Põhivara Antigeen selgroogsesse organismi saatunud võõraine Antikeha neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Mono...
Glükoosi lagundamine Glükoos - esmane energia allikas Dissimilatsioon - lagunemisreaktsioon Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid 1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ (4,2 kcal) eneriat. 1g rasvu - 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat. 1g valke - 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat. Reaktsioonide summaarne võrrand C6 H12 O6 + 6O26Co2 + 6H2O 38 ADP+38P38 ATP (6C) 2ATP-d Püroviinamarihape (3C) O2 Co2, H2 36 ATP 2 ATP +36 ATP - d38 ATP Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine - Püroviinamarihape saame energiat 2ATP lõpp produktid piimhape - mürgine - O2 saame energiat 38 ATP - d lõpp - produktid H2O,Co2 - ei ole kahjulik Mõisted Glükoos sahhariid, esmane energiaallikas Laktoos sahhariid, energaiallikas Tselluloos sahhariid, asub taime varres ja teeb selle tugevaks Kitiin sahh...
valgmolekulid. Raku membraani valgumolekulid viivad erinevaid molekule valikuliselt rakku ja rakust välja. 4. Energeetiline funktsioon valgu lõplikul lõhustumisel tekib 17, 6 kJ/g energiat. Valke hakkab organism lagundama energeetilisel eesmärgil, siis kui on tarbitud ära nii sahhariidid kui ka rasvades talletatud energia. 10) Kirjeldage DNA ehitust ja selgitage DNA tähtsust organismis. DNA on kaheahelaline. Ahelate koospüsimise aluseks on komplemantaarsusprintsiip st.nukleotiidide üksteisele vastavus. A-T ja C-G. Näide: A-T-T-C-A-T-G-G- T-A-A-G-T-A-C-C- . DNA on koondunud põhiliselt rakutuuma, sest on kromosoomide kõige olulisem koostisosa. DNA säilitab pärilikku infot ning kannab selle täpselt üle raku jagunemisel. Väljaspool rakutuuma on DNA-d ka mõnes suuremas rakuorganellis. DNA sisaldab ka pärilikku infot. 11) Selgitage RNA tähtsust organismis. RNA võtab osa geneetilise info realiseerimisest, täites järgmisi funktsioone: