära Poola ja Venemaa vahelisi kokkupõrkeid ning vallutas kogu Liivimaa. Taani- valitses pikkalt saartel, kuid oli lõpuks sunnitud rootslastela kaotama. 3.Seleta mõiste Rootsi aeg. Tooge positiivseid ja negatiivseid näiteid selles
vallutada. Rootsile tulid appi Baltikumi inimesed. 1790. a loodi jäägrikorpused Eestimaa kubermangus. See sõda tõi kaasa eestlastele hulga kohustusi kindlustustööde, küüdikohutuste, vägede majutamise jms näol. VAIMNE KULTUUR XVIII SAJANDIL Kultuurimõjutused XVIII saj: Venemaa ei suutnud Eestit kultuuriliselt mõjutada, küll aga suutis Saksamaa. Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis. Luterikirik Põhjasõja-järgsetel aastatel: Ka pärast Põhjasõda jäi peamiseks usuks luteri usk. Paljud kogudused aga vajasid õpetajat, kuid teoloogilise hariduse andmine on Tartu Ülikooli tegevuse katkemisega võimatu. Samuti olid kirikuhooned sõjas rüüstatud või hävinud. Kirikumõju oli vähenenud Pietism: Baltikumis hakkas levima uus usuvool- pietism. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest kirikuõpetajad
Usuti,et kõigis asjades on vägi,samuti ka sõnades(loitsud) ,ndega sai inimesi neeta ja ravitseda ning neid inimesi nimetati nõidadeks ja tarkadeks. HING oli inimese isikupära ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 2.Balti erikord- Balti erikord sai valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.- 19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Pilet nr.3 1.Eestlaste kristianiseerimine- 11.-13. sajandil oli suurte ristisõdade ajastu, Paganlus oli vaja välja juurida ka Läänemere äärsete rahvaste seast.Taanlased on vabadus-ja ristisõjas edukad ning kristianiseerivad Eesti. Eesti jäi võitluses alla,sest
Eestlastel puudus võimalus oma maa Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga saatused kaasa rääkida. ja tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sisekubermangudega võrreldes. Baltisakslased said piiramatu võimu Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, kohalikes küsimustes välistades Vene kolonisatsiooni. 2. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir 1762.aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi ääre-alade privileegid; allutada need piiramatule keisrivõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783.aastal uus halduskorraldus, mida nimetati asehalduskorraks. Balti erikord (1721-1783) Asehalduskord (1783-1796)
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine
Eesti ajalugu 1819. sajandil 1. Balti erikord. 1.1. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? 1.2. Kubermangude valitsemine. 2. Luteri kirik peale Põhjasõda. 2.1. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? Kes olid ratsionalismi ja pietismi eestvedajad ja toetajad? 3. Rahvaharidus peale Põhjasõda. 4. Talurahva omavalitsus. 4.1. 1804 aasta talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal. 4.2. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal. 4.3. Talurahva omavalitsus 19. sajandi esimesel poolel. 5. Talurahva koormised 19. sajandil. Millised olid kõige rängemad? Miks? 6. Majandus 19. sajandil kuni 1870. aastateni (raudtee rajamine ja linnastumine jääb välja). 7. Haridus 19. sajandil (ülikool, rahvaharidus, eestikeelne kirjasõna, rahvusliku haritlaskonna kujunemine). Vastused: 1
* Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada ja arusaadavaks teha. * Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: 1) Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. 2) Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. 3) Eestlased said indu kirjutamisoskuse omandamiseks. 4) Eestlane muutus kõlbelisemaks. 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid. Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal: 1) 1739. aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 712-aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2) 1765. aastal kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli
sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti provintside- Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning peale Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord, kuna elukorraldus erines Venemaa sisekubermangude korraldusest. Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määtatud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikst aadlike omavalitsusest asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku
Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. 4.Miks võib öelda, et 17 sajandi keskpaigaks oli Rootsist saanud Läänemere piirkonna valitseja? Kuna Rootsil oli ainuvõim Vana-Liivimaal. Tal oli õnnestunud kõrvaldada kõik konkurendid. 5.Milline oli rahvaarv ja asustus vahetult pärast Poola Rootsi sõdu ning Rootsi aja lõpuks? Kuidas ja milliste rahvusgruppidega täideti tühjaks jäänud piirkonnad? (lk 94 95) Pärast Poola-Rootsi sõdu: Rahva arv oli vähenenud poole võrra, 120 000-140 000 inimeseni. Rootsi aja lõpuks: 170 000 inimest, kuna tänu näljahädale ja katkule suri väga palju inimesi. Tühjaks jäänud piirkonnad Peipsi ääres- venelased, 6.Millisteks haldus- ja administratiivüksusteks jaotati Eesti? Kuidas Rootsi riik siinsete alade valitsemise oli korraldanud? (lk 98) Eestimaa kubermang- Põhja-Eesti Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, Põhja-Läti Saarema liideti Liivima kubermangu 1645. aastal kuid ta oli eraldi rüütelkond.
