Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Plagiaadi ja viitamise ülesanne. Küsimustele vastamine.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tudeng, kõrgkool, esitanud, haridus, loomevargus, autorit, tsitaati, märkus, lõputööd, märka, artiklit, valdkond, ?loomevargus, võrgumaterjal, 2021, tehnikakõrgkool, plagiaadi, viitamine, petta, lugejat, lugejas, väiteid, väited, autoriõiguste, jooniste, andmiseks, intsidendi, mitmendat, tahtmatu, kopeerimine, komisjon, vahetatud, üksikudmistõttu sarnane lause ehitus jääb kõigi tudengite vastustest kumama. Leian, et see ei ole tahtlik plagieerimine ning ei ole ränk tegu. Kui aga esitatakse enda nime alt kellegi teise valmis kirjutatud töö või kasutatakse suures mahus materjali ilma refereerimiseta või allikale viitamata, siis on see absoluutselt taunitav tegevus ja sellisel juhul tuleb plagiaadi suhtes kasutusele võtta vastavad meetmed. 3. Kuidas tuleks sinu arvates kõrgkoolil käituda, kui tudeng on a) kopeerinud ühe vastuse ühes koduses töös kaastudengi pealt Sellele tasuks kindlasti tähelepanu pöörata, andes tudengile märku, et ta järgmisel korral sellist tegevust väldiks. b) esitanud oma kõrghariduse lõputöös 30% ulatuses kellegi teise juba esitatud lõputööga kattuva töö ilma sellele allikale viitamata See on väga ränk eksimus ning ilmselt antud lõputööd ei tuleks arvestada. Arvan,
(varastamine, kopeerimine või ümberkirjutamine). (Hennoste, 2014) 2. Kas plagiaat on alati sama ränk või on sellel erinevaid määri? Selgita oma vastust. Plagiaadil on erinevaid määri. Näiteks üheks plagiaadi vormiks on see, et ei ole tekstis viidatud(tsitaadid). Samuti ka enda töö korduvesitamine on plagiaat. Rängem plagiaat on kui on kellegi töö võetud (varastatud) ja enda nime alla esitatud. (Pärnapuu, 2017) 3. Kuidas tuleks sinu arvates kõrgkoolil käituda, kui tudeng on a) kopeerinud ühe vastuse ühes koduses töös kaastudengi pealt: Hindeks panna esialgselt siis ülesande või kursuse hindeks „Mittearvestatud“. b) esitanud oma kõrghariduse lõputöös 30% ulatuses kellegi teise juba esitatud lõputööga kattuva töö ilma sellele allikale viitamata: Üsna tõenäoliselt sellise plagiaadi esitamisel on karmimad tagajärjed. Näiteks koolist või programmist eemaldamine. c) esitanud kursusel, kus õpiväljundite hindamine (s.t
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP2 AUTORIKAITSE JA PLAGIAAT Lühikokkuvõte sissejuhatuses statistilisse analüüsi Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.AUTORIÕIGUSED.......
4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav ning esitatakse tavaliselt jutumärkides. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus. Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid. Refereeringu viide võib olla teksti sees või lõigu järel. Kui pole viiteid algallikatele, siis on töö plagiaat ehk loomevargus – teise autori teksti, mõtete, uurimistulemuste esitamine oma nime all
10.2016 Enesekohane plagiaat · Enesekohane plagiaat oma varasematest kirjatöödest (nt. esseedest ja teistest tudengitöödest) teksti üks- ühene ülevõtmine (kopeerimine) ilma vastavale kirjatööle korrektselt viitamata · Kui kasutad ühe õppeaine raames tehtud tööd teise õppeaine tarbeks, siis tuleb sellele korrektselt viidata. · Kuid isegi korrektselt viidates tekivad õppejõul küsimusi - tudeng kasutab varasemat tööd, mis ei sobi selle aine sisuga ja pole iseseisev uus kirjatöö · Ära kunagi kasuta ühe aine tööd teise aine tarbeks! Kui seda siiski teed, siis viita korrektselt oma varasemale tööle, mida kasutasid! · Pigem kirjuta igaks aineks uus iseseisev tudengitöö! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 25 Kuidas plagiaadist hoiduda viita! Kuidas viidata VIITAMINE MILLAL JA KUIDAS? YKI6001.YK
TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE MERLE PINTSON PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TEADUSLIKUD TEKSTID KOOLIS REFERAAT UURIMISTÖÖ Edastab Olemasolevale olemasolevat teabele lisandub teavet autoripoolne uurimus Toetub kirjandusallikatele Koosneb algallikatele Annab ka kirjutaja tuginevast oma arvamuse referatiivsest osast EI OLE allikmaterjali ja autori loodud sõnasõnaline uurimuslikust osast ümberkirjutus Analüüs, järeldused VIITAMINE Viide: 1) võimaldab hoiduda
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine
1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid Kui õppija ei võta arvesse juhendaja seisukohti ega lähtu lõputöö teostamisel juhendaja näpunäidetest, on juhendajal õigus end juhendaja kohalt taandada. Kui õppija ei pea kinni lõputöö kirjutamise kalenderplaanist, on koolil õigus juhendaja avalduse alusel tühistada õppijale antud uurimistöö või praktilise töö õigus. Kui õppijal puudub kooli kinnitatud juhendaja, ei pea kool õppija lõputööd arvestama. Kui lõputöö on valmis, kuid sellel puudub retsensendi hinnang, ei pääse töö kaitsmisele. Kui lõputöö ei vasta sisulistele nõuetele, loeb lõputööde komisjon esitatud töö mittearvestatuks. Kui lõputöö ei ole vormistatud käesolevas juhendis esitatud nõuete kohaselt, võib lõputööde komisjon sisu tugevusele vaatamata töö tagasi lükata ja nõuda selle vormistusnõuetega kooskõlla viimist. 1.5. Lõputöö autor ja juhendaja
1914, elukoht ... )mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga). Näit.: Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utopia.com/ talent/ lpb/muddex/essay (2 Aug. 1996). Vestluslistide ja e-maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev. Näit.: Crump, E. Re: Preserving Writing
ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, artikleid, vaatlusandmeid, ankeetküsitluse vastuseid, suulised mälestusi, intervjuusid jne. Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimus omandab. Kasutatud kirjanduses loetletakse töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikad. Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Tähestikulise järjekorra puhul reastatakse ühe autori tööd ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi. Uurimistöö vormistamisel on oluline jälgida, et kõik tekstis esinevad viited oleksid kasutatud kirjanduse loetelus välja toodud. Samuti peaks töö valmimisel üle vaatama, kas kõiki loetletud allikaid on ikka lõpptekstis viidatud. 18 Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt ja seda peatükina ei nummerdata.
autorilt mitu väljaannet, siis kasutatud allikmaterjalides järjestatakse need töös kasutamise järjekorras. Näide: Alas, R., 2002 Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Alas, R., 2002 Muudatuste juhtimine. Tallinn: Külim. 3.2.1. Raamatud Raamatud lisatakse allikmaterjalide nimekirja järgmisel põhimõttel: perekonnanimi (-nimed), eesnime esitäht (esitähed), väljaandeaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga, viimane autor &-märgiga. Pealkirjades lühendeid ei kasutata, autorita raamatute puhul esitatakse autori nime asemel raamatu pealkiri. Näide: Alas, R., 2002. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Gibbs., J. T. & Huang, L. N., 1991. Children of color: Psychological interventions with minority youth. San Francisco: Jossey-Bass. Karu, S., 2000. Rahakäibe juhtimine, I osa. Tartu: Rafiko. Vadi, M., 1995. Organisatsioonikäitumine
tiitellehele kantud nimed seal olevas järjekorras, nimed eraldatakse komaga. Rohkem kui kolme autori puhul tuuakse kolme autori andmed koos lühendiga jt (ja teised). Pealkiri kirjutatakse täielikus vastavuses allikale, lühendamata. Üldjuhul on kasutatud allikateks: kirjanduslikud allikad; artiklid erialastest ajakirjadest, ajalehtedest; õigusaktid; avaldamata allikad (organisatsioonisisesed dokumendid); dissertatsioonid; lõputööd, magistritööd. Raamatute puhul on vajalikud järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita), ilmumiskoht ja kirjas- tus. Kõik allikat iseloomustavad andmed võetakse raamatu tiitellehele pöördelt või elektroonili- sest kataloogist (ESTER, RIKSWEB jt). Kui raamatul puudub autor, kuid koostaja või toimetaja
1998). 2.7 Kasutatud allikate kirjete koostamine Kasutatud kirjanduse nimestik õpilase töö lõpus peab sisaldama kõiki allikaid, millele on töös viidatud ja vastupidi – igale loetelus leiduvale allikale peab töös leiduma viide. 11 Loetelus toodud allikaid ei nummerdata. Allikad reastatakse autorite perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras. Sama autori tööd esitatakse nende ilmumisaastate järjekorras. Kui autorit ei ole võimalik välja tuua (entsüklopeedial), lähtutakse teose pealkirjast. Esmalt loetletakse ladina, seejärel kreeka ja slaavi tähestiku materjalid. Intervjuud lisatakse arhiivimaterjalide lühendite järel. 2.7.1 Raamatu kirje Andmed võetakse tiitellehelt või selle pöördelt. Autori järgi (kuni 3 autorit): Autor(id). Aasta. Pealkiri: alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. ● Autori eesnimi ja initsiaalid kirjutatakse perekonna nime järgi.
Milliseid meetodeid sarnaste porbleemide lahendamiseks kasutatakse? Miks töö autor just sellise meetodi valis? · Milliseid andmeid ja millisest allikast autor töös kasutab ja kasutatavate meetodite lühitutvustus? Millistele tähtsamatele teoreetilistele seisukohtadele autor oma töös toetub? Selles osas tutvustatakse, millist tarkvara töö autor praktilise osa teostamiseks või andmete analüüsiks kasutab. · Kui tööl on mitu autorit, siis tuleks sissejuhatuses ka kirjeldada seda, kuidas on tööjaotus autorite vahel jagatud. Kuidas toimub kaasautorite omavaheline kommunikatsioon ja kuidas jagatakse vastutus lõpptulemuse eest? · Sissjuhatuses soovitavalt kasutatakse umbisikulist tegumoodi ,,Töö autor", ,,Antud töös tutvustatakse" · Töö kirjutatakse kasutades ajavormina lihtminevikku. 1.5. Sisu vormistamine 1.5.1. Valemid
tuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud. Näit.: Riigisaladuse seadus. - RT I 1999, 16, 271. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tin- gimused ja kord. Haridusministeeriumi määrus nr 75, 24.12.2001 // RTL, 2002, 3, 28. Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga). Näit.: Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utopia.com/ talent/ lpb/muddex/essay (2 Aug. 1996). Vestluslistide ja e-maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev. Näit.: Crump, E. Re: Preserving Writing
vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt ametlikult on avaldatud. Näit.: Riigisaladuse seadus. - RT I 1999, 16, 271. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord. Haridusministeeriumi määrus nr 75, 24.12.2001 // RTL, 2002, 3, 28. Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga). Näit.: Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utopia.com/ talent/ lpb/muddex/essay (2 Aug. 1996). Vestluslistide ja e-maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev. Näit.: Crump, E. Re: Preserving Writing
Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse kolm mõttepunkti. Refereering tähendab teise autori seisukohtade kommenteerimist oma sõnadega. Refereeringu puhul peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Viitamise erinevad võimalused: - tekstisisene viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele. Tekstisisese viitamise ülesandeks on näidata lugejale autorit ja ilmumisaastat; Näide . Punase planeedi Marsi ja hiiglasliku Jupiteri vahel haigutab silmatorkavalt suur vahemaa (Fiebig, 1998, lk.23). - joonealune viidatava teksti lõppu märgitakse tsitaadi number. Viited tuuakse ära lehekülje all servas eraldatuna ülejäänud tekstist. Näide. Arvukate luuleidude ja tänapäevalgi jätkuva elevandiluu kasutamise põhjal hinnatakse
Näide: Madis Milk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997. 14 Kõik viitekirjed reastatakse kasutatud kirjanduse loetelus autorite perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras. Numbrilise viitamise korral tuleb viitekirjed nummerdada, nime/aasta viitamise korral pole seda vaja teha. Sama autori tööd esitatakse nende ilmumisaastate järjekorras. Kui autorit ei ole võimalik välja tuua (nt entsüklopeedial), lähtutakse teose pealkirjast. Esmalt loetletakse ladina- ning seejärel kreeka- ja slaavi- tähestikulised materjalid. Intervjuud lisatakse arhiivimaterjalide lühendite järel. Viitamine Viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud. Viide peab olema täpne ja selge. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena
Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatide või refereeringutena. Tsitaat peab vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne
Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja muu tuleb viidata. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatide või refereeringutena. Tsitaat peab vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne
Nendeks on eelkõige raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest, uurimistööde aruanded, väitekirjad, riiklikud seadused jm normatiivaktid, instruktiiv- ja metoodilised materjalid. Teised allikmaterjalid (dokumendid, aruanded, interjuud, arhiivimaterjalid jm) võib esitada joonealuses viites või tekstis. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), pealkiri, köite või osa number, väljaande number (esimese
Uurimistöö vormistamine Üldnõuded Töö esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel A4 formaadis. Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse. Töö peab olema trükitud arvutil. Töö tuleb trükkida kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, paremal 1,5cm ja vasakul 3 cm. Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis e
materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes, 2000, 18). Artiklitele viitamisel tekstis lehekülje numbreid ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing, 2000, 14). Kui allikmaterjalis pole toodud töö autorit, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna või sõnaühend lisades kolm punkti (...). Nt: (Loomariigi..., 1999, 10). Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat omasõnalist esitust. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule.