Kuna venelased võitsid Poltaava lahingu ning nende sõjaõnn. Mida tõi Eestile 1710? Pärast Riia kapituleerumist alistusid Pärnu ja Tallinn, otsene sõjategevus lõppes. Kuidas puudutas Uusikaupunki rahu Eestit? 1721. kirjutati alla ning sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootslased tegid katseid tagasi vallutada, kuid ei õnnestunud. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärgi Eestile Liivi sõda Põhjasõda Eestis kolme riigi valdused (R, T, P-L) Kogu Eesti Vene võimu all Talupoegade olukord paranes (vakuraamatud Talupojad muutuvad taas pärisorjadeks kasutusele, haridus- rahvakoolid, kaebuste esitamine) Euroopas suur segaduste aeg Venemaa Läänemere ääres jätkuvad sõjad naaberriikide vahel rahu aeg ~200 aastat Rahvaarv vähenes, sõjad, katk (viimane kord 1710) Eesti võõrvõimu all
Isikud ja nende tähtsus ajaloos: Karl XI,- Viis majanduse ja sõjaväe õitsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks. Karl XII-Noor kuningas, sai 15 aastaselt Rootsi kuningaks, põhjasõjas Rootsi valitseja. Johan Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsionäär, Rootsi vastase liidu liige, sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja George Browne- Riia kindralkuberner, oli keskseks tegelaseks balti erikorra elluviimisel. Joachim Jhering- eesti keelne aabits, Kirikukaristuste süsteem Johann Fischer- Liivimaa Kindralsuperintendent, kujunes Karl XI ajal üheks keskseks kirikutegelaseks. Asutas 1684. õpetajate seminari. Andis välja esimese eestikeelse piibli. Bengt Gottfried Forselius-andis suure panuse eesti koolihariduse edendamisse, talurahvakoolide rajaja, forseliuse seminar. Heinrich Stahl- esimese eestikeelse grammaatika koostaja, avaldas usuõpetuse käsiraamatuid
aritmeetika, maateaduse õpetamisele, ilmuvad vastavad eesti oma õpikud Balti erikord Balti erikord valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir.
Vene võimu mõju eestlaste hariduselule . 18. sajandil polnud vene kultuuri mõju peaaegu üldse tunda, siis tihenesid veelgi enam kontaktid saksa kultuuriga. Seda soodustas Venemaal kulgev läänestumisprotsess, muutes Baltimaad kultuurisillaks Õhtumaade ning uueneva Venemaa vahel. Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Baltikumi sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuid mis mõju avaldas vene võim eestlaste hariduselule? Pärast Põhjasõda olid paljud kogused jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinud tuli alustada rasketes tingimustes. Pärast Põhjasõda hakkas levima siinsete kirikuõpetajate seas uus usuvoolpietism, mis aitas luteri kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest madalseisust. Sammuti tuleb pietistide teeneks lugeda luteri usu lähendamist rahvale.