Iseseisev töö õppeaines "Teadustöö alused" 9. detsember 2011 Nimi: Cornelia Bormann Palun vastake prof Jaan Sootaki juhtimisel koostatud teosele "Üliõpilastööde kirjutamise ja vormistamise juhend" (Kirjastus Juura: Tallinn, 2011) toetudes alltoodud küsimustele. Võimalik, et mõnele küsimusele peate otsima vastust ka väljastpoolt prof Sootaki juhendit. Kes täna loengus ei viibi või mul põhjusel vastuseid loengu lõpuks valmis ei saa, võib esitada töö hiljemalt esmaspäeval kella 10.00-ks õppeosakonda. Hilinesemiga esitatud või loetamatus käekirjas vormistatud tööd ei kuulu arvestamisele. Töö mõjutab arvestuse tulemust. 1. Millised on üliõpilastöödele esitatavad sisulised põhinõuded? Tee lühikokkuvõte. Töö kirjutatakse eesti keeles, peab olema originaalne ning uudne loometöö.Lisaks peab töö olema objektiivne ning kontrollitav ja tõestatav, süsteemne,täpne, selge. Võõrkeelse
Kokkuvõte peaks olema sissejuhatusega samas mahus (mitte üle1/10 töö põhiosa mahust). KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid. Nendeks on raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest, kogumikest ja internetist, uurimistööde aruanded. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos
Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Viide tekstis: (Erelt, Leemets , Mäearu, Raadik 2006: 4). Kui uurimistöö autor kasutab mitme autoriga teost ja näidises toodud varianti, siis tuleb bibliokirjes kasutada kõigi autorite puhul eesnimetähte ja lisada punkt. Kogumik, millel on koostaja või koostajad, mitte autor Vanasõnaraamat. 1984. Koostanud A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat. Teos või kogumik, millel ei ole märgitud autorit ega toimetajat College bound seniors. 1979. London: University Press. Õppimine ja õpetamine õpiühiskonnas. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik. 2001. Tallinn: Eesti Haridusfoorum. Üleriigilised tasemetööd 2004. 2004. Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print. Viide tekstis: (College bound seniors 1979: 4). Viide tekstis: (Üleriigilised tasemetööd 2004). Teose inglise keelde tõlgitud versioon
materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes, 2000, 18). Artiklitele viitamisel tekstis lehekülje numbreid ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing, 2000, 14). Kui allikmaterjalis pole toodud töö autorit, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna või sõnaühend lisades kolm punkti (...). Nt: (Loomariigi..., 1999, 10). Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat omasõnalist esitust. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu
kui teadused kasvatusest ja teisalt teadused, mis on kasvatuse jaoks. Esimestes nendest, nagu (üld)kasvatusteadus (Educational Sciense, die Erziehungswissen- schaft), kasvatusfilosoofia (Educational Philosophy, die Erziehungsphilosophie), pedagoogika ja kasvatuse ajalugu ( History of Education, Geschichte der Pädagogik und Erziehung) ning võrdlev kasvatusteadus (Comparative Educational Sciense, Vergleichende Erziehungswissenshaft) küsivad uurijad: "Mis on kasvatus ja haridus?; Mille jaoks nad on?; Kuidas on nad võimalikud?; Kuidas on võimalik neid teaduslikul tasemel uurida?". Nendele teadustele tuginevad nn rakenduslikud kasvatusteadused, milleks on erinevad pedagoogikad, andragoogika ja eripedagoogika. Nendes teadustes otsitakse vastust küsimustele, nagu: "Mida teha?; Kuidas teha? või Milleks teha?". Vastused sellistele küsimustele on mõeldud rakendamiseks kasvatuspraktikas. 6