-Sõjaõnn pöördub venelaste poole. Sõja lõpp: · 1710. a. viivad Vene väed Eesti alade vallutamise lõpule. · Kuni 1719. a.ründavad erinevad riigid Rootsi valdusi Põhja Saksamaal ja Läänemere ääres. · 1719 1721. a. sõlmitakse erinevate poolte vahel rahulepingud, millest meile tähtsaim Uuskaupunki vaherahu: (1721) -Rootsi ja Venemaa vahel -Venemaaga liidetakse Eesti, Ingeri ja Liivimaa. -Pannakse alus Balti erikorra kujunemisele. Tulemused: · Eesti alad jäävad ligi 200. aastaks Vene võimu alla. · Rootsi kaotab oma suurriigi staatuse. · Venemaa saab väljapääsu Läänemerele. " Aken Euroopasse" · Eestile on sõda ja katk mõjunud laastavalt ning Tartu on hävinud = " Vana hea Rootsi aeg". Sõjalärmrahutused Sõja ajal maamiilitsa üksuses olnud talumehed, kes sõja pukedes hakkasid vastu, kuna neil oli halb varustus ja puudus väljaõpe. Poola aeg · Lõuna Eestis
Eesti hariduselu edendas Johann Skytte, kelle ettevõttel loodi aastal 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Gustav II Adolfi nõusolekul muudeti gümnaasium Tartu Ülikooliks (1632). Põhiliselt olid õppuriteks sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks alustati rahvakoolide süsteemiga (1696). Hariduse eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku. Vene aja algul ehk pärast Põhjasõda, jäi luteri kirik endiselt vaimuelu juhtfiguuriks. Sarnaselt Liivi sõja järgsele perioodile olid ka peale 1721. aasta sõja lõppu kirikuhooned rüüstatud ning kogudused ilma õpetajateta. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada sõja järgsest madalseisust.
Peatoiduks oli endiselt rukkileib. Võeti kasutusele läätsed. Kõige rikkam oli talurahva laud pulmade ajal, seal pruuliti ka ohtralt õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsat kõrtside rajamist (populaarsed talupoegade hulgas). Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Riietuse kujunemisel oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung (peamiselt Rootsi). Talurahvakultuuri juurde kuulus ka lahutamatult torupill. 26. Põhjasõda 1700-1721 Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli 17 saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ja nad sõlmisid liidu Rootsi vastu.Raskustest hoolimata (näljahäda, kuningas Karl XI suri, uus kuningas Karl XII oli kogenematu) säilitas Rootsi oma sõjalise võimsuse. Sõja algus. Põhjasõda algas ööl vastu 12. Veebruari 1700 aastal, mil Saksi väed ründasid Riia linna (edutu piiramine)
nekrutikohustust, asjaajamise keeleks jäi saksa keel ning valitsevaks usuks jäi luterlus. See vähendas baltisakslaste igasugust vastuseisu Vene ülemvõimule ja tõstis lojaalsust. Peeter I mõistis väga hästi, et kohalikul aadelkonnal olid head sidemed ja palju mõjuvõimu ning igasugune venestamisele viitav tegevus ja iseseisvuse piiramine võib algatada vastuhakku. Osavalt Rootsi vigadest õppinud Peeter I kehtestaski balti provintsides eriõigused. Kogu Balti erikorra eesmärk oligi tegelikult vältida igasuguse aadelkonna opositsiooni teket Vene võimu vastu, mis oleks ohustanud äsja omandatud balti alade julgeolekut ja stabiilsust. Balti erikord muutis eestlaste seisu esmapilgul kehvemaks. Talupojast oli saanud jälle pärisori, kes pidi jälle mõisnike põldudel tööd tegema. Aga samas ei kehtestatud nekrutikohustust. Ja oli ju Balti erikord ja sellega kaasnev, mis rajasid teed hilisemale pärisorjuse kaotamisele