Sobiv maht on u 1 lehekülg. 5.6. Kasutatud kirjandus Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimistöö omandab. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt ilma neid nummerdamata (vt näidet). Raamatute puhul esitatakse järgmised andmed: autor, ilmumisaasta, pealkiri, (vajadusel köite nr), ilmumiskoht, kirjastus. Kui pole märgitud autorit, vaid toimetaja, siis tuleb see näidata pärast pealkirja. Nime ette lühend toim. 10 5.6.1.Ühe autori raamat: Erelt, Tiiu 2002.Eesti kirjakeele korraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus NB! Ühe autori eri aastatel ilmunud raamatutest tuleb kõigepealt kirjutada esimesena ilmunud raamat. Jälgi kirjavahemärke! 5.6.2.Kahe-kolme autori raamat: Kibbermann, E
eelistatakse aga plokksüsteemi, kus tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga (6 pt. kuni 12 pt.). Lõik lõpetatakse Enteriga, kuid ei moodustata uut tühja rida, vaid märgitakse kahe pealkirja vahele jääv tekst ja käsuga Pormat-->Paragraph-->Spacing:After 6 pt või 12 pt saadakse lõikudele sobivad vahed. Tsiteerimisel esitatakse täpne, sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui ka kirjavahemärkide poolest. Tsitaati ei lisata omapoolseid sõnu ega jäeta välja autori mõtet moonutavaid sõnu. Tsitaati ei liiideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, v ä l j a j ä e t a v a d s õ n a d a s e n d a t a k s e m õ t t e p u n k t i d e g a ( / . . . / ) . Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile. 2. Pealkirjade vormistamine
5. Hoidu tõlkevääratustest. 6. Ära eksi keeleloogika vastu. Sageli tekib probleem, missuguses isikus väljenduda, nt kas kasutada mina-vormi (Käsitlen selles uurimuses...), meie-vormi (Käsitleme selles uurimuses...), umbisikulist tegumoodi (Selles uurimuses käsitletakse...) või hoopis sõnastada viimane näitelause isikulises tegumoes (See uurimus käsitleb...). Päris välistatud pole ükski variant. Meie-stiil on pisut vanamoeline, mina-stiil tõstab autorit ehk liigselt esile. Enim võib vahest soovitada kaht viimasena nimetatut vormi. Kõige paremini omandab teadusstiili mõistagi asjakohast kirjandust lugedes. 4 TÖÖ VORMISTAMINE Tekst vormistatakse arvutikirjas: Times New Roman, tähekõrgus 12 (v.a pealkirjad), reavahe 1,5. Tekst tuleb joondada mõlemalt poolt, ei ole soovitatav kasutada mitut srifti ja kirjasuurust
käsitletud. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõtet ei nummerdata ja selle pikkus võiks olla umbes 1-1,5 lehekülge. 2.10. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelus peavad olema nimetatud kõik allikad, millele töös on viidatud. Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole raamatukaanel ega tiitellehel näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi. Pealkirjades ei kasutata siinkohal lühendeid ega jutumärke. Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 2.11. Lisad Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas esitamiseks liiga mahukad ning raskendaksid töö lugemist (näiteks pikemad tabelid, joonised, loetelud, fotod,
refereeringutena. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Lausestusest peab olema selge, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaat esitatakse jutumärkides (vahel esitatakse eraldi lõiguna kursiivis, ilma jutumärkideta). Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. 17 Mitmest kohast võetud lausekatkendeid ei ole lubatud liita üheks tsitaadiks. Ühes lauses esinevad erinevatest kohtadest pärit tsitaadid tuleb igaüks varustada omaette jutumärkide ja viitega originaalile. Kui tsiteeritav tekst on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada
annaabi.ee 