poole rahvastiku hävis: rahvaarv ca 120 000 Sarnasused: Põhjused – pinged naaberriikide vahel (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola vaenutegevus), sõda maa nimel Käik – ca sama pikad sõjad, edu vaheldumine Tulemused - Eesti alade ümberjagamine Mõju – hukkus suur osa rahvastikust, maa oli laastatud Erinevused: Käik – LS alguses Venemaa edukas, kuid lõpuks kaotas kõik; PS Venemaa alguses mitte nii edukas, kui hiljem võitis; Liivi sõda eelkõige Eesti aladel, Põhjasõda laiahaardelisel alal Tulemused – LS järel Eesti Rootsi, Poola ja Taani käes, hiljem kõik Rootsile; PS järel kogu Eesti Venemaale Mõju – Liivi sõja järel algas Rootsi aeg, Põhjasõja järel algas Vene aeg 4. Maarahvas Muinasajal: küttimine, kalapüük, korilus; karjakasvatus; põlluharimine: algselt kõplapõllundus, siis alepõllundus ja põlispõllundus; rehi; taluline eluviis; kasvatati otra, nisu, kaera, lina, hiljem sai
12. Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide? 13. Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mida seal toodeti? 14. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? 15. Academia Gustaviana?; Bengt Gottfried Forselius?; Johann Skytte? 16. reduktsioon? vakuraamatud? 17. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? 18. Karl XI reformid? PÕHJASÕDA(1700 – 1721) ja Eesti Eellugu: Põhjasõda võib lugeda järjeks 16-17. saj. Läänemere ümber toimunud sõdadele, milles tugevamaks riigiks oli osutunud Rootsi. (vallutanud pea kõik Läänemere-äärsed riigid sh. Eesti) Nüüd olukord muutus, kuna Venemaa oli tugevnenud ja valitsejaks oli saanud noor, agressiivne ja teotahteline valitseja Peeter I. Vene-Poola suhted olid peale pikaajalisi sõdu paranenud ja Vene-Taani suhted olid kogu aeg head olnud. Need riigid aga olid peamised Rootsi rivaalid Läänemere üle peetavas võitluses
baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. MAJANDUS. LINNAD 1.Nimeta mõisatüübid Rüütlimõisad kuulusid baltisakslastele Kroonumõisad kuulusid riigile Kirikumõisad e. pastoraadid Linnamõisad 2.Millest said mõisad põhilise osa sissetulekuid? Teraviljaekspordist ja viina põletamisest.
Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenike välja ei antud. Agraarümberkorralduse algus 1765.
Haridusolud Neljaastmeline ühtluskool Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Igas linnas kreiskoolid. Lisandusid õigeusu maarahvakoolid. Rajati seminar, mida juhtis Cimze 1854 koolisundus. Eestikeelne Levitajaks olid kalendrid. Esimene ajaleht 1806 Jannsen ,,Perno Postimees" kirjasõna Ahrensil tuli uue grammatikaga. 1) Põhjasõja tagajärjed Pärast Põhjasõda vähenes eestlaste arv poole võrra. Selle tõttu jäi palju põlde harimata ning paljud talud jäid tühjaks, samuti mõisad jäid viletsasse seisusesse. 2) Balti erikord oli mõlema valitsuse huvides Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. Mõisnikele tagastati Rootsi ajal riigistatud maad, sälis saksakeelne asjaajamine ja luteri usk. Poliitiline korraldus: · Võim vahetub Põhjasõja käigus 1710
PÕHJA SÕDA 17001721 17. sajand oli Rootsi oma võimsuse tipul, mis häiris nii Poolat, Taanit kui ka Venemaad. Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu. Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. novembri lumetormis suutis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
